Õppematerjalid:
Matemaatika tööraamat 4. klassile. Sügis (toote juures link töökavale)
Matemaatika tööraamat 4. klassile. Talv (toote juures link töökavale)
Matemaatika tööraamat 4. klassile. Kevad
Haridusasutustel palume tellimuse esitada tellimiskeskkonnas: tellimine.kirjastusmaurus.ee
Hea huviline! Alates 2021/2022. õppeaastast asuvad kirjastus Mauruse digiõppematerjalid ja lisamaterjalid Taskutargas. Lisainfo ÕPI platvormi kohta: taskutark.ee/opi
Vaata Taskutargas:
Matemaatika tööraamat 4. klassile. I osa
Töökava tööraamatu III osa juurde, II poolaasta, alates õppetöö nädal 23
23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 32 | 33 | 34 | 35 | 36
Töökava printimiseks:
Õppenädal 16–36
3. TÖÖRAAMAT – KEVAD
MURETUD MURRUTAJAD
PÕHITEEMA – HARILIKUD MURRUD
õppenädal 23
Teema:
Murdude teema sissejuhatus
Võrdse suurusega osadeks jaotamine
Murru lugeja ja nimetaja mõiste ja tähendus
Murdude liitmine ja lahutamine terviku piires
Ühikmurrud
| E | 89. JAGAME VÕRDSELT Lk 4‒5 Tervik kui üks terve (nt üks õun) või mingi tunnuse põhjal ühendatud kogumik (nt ühesugused pallid). Tervikut saab jaotada võrdseteks osadeks, aga ka mittevõrdseteks osadeks. Murru puhul on osad võrdse suurusega. Murru lugeja ja nimetaja tähendus. |
| T | 90. VÕRDSE SUURUSEGA OSADE LIITMINE* Lk 6‒7 Lõiming inimeseõpetusega (taldriku reedel toitumisel). Murdude liitmine terviku piires. See teema pole veel 4. klassi ainekavas, kuid on lastele arusaadav. Liita saab vaid ühenimelisi murde. Rõhutada, et murdude liitmisel liidetakse lugejad, kuid nimetaja ei muutu (tervikus olevate tükkide arv jääb samaks). Kui on olemas vastav õppevahend (erinevate ühikmurdude komplekt), siis võiks läbi proovida, mis ikkagi juhtub, kui liita ka murdude nimetajad – see on üks sagedamini esinev viga. Kas 3/4 + 1/4 on sama palju kui 4/8? |
| K | 91. VÕRDSE SUURUSEGA OSADE LAHUTAMINE* Lk 8‒9 Murdude lahutamine terviku piires. See teema pole veel 4. klassi ainekavas, kuid on lastele arusaadav. Analoogiliselt liitmisega rõhutada, et murdude lahutamisel lahutatakse lugejad, kuid nimetaja ei muutu. Võiks läbi arutada, mis juhtub, kui lahutada ka murdude nimetajad. Näiteks, kui 3/4 ‒ 1/4 oleks sama palju kui 2/0. Mida 2/0 tähendab? Kas tervikut saab jagada 0 osaks? (Sellist murdu pole olemas.) |
| N | 92. ÜHIKMURRUD Lk 10‒11 Ühikmurru puhul on eriti hästi näha see, kuidas terviku osadeks jagamine on seotud osa suurusega. Sageliesinev viga: mida suuremat arvu nähakse (nimetajas), seda suurem arvatakse olevat murru väärtus (ehk 1/10 on suurem kui 1/2, sest 10 > 2). Selgitada näidete varal, et see pole nii. |
õppenädal 24
Teema:
Murdude võrdlemine
Protsendi teema sissejuhatus (1% kui 1/100 suurune osa tervikust)
Ühikmurrule vastava osa leidmine tervikust
Tekstülesanded osa leidmise peale
| E | 93. SALADUSED MURDUDE KOHTA Lk 12‒13 Võtmemõistatused murdudega. Ül 1 lahendus: MIDA ROHKEM VÕRDSE SUURUSEGA TÜKKE ON VÕETUD, SEDA SUUREM ON MURRU VÄÄRTUS. Üle jäävad murrud 2/6 ‒ L ja 5/21 – Ö. Ül 2 lahendus: MIDA VÄIKSEM ON ÜHIKMURRU NIMETAJA, SEDA SUUREM ON MURRU VÄÄRTUS. Murdude võrdlemine. |
