Kirjad jõuluvanale

Ühel päeval tuli päkapikk Ruudi jõuluvana juurest ja ütles, et varsti on jõulud ning meil algab kiire töö. Eestimaa lasteni on vaja toimetada 100–50+5=55 kg kingitusi.

Jõuluvana sai sel aastal väga palju kirju. Ta jagas need 11–8=3  erinevasse rühma.

Esimeses rühmas olid tervituskirjad laste vanematelt, kus sooviti edu ja jõudu algavaks tööperioodiks. Neid saadetisi oli kokku 7+5+8=20 .

Teise rühma kirjad sisaldasid laste joonistusi ja luulevormis tekste. Selliseid kirju oli tal 30+10+3=43.

Jõuluvanale nii väga meeldivad luuletused. Kui need on laste endi tehtud, siis muutub ta veel rõõmsamaks. Ta on üks õnnelik vanamees, nagu ta naljatades enda kohta kipub ütlema.

Niisiis kolmandasse rühma kuulusid soovid ― need südamesoovid, mida laps tahtis jõuluvanaga jagada. Selliseid kirju on jõuluvanal juba 20+10=30.

Soovide hulgas on mänguasju, mille päkapikud jõuluõhtul kuuse ala viivad. On ka lapsi, kes soovivad kingituseks päris õde või venda.

Kirjad jõuluvanale

Ühel päeval tuli päkapikk Ruudi jõuluvana juurest ja ütles, et varsti on jõulud ning meil algab kiire töö. Eestimaa lasteni on vaja toimetada 7·3+34=55 kg kingitusi.

Jõuluvana sai sel aastal väga palju kirju. Ta jagas need 1·3=3 erinevasse rühma.

Esimeses rühmas olid tervituskirjad laste vanematelt, kus sooviti edu ja jõudu algavaks tööperioodiks. Neid saadetisi oli kokku 9·3–7=20.

Teise rühma kirjad sisaldasid laste joonistusi ja luulevormis tekste. Selliseid kirju oli tal 8·3+19=43.

Jõuluvanale nii väga meeldivad luuletused. Kui need on laste endi tehtud, siis muutub ta veel rõõmsamaks. Ta on üks õnnelik vanamees, nagu ta naljatades enda kohta kipub ütlema.

Niisiis kolmandasse rühma kuulusid soovid ― need südamesoovid, mida laps tahtis jõuluvanaga jagada. Selliseid kirju on jõuluvanal juba 6·3+12=30.

Soovide hulgas on mänguasju, mille päkapikud jõuluõhtul kuuse ala viivad. On ka lapsi, kes soovivad kingituseks päris õde või venda.

Madli vanaema

Ühel päeval tuli Madli koolist koju ja nägi, et tema toast paistab valgus. Ta jooksis rõõmsalt trepist üles ja jõudis korteriukse juurde, mille number oli 8+5=13.

Madli läks uksest sisse ja nägi, et vanaema tegi köögis süüa. Ta keetis maitsvat suppi ja küpsetas 12+8=20 pannkooki.

,,Tere, vanaema! Ma arvasin, et ema on kodus. Nii hea, et sa meile külla tulid,” ütles Madli naeratades. Tüdrukule meenus kohe tore suvevaheaeg vanaema juures.

Madli vanaema elab maamajas. Tal on palju loomi:  40+22=62 lehma, kes annavad palju piima, et kõik inimesed saaksid seda poest osta.

Laudast võis leida veel 7+6=13 lammast,  8+9=17 siga,  12–4=8 hobust.

Ükskord kui Madli vanaema juurde läks, kinkis vanaema talle 7+6–11=2 ilusat ja armast küülikut.

Madlile meeldib loomade eest hoolitseda. Ole sinagi loomade suhtes kena ja hooliv.

Madli vanaema

Ühel päeval tuli Madli koolist koju ja nägi, et tema toast paistab valgus. Ta jooksis rõõmsalt trepist üles ja jõudis korteriukse juurde, mille number oli 48–35=13.

