2.3. Sõjategevus 1916. ja 1917. aastal
❯ Venelased läänerindel
❯ Kaart: Skagerraki merelahing
Venelased läänerindel
Mässupisiku levitajateks Läänerindel peeti Vene sõdureid. 1915. aastal, kui Vene armee kannatas suure laskemoonapuuduse käes, sõlmiti kokkulepe Prantsusmaaga, mille alusel saatis Venemaa vastutasuks laskemoona eest Prantsusmaale viis brigaadi rohkem kui 40 000 mehega. Brigaadid saadeti Prantsusmaale Siberi ja Hiina kaudu, kus mehed Port Arturis laevadele pandi ning ümber Aasia, läbi Suessi kanali ja üle Vahemere Marseille’ sadamasse veeti. Venelased jõudsid läänerindele 1916. aasta suvel. Kaks brigaadi võitlesid Prantsuse väejuhatuse alluvuses Kreekas Keskriikide vägede vastu.
Venelased, kes olid aprillis ja mais 1917 peetud Aisne’i lahingus kandnud suuri kaotusi, viidi tagalasse ümberformeerimisele ja väljaõppele. 1917. aasta juunis hakkasid kahe Vene brigaadi sõdurid mässama ja keeldusid Prantsusmaa eest sõdimast. Mäss suruti maha septembris ning sõdurid saadeti Prantsusmaa ja Põhja-Aafrika vangilaagritesse. Pärast enamlaste võimuhaaramist 1917. aasta novembris ja Venemaa lahkumist Antandist saadeti venelased kodumaale, kuid paljud jäid ka Prantsusmaale.
Lojaalseks jäänud venelastest formeeriti Vene leegion, mis võitles läänerindel esimese maailmasõja lõpuni. Seejärel saadeti mehed, kes soovisid kodumaale minna, kodusõja kaosesse sattunud Venemaale tagasi. Viimase seas oli ka 20-aastane Rodion Malinovski, kellest sai hiljem NSV Liidu marssal ja kes oli 1957–1967 NSV Liidu kaitseminister.
Skagerraki merelahing
Mõlemas maailmasõjas oli Skagerraki väin nii sakslastele kui ka brittidele strateegiliselt väga oluline.
Minu märkmed