| T | 94. ÜHED TEISTMOODI MURRUD* Lk 14‒15 Protsendi teema sissejuhatus. 1% kui 1/100 suurune osa tervikust. 1% (ehk 1/100) suuruse osa leidmine täissadadest. |
| K | 95. ÜHIKMURRULE VASTAVA OSA LEIDMINE Lk 16‒17 Osa leidmine mingist arvust (tervikust) ühikmurru järgi. |
| N | 96. OSADE LEIDMINE SAAB TUTTAVAMAKS Lk 18‒19 Osa leidmine tekstülesannetes. |
õppenädal 25
Teema:
Terviku leidmine tema osa ja ühikmurru järgi
Terviku leidmine tekstülesannetes
Kordamine ja kontrolltöö
| E | 97. TERVIKU LEIDMINE OSA JÄRGI Lk 20‒21 Terviku leidmine tema osa ja ühikmurru järgi. |
| T | 98. TERVIKU LEIDMINE SAAB TUTTAVAMAKS Lk 22‒23 Terviku leidmine tekstülesannetes |
| K | 99. MÄNGU-KONTROLLTÖÖ Lk 24‒25 6. peatüki kordamine ja eneseanalüüs Kontrolltöö põhi |
| N | 100. NUPUTAMIST Lk 26‒27 Selles tunnis võiks teha kontrolltöö. Peatükk ei ole kohustuslik, pigem nuputamiseks neile, kes kontrolltöö valmis saavad. Vastused. Ül 1. Münte oli 12. Alguses oli 1/2 müntidest (ehk 6 münti) kirjaga ülespoole. Kui 2 münti ümber pöörati, oli kirjaga ülespoole 4 münti ehk 1/3 müntidest. Ül 2. Vastused voorude kaupa: 1. voor A = 23; B = 26; 2. voor C = 12; D = 16; E = 24; 3. voor F = 15; G = 14; H = 19; I = 16. Ül 4. Henri saab olla arvutis 45 min, sellest 15 min peab ta harjutama pranglimist. Maria saab arvutis olla 1 h, sellest 15 min peab ta tegema inglise keele ülesandeid. Anna saab arvutis olla 1h 30 min, sellest 45 min peab ta õppima. Veel mänge ja materjale murdude kohta leiab veebist, näiteks siit: https://www.math-salamanders.com/math-fraction-games.html http://love2learn2day.blogspot.com/2013/11/clock-fractions-with-paper-plate.html Guugeldades sõnapaari fraction game ning valides pildiotsingu, saab samuti palju häid ideid. |
ASJALIKUD ARVUTAJAD
PÕHITEEMA ‒ KIRJALIK ARVUTAMINE. ÜLDPÄDEVUSTEGA SEOTUD TEKSTÜLESANDED. ALGEBRA
õppenädal 26
Teema:
Põhitehted peast- ja kirjalikul arvutamisel
Lühendatud jagamine
Jagamine kahekohalise arvuga
| E | 101. LIIDA JA LAHUTA Lk 28‒29 Liitmine ja lahutamine kirjalikult ja peast. NB! Peastarvutamine ei ole „peast kirjalik arvutamine“, st ei jäljendata kirjalikku arvutamist koos üleminekute ja laenamistega, vaid liidetakse/lahutatakse arve vasakult poolt (suurematest järkudest) paremale poole (väiksemate järkudeni). Vajaduse korral korrigeeritakse vastavat järkarvu kas ülespoole (liitmisel) või allapoole (lahutamisel). |
| T | 102. KORRUTA JA JAGA Lk 30‒31 Peast korrutamise, kirjaliku korrutamise ja jagamise kordamine. Arvu ruudu leidmine. |
| K | 103. KUIDAS SAAB VEEL JAGADA Lk 32‒33 Lühendatud kirjaviis jagamisel. |
| N | 104. JAGAMINE KAHEKOHALISE ARVUGA Lk 34‒35 Jagamine kahekohalise arvuga. Jagatise sobivus (ka kontrollimine) korrutamise kaudu. |
õppenädal 27
Teema:
Üldpädevustega seotud teemad läbi matemaatika prisma.
