Mõistesõnastik

 17 | A | B | D | E | F | G | H | I | K | L | M | N | O | P | R | S | Š | T | U | V | Ü | W | Y

17

17. oktoobri manifest – Vene keisri Nikolai II 1905. aastal allkirjastatud dokument, mis kehtestas Venemaal demokraatlikud vabadused ja moodustas seadusandliku parlamendi – Riigiduuma. Manifest avaldati 1905. aasta
revolutsioonisündmuste survel.

A

Absoluutne monarhia – ka absolutism, riigikord, kus kogu riigivõim kuulub pärilikule valitsejale (monarhile) ning seda ei piira põhiseadus (konstitutsioon) ega valitud esinduskogud (näiteks parlament).

Ajutine maanõukogu – ametlik nimi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917–1919, mis kuulutas end 1917. aasta novembris kõrgeimaks võimuks Eestis.

Anarhism – sotsialismi äärmuslik suund, poliitiline ideoloogia, mis eitab riigi vajalikkust ja peab ideaaliks vabadest isikutest koosnevat ühiskonda, mille liikmed korraldavad omavahelisi suhteid vastastikuste lepingute alusel. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses kasutasid mitmed anarhistlikud liikumised oma eesmärkide saavutamiseks terrorismi.

Anarhosündikalism – anarhismi allharu, mis tähtsustas ametiühinguliikumist ja pidas ametiühinguid kui tööliste vabatahtlikke koondisi kapitalismijärgse ühiskonna organiseerimise nurgakiviks.

Anschluss – Austria ühendamine Saksamaaga märtsis 1938. Saksakeelne sõna Anschluss tähendab ’liitmist’ või ’ühendamist’ ja tuli Austria ühendamise tähenduses algselt kasutusele natsionaalsotsialistliku
propagandaterminina.

Antant – häälduspärane vorm prantsuskeelsest sõnast Entente (pr liit, üksmeel), Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa (kuni novembrini 1917) liit esimese maailmasõja eel, ajal ja järel, mis oli vastukaaluks Saksamaa ja Austria-Ungari liidule.

Antisemitism – ka juudivaen, vaenulik suhtumine juutidesse, mis on ajaloos tihti viinud nende tagakiusamiseni. Kuigi semi keeli kõnelevate rahvaste hulka kuuluvad ka näiteks araablased, on antisemitismi mõiste alates 19. sajandi teisest poolest kasutusel ainult juudivaenu tähenduses.

Asutav Kogu – ka Põhiseaduslik Assamblee, Rahvuskogu; on rahva esinduskogu põhiseaduse väljatöötamiseks. a) Ülevenemaaline Asutav Kogu
– pärast 1917. a oktoobrirevolutsiooni demokraatlikel valimistel valitud Venemaa riigikorralduse põhimõtete väljatöötamise ning seadusandlikuvõimu organ. Sai pidada vaid ühe istungi enne, kui bolševikud selle laiali saatsid. b) Eesti Asutav Kogu – Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 1919–1920.

Autonoomia – riigi ühe osa suurem sõltumatus. Sõltumatuse määr võib olla väga erinev, nt Vene impeeriumi Soome suurvürstiriigil oli oma parlament, oma raha, oma sõjavägi ja isegi Gregoriuse kalender.

Autoritarism – ka autokraatia, riigi valitsemise vorm, mida iseloomustab võimu koondumine ühe juhi või juhtide rühma kätte. Autoritarismi puhul on rahva sekkumine võimu teostamisse oluliselt piiratud või üldse võimatu, kuigi sageli väidavad autoritaarse võimu esindajad väljendavat rahva tahet.

B

Baaside leping – 1939. aastal Eesti Vabariigi ja NSVL vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakt, mille alusel Eestisse paigutati NSV Liidu sõjaväebaasid. Samasuguse pakti sundis NSV Liit peale ka Lätile ja Leedule.

Banaanisõjad – Ameerika Ühendriikide ja Ladina-Ameerika riikide vahel aastatel 1898–1934 peetud sõjad, millega USA sekkus aktiivselt nende riikide sisepoliitikasse, et muuhulgas toetada troopiliste viljade, peamiselt banaanikaubandusega tegeleva United Fruit Company huvisid nendes riikides.

Barbarossa plaan – Saksamaa väejuhatuse 1940. aastal välja töötatud välksõja plaan Nõukogude Liidu alistamiseks, mis sai nime Saksa-Rooma keisri Friedrich I Barbarossa (s 1190) järgi.

Bolševikud – eestipäraselt ka enamlased, 1903. aastal Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei lõhenemisel tekkinud radikaalsem suund, mis taotles kiiret üleminekut sotsialismile, vägivaldset ühiskonnakorralduse muutmist ja töölisklassi diktatuuri kehtestamist. Selle suuna peamine juht oli Vladimir Lenin (1870–1924).

Briand-Kelloggi pakt – 1928. a sõlmitud rahvusvaheline leping, mille allkirjastanud riigid lubasid loobuda sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist. Paktiga liitus enamik maailma riike. Leping sai nime Prantsusmaa välisministri Aristide Briandi (1862–1932) ja Ameerika Ühendriikide välisministri Frank Kelloggi (1856–1937) järgi.

D

Dawesi plaan – Ameerika Ühendriikide rahandusministri Charles Dawesi (1865–1951) 1923–1924 koostatud kava Saksamaa majanduse restruktureerimiseks. Plaan määras kindlaks Saksamaa reparatsioonide iga-aastase suuruse ja võimaldas Saksamaal valuuta tugevdamiseks Ameerika Ühendriikidelt laenu saada (vt ka Youngi plaan).