Madli läks uksest sisse ja nägi, et vanaema tegi köögis süüa. Ta keetis maitsvat suppi ja küpsetas 86–72+6=20 pannkooki.

,,Tere, vanaema! Ma arvasin, et ema on kodus. Nii hea, et sa meile külla tulid,” ütles Madli naeratades. Tüdrukule meenus kohe tore suvevaheaeg vanaema juures.

Madli vanaema elab maamajas. Tal on palju loomi: 25+37=62 lehma, kes annavad palju piima, et kõik inimesed saaksid seda poest osta.

Laudast võis leida veel 79–66=13 lammast, 89–75+3=17 siga, 30+27–48=8 hobust.

Ükskord kui Madli vanaema juurde läks, kinkis vanaema talle 65-63=2 ilusat ja armast küülikut.

Madlile meeldib loomade eest hoolitseda. Ole sinagi loomade suhtes kena ja hooliv.

Oskar ja Olle

Oskar ja Olle jalutasid hommikul poodi
ning kohtasid tee peal 5·2 sõpra.
Nad olid riietatud erilist moodi
ja kaasas oli neil 3·2 põhjapõtra.

Oskar ja Olle jõudsid poodi ja nägid,
et pood avatakse alles kell 6·2.
Nad ei saanud aru, milline vägi
muutis avamise kellaaja 4·2+3.

Meie sõbrad ootasid 12-11 tunni,
et saaks lõpuks süüa osta.
Olle tundis, et teda kimbutab uni
ja ta ei osanud selle peale midagi kosta.

Oskar ja Olle nägid poes 8·2-10 müüjat
ja oma 2·2+6 sõpra.
Nad ostsid poest 7·2 puuvilja
ja 9·2 ilusat juurvilja.

Karu Kusti

Karu Kusti mõtles üks päev minna metsa,
et tuua ahju 5·3 puuhalgu.
Tal oli mõte 2·3 akent pesta
ja soojendada enda väsinud jalgu.

Metsateel kohtas Kusti 3·3 hiirepoissi,
kes ajaviiteks jalutasid ringi.
Nad nägid metsas laulmas 6·3 pöialpoissi.
Laulust oleks saanud ilusa sünnipäevakingi.

Karu Kusti oli väga rõõmus,
sest korjas metsast kaasa 8·3 käbi.
Ta võttis värskenduseks vett sõõmu
ja oligi ta 9·3 -minutine teekond läbi.

Metsloomade kehakaalud

Rebane kaalub 7 kg.

Metskits on rebasest 28 kg võrra raskem.

Kährik kaalub 341 kg vähem kui pruunkaru.

Pruunkaru kaalub hundist 307 kg rohkem.

Halljänes on 3 kg võrra kergem kui rebane.

Metskits kaalub 26 kg võrra rohkem kui kährik.

Kalender

Sul on ees üks kalendrikuu. Selle kuu teine teisipäev on valentinipäev ehk sõbrapäev. Sel päeval pea meeles oma sõpru ja saada neile kaart.

Värvi see päev punaseks!

24. päeval on Eesti Vabariigi sünnipäev ja kevadine madisepäev. Kui madisepäeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis võis suvel metsas palju usse näha.

Värvi see päev siniseks!

Selle kuu kolmandal teisipäeval on vastlapäev. Vastlapäev on liikuv püha ehk ta ei ole igal aastal ühel ja samal kuupäeval. Vastlapäeval lastakse kelguga mäest alla, süüakse hernesuppi ja vastlakukleid.

Värvi see päev roheliseks!

Selle kuu teine päev on küünlapäev.

Värvi see päev kollaseks!

Küünlapäevast edasi seitsmes päev on luuvalupäev. Vanarahvas ütles, et sel päeval ei tohi tööd teha, inimesed puhkasid, sest luud võisid valutama hakata.

Värvi see päev oranžiks!

Nüüd tead Sa kindlasti, millisest kuust oli juttu.

Kirjuta kuu nimetus punktiirile!

Termomeeter

Kuula ja märgi joonisele hariliku pliiatsiga temperatuurid.

