4.3. Sõda kujuneb maailmasõjaks

4.3. Sõda kujuneb maailmasõjaks

❯ Jugoslaavia partisanisõda
❯ Kaart: 1941
❯ Kaart: 1943
❯ Kaart: Sõda Vaiksel ookeanil

Jugoslaavia partisanisõda

Jugoslaavia partisanisõda, mille raames peeti ka kodusõda, oli väga julm. Esimestena tõusid üles Serbia rahvuslased, tšetnikud. Pärast sakslaste kättemaksuretki, mille ohvriks langes palju tsiviilelanikke, lõpetasid tšetnikud suuremad aktsioonid. 1943. aasta Teherani konverentsil otsustasid lääneriigid NSV Liidu survel lõpetada tšetnikute toetamise. Sel ajal oli tšetnikute väes kuni 15 000 meest.

Jugoslaavia kommunistid Josip Broz Tito (1892–1980) juhtimisel moodustasid vabastusarmee ja alustasid 1942. aastal ka võimuorganite moodustamist. Tito partisane toetas varustuse ja relvastusega Suurbritannia. NSV Liidult saadi abi alates 1944. aastast. Tšetnikute ja kommunistide kokkuleppe sõlmimine ebaõnnestus ja edaspidi pidasid nad omavahel verist võitlust. Osa tšetnikute juhte tegi koostööd Saksa ja Itaalia okupatsioonivõimudega.

Kolmanda suurema kohaliku jõu moodustasid Horvaatia rahvuslaste, ustašite, üksused, kes Saksamaa liitlastena sõdisid nii Tito partisanide kui ka tšetnikutega. Okupatsioonivõimu, aga ka teiste kohalike üksuste vastu võitlesid veel montenegrolased, makedoonlased, sloveenid ja albaanlased. Saksa, Itaalia, Horvaatia ja Bulgaaria vägedelt nõudis Jugoslaavia partisanide mahasurumine järjest suuremaid jõupingutusi. Alates 1943. aastast paisati partisanide vastu Relva-SS-i üksused, sealhulgas Balkani sakslaste diviis Prinz Eugen, ja peamiselt Punaarmee sõjavangide seast ning okupeeritud aladelt värvatud kasakaüksused. Partisanide ja tsiviilisikute kaotusteks surnutena hinnati paarsada tuhat meest ja naist.

Tito suutis lõpuks oma juhtimise alla koondada kõigi Jugoslaavia osade partisanid ja sõja lõpuks allus talle kuni 800 000-liikmeline vägi. Võidu saavutasid Tito partisanid. Tito valitses Jugoslaaviat karmi käega valitsejana kuni surmani. Partisanid olid Jugoslaavia suuresti ise vabastanud ja seetõttu ei sõltunud Jugoslaavia kommunistlik võim NSV Liidu toetusest samavõrd nagu teistes idabloki riikides. Stalini katsed Jugoslaaviat alluma sundida viisid suhete katkemiseni 1948. aastal. NSV Liidu ja Jugoslaavia suhted normaliseeriti 1955. aastal, kuid Jugoslaavia ei liitunud ei idabloki majandus- ega ka sõjalise koostööorganisatsiooniga, vaid oli 1961. aastal üks blokiväliste riikide organisatsiooni asutajaid.

Tito suutis Jugoslaavia rahvaste omavahelised vastuolud vaos hoida. Ta ise oli isa poolt horvaat ja ema poolt sloveen. Pärast Tito surma lagunes ka Jugoslaavia. Vanad haavad rebiti uuesti lahti veristes Jugoslaavia sõdades aastatel 1991–2001.

 

Sõda Vaiksel ookeanil