Demokraatia – riigi valitsemise vorm, mida iseloomustab riigi kodanike osalemine otsustamisprotsessis, nende võrdsus seaduste ees, kodanikuõiguste ja isikuvabaduste austamine. Eristatakse esindus- ja otsedemokraatiat: esimese puhul teostavad kodanikud oma tahet mitmesuguste esinduskogude valimiste kaudu, teise puhul vahetult, näiteks rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu.

Desarmeerimine – eestipäraselt relvitustamine, relvajõudude ja relvastuse vähendamine või likvideerimine.

Diktatuur – valitsemise vorm, mille puhul riigijuhile (diktaatorile) kuulub piiramatu võim ja selle teostamisel tuginetakse õiguse asemel sageli jõule. Diktatuur võib olla ka kollektiivne, kus piiramatut võimu teostab mingi rühmitus, näiteks sõjaväehunta või partei.

Dominioon – iseseisev riik, endine Suurbritannia valdus, mille riigipea on formaalselt Suurbritannia kuningas või kuninganna, keda kohapeal esindab tseremoniaalse võimuga kindralkuberner. Dominioonid on nt Austraalia, Uus-Meremaa ja Kanada.

E

Einsatzgruppen – 1939. aastal SS-i alluvuses moodustatud eriüksused, mille ülesandeks oli võimu kiire ülevõtmine idarinde tagalas. Selle käigus hukati kohapeal või suleti koonduslaagritesse juudid ja Saksamaa poliitilised vastased. Eestis tegutses 1941. a Einsatzgruppe A erikomando 1a.

Enesemääramine – suveräänse rahva(riigi) õigus valida ise oma poliitilised institutsioonid ja valitsus. Pariisi rahukonverentsil kuulutati see välja printsiibina, mida rakendati löödud keskriikide, aga mitte Venemaa ja koloniaalvalduste puhul. Kolooniate õigust enesemääramisele hakati tunnustama pärast teist maailmasõda.

Epideemia – eestipäraselt ka rändtaud, nakkushaiguse laiaulatuslik puhang.

Ertshertsog – Habsburgide dünastia printside tiitel. Tuntuim ertshertsog on keiser Franz Joseph I vennapoeg, Austria troonipärija Franz Ferdinand (1863–1914), kelle tapmine vallandas esimese maailmasõja.

Esseerid – ametlikult sotsialistid-revolutsionäärid, 1901. aastal Venemaal moodustatud vasakpoolse erakonna liikmed, kes esindasid lisaks töölistele tugevalt ka põllumeeste huve. Toetasid Venemaal demokraatliku vabariigi kehtestamist, nende üks juhte Aleksandr Kerenski (1881–1970) oli 1917. aastal Venemaa Ajutise Valitsuse peaminister.

Eugeenika – õpetus kunstliku valiku teel inimeste heade pärilike omaduste säilitamisest ja nende parandamisest, samuti praktiliste meetmete kogum nende eesmärkide saavutamiseks. Õpetuse alusepanijaks peetakse briti erudiiti Francis Galtonit (1822–1911).

F

Fašism – poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva ning ühe isiku juhtimise all oleva sõjaliselt tugeva riigi loomist. Fašistliku ideoloogia looja oli Itaalia poliitik Benito Mussolini (1883–1945), kes muutis Itaalia pärast oma võimuletulekut 1922. aastal maailma esimeseks fašistlikuks riigiks.

Föderatsioon – ehk liitriik, riigikorralduse vorm, mille korral on riigivõim jaotatud riigi keskvalitsuse ja poliitiliste alamüksuste (föderatsiooni subjektide) vahel. Nendel alamüksustel (näiteks osariigid, liidumaad vms) on säilinud mõned iseseisva riigi tunnused ning nende täpne vahekord keskvalitsusega on määratud põhiseaduse või föderatsioonilepinguga.

G

Geto – rassi, usundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa. Getod võivad olla isetekkelised või loodud sunniviisiliselt. Teise maailmasõja kontekstis räägitakse peamiselt juutide getodest, kuhu juudid natsionaalsotsialistide poolt sunniviisiliselt paigutati.

H

Heaoluriik – ka sotsiaalriik, riigi vorm, kus ühiskonnaliikmete sotsiaalset ebavõrdsust püütakse vähendada maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitiliste meetmetega. Kaasaegse heaoluriigi alusepanijaks peetakse Saksamaa riigikantslerit Otto von Bismarcki (1815–1898), kes kehtestas esimesena 19. sajandi teisel poolel kohustusliku haigus-, õnnetusjuhtumi- ja pensionikindlustuse.

Hitlerjugend – Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei noorteorganisatsioon aastatel 1922–1945.

Holokaust – juutide sihilik ja massiline hävitamine natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja selle okupeeritud aladel, mille tulemusel hukkus umbes 6 miljonit inimest. Organiseeritud vägivallaaktid juutide vastu algasid 1938. aastal, juutide süstemaatilist hävitamist viidi läbi alates 1941. aastast kuni teise maailmasõja lõpuni.

I

Iiri vabariiklik armee – ametlik lühend IRA (Irish Republican Army), 1917. aastal moodustatud iiri vabariiklaste sõjaline rühmitus, mille eesmärk oli iseseisva Iiri Vabariigi väljakuulutamine. Lagunes 1922. aastal pärast Briti-Iiri lepingu sõlmimist, sama nime all tegutsenud järglasorganisatsioonid jätkasid kuni 20. sajandi lõpuni võitlust Põhja-Iirimaa ühendamiseks Iiri Vabariigiga.

