Õppematerjal

Matemaatika kuulamisülesanded

tutvustus

EESSÕNA

Siinses kogumikus pakume õpetajatele ideid, kuidas matemaatikatunde huvitavamaks muuta. Esmakordselt pöörame matemaatika õppimisel tähelepanu kuulamisele ja kuulamisülesannetele.

Loe lähemalt

KUULAMISOSKUSE TÄHTSUS

Kuulamine aktiivne protsess, see nõuab kaasamõtlemist ja samas ka interpreteerimist. Kuulamisülesanded arendavad oskusi, mis võimaldavad mõista ja tõlgendada matemaatilisi tekste.

Loe lähemalt

ÜLESANNETE LÄBIVIIMINE

Nii nagu keeleõppes tuleb ka matemaatikas kõigepealt läbi mõelda kuulamise eeltegevused. Näiteks saab  arutada õpilastega, millest võiks juttu tulla, ja selgitada välja õpilaste eelteadmised.

Loe lähemalt

kuulamisulesanded

KUULAMISÜLESANDED

 

1a – Kirjad jõuluvanale | 1b – Kirjad jõuluvanale | 2a – Madli vanaema | 2b – Madli vanaema
 
3 – Oskar ja Olle4 – Karu Kusti | 5 – Metsloomade kehakaalud | 6 – Kalender | 7 – Termomeeter | 8 – Poeskäik | 9 – Kiireimad autod | 10 – Bussisõit11 – Paula koolipäev | 12 – Kalender13 – Linnud ja nende rahvapärased nimetused | 14 – Arvurida | 15 – Kauri maja | 16 – Kell ja kellaaeg17 – Rabamatk | 18 – Meie lemmikud

 

1a – Kirjad jõuluvanale


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Õpilased tutvuvad töölehega ja loevad teksti läbi.
  • Seejärel arvutavad õpilased läbi kõik tehted ja kirjutavad lünkadesse vastused.

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad ja joonivad alla sobivad vastused.
  • Soovitav on lugu kuulata vähemalt kaks korda.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased vastavad töölehel olevatele küsimustele.

 

Kuulamistekst

Kirjad jõuluvanale

Ühel päeval tuli päkapikk Ruudi jõuluvana juurest ja ütles, et varsti on jõulud ning meil algab kiire töö. Eestimaa lasteni on vaja toimetada 100–50+5=55 kg kingitusi.

Jõuluvana sai sel aastal väga palju kirju. Ta jagas need 11–8=3  erinevasse rühma.

Esimeses rühmas olid tervituskirjad laste vanematelt, kus sooviti edu ja jõudu algavaks tööperioodiks. Neid saadetisi oli kokku 7+5+8=20 .

Teise rühma kirjad sisaldasid laste joonistusi ja luulevormis tekste. Selliseid kirju oli tal 30+10+3=43.

Jõuluvanale nii väga meeldivad luuletused. Kui need on laste endi tehtud, siis muutub ta veel rõõmsamaks. Ta on üks õnnelik vanamees, nagu ta naljatades enda kohta kipub ütlema.

Niisiis kolmandasse rühma kuulusid soovid ― need südamesoovid, mida laps tahtis jõuluvanaga jagada. Selliseid kirju on jõuluvanal juba 20+10=30.

Soovide hulgas on mänguasju, mille päkapikud jõuluõhtul kuuse ala viivad. On ka lapsi, kes soovivad kingituseks päris õde või venda.

  


 

 

1b – Kirjad jõuluvanale


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Õpilased tutvuvad töölehega ja loevad teksti läbi.
  • Seejärel arvutavad õpilased läbi kõik tehted ja kirjutavad lünkadesse vastused.

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad ja joonivad alla sobivad vastused.
  • Soovitav on lugu kuulata vähemalt kaks korda.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased vastavad töölehel olevatele küsimustele.

 

Kuulamistekst

Kirjad jõuluvanale

Ühel päeval tuli päkapikk Ruudi jõuluvana juurest ja ütles, et varsti on jõulud ning meil algab kiire töö. Eestimaa lasteni on vaja toimetada 7·3+34=55 kg kingitusi.

