2.5. Viimased suured lahingud ja sõja lõpp 1918. aastal
❯ Compiègne’i vaherahu
❯ Gripipandeemia
❯ Tabel: Sõjalised kaotused esimeses maailmasõjas
Compiègne’i vaherahu
Saksamaal tuli lepingutingimuste järgi
1) vabastada nii okupeeritud Põhja-Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, kui ka 1871. aastal hõivatud Elsass ja Lotring;
2) anda Prantsuse okupatsiooni alla Mainz, Koblenz ja Köln Reini paremkaldal;
3) tühistada Keskriikidele kasulikud Brest-Litovski ja Bukaresti rahulepingud;
4) anda Antandile üle oma raskerelvastus: 5000 suurtükki, 25 000 kuulipildujat, 3000 miinipildujat, 1700 sõjalennukit ja kõik moodsad sõjalaevad;
5) anda reparatsioonideks 5000 vedurit ja 150 000 vagunit.
Gripipandeemia
1918. aasta alguses puhkes gripipandeemia (nn Hispaania gripi) esimene laine, millele järgnes teine laine 1918. aasta sügisel ja kolmas 1919. aasta alguses. Lõplikult hääbus epideemia alles 1920. aasta lõpul. Viiruse päritolu koha on mitu teooriat. Gripi kiire leviku põhjustas suurte inimhulkade liikumine eeskätt seoses sõjavägede transpordiga üle kogu Euroopa ja maailma. Eurooplaste organism oli pika sõja ja alatoitluse tõttu nõrgem kui tavaliselt.
Eriliseks tegi selle gripipuhangu viiruse suur nakkuvus ja haigestunute suur suremus: 2,5% tavalise 0,1% asemel. Gripiohvrite arvu kohta on erinevaid andmeid, sest mitmes riigis ei peetud sõjalõpu ja sõjajärgses kaoses täpset arvestust. Enamasti kirjutatakse 25–50 miljonist surnust, kuid on esitatud ka palju suuremaid arve, sest näiteks Venemaal surnute arvu kohta on ainult hinnangud. Teada on, et USA kaotas rohkem jalaväelasi grippi surnute kui lahinguväljal langenutena. Mõnd Okeaania saart tabas gripp eriti rängalt. Tahiti saarel suri ühe kuuga 13%, Samoa saarel kahe kuuga 22% elanikest.
Minu märkmed