4.6. Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed

4.6. Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed

Eelmine

❯ Evakueeritute ja põgenike laevade uputamine
❯ Pealetungioperatsioonid idarindel

 

Evakueeritute ja põgenike laevade uputamine

Paralleelselt lahingutega algas 1945. aasta jaanuaris saksa tsiviilelanike põgenemine Preisimaalt, Pommerist, Sileesiast ja nn Warthegaust läände. Sel ajal toimus Läänemerel ka üks ajaloo suurima ohvrite arvuga laevakatastroofe. 30. jaanuaril 1945 lahkus Gotenhafeni (Gdynia) sadamast Danzigi lähedal suur Saksa reisilaev Wilhelm Gustloff rohkem kui 10 000 evakueerituga pardal, nende hulgas 8800 tsiviilisikut. Õhtupimeduses avastas laeva Nõukogude Balti laevastiku allveelaev U-13, mille komandör oli rumeenia-moldova päritolu Aleksandr Marinesko. Ta tulistas laeva pihta neli torpeedot, millest kolm tabasid, ja Wilhelm Gustloff läks tunni ajaga põhja koos umbes 9000 inimesega.

Wilhelm Gustloffi uputamine on Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Günter Grassi raamatu „Vähikäik” peateema. Aleksandr Marinesko sai NSV Liidu kangelaseks ja tema nime kandis 21. sajandi alguses ühe Kaliningradi lennukompanii Boeing 737.

Eesti põgenikke sai rohkem surma Nõukogude lennukite poolt 22. septembril 1944 Ventspilsi lähedal uputatud evakueeritute laeval Moero ja 7. oktoobril 1944 Memelist (Klaipeda) 50 miili kaugusel uputatud Nordsternil. Moerol hukkunute arve on esitatud 655-st 2700-ni, Nordsternil hukkus mitusada inimest.

 

Pealetungioperatsioonid idarindel

1944. aasta augusti lõpul oli operatsioon Bagration lõppenud Punaarmee jõudmisega Visla jõeni Poolas. 1945. aasta jaanuaris alustas Punaarmee viit suurt pealetungioperatsiooni kogu idarindel.

Mida tähendab rinne
Rinne oli väejuhatus, mille juhtimise alla koondas Punaarmee olenevalt operatsiooni raskusastmest ja rindejoone pikkusest erineva hulga väekoondisi: hulga tavalisi armeesid, mõned löögiarmeed ja kaardiväearmeed ning ühe või kaks tankiarmeed. Armeedele allusid korpused ja neile omakorda diviisid. Õhust toetasid rinde pealetungi üks või mitu õhuarmeed, merelt ja teistelt veekogudelt Balti laevastik ning Dnepri ja Doonau flotill. Visla-Oderi operatsiooni alluvuses võitles kummagi rinde ülemjuhatuse all veidi üle miljoni mehe, Berliini operatsiooniks koondati 2. Valgevene rinde juhtimise alla üle 440 000 mehe, 1. Valgevene rinde alluvuses võitles üle 900 000 mehe ja 1. Ukraina rinde väekoondistes üle 550 000 mehe (ilma õhu- ja mereväelasteta).

12. jaanuarist 3. veebruarini 1945 toimus Visla-Oderi operatsioon: 1. Valgevene rinne ja 1. Ukraina rinne jätkasid koos 1. Poola armeega pealetungi, hõivasid suurema osa Poolast ja jõudsid Oderi jõeni. Samal ajal alanud Lääne-Karpaadi operatsiooniga vallutasid 4. Ukraina rinde ja 2. Ukraina rinde väed koos Rumeenia ja Tšehhoslovakkia üksustega 18. veebruariks Lõuna-Poola ja Slovakkia. Nendes lahingutes võitles Saksa 17. armee alluvuses ka 20. eesti SS-diviis, mis jaanuaris Lõuna-Poolas rindele saadeti.

13. jaanuarist 25. aprillini 1945 kestnud Ida-Preisimaa operatsiooniga vallutasid 2. ja 3. Valgevene rinde väed Ida-Preisimaa ja piirasid sisse Königsbergi, mida Saksa väed meeleheitlikult kaitsesid kuni 9. aprillini. Ida-Pommeri operatsiooniga 10. veebruarist 4. aprillini vallutati Danzig ja jõuti Läänemere äärde. Viienda suurema kevadtalvise operatsiooniga, Viini operatsiooniga 16. märtsist 15. aprillini 1945 vallutasid 2. ja 3. Ukraina rinne koos 1. Bulgaaria armeega Lõuna-Tšehhoslovakkia, Lääne-Ungari ja Ida-Austria koos Viini linnaga.

Saksamaa purustamine idarindel lõpetati Berliini operatsiooniga 16. aprillist 2. maini ja Praha operatsiooniga 6.–11. maini. Väegrupp Kurland Kuramaal alistus samuti 11. mail.

RinneÜlemjuhatajaOperatsioonid
1. Ukraina rinneNSV Liidu marssal Ivan KonevVisla-Oderi operatsioon
Berliini operatsioon
Praha operatsioon
2. Ukraina rinneNSV Liidu marssal Rodion MalinovskiLääne-Karpaadi operatsioon
Viini operatsioon
Praha operatsioon
3. Ukraina rinneNSV Liidu marssal Fjodor TolbuhhinViini operatsioon
4. Ukraina rinnearmeekindral Ivan Petrov, hiljem armeekindral Andrei JeremenkoLääne-Karpaadi operatsioon
Praha operatsioon
1. Valgevene rinneNSV Liidu marssal Georgi ŽukovVisla-Oderi operatsioon
Berliini operatsioon
2. Valgevene rinneNSV Liidu marssal Konstantin RokossovskiIda-Preisimaa operatsioon
Ida-Pommeri operatsioon
3. Valgevene rinnearmeekindral Ivan Tšernjahhovski (langes 18.02.1945), hiljem NSV Liidu marssal Aleksandr VassilevskiIda-Preisimaa operatsioon
Ida-Pommeri operatsioon
Eelmine
Minu märkmed

Lisa uus märge