Jõuluvana sai sel aastal väga palju kirju. Ta jagas need 1·3=3 erinevasse rühma.

Esimeses rühmas olid tervituskirjad laste vanematelt, kus sooviti edu ja jõudu algavaks tööperioodiks. Neid saadetisi oli kokku 9·3–7=20.

Teise rühma kirjad sisaldasid laste joonistusi ja luulevormis tekste. Selliseid kirju oli tal 8·3+19=43.

Jõuluvanale nii väga meeldivad luuletused. Kui need on laste endi tehtud, siis muutub ta veel rõõmsamaks. Ta on üks õnnelik vanamees, nagu ta naljatades enda kohta kipub ütlema.

Niisiis kolmandasse rühma kuulusid soovid ― need südamesoovid, mida laps tahtis jõuluvanaga jagada. Selliseid kirju on jõuluvanal juba 6·3+12=30.

Soovide hulgas on mänguasju, mille päkapikud jõuluõhtul kuuse ala viivad. On ka lapsi, kes soovivad kingituseks päris õde või venda.

 


 

 

2a – Madli vanaema


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Õpilased tutvuvad loo pealkirjaga.
    Õpetaja esitab küsimusi:
    Millest võiks loos juttu tulla? Kes võiksid olla loo tegelased?
  • Õpilased loevad läbi teksti.

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad ja täidavad lüngad.
  • Soovitav on lugu kuulata vähemalt kaks korda.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased vastavad töölehel olevatele küsimustele ja arvutavad.

 

Kuulamistekst

Madli vanaema

Ühel päeval tuli Madli koolist koju ja nägi, et tema toast paistab valgus. Ta jooksis rõõmsalt trepist üles ja jõudis korteriukse juurde, mille number oli 8+5=13.

Madli läks uksest sisse ja nägi, et vanaema tegi köögis süüa. Ta keetis maitsvat suppi ja küpsetas 12+8=20 pannkooki.

,,Tere, vanaema! Ma arvasin, et ema on kodus. Nii hea, et sa meile külla tulid,” ütles Madli naeratades. Tüdrukule meenus kohe tore suvevaheaeg vanaema juures.

Madli vanaema elab maamajas. Tal on palju loomi:  40+22=62 lehma, kes annavad palju piima, et kõik inimesed saaksid seda poest osta.

Laudast võis leida veel 7+6=13 lammast,  8+9=17 siga,  12–4=8 hobust.

Ükskord kui Madli vanaema juurde läks, kinkis vanaema talle 7+6–11=2 ilusat ja armast küülikut.

Madlile meeldib loomade eest hoolitseda. Ole sinagi loomade suhtes kena ja hooliv.

 

 


 

 

2b – Madli vanaema


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Õpilased tutvuvad loo pealkirjaga.
    Õpetaja esitab küsimusi:
    Millest võiks loos juttu tulla? Kes võiksid olla loo tegelased?
  • Õpilased loevad läbi teksti.

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad ja täidavad lüngad.
  • Soovitav on lugu kuulata vähemalt kaks korda.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased vastavad töölehel olevatele küsimustele ja arvutavad.

 

Kuulamistekst

Madli vanaema

Ühel päeval tuli Madli koolist koju ja nägi, et tema toast paistab valgus. Ta jooksis rõõmsalt trepist üles ja jõudis korteriukse juurde, mille number oli 48–35=13.

Madli läks uksest sisse ja nägi, et vanaema tegi köögis süüa. Ta keetis maitsvat suppi ja küpsetas 86–72+6=20 pannkooki.

,,Tere, vanaema! Ma arvasin, et ema on kodus. Nii hea, et sa meile külla tulid,” ütles Madli naeratades. Tüdrukule meenus kohe tore suvevaheaeg vanaema juures.

Madli vanaema elab maamajas. Tal on palju loomi: 25+37=62 lehma, kes annavad palju piima, et kõik inimesed saaksid seda poest osta.

Laudast võis leida veel 79–66=13 lammast, 89–75+3=17 siga, 30+27–48=8 hobust.