Ilus ajastu – eestikeelne tõlge prantsuskeelsest sõnaühendist Belle Époque, millega märgitakse ajavahemikku Preisi-Prantsuse sõjast esimese maailmasõjani. Ajastut iseloomustas üldine optimism, jõukuse kasv, teaduse ja tehnika kiire areng ning kultuuri õitseng.

Impeerium – laiemas tähenduses igasugune paljurahvuseline suurriik, kitsamas tähenduses paljurahvuseline liitriik, mida valitseb imperaator ehk keiser.

Imperialism – riigi ja tema poliitilise eliidi taotlus saavutada poliitiline ja majanduslik mõjuvõim teiste riikide ja rahvaste üle.

Industrialiseerimine – tööstuse tekkimise ja arenguga kaasnev uute tootmismeetodite kasutuselevõtmine, mis põhjustab ulatuslikke muutusi nii majanduses kui ka ühiskonnas tervikuna. Industrialiseerimine sai alguse 18.–19. sajandil Suurbritannias toimunud tööstusliku pöördega ning levis sealt teistesse lääneriikidesse.

Inflatsioon – teatud aja kestel majanduses toimuv hinnataseme tõus, mis vähendab raha reaalset ostujõudu. Eriti kiiresti kasvavat (üle 50% kuus) inflatsiooni nimetatakse hüperinflatsiooniks.

Internatsionaalsed brigaadid – aastatel 1936–1939 teiste riikide vabatahtlikest võitlejatest moodustatud relvaüksused Hispaania kodusõjas, mis võitlesid Hispaania Vabariigi poolel. Brigaadidesse kuulus üle 30 000 võitleja.

Interventsioon – ühe või mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi siseasjadesse.

Isamaasõda – Nõukogude Liidu ja Venemaa ajalookirjutuses kasutatud termin Venemaal peetud suurte kaitsesõdade kohta. Võitlust Napoleon I vägede vastu nimetatakse 1812. aasta isamaasõjaks ja aastatel 1941–1945 peetud sõda Saksamaa sissetungi vastu selle eeskujul suureks isamaasõjaks.

K

Kadetid – ametlikult konstitutsioonilised demokraadid, Venemaal 1905. aastal moodustatud vasakliberaalse erakonna liikmed, kes esindasid haritlaste ja kodanluse, aga ka teatud osa väikeaadli ja tööliste huve. Toetasid ulatuslikke parlamentaarseid reforme. Üks nende juhte, vürst Georgi Lvov (1861–1925) oli 1917. aastal Venemaa Ajutise Valitsuse esimene peaminister.

Kalifaat – usulis-poliitiline kontseptsioon islamis, kõiki muslimeid ühendav suurvõim, mida juhib kaliif, kes on ühtlasi nii kõrgeim usujuht kui ka ilmalik valitseja. Algne kalifaat kujunes välja 7. sajandil prohvet Muhammadi surma järel ja lagunes 8. sajandil. Hiljem on kaliifi tiitli endale võtnud mitmed islamimaade valitsejad, viimati tunnistati kaliifina Türgi sultanit.

Kapital – majandustegevuses rakendatavate vahendite kogum, mille abil luuakse uusi väärtusi.

Kapitulatsioon – sõdiva riigi kõigi relvajõudude või mõne relvaüksuse alistumine vastasele. Kui alistuja ei saa allaandmisel esitada omapoolseid tingimusi, nimetatakse seda tingimusteta kapitulatsiooniks.

Kartell – üks monopoli vorme, iseseisvate ettevõtete kokkulepe toodangu mahus ja hinnas eesmärgiga piirata hinnakonkurentsi.

Keskriigid – sõjaline liit esimeses maailmasõjas, kuhu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria (algselt ka Itaalia, kes hiljem astus Antandi poolele).

Kolhoos – Nõukogude Liidus kollektiviseerimise tulemusel moodustatud ühismajand, millest kujunes maapiirkondade majanduselu organiseerimise peamine vorm.

Kollektiviseerimine – Nõukogude Liidus ja paljudes teistes sotsialistlikes riikides rakendatud põllumajanduspoliitika, mis nägi ette suurmajandite sunniviisilise moodustamise talude ja eraomandi likvideerimise teel. Massiline kollektiviseerimine algas 1929. aastal.

Kolmas Riik – natsionaalsotsialistliku Saksamaa kujundlik nimetus aastatel 1933–1945. Nimetus pärineb natsionaalsotsialistidelt endilt, kes lugesid esimeseks riigiks 1806. aastani eksisteerinud Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririiki ja teiseks riigiks aastatel 1871–1918 eksisteerinud Saksa keisririiki.

Kolmekeisriliit – 1873. aastal Saksamaa riigikantsleri Otto von Bismarcki (1815–1898) algatusel Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa keisrite vahel sõlmitud poliitiline liit eesmärgiga ohjeldada sotsialistliku liikumise mõju kasvu. Liit lagunes aastatel 1877–1878 toimunud VeneTürgi sõja tulemusel.

Kolmikliit – 1879. aastal olid Saksamaa ja Austria-Ungari sõlminud viieks aastaks salajase kaitselepingu (kaksikliit) Venemaa vastu. 1882. aastal liitus kaksikliiduga Itaalia ja sündis kolmikliit (vt keskriigid).