Funktsionaalse lugemisoskuse arendamine – andmete leidmine tekstist, nende analüüs; esitatud küsimustele vastamine ja ise küsimuste koostamine teksti põhjal
| E | 105. MEIE LAULU- JA TANTSUPEOD Lk 36‒37 Kultuuri- ja väärtuspädevus; lõiming: muusikaõpetus Allikad: https://sa.laulupidu.ee/ajalugu/; https://lauluvaljak.ee/et/lauluv%C3%A4ljakust/lauluv%C3%A4ljak |
| T | 106. RAHVALOENDUSED EESTIS Lk 38‒39 Kultuuri- ja väärtuspädevus; sotsiaalne ja kodanikupädevus; lõiming: inimeseõpetus, ajalugu Allikad: https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/12/Eestlaste-lugu.-Tiit.pdf; http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_rahvaarv |
| K | 107. MEIE SISSETULEKUD Lk 40‒41 Sotsiaalne ja kodanikupädevus; ettevõtlikkuspädevus; (lõiming: majandusõpe) Allikad: https://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk; http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=PA001 (25.01.2020) |
| N | 108. JÄRELMAKS Lk 42‒43 Ettevõtlikkuspädevus; (lõiming: majandusõpe) Allikad: erinevate veebikaubamajade kodulehed |
õppenädal 28
Teema:
Üldpädevustega seotud teemad läbi matemaatika prisma.
Funktsionaalse lugemisoskuse arendamine – andmete leidmine tekstist, nende analüüs; esitatud küsimustele vastamine ja ise küsimuste koostamine teksti põhjal
õppenädal 29
Teema:
Pre-algebra
Tundmatu leidmine summast, vahest, korrutisest ja jagatisest – eelkõige proovimise teel ja arvupere põhimõtteid järgides.
Lihtsate võrrandite koostamine ja lahendamine
| E | 113. AVASTAME ALGEBRAT Lk 52‒53 Võrrandi ja tundmatu mõiste. Lihtsate võrrandite lahendamine. |
| T | 114. KUIDAS HOIDA TASAKAALU* Lk 54‒55 Kangkaal võrrandi eeskujuna. Lihtsate võrrandite lahendamine. |
| K | 115. TUNDMATUD KORRUTISES JA JAGATISES Lk 56‒57 Lihtsate võrrandite lahendamine. |
| N | 116. ALGEBRA KEEL* Lk 58‒59 Lihtsate võrrandite koostamine teksti põhjal. |
õppenädal 30
Teema:
Avaldise või võrrandi koostamine teksti põhjal
Tekstülesannete lahendamine
Pikemate, andmetel põhinevate temaatiliste ülesannete lahendamine
Kordamine ja kontrolltöö
| E | 117. LAHENDA ERINEVAID TEKSTÜLESANDEID Lk 60‒61 Erinevad tekstülesanded |
| T | 118. VEEL TEKSTÜLESANDEID Lk 62‒63 Pikemad, andmestikul põhinevad tekstülesanded |
| K | 119. MÄNGU-KONTROLLTÖÖ Lk 64‒65 Kontrolltöö põhi 7. peatüki kordamine ja eneseanalüüs |
| N | 120. NUPUTAMIST Lk 66‒67 Selles tunnis võiks teha kontrolltöö. Peatükk ei ole kohustuslik, pigem nuputamiseks neile, kes kontrolltöö valmis saavad. Vastused: Ül 1. a) 55 + 45; 37 + 63; 67 + 33; 84 + 16; 26 + 74; 82 + 18; 51 + 49 b) 33 + 22 + 45; 45 + 18 + 37; 51 + 33 + 16; 49 + 33 + 18 Ül 2. a) (6 ∙ 7 : 3 + 2) ∙ 4 = 64; ja (3 ∙ 7 ‒ 6) ∙ 5 ‒ 11 = 64 b) (6 ∙ 7 ‒ 6) ∙ 5 – 11 = 169 Ül 3. Kui x = 3, siis y = 27; kui x = 6, siis y = 65; kui x = 9, siis y = 101; kui x = 20, siis y = 233 Ül 4. a) y = 2x (masin korrutab x-i arvuga 2); b) y = 3x + 2 (masin korrutab x-i arvuga 3 ja liidab 2). Ül 5. 1 ∙ 2 ∙ 3 ∙ 4 ∙ 5 ∙ 6 ∙ 7 ∙ 8 ∙ 9 ∙ 0 = 0 Ül 6. 1 + 1 ∙ 0 + 1 = 2 |
KÕIGE PAREMAD KORDAJAD
PÕHITEEMA ‒ ÕPPEAASTA JOOKSUL ÕPITU KORDAMINE JA ENESEANALÜÜS.