Ükskord kui Madli vanaema juurde läks, kinkis vanaema talle 65-63=2 ilusat ja armast küülikut.

Madlile meeldib loomade eest hoolitseda. Ole sinagi loomade suhtes kena ja hooliv.

 

  


 

 

3 – Oskar ja Olle


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Õpilased loevad töölehel oleva luuletuse läbi.

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad luuletust ja täidavad lüngad.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased kuulavad luuletust uuesti ja kontrollivad vastuseid.
    Luuletust võib lugeda kaasa, proovida lugeda üksi või koos paarilisega.
  • Õpilased vastavad töölehel olevatel küsimustele.

 

Kuulamistekst

Oskar ja Olle

Oskar ja Olle jalutasid hommikul poodi
ning kohtasid tee peal 5·2 sõpra.
Nad olid riietatud erilist moodi
ja kaasas oli neil 3·2 põhjapõtra.

Oskar ja Olle jõudsid poodi ja nägid,
et pood avatakse alles kell 6·2.
Nad ei saanud aru, milline vägi
muutis avamise kellaaja 4·2+3.

Meie sõbrad ootasid 12-11 tunni,
et saaks lõpuks süüa osta.
Olle tundis, et teda kimbutab uni
ja ta ei osanud selle peale midagi kosta.

Oskar ja Olle nägid poes 8·2-10 müüjat
ja oma 2·2+6 sõpra.
Nad ostsid poest 7·2 puuvilja
ja 9·2 ilusat juurvilja.

  


 

 

4 – Karu Kusti


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Õpilased loevad töölehel oleva luuletuse läbi.

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad luuletust ja täidavad lüngad.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased kuulavad luuletust uuesti ja kontrollivad vastuseid.
    Luuletust võib lugeda kaasa, proovida lugeda üksi või koos paarilisega.
  • Õpilased vastavad töölehel olevatel küsimustele.

 

Kuulamistekst

Karu Kusti

Karu Kusti mõtles üks päev minna metsa,
et tuua ahju 5·3 puuhalgu.
Tal oli mõte 2·3 akent pesta
ja soojendada enda väsinud jalgu.

Metsateel kohtas Kusti 3·3 hiirepoissi,
kes ajaviiteks jalutasid ringi.
Nad nägid metsas laulmas 6·3 pöialpoissi.
Laulust oleks saanud ilusa sünnipäevakingi.

Karu Kusti oli väga rõõmus,
sest korjas metsast kaasa 8·3 käbi.
Ta võttis värskenduseks vett sõõmu
ja oligi ta 9·3 -minutine teekond läbi.

 

 


 

 

5 – Metsloomade kehakaalud


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Ülesande täitmisele eelneb arutelu.
    Abistavaid küsimusi: Mõtle, kui suur võiks olla erinevate loomade kehakaal. Näiteks, kui raske on sinu arvates hunt/rebane/pruunkaru?
    Infot loomade kehakaalu kohta võib otsida ka internetist või teatmeteostest.
  • Õpilased tutvuvad töölehega.

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad ja arvutavad loomade kehakaalud ning kirjutavad need tabelisse.
  • Teksti tuleb kuulata vähemalt kaks korda.
    Esimese kuulamise ajal saab täita metskitse, halljänese ja kähriku kehakaalude lüngad. Teistkordsel kuulamisel saab arvutada ülejäänud loomade kehakaalud.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased vastavad töölehel olevatele küsimustele.

 

Kuulamistekst

Metsloomade kehakaalud

Rebane kaalub 7 kg.

Metskits on rebasest 28 kg võrra raskem.

Kährik kaalub 341 kg vähem kui pruunkaru.

Pruunkaru kaalub hundist 307 kg rohkem.

Halljänes on 3 kg võrra kergem kui rebane.

Metskits kaalub 26 kg võrra rohkem kui kährik.

  


 

 

6 – Kalender


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Klassis toimub arutelu kalendri teemal. Õpilastel on vastamisel võimalus kasutada oma loomingulisust.
    Õpetaja esitab abistavaid küsimusi:
    Mis on kalender?
    Miks kalendrit vaja on?
    Kuidas kalender on sinu arvates tekkinud?
  • Õpilased tutvuvad töölehega ja kirjutavad kalendrisse puuduvad nädalapäevade nimetused.
  • Õpetaja palub välja otsida värvilised pliiatsid: punane, sinine, roheline, kollane, oranž.

