2.7.a Eesti vabadussõda
❯ Asutava kogu valimised ja tegevus
❯ Läti Vabariigi ajutise valitsuse sõltuvus Saksa relvajõududest
❯ Kaart: Eesti vabadussõda
Asutava kogu valimised ja tegevus
Kui olukord rindel oli stabiliseerunud, korraldati 1919. aasta aprillis asutava kogu valimised. Suure valimisvõidu võtsid vasakpoolsed erakonnad, kes toetasid mõisamaavalduse konfiskeerimist ja talurahvale jagamist. Asutava kogu esimene istungjärk peeti 24. aprillil Tallinnas Estonia teatris, esimeheks valiti sotsiaaldemokraat August Rei ja esimese valitsuse moodustas tööerakondlane Otto Strandman.
| Partei nimetus | Kohad asutavas kogus |
|---|---|
| Sotsiaaldemokraadid | 41 |
| Tööerakond | 30 |
| Rahvaerakond | 25 |
| Maaliit | 8 |
| Sotsialistid-revolutsionäärid | 7 |
| Kristlik rahvaerakond | 5 |
| Saksa partei | 3 |
| Vene partei | 1 |
Asutav kogu pani aluse Eesti riiklusele, võttis vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest, määras kindlaks vabariigi valitsemise ajutise korra ja asus ette valmistama põhiseadust. Sõja seisukohast oli määrava tähtsusega maaseadus, millega lubati kõigile vabadussõjas osalenutele maad. Maaseadus võeti vasti 1919. aasta oktoobris. Asutav kogu toimis Eesti seadusandliku koguna 1921. aasta jaanuarini, kui tuli kokku esimene põhiseaduslik riigikogu.
Läti Vabariigi ajutise valitsuse sõltuvus Saksa relvajõududest
Esimese maailmasõja ajal loodud läti rahvuslikud kütipolgud olid läinud punaste poolele. Seetõttu jäi 1918. aasta 18. novembril välja kuulutatud Läti Vabariigi ajutine valitsus sõltuvaks Saksa relvajõududest: saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviisist ja baltisaksa vabatahtlike Balti Landeswehrist.
Baltisakslased ei tahtnud Läti Vabariigist midagi teada, ehkki Landeswehr oli formaalselt Läti valitsuse alluvuses. Nii panid nad 16. aprillil Liepājas (Läti valitsuse asukoht; Riia oli punaste käes) toime riigipöörde. Läti ajutine valitsus eesotsas Kārlis Ulmanisega (1877–1942) kukutati ja uus valitsus Arvids Niedra juhtimisel oli valmis toetama baltisakslaste poliitilisi eesmärke. Ulmanis põgenes sadamas seisvate Suurbritannia sõjalaevade kaitse alla ega tunnistanud riigipööret. 22. mail vallutati Saksa vägede juhi, VI reservkorpuse juhataja kindralmajor krahv Rüdiger von der Goltzi juhtimisel punastelt Riia. Enamlastevastase sõjategevuse jätkamise asemel süüdistasid baltisakslased eestlasi Põhja-Läti okupeerimises. Eesti omakorda ei tunnustanud Ulmanise valitsuse kukutamist, ning nõudis sakslaste tagasitõmbumist ja Ulmanise valitsuse taastamist.
Minu märkmed