7.3. Maailm 21. sajandi alguses

7.3. Maailm 21. sajandi alguses

❯ Maailma suurima rahvaarvuga riigid (mln, 2018)

❯ Maailma suurima majandusega riigid (mld USD, 2017. a SKT alusel)

❯ Gaddafi diktatuur Liibüas

❯ Lähis-Ida pingekolded

❯ Süüria kodusõja vaenupooled 2018. a

---

 

---

 

---

Gaddafi diktatuur Liibüas

Liibüa kolm ajaloolist osa on Kürenaika riigi ida-, Tripolitaania loode- ja Fezzan kaguosas. Liibüa territoorium on 1,5 korda suurem kui naaberriigil Egiptusel, kuid seal elab 15 korda vähem inimesi, umbes 6,5 miljonit. Rahvastik on koondunud peamiselt Vahemere äärde, Sahara kõrbealad on enamjaolt asustamata. Umbes 2/3 liibüalastest on berberi juurtega araablased, kes jagunevad rohkem kui 20-ks hõimuks (Muammar Gaddafi kuulus Kaddafa hõimu). Tripolitaania zuwarad ja nafusid on kaks berberi hõimu, nemad on oma identiteedi säilitanud Põhja-Aafrika põliselanike järeltulijad. Edela-Liibüa tuareegid, berberite sugulasrahvas, on aga Sahara põliselanikud. Liibüa kaguosas elavad tubud, kelle põhiasuala on Tšaadis, Nigeris ja Sudaanis. Liibüas põimuvad poliitiliste konfliktidega etnilised ja hõimudevahelised vastuolud. Gaddafi vastase ülestõusu algatajate seas olid Tripolitaania berberid. Tüliõunaks on ka riigi naftatulud.

Alates 1969. aastast valitses Liibüat Muammar Gaddafi (1942–2011), kes kukutas 1951. aastast troonil olnud kuningas Idrise. Liibüa tuluallikaks on suured naftamaardlad, mis võimaldasid rahastada nii liibüalaste naabritega võrreldes kõrgemat elatustaset kui ka suurejoonelisi niisutus-, põllumajandus- ja tööstusprojekte. Naftatulud tegid võimalikuks ka aktiivse Lääne-vastase välispoliitika. Gaddafi toetas Palestiina Vabastusorganisatsiooni ja Liibüas asusid selle väljaõppelaagrid. Tal olid head suhted Süüria diktaatori Hafiz al-Assadiga. Tema vastased islamimaailmas olid Egiptuse liidrid Sadat ja Mubarak, kes olid sõlminud rahulepingu Iisraeliga, ning 1979. a Iraanis võimule tulnud šiiidi vaimulikud. Ta toetas Uganda diktaatorit Idi Amini (valitses 1971–1979) ja sõdis aastatel 1978–1987 lõunanaabri Tšaadiga.

USA president Ronald Reagan võttis Liibüa suhtes senisest jäigema hoiaku. Ta pidas Liibüat NSV Liidu satelliidiks, mis ei olnud päris tõsi, sest Gaddafi oli isepäine ja naftatulude tõttu sõltumatu. USA merevägi korraldas õppusi Vahemere Surti lahes, mida Liibüa pidas oma territoriaalveteks, ning tulistas alla või uputas õppusi takistada proovinud Liibüa lennukid ja sõjalaevad. Halvenesid ka Liibüa suhted Ühendkuningriigiga, sest Liibüa toetas Põhja-Iiri terroriste. 1986. a korraldasid Liibüa agendid plahvatuse ühes Lääne-Berliini diskoteegis, surma sai kaks USA sõdurit, vigastatuid oli üle 200. 1988. a detsembris hävitas Liibüa agentide paigaldatud lõhkeseadeldis Šotimaa kohal USA reisilennuki Boeing 747. Surma sai 270 inimest, neist 11 Lockerbie külas, kuhu lennuk kukkus. Lääneriigid katkestasid suhted Liibüaga. Kehtestati karmid sanktsioonid, sealhulgas ka Liibüa naftaimpordile.

Sanktsioonidest tingituna vähenesid Liibüa sissetulekud ning 1990. aastate lõpul hakkas Gaddafi otsima võimalusi suhete parandamiseks teiste riikidega. Pärast seda kui Liibüa maksis Lockerbie terroriakti ohvritele kompensatsiooni, soojenesid suhted lääneriikidega. Araabia kevadega vallandunud rahustustes kukutati Gaddafi 2011. a võimult. Ka praegu on poliitiline olukord Liibüas ebastabiilne.

Loe õpiku peatükist „7.3. Maailm 21. sajandi alguses“ lisaks Araabia kevade ja Gaddafi kukutamise kohta.

 

---

 

---