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad ja täidavad kalendrit.
    NB! Esimese kuulamise ajal märgivad õpilased päevale vastava värviga ainult kriipsu ning ruudu värvivad siis, kui ülesanne on kontrollitud.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased vastavad töölehel olevatele küsimustele.

 

Kuulamistekst

Kalender

Sul on ees üks kalendrikuu. Selle kuu teine teisipäev on valentinipäev ehk sõbrapäev. Sel päeval pea meeles oma sõpru ja saada neile kaart.

Värvi see päev punaseks!

24. päeval on Eesti Vabariigi sünnipäev ja kevadine madisepäev. Kui madisepäeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis võis suvel metsas palju usse näha.

Värvi see päev siniseks!

Selle kuu kolmandal teisipäeval on vastlapäev. Vastlapäev on liikuv püha ehk ta ei ole igal aastal ühel ja samal kuupäeval. Vastlapäeval lastakse kelguga mäest alla, süüakse hernesuppi ja vastlakukleid.

Värvi see päev roheliseks!

Selle kuu teine päev on küünlapäev.

Värvi see päev kollaseks!

Küünlapäevast edasi seitsmes päev on luuvalupäev. Vanarahvas ütles, et sel päeval ei tohi tööd teha, inimesed puhkasid, sest luud võisid valutama hakata.

Värvi see päev oranžiks!

Nüüd tead Sa kindlasti, millisest kuust oli juttu.

Kirjuta kuu nimetus punktiirile!

 

  


 

 

7 – Termomeeter


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Klassis toimub arutelu.
    Abistavad küsimused:
    Mis on termomeeter?
    Kuidas termomeetri skaalat loetakse?
    Milleks termomeetrit kasutatakse?
  • Õpilased tutvuvad töölehega.
  • Otsitakse välja harilik ja punane värvipliiats.

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad ja märgivad termomeetritele hariliku pliiatsiga õhutemperatuurid.
  • Soovitav on kuulata lugu vähemalt kaks korda.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased värvivad punase pliitsiga termomeetrile märgitud õhutemperatuurid.
  • Õpilased vastavad töölehel olevatele küsimustele.

 

Kuulamistekst

Termomeeter

Kuula ja märgi joonisele hariliku pliiatsiga temperatuurid.

Miia läks täna randa päevitama, sest õues oli väga soe.

Märgi termomeetrile nr 1 temperatuur 25 ºC.

Miiale tuli hetkeks meelde, kui külm oli eelmine talv.

Märgi järgmisele termomeetrile temperatuur –20 ºC.

Meie sõber otsustas palava suvepäikese eest vette suplema minna. Enne seda uuris ta teadetetahvlilt, kui soe on merevesi.

Märgi termomeetrile nr 3 merevee temperatuur 23 ºC.

Miia teab väga täpselt, et vesi hakkab külmuma juba 0 ºC juures.

Märgi viimasele joonisele temperatuur 0 ºC.

  


 

 

8 – Poeskäik


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Kõigepealt tuletatakse meelde, milliseid rahatähti keegi juba tunneb.
  • Õpilased lõikavad välja rahatähed (lk 47).
  • Õpilased tutvuvad töölehega.

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad ja asetavad rahatähed õige poe juurde.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased liimivad rahatähed töölehele.
  • Õpilased vastavad küsimustele.

 

Kuulamistekst

Poeskäik

Ema palus Madisel poodi minna. Ta andis Madisele 25 eurot.

Aseta Madise kätte 25 eurot.

Madis oli tubli ja aitas ema hea meelega. Kõigepealt läks Madis toidupoodi. Ta ostis sealt kolm kurki, mis läksid maksma 2 eurot.

Aseta 2 eurot toidupoe kasti.

Madis teadis, et emal oli vaja üks pakk piima, mis maksis 1 euro.

Aseta 1 euro  toidupoe teise kasti.

