Lähiajalugu | 1.7. Suurriikide liidud ja kriisid enne esimest maailmasõda

1.7. Suurriikide liidud ja kriisid enne esimest maailmasõda

❯ Haagi rahukonverentsid 1899 ja 1907
❯ Kaart: Euroopa enne esimest maailmasõda
❯ Kaart: Austria-Ungari vähemusrahvused

Haagi rahukonverentsid 1899 ja 1907

Vene keisri Nikolai II algatusel ja Hollandi kuninganna Wilhelmina kutsel kogunesid maailma riikide esindajad Haagi rahukonverentsile, et leppida kokku relvastuse vähendamises ja rahvusvaheliste konfliktide rahumeelses lahendamises. 1899. aastal tulid Haagi enamiku Euroopa riikide, USA, Jaapani, Pärsia (Iraani) ja Siiami (Tai) esindajad, 1907. aastal lisandusid Ladina-Ameerika riigid ja Türgi. Vene delegatsiooni liige mõlemal konverentsil oli oma aja maailma tuntumaid rahvusvahelise õiguse asjatundjaid, Pärnu rätsepa poeg Friedrich Martens (1845–1909), kes läks rahvusvahelise õiguse ajalukku eeskätt Martensi klausliga, mis sisaldub mitme rahvusvahelise konventsiooni preambulis.

Martensi klausel: „Täieliku sõjaseaduste kogu väljaandmiseni on kõrged lepinguosalised pooled heaks arvanud konstateerida, et olukordades, mis pole ette nähtud nende poolt vastu võetud korraldavates määrustes, jäävad elanikud ja sõdijad rahvusvahelise õiguse kaitse ja võimupiirkonna alla niivõrd, kuivõrd need järelduvad tsiviliseeritud rahvaste vahel maksvatest tavadest, inimsuse seadustest ja üldisest süümest.“

Haagi rahukonverentsid võtsid vastu 13 konventsiooni, millest tuntuim on IV konventsioon maasõja seadustest ja tavadest. Konventsioon reguleeris sõdijate (kombatandid) õigusi ja kohustusi, tsiviilisikute (mittekombatandid) ja sõjavangide õigusi ning okupeeriva jõu õigusi ja kohustusi okupeeritud territooriumil.

L2hiajalugu_gymn_Iosa_lk61_outl

L2hiajalugu_gymn_Iosa_lk64

1.7. Suurriikide liidud ja kriisid enne esimest maailmasõda

1.7. Suurriikide liidud ja kriisid enne esimest maailmasõda

Haagi rahukonverentsid 1899 ja 1907

Minu märkmed

Lisa uus märge