Miia läks täna randa päevitama, sest õues oli väga soe.

Märgi termomeetrile nr 1 temperatuur 25 ºC.

Miiale tuli hetkeks meelde, kui külm oli eelmine talv.

Märgi järgmisele termomeetrile temperatuur –20 ºC.

Meie sõber otsustas palava suvepäikese eest vette suplema minna. Enne seda uuris ta teadetetahvlilt, kui soe on merevesi.

Märgi termomeetrile nr 3 merevee temperatuur 23 ºC.

Miia teab väga täpselt, et vesi hakkab külmuma juba 0 ºC juures.

Märgi viimasele joonisele temperatuur 0 ºC.

Poeskäik

Ema palus Madisel poodi minna. Ta andis Madisele 25 eurot.

Aseta Madise kätte 25 eurot.

Madis oli tubli ja aitas ema hea meelega. Kõigepealt läks Madis toidupoodi. Ta ostis sealt kolm kurki, mis läksid maksma 2 eurot.

Aseta 2 eurot toidupoe kasti.

Madis teadis, et emal oli vaja üks pakk piima, mis maksis 1 euro.

Aseta 1 euro  toidupoe teise kasti.

Ema palus Madisel osta ühe suure kommikarbi, kuna nad pidid minema õhtul vanaema sünnipäevale. Kommikarp maksis 7 eurot.

Aseta 7 eurot  viimasesse kasti.

Vanaema sünnipäevaks oli kindlasti vaja lilli. Madis läks lillepoodi. Ema palus tal osta kolme sorti lilli. Esimesena küsis Madis kuus tulpi, mis maksid kokku 4 eurot.

Aseta 4 eurot  lillepoe esimesse kasti.

Madis teadis, et vanaemale meeldivad nelgid ning küsis müüjalt viis roosat nelki, mis maksid kokku 5 eurot.

Aseta 5 eurot  teise kasti.

Viimasena ostis Madis kaks suurt roosi, mis maksid 3 eurot.

Aseta 3 eurot  lillepoe viimasesse kasti.

Madis oli kõik vajaliku ostnud ja läks koju ema juurde.

Sina aga arvuta, kui palju raha kulutas Madis toidupoes ja kui palju lillepoes ning kirjuta see kastide alla punktiirile.

Kiireimad autod

Kuula, milline on auto tippkiirus, ja märgi see arvureale.

Ferrari F 40 tippkiirus on 326 km/h.

Märgi vasakult esimesse kujundisse arv 326. Märgi ka sellest järgmisesse kujundisse arv 336 ja jätka arvurida.

Bugatti Veyroni SS tippkiirus on 430 km/h.

Märgi vasakult esimesse kujundisse arv 430. Märgi ka sellest järgmisesse kujundisse arv 435 ja jätka arvurida.

Porsche GT 9 tippkiirus on 409 km/h.

Märgi vasakult esimesse kujundisse arv 409. Märgi ka sellest järgmisesse kujundisse arv 410 ja jätka arvurida.

BMW M 5 tippkiirus on 372 km/h.

Märgi vasakult esimesse kujundisse arv 372. Märgi ka sellest järgmisesse kujundisse arv 472 ja jätka arvurida.

Bussisõit

Kujuta ette, et sinu isa on bussijuht. Bussi teekond kulgeb Arukülast Tallinna bussijaama. Aruküla bussijaamas siseneb bussi 12–4 reisijat.

Raasiku bussipeatuses siseneb veel 15–8 reisijat.

Nüüd on bussis 8+7 reisijat.

Buss sõidab edasi Jüri suunas. Jüris väljub bussist 11–5 reisijat ja siseneb  20–8 reisijat.

Ülemiste peatuses väljub bussist 14–9 reisijat.

Selles peatuses uusi reisijaid bussi peale ei tule. Ülejäänud reisijad sõidavad lõpp-peatuseni Tallinna bussijaamas.