Ema palus Madisel osta ühe suure kommikarbi, kuna nad pidid minema õhtul vanaema sünnipäevale. Kommikarp maksis 7 eurot.

Aseta 7 eurot  viimasesse kasti.

Vanaema sünnipäevaks oli kindlasti vaja lilli. Madis läks lillepoodi. Ema palus tal osta kolme sorti lilli. Esimesena küsis Madis kuus tulpi, mis maksid kokku 4 eurot.

Aseta 4 eurot  lillepoe esimesse kasti.

Madis teadis, et vanaemale meeldivad nelgid ning küsis müüjalt viis roosat nelki, mis maksid kokku 5 eurot.

Aseta 5 eurot  teise kasti.

Viimasena ostis Madis kaks suurt roosi, mis maksid 3 eurot.

Aseta 3 eurot  lillepoe viimasesse kasti.

Madis oli kõik vajaliku ostnud ja läks koju ema juurde.

Sina aga arvuta, kui palju raha kulutas Madis toidupoes ja kui palju lillepoes ning kirjuta see kastide alla punktiirile.

 

  


 

 

9 – Kiireimad autod


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Õpetaja viib klassis läbi arutelu.
    Abistavaid küsimusi: Milliseid automarke sa tead? Nimeta mõned.
    Mis sa arvad, kui kiiresti need autod sõidavad?
    Mis on tippkiirus?
  • Õpilased tutvuvad töölehega.

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad ja jätkavad arvurida.
  • Soovitav on kuulata lugu vähemalt kaks korda.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased vastavad töölehel olevatele küsimustele.
  • Õpilased värvivad autod ja automarkide logod.

 

Kuulamistekst

Kiireimad autod

Kuula, milline on auto tippkiirus, ja märgi see arvureale.

Ferrari F 40 tippkiirus on 326 km/h.

Märgi vasakult esimesse kujundisse arv 326. Märgi ka sellest järgmisesse kujundisse arv 336 ja jätka arvurida.

Bugatti Veyroni SS tippkiirus on 430 km/h.

Märgi vasakult esimesse kujundisse arv 430. Märgi ka sellest järgmisesse kujundisse arv 435 ja jätka arvurida.

Porsche GT 9 tippkiirus on 409 km/h.

Märgi vasakult esimesse kujundisse arv 409. Märgi ka sellest järgmisesse kujundisse arv 410 ja jätka arvurida.

BMW M 5 tippkiirus on 372 km/h.

Märgi vasakult esimesse kujundisse arv 372. Märgi ka sellest järgmisesse kujundisse arv 472 ja jätka arvurida.

 

  


 

 

10 – Bussisõit


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Õpilased tutvuvad töölehega ja loevad läbi töölehel oleva teksti.

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad, arvutavad ja kirjutavad lünkadesse puuduvad arvud.
  • Õpilased kuulavad lugu teist korda veel. Vajadusel parandavad või täiendavad vastuseid.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased vastavad töölehel olevatele küsimustele.

 

Kuulamistekst

Bussisõit

Kujuta ette, et sinu isa on bussijuht. Bussi teekond kulgeb Arukülast Tallinna bussijaama. Aruküla bussijaamas siseneb bussi 12–4 reisijat.

Raasiku bussipeatuses siseneb veel 15–8 reisijat.

Nüüd on bussis 8+7 reisijat.

Buss sõidab edasi Jüri suunas. Jüris väljub bussist 11–5 reisijat ja siseneb  20–8 reisijat.

Ülemiste peatuses väljub bussist 14–9 reisijat.

Selles peatuses uusi reisijaid bussi peale ei tule. Ülejäänud reisijad sõidavad lõpp-peatuseni Tallinna bussijaamas.

  


 

 

11 – Paula koolipäev


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Õpilased tutvuvad töölehega ja loevad läbi töölehel oleva teksti.

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad ja kirjutavad lünkadesse puuduvad ajad.
  • Õpilased kuulavad lugu teist korda veel, vajaduse korral parandavad või täiendavad vastuseid.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased vastavad töölehel olevatele küsimustele.

