3.2. Maailmamajandus ja rahvusvahelised suhted 1920. aastatel
❯ Maareform Eestis
❯ Dawesi ja Youngi plaani järgi toimuv rahvusvaheline rahastusskeem 1924–1930
Maareform Eestis
1919. aasta 10. oktoobril võttis Eesti Asutav Kogu vastu maaseaduse. Suurmaaomand võõrandati ja jaotati talupoegadele. Eestis lihtsustas maareformi see, et enamik suurmaaomanikke olid baltisakslased ning rahvuslik ideoloogia käsitles neid võõrvallutajatena ja maareformi seega ajaloolise õigluse taastamisena. Siiski olid üle 5% suurmaaomanikest esimese maailmasõja ajaks juba eestlased. Maaseadus ajendas baltisakslasi Rahvasteliidus oma vähemusõiguste piiramise küsimust tõstatama. Tulemuseks oli võõrandatud omandi eest väikese kompensatsiooni maksmine ja kaudselt ka Eesti vähemusrahvuste seaduse vastuvõtmine.
Maareform vähendas pikemas perspektiivis pahempoolsete erakondade toetust. Kui Asutava Kogu valimistel said pahempoolsed parteid ligi 2/3 ja I Riigikogu valimistel 1920. aastal üle poole kohtadest, siis V Riigikogu valimistel 1932. aastal said pahempoolsed 27% ja põllumehed 42% mandaatidest.
Dawesi ja Youngi plaani järgi toimuv rahvusvaheline rahastusskeem 1924–1930
Minu märkmed