Kolmikpakt – Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel 27. septembril 1940 sõlmitud leping, mis sätestas nendevahelise koostöö tingimused ja teineteise mõjusfääride vastastikuse tunnustamise. Hiljem liitusid sellega veel mitmed Saksamaa liitlas- ja marionettriigid.

Kolonialism – ka koloniaalpoliitika, riigi süsteemne poliitiline tegevus väljapoole enda piire jäävate, tavaliselt tehnoloogiliselt või sõjaliselt madalamal arengutasemel olevate alade hõivamisel; samuti seda tegevust õigustav maailmavaade.

Komintern – lühend sõnadest Kommunistlik Internatsionaal, aastatel 1919–1943 Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu juhtimise all tegutsenud maailma kommunistlike parteide ühendus, mida kasutati ka luure- ja valitsusvastase tegevuse korraldamiseks välismaal.

Kommunism – sotsialismi haru, poliitiline ideoloogia, mis taotleb võimuhaaramist revolutsioonilisel teel ja töölisklassi diktatuuri kehtestamist.

Komsomol – ametlikult Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing, aastatel 1918–1991 Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus eksisteerinud kommunistliku partei noorteorganisatsioon.

Konföderatsioon – lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid seejuures laialdase iseseisvuse säilitanud riikide liit. Sellises liidus täidab keskvõim vaid piiratud ülesandeid (tavaliselt välis- ja kaitsepoliitika alal), mille on talle delegeerinud konföderatsiooni liikmed.

Konservatism – poliitiline ideoloogia, mis taotleb traditsioonide alalhoidmist ühiskonnas ja eelistab ühiskonna kiirele (revolutsioonilisele) arengule aeglast (evolutsioonilist) arengut. Konservatism kujunes välja vastureaktsioonina Prantsuse revolutsioonile ja see lähtus Briti filosoofi Edmund Burke’i (1729–1797) ideedest.

Konstitutsiooniline monarhia – ka põhiseaduslik monarhia, riigikord, kus päriliku valitseja (monarhi) võimu piiravad põhiseadus (konstitutsioon) ja valitud esinduskogud (näiteks parlament).

Kontsern – ühe ettevõtte kontrolli all olevate juriidiliselt iseseisvate, kuid majanduslikult teineteisest sõltuvate ettevõtete ühendus. Kontrollivat ettevõtet nimetatakse kontsernis emaettevõtteks ja kontrollitavaid ettevõtteid tütarettevõteteks.

Kontsessioon – riigi kokkulepe, mis võimaldab ettevõtetel või teistel riikidel kasutada selle riigi loodusvarasid või muid ressursse. Kontsessiooniga võis riik loovutada ka osa õigusi oma territooriumi üle, näiteks Hiina kontsessioonid lääneriikidele 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.

Koonduslaager – ka kontsentratsioonilaager, algselt sõja ajal vahi alla võetud vaenuliku riigi kodanike ajutine kinnipidamiskoht, hiljem, iseäranis natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja selle okupeeritud aladel karistusasutus, milles kinnipeetavaid kohustati tegema kurnavat sunnitööd. Mitmed koonduslaagrid olid niinimetatud hävitus- või surmalaagrid, kus toimus kinnipeetavate massiline hukkamine.

Korporatsioon – laiemas tähenduses aktsiaseltsi nimetus Ameerika Ühendriikides, kitsamas tähenduses sageli monopoolset staatust püüdlev või omav suurettevõte; 20. sajandi esimese poole kontekstis nimetati korporatsioonideks ka kutsekodasid, ühel kutsealal tegutsevaid inimesi ühendavaid ja esindavaid organisatsioone. Autoritaarse valitsemiskorraga riike, kus neile kutsekodadele anti poliitiline roll ja esindatus parlamendis, nimetatakse ka korporatiivseteks riikideks.

Kristalliöö – natsionaalsotsialistlikul Saksamaal 9.–10. novembril 1938 toime pandud juudipogrommid, mis on nime saanud tol ööl lõhutud rohkete klaasvitriinide järgi. Pogrommide käigus rüüstati üle 1400 sünagoogi ja saadeti koonduslaagritesse üle 30 000 juudi.

Kulak – Nõukogude Liidus jõukama maaelanikkonna kohta kasutatud nimetus. 1920. ja 1930. aastatel (Balti liiduvabariikides 1940. aastatel) rakendati kulakute likvideerimiseks tugevaid repressioone alates ülejõukäivatest maksudest kuni küüditamise ja arreteerimiseni. Ühe või teise talupere kulaklikuks liigitamine oli samal ajal sageli meelevaldne.

Kullastandard – rahasüsteem, kus kogu riigis käibel olev valuuta on tagatud füüsilise kullaga ja teoreetiliselt saab keskpank selle raha igal hetkel kulla vastu vahetada. Ühtlasi tagab kullastandard eri riikide valuutade vahel kindlad vahetuskursid. Lääneriikides võeti kullastandard kasutusele 19. sajandil ja see kaotati lõplikult 1970. aastate esimesel poolel.

Kummaline sõda – teise maailmasõja varane algusfaas septembrist 1939 kuni maini 1940, kus Prantsusmaa ja Suurbritannia olid Saksamaale ametlikult sõja kuulutanud, kuid reaalset sõjategevust nende riikide vahel veel ei toimunud.