 

Kuulamistekst

Paula koolipäev

On tööpäeva hommik. Kell on seitse hommikul ja aeg on ärgata. Paulal kulub pesemisele ja riietumisele veerand tundi. Kell veerand kaheksa sööb Paula koos ema ja isaga hommikusööki. 20 minutit hiljem, kell ________ väljub Paula koos isaga kodust, et sõita autoga kooli. Autosõit koolimajani kestab 10 minutit. Koolipäeva alguseni jääb veel 15 minutit, kell on siis _______. Paula koolipäev lõpeb kell 12.40.

  


 

 

12 – Kalender


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Klassis toimub arutelu kalendri teemal. Õpilastel on vastamisel võimalus kasutada oma loomingulisust.
    Õpetaja esitab abistavaid küsimusi:
    Mis on kalender?
    Miks kalendrit vaja on?
    Kuidas kalender on sinu arvates tekkinud?
  • Õpilased kirjutavad kalendrisse puuduvad nädalapäevade nimetused.

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad ja täidavad kalendrit.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased vastavad töölehel olevatele küsimustele täislausetega.

 

Kuulamistekst

Kalender

Sellel kuul saabub Eesti aladele palju rändlinde. See on aasta neljas kuu.

Kirjuta kuu nimetus üles kalendri kohale.

Kõige esimesena saabus kuldnokk. Ta saabus kuu esimesel pühapäeval.

Kirjuta kalendris selle kuupäeva lahtrisse „kuldnokk”.

Metsvinti nähti juba järgmisel päeval.

Kirjuta järgmise kuupäeva lahtrisse „metsvint”.

Punarind saabus neli päeva peale kuldnokka.

Kirjuta selle kuupäeva lahtrisse „punarind”.

Valge-toonekurge nähti esmakordselt jüripäeval. Jüripäev on aprillikuu neljandal neljapäeval.

Kirjuta selle kuupäeva lahtrisse „valge-toonekurg”.

Linavästrikku nähti esimest korda kuu teisel reedel.

Kirjuta selle kuupäeva lahtrisse „linavästrik”.

  


 

 

13 – Linnud ja nende rahvapärased nimetused


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Õpilased tutvuvad töölehega.
  • Õpilased arvutavad ja kirjutavad piltide alla lindude kehakaalud.

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad ja kirjutavad iga pildi kohale linnu nimetuse.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased täidavad tabeli. Lindude rahvapäraste nimetuste lisamiseks tuleb kuulata ülesannet veelkord.
  • Õpilased vastavad töölehel olevatele küsimustele.

 

Kuulamistekst

Linnud ja nende rahvapärased nimetused

See paigalind on talvel sagedane toidulaua külaline. Keskmiselt kaalub ta 7+12 grammi.
Rahvapäraselt kutsutakse teda Rasva-Antsuks.
See lind on rasvatihane.

Seda rändlindu on rahvapärimuses seostatud jääminekuga. Seetõttu kutsutakse teda ka jäälõhkujaks. Ta on varblasesuurune, aga väga pika sabaga. Ta kaalub 27–6 grammi.
See lind on linavästrik.

See sinine tihane on julge ja riiakas lind. Ta kaalub kuni 21–9 grammi.
See lind on sinitihane.

Seda punapugulist lindu nimetatakse rahvasuus paabuks. Ta kaalub kuni 27+7 grammi.
See lind on leevike.

Seda seltsivat linnukest kutsutakse rahvasuus viiksutajaks. Ta kaalub kuni 29–5  grammi.
See lind on metsvint.

Rahvasuus kutsutakse seda lindu värvukeseks. Tema liigikaaslane elab linnades. Ta võib kaaluda kuni 15+15 grammi.
See lind on põldvarblane.

Rahvasuus kutsutakse neid pihlakapoisteks, sest sügisel võib neid linde suurte salkadena kohata pihlakamarju söömas. Eestis nad ei pesitse. See lind kaalub kuni 53+7 grammi.
See lind on siidisaba.

Seda lindu kutsutakse kevadekuulutajaks. Ta on väga seltsiv ja pesitseb pesakastides. See nõgikikas teeb järele teiste lindude laulu ja muid loodushääli. Ta kaalub kuni 57+8 grammi.
See lind on kuldnokk.