IGA ÕPPETUNNI LÕPUS ON TUJUKUJUD, MILLEGA ÕPILANE HINDAB OMA OSKUSI ANTUD TEEMAS. TUJUKUJUDEST TEHAKSE PEATÜKI LÕPUS KOKKUVÕTE (DIAGRAMM).
õppenädal 31
Teema:
Naturaalarvud kuni miljonini
Arvude järgud
Arvude võrdlemine
Tehete liikmete nimetused
Arvuperede (liitmise ja lahutamise; korrutamise ja jagamise) tehted: nende kasutamine mudelina
| E | 121. NATURAALARVUD MILJONINI Lk 68‒69 Naturaalarvud miljonini. Nende lugemine ja kirjutamine, võrdlemine ja järjestamine. |
| T | 122. PAARIS- JA PAARITUD ARVUD. MITMEKOHALISED ARVUD. ARVU RUUT Lk 70‒71 Paaris- ja paaritute arvude tunnused. Ühe-, kahe- jne kohalised arvud. Arvu ruut. |
| K | 123. JÄRGUÜHIKUD JA JÄRKARVUD Lk 72‒73 Mõisted: arvu järk, järguühik, järkarv. Naturaalarv kui järkarvude summa. |
| N | 124. TEHTED, NENDE LIIKMED JA OMADUSED Lk 74‒75 Kõigi nelja matemaatilise tehte liikmete nimetused. Tehete omadused (liitmise ja korrutamise vahetuvuse seadus ja ühenduvuse seadus). Lahutamine kui liitmise pöördtehe; jagamine kui korrutamise pöördtehe. Arvuperede moodustamine ja kasutamine mudelina (nt kui tuleb arvutada suuremate arvudega ja ei tajuta enam intuitiivselt, milline tehe tuleb sooritada). |
õppenädal 32
Teema:
Kirjalik arvutamine
Korrutamine ja jagamine kuni kahekohalise arvuga
Tehete järjekord
Osa leidmine tervikust ühikmurru järgi
| E | 125. KIRJALIK ARVUTAMINE Lk 76‒77 Kõik neli kirjalikku tehet. |
| T | 126. LÕPUNULLID KORRUTISES JA JAGATISES Lk 78‒79 Lõpunullide lisamine korrutisele ning nullide taandamine jagatava ja jagaja lõpust. Vastuse kontrollimine pöördtehte abil. |
| K | 127. TEHETE JÄRJEKORD Lk 80‒81 Tehete järjekord. Sulgude kasutamine. Avaldise koostamine teksti põhjal. Lihtsate võrrandite lahendamine. |
| N | 128. OSA LEIDMINE TERVIKUST Lk 82‒83 Tervik kui murd. Ühikmurd. Osa leidmine tervikust ühikmurru järgi. |
õppenädal 33
Teema:
Geomeetria teema kordamine
| E | 129. PIKKUSÜHIKUD JA ÜMBERMÕÕT Lk 84‒85 Pikkusühikute teisendamine. Pikkuste liitmine ja lahutamine. Kolmnurga, ruudu ja ristküliku ümbermõõt. |
| T | 130. PINDALAÜHIKUD JA PINDALA Lk 86‒87 Pindalaühikute teisendamine. Ruudu ja ristküliku pindala arvutamine. |