Kuningadiktatuur – autoritaarne riigikord, mille puhul seaduste järgi konstitutsioonilise monarhina valitsev kuningas on koondanud enda kätte kogu võimutäiuse. Iseloomustas 1920.–1930. aastatel näiteks mitmeid Balkanimaid.

L

Landeswehr – saksa keeles maakaitse. Baltische Landeswehr oli Läti baltisakslaste väeüksus, mis moodustati 1918. a pärast Saksamaa kaotust esimeses maailmasõjas.

Lateraani kokkulepped – Roomas Lateraani palees 1929. aastal Itaalia võimude ja paavsti vahel sõlmitud kokkulepped, millega paavst Pius XI (1857–1939) tunnustas ametlikult Itaalia kuningriiki ning sai vastutasuks ulatuslikku kahjutasu 1870. aastal Itaaliaga liidetud valduste eest. Lepete alusel moodustati Vatikani riik ja tagati katoliku kirikule eelisseisund Itaalia seadusandluses.

Leiboristid – eestipäraselt ka tööerakondlased, 1900. aastal ametiühinguliikumise eestvedamisel asutatud sotsiaaldemokraatliku Suurbritannia Tööerakonna liikmed.

Lend-lease – Ameerika Ühendriikide Kongressis 1941. aastal heaks kiidetud programm, mis lubas valitsusel müüa, rentida või kinkida relvastust riikidele, mille julgeolekut peeti Ameerika Ühendriikidele oluliseks. Kui esialgu oli programm suunatud eelkõige Suurbritannia toetamisele, siis hiljem laiendati seda ka teistele riikidele, sealhulgas Nõukogude Liidule.

Lepituspoliitika – demokraatlike lääneriikide 1930. aastate välispoliitika natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja fašistliku Itaalia suhtes, mille eesmärk oli neile riikidele väikeseid järeleandmisi tehes vältida ulatusliku sõjalise konflikti vallandumist.

Liberalism – poliitiline ideoloogia, mis väärtustab üksikisiku enesemääramisõigust ja isiklikke vabadusi, nõudes selle nimel riigivõimu piiramist ja majandusvabaduse kindlustamist.

Locarno lepingud – 1925. aastal Šveitsis Locarnos peetud konverentsil sõlmitud lepingud, mis sisaldasid mittekallaletungi sätteid ning ajutise ja püsiva iseloomuga piirikokkuleppeid. Lepingute osapoolteks olid Saksamaa ja tema naaberriigid, Prantsusmaa ja Belgia, lepinguid garanteerisid Itaalia ja Suurbritannia.

Lõpplahendus – (sks k Endlösung), natsionaalsotsialistide kava kõigi Euroopa juutide hävitamiseks. Lõpplahenduse plaani kiitis heaks Saksa poliitilise juhtkonna esindajate ning SSi ja politsei juhtide salajane Wannsee konverents 20. jaanuaril 1942.

M

Maailmamajandus – riikidevaheliste ja -üleste majandussuhete süsteem, mis kujunes välja ettevõtluse ja investeeringute laienemisega üle riigipiiride. Maailmamajanduse elemendid on maailmaturg, rahvusvahelised arveldused ja laenud, rahvusvahelised majandusorganisatsioonid ja rahvusvaheline tööjaotus.

Maailmavaatesõda – (sks k Weltanschauungskrieg) – natsionaalsotsialistide termin NSV Liiduga peetava sõja kohta. See oli hävitussõda vaenulikku ideoloogiat (bolševismi) kandva riigi ja selle rassiliselt alaväärtuslike elanike (eelkõige juudid ja slaavlased) vastu.

Manhattani projekt – Ameerika Ühendriikides Kanada ja Suurbritannia toetusel aastatel 1942–1946 programm tuumapommi väljatöötamiseks. Projekti eesmärk saavutati 1945. aastal.

Massikommunikatsioon – eestipäraselt ka massiteave, teabe levitamine tehniliste vahenditega, mis võimaldavad selle samaaegselt viia suurte inimhulkadeni. Massikommunikatsiooni iseloomustab teabe üldine kättesaadavus, kiire levik, sisu avalikkus ja ühepoolne suhtlus. Peamised massiteabevahendid on olnud raamatud, ajalehed, ajakirjad, film, raadio ja televisioon.

Meiji ajastu – Jaapani ajalooperiood, mis hõlmas aastaid 1868– 1912. Seda iseloomustas keskvõimu tugevnemine, konstitutsioonilise monarhia põhimõtete kehtestamine, ulatuslik industrialiseerimine ja alusepanek Jaapani koloniaalekspansioonile. Periood sai nime sel ajal valitsenud keiser Mutsuhito, kanoonilise nimega Meiji (valgustatud valitsus, 1852–1912) järgi.

Menševikud – eestipäraselt ka vähemlased, 1903. aastal Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei lõhenemisel tekkinud mõõdukam suund, mis pidas võimalikuks sotsialismile üleminekut reformide teel ja partei organiseerimist demokraatlike põhimõtete alusel.

Mobilisatsioon – riigi relvajõudude ja majanduse viimine rahuaegsest seisundist sõjaaegsesse. Mobilisatsiooni kõige äärmuslikum vorm on üldmobilisatsioon, millega kutsutakse tegevteenistusse kõik reservis olevad võitlusvõimelised isikud.

Modernismiajastu – 18. sajandi lõpul Prantsuse revolutsiooni ja Ameerika Ühendriikide iseseisvumisega alanud ajastu üldnimetus; seda iseloomustavad mh teaduslik-tehnilise revolutsiooni jätkumine, industrialiseerimine ja linnastumine, ühiskonna liberaliseerumine, üldhariduse levik ja massikommunikatsiooni sünd.

Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) – Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotovi (1890–1986) ja Saksamaa välisministri Joachim von Ribbentropi (1893–1946) 23. augustil 1939 allkirjastatud kahepoolne mittekallaletungileping, mille salajaste lisaprotokollidega jagati Ida-Euroopa nende kahe riigi mõjusfäärideks.

Monopol – suurettevõte või ettevõtete ühendus, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus, kahjustades sellega turumajanduse aluseks olevat vaba konkurentsi.

Mustsada – konservatiivsete monarhistlike ja paremäärmuslike liikumiste koondnimetus Venemaa poliitikas pärast 1905. aasta demokraatlikke reforme.

Müncheni konverents – 1938. aastal nõudsid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Nii loodeti hoida ära sõja puhkemist.

N

Naisõiguslus – ka feminism, ühiskondlik liikumine, mis taotleb naistele meestega võrdseid õigusi. Sai alguse liikumisena võrdsete kodanikuõiguste, eelkõige naistele valimisõiguse andmise eest, kuid laienes 20. sajandi teisel poolel ka mitmetesse muudesse avaliku ja isikliku elu valdkondadesse.

Nanseni pass – rahvusvaheliselt tunnustatud reisidokument kodakondsuseta isikutele, seati 1922. aastal sisse Rahvasteliidu pagulaste ülemkomissari Fridtjof Nanseni (1861–1930) algatusel.

Natsionaalsotsialism (natsism) – Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei poliitiline, sotsiaalne, majanduslik ja rassidoktriin. Tunnusjoonteks on aarialaste rassilise üleoleku rõhutamine, üksikisiku allutamine grupile, rahvuse allutamine juhiprintsiibile, riigi totalitaarne ülevõim, kehalise tegevuse seadmine kõrgemale intellektuaalsest ja militarism.

Natsionalism – ka rahvuslus. Ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele. Sageli piirneb rahvuslusega šovinism, mille puhul oma rahvus upitatakse teistest ülemaks.

NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР), mis eksisteeris aastatel 1922–1991.

O

Oktobristid – Venemaal 1905. aastal moodustatud paremliberaalse erakonna liikmed, esindasid peamiselt suurmaaomanike, töösturite, ettevõtjate ja ametnike huve. Toetasid konstitutsioonilist monarhiat ja tugevat keskvõimu.

Okupatsioon – riigi territooriumi (või selle osa) sõjaline vallutamine teise riigi poolt. Vt ka Haagi maasõja konventsiooni definitsiooni.

P

Parlamentarism – riigikord, kus täidesaatev võim (valitsus) on seadusandliku võimu (parlamendi) kontrolli all.

Partisaniliikumine – (metsavennad, sissid, geriljad) vaenlase tagalas või okupeeritud alal tegutsev relvastatud vastupanuliikumine. Eriti laialdaselt oli partisaniliikumine levinud teise maailmasõja aastatel Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia aladel, kus partisanid võitlesid Saksamaa ja Itaalia okupatsioonivõimude vastu.

Personaalunioon – kahe riigi liit ühise riigipea, tavaliselt monarhi kaudu. Personaalunioonis riikidel on ühine riigipea, kuid need riigid säilitavad tavaliselt oma piirid ja eraldi seadusandluse.

Positsioonisõda – ka kaevikusõda, sõjas tekkinud olukord, kus kummalgi vaenupoolel pole jõudu otsustavaks läbimurdeks ning seetõttu keskendutakse oma positsioonide kindlustamisele.

Propaganda – inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse sihipärane mõjutamine. Tänapäevase (massi)propaganda tehnilise baasi moodustavad massiteabevahendid.

Protektsionism – majanduspoliitiline suund, mis püüab kaitsta kodumaist ettevõtlust, kehtestades ühelt poolt importi piiravaid kaitsetolle, kvoote ja limiite ning rakendades teiselt poolt eksporti soodustavaid meetmeid.

Protektoraat – osalise iseseisvusega territoorium, mille välissuhted ja riigikaitse on allutatud mõnele teisele riigile. Suurem osa protektoraate tekkis kolonialismiajal 19. sajandil, kui paljud kohalikud valitsejad andsid end koloniaalimpeeriumide (Prantsusmaa, Suurbritannia jt) kaitse alla, loovutades osa oma suveräänsusest, kuid säilitades sisemise autonoomia.

Punaarmee – Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu maaväe ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Putš – vandenõul põhinev riigipöördekatse, mille puhul loodetakse edu saavutada ootamatuse ja kiirusega.

R

Rahvakomissaride nõukogu – Nõukogude Venemaa, hiljem ka Nõukogude Liidu ja selle koosseisu kuulunud liiduvabariikide kõrgem täidesaatva võimu organ, mis täitis sisuliselt valitsuse ülesandeid. 1946. aastal nimetati rahvakomissaride nõukogud ümber ministrite nõukogudeks ja ja rahvakomissariaadid ministeeriumideks.

Rahvasteliit – 1920. aastal rahu säilitamiseks, riikidevahelise koostöö edendamiseks ja tülide rahumeelseks lahendamiseks moodustatud rahvusvaheline riikidevaheline organisatsioon, tänase Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eelkäija.

Rahvatulu – rahvuslik tulu, kõigi inimeste tulude üldsumma.