See laululind on meie lindudest kõige väiksem. Ta kaalub kõigest 13–7 grammi. Rahvasuus kutsutakse teada ka kuldpeaks, sest tal on kuldkollane triip pealael.
See lind on pöialpoiss. 

See lind on meie rahvuslind. Oma laulu järgi kustutakse teda ka siidikeraloojaks. Ta kaalub kuni 29–9 grammi.
See lind on suitsupääsuke.

  


 

 

14 – Arvurida


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Õpilased tutvuvad töölehega.
  • Õpetaja juhib tähelepanu sellele, et töölehel on arvuriba, mille keskmine ruut on värvitud.

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad ja kirjutavad arvud õigetesse ruutudesse.
  • Õpilased kuulavad teksti teist korda veel. Vajaduse korral parandavad vastuseid.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased arvutavad värvitud ruudust vasakul pool olevate arvude summa.
  • Õpilased arvutavad värvitud ruudust paremal pool olevate arvude summa.

 

Kuulamistekst

Arvurida

Kirjuta vasakult esimesse ruutu arv 4 ja arvuriba kõige parempoolsesse ruutu kirjuta arv 8.

Kirjuta keskmisest värvitud ruudust vasakule arv 7 ja paremale arv 2.

Kirjuta arvu 4 järele arv 9.

Kirjuta keskmisest värvitud ruudust paremal olevasse kolmandasse ruutu arv 5.

Kirjuta arvu 2 järele arv 0.

Kirjuta arvude 5 ja 8 vahele arv 10.

Kirjuta arvust 7 vasakule arv 6.

Kirjuta tühja ruutu arv 1.

  


 

 

15 – Kauri maja


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Õpilased tutvuvad töölehega, millele on joonistatud maja.
  • Õpetajab palub kirjutada töölehe ülemisse vasakusse serva „vasak” ja paremasse serva „parem”.
  • Õpilased otsivad välja värvipliiatsid.

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad ja lõpetavad Kauri joonistatud pildi.
  • Õpilased kuulavad teksti teist korda veel. Vajaduse korral parandavad vastuseid.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased vastavad töölehel olevatele küsimustele.

 

Kuulamistekst

Kauri maja

Kaur elab kolmekordse kortermaja teisel korrusel. Ta joonistas kunstitunnis oma maja, aga ei jõudnud pilti valmis. Aita Kauril maja lõpuni joonistada.

Maja katuse vasakul küljel on suitsev korsten. Kolmanda korruse parempoolsel aknal õitseb punaste õitega potilill. Sellest vasakul oleva akna ees on rohelised kardinad. Teise korruse keskmise akna ees on täpiline ruloo. Esimese korruse parempoolsest aknast on näha laelampi. Teise korruse vasakpoolsest aknast on näha kassi. Korrus allpool vaatab aknast välja patsidega tüdruk. Kauri toa aknal on kollane täheke. Majal on uks, mille link asub paremal pool.

Aitäh, nüüd saigi Kauri joonistatud pilt valmis!

   


 

 

16 – Kell ja kellaaeg


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Õpilased tutvuvad töölehel olevate kellaaegadega.

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad ja täidavad ülesanded.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased täidavad töölehel olevad ülesanded:
    1. Kirjuta õhtused kellaajad, mis näitavad kolmveerandtunde.
    2. Kirjuta ülejäänud kellade hommikused kellaajad.

 

Kuulamistekst

Kell ja kellaaeg

Kirjuta kella alla, mis näitab südaööd, sõna ÖÖ.

Lastesaade algab kell veerand seitse õhtul. Kirjuta seda aega näitava kella alla L-täht.

Isa tööpäev lõpeb kell 17.00. Kirjuta seda aega näitava kella alla sõna ISA.

Kolmas tund on matemaatika, see algab kell kolmveerand kümme. Kirjuta sellist aega näitava kella alla M-täht.

Peale matemaatika tundi on söögivahetund. Mis kell algab söögivahetund? Kirjuta kellaaeg sobiva kella alla.