| K | 131. AJA- JA KIIRUSÜHIKUD Lk 88‒89 Ajaühikute teisendamine. Sajandid ja Rooma numbrid. Kiirusühikud. Kiiruse arvupere (aeg ∙ kiirus = teepikkus; kiirus ∙ aeg = teepikkus; teepikkus : aeg = kiirus; teepikkus : kiirus = aeg). Puuduva liikme leidmine kiiruse arvuperest. |
| N | 132. TASANDIKUJUNDID Lk 90‒91 Põhimõisted: punkt, lõik, kiir, sirge, (lahtine ja kinnine) murdjoon, vastas- ja lähis- (küljed, nurgad ja tipud); terav- täis- ja nürinurk. Antud külgede pikkuste / raadiuse järgi ristküliku, ruudu, kolmnurga ja ringi joonestamine. |
õppenädal 34
Teema:
Ruumikujundite kordamine
Tekstülesannete koostamine ja lahendamine
| E | 133. RUUMIKUJUNDID Lk 92‒93 Hulktahukad, nende tipud, servad ja tahud. Pöördkehad. Kuubi ja ristküliku pinnalaotus. |
| T | 134. TEKSTÜLESANNETE KOOSTAMINE JA LAHENDAMINE Lk 94‒95 Avaldise järgi tekstülesande koostamine. Teksti põhjal avaldise (või võrrandi koostamine) ja tekstülesande lahendmine. |
| K | 135. ÜLESANNE ELUST ENESEST Lk 96‒97 Õpitud oskuste kasutamine elulises situatsioonis. |
| N | 136. PÄRIS SINU ENDA KONROLLTÖÖ Lk 98‒99 Kontrolltöö põhi Kontrolltöö koostamine ja lahendamine (paaristöö). |
õppenädal 35
Teema:
Kontrolltöö ja eneseanalüüs
Kergemad teemad kooliaasta viimaseks nädalaks
| E | 137. MÄNGUD JA MÕISTATUSED Lk 100‒101 Selles tunnis võiks teha kontrolltöö. Peatükk ei ole kohustuslik, pigem nuputamiseks neile, kes kontrolltöö valmis saavad. Vastused: Ül 2. Poisi sünnipäev oli 31. detsembril, küsimus esitati 1. jaanuaril. Üleeile (30. detsembril) oli poiss veel 11-aastane, täna (1. jaanuaril) 12-aastane. Aasta pärast 1. jaanuaril on ta seega 13-aastane, aga sama aasta (ehk järgmise aasta) 31. detsembril saab 14-aastaseks. Ül 3. Kaks suuremat arvu tuleb korrutada ja lahutada kõige väiksema arvu ruut: 5 ∙ 9 ‒ 42 = 29 Ül 4. Toapoiss 2 dollariga oli teel tagasi vastuvõttu. Hotelli omanik saab seega endale 25 + 2 = 27 dollarit ja 3 dollarit on klientidele tagasi antud. |
| T | 138. AEG TEHA KOKKUVÕTTEID Lk 102‒103 Kokkuvõte kordamisteemast. Diagramm tujukujudega. Eneseanalüüs. |
| K | 139. MATEMAATIKA ÜLESANDEID LÄBI AEGADE Lk 104‒105 Ülesandeid kahest vanast 4. klassi matemaatikaõpikust. 1930-ndate aastate õpikust on saadud ainest ülesannete 1, 4, 5 ja 8 koostamiseks. |
| N | 140. ÕPIME ÕUES Lk 106‒107 Käepäraste vahenditega pikkuste mõõtmine. Puu kõrguse mõõtmine. |