Paula koolipäev

On tööpäeva hommik. Kell on seitse hommikul ja aeg on ärgata. Paulal kulub pesemisele ja riietumisele veerand tundi. Kell veerand kaheksa sööb Paula koos ema ja isaga hommikusööki. 20 minutit hiljem, kell ________ väljub Paula koos isaga kodust, et sõita autoga kooli. Autosõit koolimajani kestab 10 minutit. Koolipäeva alguseni jääb veel 15 minutit, kell on siis _______. Paula koolipäev lõpeb kell 12.40.

Kalender

Sellel kuul saabub Eesti aladele palju rändlinde. See on aasta neljas kuu.

Kirjuta kuu nimetus üles kalendri kohale.

Kõige esimesena saabus kuldnokk. Ta saabus kuu esimesel pühapäeval.

Kirjuta kalendris selle kuupäeva lahtrisse „kuldnokk”.

Metsvinti nähti juba järgmisel päeval.

Kirjuta järgmise kuupäeva lahtrisse „metsvint”.

Punarind saabus neli päeva peale kuldnokka.

Kirjuta selle kuupäeva lahtrisse „punarind”.

Valge-toonekurge nähti esmakordselt jüripäeval. Jüripäev on aprillikuu neljandal neljapäeval.

Kirjuta selle kuupäeva lahtrisse „valge-toonekurg”.

Linavästrikku nähti esimest korda kuu teisel reedel.

Kirjuta selle kuupäeva lahtrisse „linavästrik”.

Linnud ja nende rahvapärased nimetused

See paigalind on talvel sagedane toidulaua külaline. Keskmiselt kaalub ta 7+12 grammi.
Rahvapäraselt kutsutakse teda Rasva-Antsuks.
See lind on rasvatihane.

Seda rändlindu on rahvapärimuses seostatud jääminekuga. Seetõttu kutsutakse teda ka jäälõhkujaks. Ta on varblasesuurune, aga väga pika sabaga. Ta kaalub 27–6 grammi.
See lind on linavästrik.

See sinine tihane on julge ja riiakas lind. Ta kaalub kuni 21–9 grammi.
See lind on sinitihane.

Seda punapugulist lindu nimetatakse rahvasuus paabuks. Ta kaalub kuni 27+7 grammi.
See lind on leevike.

Seda seltsivat linnukest kutsutakse rahvasuus viiksutajaks. Ta kaalub kuni 29–5  grammi.
See lind on metsvint.

Rahvasuus kutsutakse seda lindu värvukeseks. Tema liigikaaslane elab linnades. Ta võib kaaluda kuni 15+15 grammi.
See lind on põldvarblane.

Rahvasuus kutsutakse neid pihlakapoisteks, sest sügisel võib neid linde suurte salkadena kohata pihlakamarju söömas. Eestis nad ei pesitse. See lind kaalub kuni 53+7 grammi.
See lind on siidisaba.

Seda lindu kutsutakse kevadekuulutajaks. Ta on väga seltsiv ja pesitseb pesakastides. See nõgikikas teeb järele teiste lindude laulu ja muid loodushääli. Ta kaalub kuni 57+8 grammi.
See lind on kuldnokk.

See laululind on meie lindudest kõige väiksem. Ta kaalub kõigest 13–7 grammi. Rahvasuus kutsutakse teada ka kuldpeaks, sest tal on kuldkollane triip pealael.
See lind on pöialpoiss. 

See lind on meie rahvuslind. Oma laulu järgi kustutakse teda ka siidikeraloojaks. Ta kaalub kuni 29–9 grammi.
See lind on suitsupääsuke.

Arvurida

Kirjuta vasakult esimesse ruutu arv 4 ja arvuriba kõige parempoolsesse ruutu kirjuta arv 8.

Kirjuta keskmisest värvitud ruudust vasakule arv 7 ja paremale arv 2.

Kirjuta arvu 4 järele arv 9.

Kirjuta keskmisest värvitud ruudust paremal olevasse kolmandasse ruutu arv 5.

Kirjuta arvu 2 järele arv 0.

Kirjuta arvude 5 ja 8 vahele arv 10.

Kirjuta arvust 7 vasakule arv 6.

Kirjuta tühja ruutu arv 1.