Leia kell, mille alla sa ei kirjutanud midagi. Kirjuta joonele sellele kellale märgitud aja õhtune kellaaeg.

  


 

 

17 – Rabamatk


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Õpilased tutvuvad töölehega.
  • Klassis toimub arutelu
    Abistavad küsimused:
    Mida näitab kella suur osuti, mida näitab väike osuti?
    Kui kell näitab täistunde, pooltunde, veerandtunde, kolmveerandtunde, kus on siis suur osuti?
    Kui suurt ajavahemikku kellal näitab kahe numbri vahe?
    Mitu kümneminutilist ajavahemikku on pooles tunnis, ühes tunnis?

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad ja joonistavad kelladele osutid nii, et need näitaksid ülesandes öeldud aega.
  • Õpilased kuulavad lugu teist korda veel ja teevad vajalikud täiendused.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased vastavad töölehel olevatele küsimustele.

 

Kuulamistekst

Rabamatk

On pühapäeva hommik. Marii äratuskell heliseb kell üheksa.  Peale ärkamist peseb ta hambad, riietub, sööb ja vaatab multifilmi.  Hommikutegevuste peale kulub Mariil 25 minutit. Kell on siis _____.    

Marii ema ja isa otsustavad täna rabamatkale minna. Selleks tuleb teha ettevalmistusi. Koos valmistatakse võileivad ja kuum tee valatakse termosesse. Seejärel otsitakse välja matkaks sobivad riided. Nende tegevuste peale kulub perekonnal tund aega. Nüüd on kell _____.

Autosõit  kestab 40 minutit. Rabaserva jõutakse kell _____.

Matkaraja pikkuseks rabas on 4 kilomeetrit. Selle läbimiseks kulub tund aega, sest mööda laudteed kõndides tuleb olla tähelepanelik. Rabahäälte kuulamiseks jääb perekond aeg-ajalt seisma. Matkarajale jääb vaatlustorn, mille otsast on võimalik kaugele vaadata. Vaatetorni juures kulub aega 10 minutit. Matkaraja läbimiseks ja vaatetornis ümbruse uurimiseks kulub 1 tund ja 10 minutit. Kui raba teise otsa jõutakse, siis on kell _____.

Nüüd on küll õige aeg keha kinnitada. Selleks kulub aega veerand tundi. Tagasiteele asutakse kell _____.

Auto juurde jõudmiseks jalutatakse metsa all. Tagasi auto juurde jõutakse 50 minuti pärast. Kell on siis _____.

  


 

 

18 – Meie lemmikud


Heliriba

 

Prindi kuulamistekst Täidetud tööleht

 


Kuulamiseelne tegevus

  • Õpilased tutvuvad töölehega.
  • Klassis toimub arutelu
    Kas tunned neid koeratõugusid?
    Milliseid koeratõuge tead?

Kuulamisaegne tegevus

  • Õpilased kuulavad ja kirjutavad iga koera juurde nime, lisavad koera vanuse ja kehakaalu.
  • Õpilased kuulavad lugu teist korda veel. Vajaduse korral parandavad või täiendavad vastuseid.

Kuulamisjärgne tegevus

  • Õpilased vastavad töölehel olevatele küsimustele.

 

Kuulamistekst

Meie lemmikud

Jerry on musta kasukaga 12-aastane koer, kelle rinna ees on valge laik. Talle meeldib väga palli taga ajada.

Nöbik on pisut Jerry sarnane, aga tema kasukas on  pruuni värvi. Ta on Jerryst 6 aastat noorem. Nöbikule meeldib väga ujuda.

Reks on Saksa lambakoer. Tema on kaks aastat vanem kui Nöbik. Reksile meeldib maja valvata.

Neljas koer on dobermanni tõugu ja tema nimi on Bianka. Bianka on 5 aastat noorem kui Reks. Bianka on väga kiire jooksja.

Reks kaalub 32+9 kilogrammi. Bianka kehakaal on 26+8 kilogrammi. Jerry kaalub 27+9 kilogrammi. Nöbik kaalub aga 28+4 kilogrammi.

Mille poolest võiksid need koerad sarnased olla?