Rahvus – inimrühm, keda iseloomustab ühine identiteet ja ühised kultuuritraditsioonid. Rahvuse määratlemisel ei ole kindlaid kriteeriume, rahvus nimetab ja piiritleb ennast enamasti ise, kujundades välja oma rahvusliku eneseteadvuse. Enam levinud rahvuse määratlemise alused on ühine etniline päritolu, keel, kodakondsus või ka religioon.

Rahvuslus – poliitiline ideoloogia, mis tähtsustab rahvuse säilitamist, arengut ja põlistamist. Vt natsionalism.

Rahvusriik – riigi vorm, mille eesmärk on tagada rahvusele võimalus enesemääramisõiguse rakendamiseks konkreetsel territooriumil. Kuigi ideaalis kattuvad rahvusriigi piirid ühe rahvuse asuala piiridega, peab praktikas iga rahvusriik arvestama oma territooriumil elavate rahvusvähemustega.

Rapallo leping – 1922. aastal Itaalias Rapallo linnas sõlmitud leping Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel, millega need riigid taastasid diplomaatilised suhted ja loobusid teineteise suhtes kõikidest finantsnõudmistest.

Rassism – maailmavaade, mille kohaselt on inimese isikuomadused ja võimed bioloogiliselt määratud. Maailmavaatena kujunes rassism välja 19. sajandil mõjutatuna imperialistlikust koloniaalpoliitikast ja leides tuge Charles Darwini (1809–1882) evolutsiooniteoorial põhinevatest spekulatsioonidest.

Reparatsioonid – sõja võitnud riikidele sõjas tekkinud kahjude osaline või täielik hüvitamine sõja kaotanud riikide poolt.

Revolutsioon – riigipöörde vorm, mille puhul toimub kogu senise poliitilise korra ja valitseva eliidi väljavahetamine, tavaliselt vägivalda kasutades.

S

Siegfriedi liin – Saksa kaitserajatiste vöönd, mis püstitati aastatel 1916–1917 Saksamaa–Prantsusmaa piiri põhjaossa. Briti väed murdsid liini läbi 1918. aasta oktoobris.

Sionism – rahvusvaheline poliitiline liikumine, mis propageeris juutide tagasipöördumist ajaloolisele kodumaale Iisraeli ja seal juudi riigi rajamist. Liikumine kujunes juutide seas välja vastureaktsioonina 19. sajandi teisel poolel Euroopas tugevnenud antisemitismile.

Sotsiaaldarvinism – Charles Darwini (1809–1882) evolutsiooniteooriast lähtuv sotsioloogiline suund, mis rõhutas loodusliku valiku paikapidavust ka inimühiskonnas ja pidas inimeste ebavõrdsust seetõttu looduslikuks paratamatuseks. Sotsiaaldarvinismi kujunemist mõjutasid 19. sajandil Thomas Malthuse (1766–1834), Herbert Spenceri (1820–1903) ja Francis Galtoni (1822–1911) ideed.

Sotsiaaldemokraatia – sotsialismi haru, poliitiline ideoloogia, mis taotles sotsialismi ideaalide saavutamist seaduslike vahendite abil.

Sotsialism – poliitiline ideoloogia, mis taotleb vaesemate ühiskonnaliikmete suuremat esindatust ühiskonnas ja ühiskondlikku rikkuse võrdsemat jaotamist inimeste vahel. Sotsialism tekkis reaktsioonina 19. sajandi industrialiseerimisele ning tugines peamiselt filosoofide Karl Marxi (1818–1883) ja Friedrich Engelsi (1820–1895) ideedele.

Sotsialistlik realism – Nõukogude Liidus 1920.–1930. aastatel välja kujundatud kunstivool, mille eesmärk oli ülistada ja propageerida realistlikku kujutluslaadi, kasutades kommunistlikke väärtusi. Sotsialistliku realismi mõiste võeti ametlikult kasutusele 1932. aastal, kuni Jossif Stalini surmani 1953. aastal oli see Nõukogude Liidus ainus riiklikult tunnustatud kunstivool.

Sufražetid – varane naisõiguslaste liikumine 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses, mis taotles naistele meestega võrdset valimisõigust.

Suur depressioon – ka ülemaailmne majanduskriis, 1929. aastal Ameerika Ühendriikides New Yorgi börsikrahhist alguse saanud pikaajaline majanduslangus, mis mõjutas kogu maailma.

Suur terror – Nõukogude Liidus Jossif Stalini (1878–1953) võimu ajal aastatel 1936–1938 korraldatud massilised poliitilised repressioonid, mille käigus hukati kuni 1,2 miljonit inimest, nende seas mitmed kõrged poliitikud ja sõjaväelased.

Sõjakommunism – Nõukogude Venemaa majanduspoliitika Venemaa kodusõja aastatel 1918–1921, mida iseloomustas eraettevõtluse keelustamine, tööstusettevõtete riigistamine, üleüldise töökohustuse, toiduainete ja tarbekaupade normi kehtestamine ning talunikelt vilja sunniviisiline rekvireerimine.

Sündikaat – üks monopoli vorme, iseseisvate ettevõtete ühendus, mis on asutatud konkurentsi piiramiseks tootmist ja turustamist kooskõlastades. Sündikaat on kartelli alaliik, nn müügikartell, mille liikmed lepivad omavahel kokku kvootides turult laekuvate tellimuste täitmiseks.