Kauri maja

Kaur elab kolmekordse kortermaja teisel korrusel. Ta joonistas kunstitunnis oma maja, aga ei jõudnud pilti valmis. Aita Kauril maja lõpuni joonistada.

Maja katuse vasakul küljel on suitsev korsten. Kolmanda korruse parempoolsel aknal õitseb punaste õitega potilill. Sellest vasakul oleva akna ees on rohelised kardinad. Teise korruse keskmise akna ees on täpiline ruloo. Esimese korruse parempoolsest aknast on näha laelampi. Teise korruse vasakpoolsest aknast on näha kassi. Korrus allpool vaatab aknast välja patsidega tüdruk. Kauri toa aknal on kollane täheke. Majal on uks, mille link asub paremal pool.

Aitäh, nüüd saigi Kauri joonistatud pilt valmis!

Kell ja kellaaeg

Kirjuta kella alla, mis näitab südaööd, sõna ÖÖ.

Lastesaade algab kell veerand seitse õhtul. Kirjuta seda aega näitava kella alla L-täht.

Isa tööpäev lõpeb kell 17.00. Kirjuta seda aega näitava kella alla sõna ISA.

Kolmas tund on matemaatika, see algab kell kolmveerand kümme. Kirjuta sellist aega näitava kella alla M-täht.

Peale matemaatika tundi on söögivahetund. Mis kell algab söögivahetund? Kirjuta kellaaeg sobiva kella alla.

Leia kell, mille alla sa ei kirjutanud midagi. Kirjuta joonele sellele kellale märgitud aja õhtune kellaaeg.

Rabamatk

On pühapäeva hommik. Marii äratuskell heliseb kell üheksa.  Peale ärkamist peseb ta hambad, riietub, sööb ja vaatab multifilmi.  Hommikutegevuste peale kulub Mariil 25 minutit. Kell on siis _____.    

Marii ema ja isa otsustavad täna rabamatkale minna. Selleks tuleb teha ettevalmistusi. Koos valmistatakse võileivad ja kuum tee valatakse termosesse. Seejärel otsitakse välja matkaks sobivad riided. Nende tegevuste peale kulub perekonnal tund aega. Nüüd on kell _____.

Autosõit  kestab 40 minutit. Rabaserva jõutakse kell _____.

Matkaraja pikkuseks rabas on 4 kilomeetrit. Selle läbimiseks kulub tund aega, sest mööda laudteed kõndides tuleb olla tähelepanelik. Rabahäälte kuulamiseks jääb perekond aeg-ajalt seisma. Matkarajale jääb vaatlustorn, mille otsast on võimalik kaugele vaadata. Vaatetorni juures kulub aega 10 minutit. Matkaraja läbimiseks ja vaatetornis ümbruse uurimiseks kulub 1 tund ja 10 minutit. Kui raba teise otsa jõutakse, siis on kell _____.

Nüüd on küll õige aeg keha kinnitada. Selleks kulub aega veerand tundi. Tagasiteele asutakse kell _____.

Auto juurde jõudmiseks jalutatakse metsa all. Tagasi auto juurde jõutakse 50 minuti pärast. Kell on siis _____.

Meie lemmikud

Jerry on musta kasukaga 12-aastane koer, kelle rinna ees on valge laik. Talle meeldib väga palli taga ajada.

Nöbik on pisut Jerry sarnane, aga tema kasukas on  pruuni värvi. Ta on Jerryst 6 aastat noorem. Nöbikule meeldib väga ujuda.

Reks on Saksa lambakoer. Tema on kaks aastat vanem kui Nöbik. Reksile meeldib maja valvata.

Neljas koer on dobermanni tõugu ja tema nimi on Bianka. Bianka on 5 aastat noorem kui Reks. Bianka on väga kiire jooksja.

Reks kaalub 32+9 kilogrammi. Bianka kehakaal on 26+8 kilogrammi. Jerry kaalub 27+9 kilogrammi. Nöbik kaalub aga 28+4 kilogrammi.

Mille poolest võiksid need koerad sarnased olla?