1.1. Ühiskonnad enne esimest maailmasõda: moderniseerumise jätkumine

1.1. Ühiskonnad enne esimest maailmasõda: moderniseerumise jätkumine

Eelmine
Järgmine

❯ Ajajoon
❯ Kaart
❯ Kohustuslik algharidus
❯ Peterburi-Tallinna raudtee mõju Eesti põllumajandusele
❯ Diagramm: Rahvaarvu kasv (miljonites) maailma suurriikides aastatel 1880-1914
❯ Diagramm: Euroopa ning Türgi ja USA suurlinnade elanike arvu kasv sajandivahetusel
❯ Diagramm: Raudteede kogupikkuse kasv Euroopa suurriikides aastatel 1875–1905

Euroopa uuemat ajalugu piiritlevad sõjad ja neid lõpetanud rahukonverentsid.

L2hiajalugu_gymn_Iosa_lk6-7

kaart

Kohustuslik algharidus

20. sajandi alguse Euroopas oli algharidus juba igale inimesele vajalik, et elus toime tulla. Kodanike, eriti meeste algharidus oli vajalik ka riigile, eeskätt selleks, et nad suudaksid läbida kohustusliku sõjaväeteenistuse.

20. sajandi alguseks kehtis enamikus Euroopa riikides kohustuslik algharidus. Edumeelsemad olid protestantlikud riigid: Rootsi, Taani, Preisimaa jt, kus kohustuslik algharidus kehtestati juba 17. ja 18. sajandil. Kuid näiteks USA-s kehtestas esimesena kohustusliku alghariduse Massachusettsi osariik 1852. ja viimasena Mississippi 1918. aastal. Inglismaal ja Walesis kehtestati kohustuslik algharidus 1870. aastal. Prantsusmaal seati 1882. aastal sisse koolikohustus 6.–13. eluaastani.

Koolikohustuse puudumine ei tähenda alati kirjaoskamatust. Paljudes riikides oli 19. sajandi lõpul alghariduse andmine veel kas osaliselt või täielikult kirikute järelevalve all. Oli ka riike, kus puudus ühtne riiklik koolisüsteem ja alghariduse andmine oli kas osariikide, liiduriikide või koguni omavalitsuste pädevuses.

Peterburi-Tallinna raudtee mõju Eesti põllumajandusele

Virumaa mõisaomanikud hakkasid pärast Peterburi-Tallinna raudtee ehitamist Peterburis värsket piima müüma. Parun Eduard Dellingshausen meenutas:

Mul oli palju tegemist oma nelja suure majapidamisega, mida ma isiklikult juhtisin, sellele tööle lisandus kogu maakonnalinna Rakvere ümbruse piimasaaduste kooperatiivse turustamise organiseerimine pealinnas Peterburis. Pealinnas oli värske piima hind nii kõrge, et saadud tulu ületas või ja juustu müügi tulu, nii et me lõpetasime töö enamikus raudtee-äärsetes meiereides ja saatsime kogu piima rongiga Peterburi. Et aga nõudmine piima järele oli ka Peterburis kõikuv, siis kasutasime turustamise reguleerimiseks Rakvere raudteejaama lähedale ehitatud auru jõul töötavat meiereid, kus töödeldi ajuti pealinnast tagasi tulnud piima ülejääke. Nende abinõude kasutuselevõtmisega vähendasime kergesti rikneva ja väärtusetuks muutuva kauba raskesti välditavad kaod miinimumini. Lõpptulemusena saadi juba esimesel aastal ühe liitri piima eest arvestuslik topelthind võrreldes varasemaga, mis saadi oma meiereides töödeldud piimasaaduste müügist.

Allikas: Eduard von Dellingshausen. Kodumaa teenistuses. Eestimaa rüütelkonna peamehe mälestused. Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2010. Lk 90.

1-1rahvaarvu-kasv

1-1suurlinnade-elanike-kasv

1-1raudteede-kogupikkuse-kasv

Eelmine
Järgmine
Minu märkmed

Lisa uus märge