š

Šovinism – ka suurriiklik rahvuslus, rahvusluse erivorm, mille eesmärk on riigi etnilise ja kultuurilise ühetaolisuse tagamine ühe rahvuskultuuri edendamise ja teiste allasurumise kaudu, näiteks saksastamine või venestamine. Ideoloogia on saanud nime müütilise 19. sajandi prantsuse sõduri Nicolas Chauvini järgi.

T

Tartu rahu – 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud rahuleping. Eesti ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist vastastikku ning leppisid kokku riikidevahelise piiri.

Teine rinne – teises maailmasõjas 6. juunil 1944 alanud Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja nende liitlaste sõjategevus Saksamaa vastu Lääne-Euroopas, Prantsusmaa territooriumil.

Teljeriigid – Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja nende liitlaste ühisnimetus teises maailmasõjas. Nimetus tulenes sellest, et Saksamaa ja Itaalia vahel 1936. ja 1939. aastal sõlmitud lepinguid hakati nimetama Berliini–Rooma teljeks.

Toorid – 17. sajandil Suurbritannias tekkinud poliitiline rühmitus, mis esindas eelkõige konservatiivsema elanikkonna ja suurmaaomanike huve. 1830. aastatel tekkis selle baasil Konservatiivne Partei.

Totalitarism – ühiskonnakorraldus, kus riigil on täielik (totaalne) kontroll kodanike igapäevaelu üle kooskõlas mõne kõikehõlmava ideoloogiaga. Totalitarismi seostatakse eelkõige natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja kommunistliku Nõukogude Liiduga.

Trust – ühele omanikule või omanike grupile kuuluv ettevõtete ühendus, mis taotleb monopoolse seisundi saavutamist ühes või mitmes tootmisharus või turusegmendis.

Tsensus – valimis- vm õiguse saamiseks nõutav tingimus.

Turumajandus – majandussüsteem, mida iseloomustavad majandusvabadus, konkurents ja hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena. Turumajanduse, iseäranis vabaturumajanduse kui selle alaliigi toimimise alus on veendumus, et turg suunab ennast ise ja riiklik sekkumine selle toimimisse peab olema piiratud.

U

Uus kurss – inglise keeles New Deal, Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin Delano Roosevelti (1882–1945) majanduspoliitika, mis nägi suure depressiooni mõjude leevendamiseks ette riigi ulatusliku sekkumise majandusellu. Uus kurss põhines Briti majandusteadlase John Maynard Keynesi (1883–1946) põhimõtetel.

Uus majanduspoliitika – ametlik venekeelne lühend NEP, aastatel 1921–1928 Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus juurutatud majanduspoliitika, mis asendas sõjakommunismi. Selle raames taastati piiratud kujul eraettevõtlus ja lõpetati talunikelt põllumajandustoodangu rekvireerimine.

V

Vaikiv ajastu – tagantjärgi antud nimetus Eesti ajalooperioodile 1934–1940.

Valgekaartlased – üldnimetus Venemaa kodusõjas Nõukogude Venemaa vastu võidelnud poliitilis-sõjalistele jõududele, keda iseloomustasid väga erinevad poliitilised vaated monarhismist kuni demokraatliku vabariikluseni.

Veebruarirevolutsioon – 1917. aasta Venemaa revolutsioonidest esimene, mille tulemusel loobus keiser troonist ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus.

Versailles’ süsteem – esimese maailmasõja lõpul Pariisi rahukonverentsi ja seal sõlmitud rahulepingute tulemusel tekkinud maailma poliitiline jaotus, mis püsis kuni 1936. aastani.

Vichy vabariik – Prantsusmaa vabariik pärast Saksamaale alistumist 1940. aasta juunis, mida juhtis marssal Pétain. Saksamaa marionettriik, asus Lõuna-Prantsusmaal. Saksa ja Itaalia väed okupeerisid Lõuna-Prantsusmaa 1942. aasta novembris, kuid Vichy valitsus jäi ametisse. 1944–1945 tegutses see Saksamaal.

Viigid – 17. sajandil Suurbritannias tekkinud poliitiline rühmitus, mida iseloomustas tugev toetus konstitutsioonilisele monarhiale. 1830. aastatel tekkis selle baasil Liberaalne Partei.

Viisaastak – Nõukogude Liidu majanduse riiklikul juhtimisel ja planeerimisel kasutatud viieaastane periood.

Ü

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) – 1945. aastal moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahu, inimõiguste, julgeoleku ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning erinevate rahvusvaheliste probleemide lahendamine.

W

Weimari vabariik – periood Saksamaa ajaloos alates uue põhiseaduse vastuvõtmisest 1919. aastal kuni Adolf Hitleri (1889–1945) võimuletulekuni 1933. aastal. Perioodi nimetatakse nii, sest Weimari linnas võeti vastu uus põhiseadus ja kuulutati välja vabariik.

Wilsoni 14 punkti – Ameerika Ühendriikide presidendi Thomas Woodrow Wilsoni (1856–1924) seisukohad Euroopa sõjajärgsest ülesehitamisest, mille ta esitas jaanuaris 1918 peetud kõnes. Wilsoni üks keskseid seisukohti oli Euroopa rahvaste õigus enesemääramisele.

Y

Youngi plaan – 1929.–1930. aastal Ameerika Ühendriikide ettevõtja Owen Youngi (1874–1962) koostatud kava Saksamaa reparatsioonimaksete vähendamiseks ja tasumisaja pikendamiseks. Youngi plaan asendas 1924. aastal kehtima hakanud Dawesi plaani.