Matemaatika 4. klassile

I poolaasta, õppetöö nädal

II poolaasta, õppetöö nädal

1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15

16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 32 | 33 | 34 | 35 | 36

Töökavad printimiseks:
Õppenädal 1–15

Töökavad printimiseks:
Õppenädal 16–22 | 23–36

1. TÖÖRAAMAT – SÜGIS

LAHEDAD LIITJAD JA LAHUTAJAD

PÕHITEEMA – PEASTARVUTAMINE, KIRJALIK LIITMINE JA LAHUTAMINE

ÕPPENÄDAL 1


Teema:
Numbrid ja arvud
Arvu järgud
Rooma ja araabia numbrid

E1. TÄHTEDEST ARVUDENI
Lk 4–5

Arvude koostamine numbrite abil. Kordame mõisted: kahe- ja kolmekohaline arv (teemat võib laiendada); paaris- ja paaritud arvud; naturaalarvude jada.
T2. ARAABIA NUMBRITE JÄLIL
Lk 6–7

Peastarvutamine 100 piires. Tekst araabia numbrite päritolu kohta koos küsimustega.
K3. VÄIKESE NULLI SUUR TÄHTSUS
Lk 8–9

Kordame arvu järke ühelistest tuhandelisteni. Järkarvud. Arvu moodustamine järkarvude summana. Arvsõnade kirjutamine numbritega ja vastupidi.
N4. ROOMA NUMBRID
Lk 10–11

Rooma numbrid I, V, X, L, C, D ja M. Arvude koostamine nende abil. Teisendused Rooma ‒ araabia numbrisüsteemide vahel. Lühike tekst Rooma numbrite tekkimise koha (loendamisel kriipsude tõmbamine; võib jätkata ja põhjalikumalt käsitleda).

õppenädal 2


Teema:
Peast liitmine ja lahutamine
Erinevad võtted peast liitmisel ja lahutamisel

E5. PEASTARVUTAMINE
Lk 12–13

Lõiming emakeelega (tähestik, täis- ja kaashäälikud).
Kordame mõisteid: liidetav, summa, vähendatav, vähendaja, vahe; sh summa ja vahe kaks tähendust. Erinevad võtted peastarvutamisel.
T6. PEASTARVUTAMINE TÄISKÜMNETE ABIL
Lk 14–15

Veel üks peastarvutamise võte ‒ täiskümne lähedal oleva liidetava/vähendaja asendamine täiskümnega ja vastuse parandamine.
Tekstülesande lahendamise etapid.
K7. LIITMISE SEADUSED
Lk 16–17

Liitmise vahetuvuse ja ühenduvuse seadus. Rühmitamine. (Õppida pigem praktilisi rakendusi.)
N8. ARVUTUSMASINAD
Lk 18–19

Kordame võrratus- ja võrdusmärkide kasutamist arvude võrdlemisel. Peastarvutamine. „Arvutusmasinad“ on koostatud plokkskeemi põhimõttel – teatud vastuse puhul tuleb järgida üht „rada“, teistsuguse vastuse puhul teist „rada“.

õppenädal 3


Teema:
Peastarvutamine
Arvu suuremad järgud – KT, ST, M

E9. LEMMIKLOOMAPOES
L 20–21

Peastarvutamine.
T10. PEASTARVUTAMINE SUUREMATE ARVUDEGA
Lk 22–23

Täiskümnete ja täissadade liitmine ja lahutamine. Tekst Leonardo Fibonacci kohta. Tema tähtsus araabia numbrite kasutusele võtmisel Euroopas. Fibonacci arvud.
K11. LEND ARVTELJE KOHAL
Lk 24–25

Võtmemõistatus suuremate arvude kohta. Lahendus:
1) Kui kaugele me lendame
2) Pikk tee on veel ees
3) Algasid sajad tuhanded
4) Jõudsimegi miljonini
Arvule (vahetult) eelneva ja järgneva arvu leidmine.
N12. SUUREMAD JÄRGUÜHIKUD
Lk 26–27

Kõrgemate järkudega täiendatud tabel. Järkarvude moodustamine. Arvude moodustamine järkarvude summana. Arvsõnade kirjutamine numbritega ja vastupidi. (Näidata analoogiat võrdluses madalamate järkudega, ptk 3.)

õppenädal 4


Teema:
Kirjalik liitmine ja lahutamine
Arvust summa lahutamine

E13. KIRJALIK LIITMINE JA LAHUTAMINE
Lk 28–29

Kirjaliku liitmise ja lahutamise kordamine. Üleminekud liitmisel ja laenamised lahutamisel.
T14. ÜKS VÄGA SUUR ARV
Lk 30–31

Võtmemõistatus kirjaliku liitmise ja lahutamisega. Lahendus: Arvus googol on sada nulli.
K15. LAENAMINE ÜLE NULLI
Lk 32–33

Kirjalik lahutamine laenamisega üle nulli.
N16. SULGUDEGA VÕI SULGUDETA?
Lk 34–35

Arvust summa lahutamine

õppenädal 5


Teema:
Kordamine ja kontrolltöö

E17. TEKSTÜLESANDED
Lk 36–37

Mitmesugused tekstülesanded.
T18. MÄNGU-KONTROLLTÖÖ
Lk 38–39

1. peatüki kordamine ja eneseanalüüs.

Kontrolltöö põhi
K19. PÄIKE, MAA JA KUU
Lk 40–41

Selles tunnis võiks teha kontrolltöö.
Peatükk ei ole kohustuslik, pigem isetegemiseks neile, kes kontrolltöö valmis saavad.
Lõiming loodusõpetusega.
N20. MÄNGUD JA MÕISTATUSED
Lk 42–43

Lahendused:
Ül 1 Jah. Näiteks 4 ∙ 1 € + 2 ∙ 50 s või 2€ + 2 ∙ 1 € + 2 ∙ 50 s või 2 ∙ 2 € + 50 s + 2 ∙ 20 s + 10 s.
Ül 2. Näiteks REGINA ‒ 10 + 5 + 10 + 5 + 10 + 5 = 45 p
Ül 3. Kahekohalistes summades on kümneliste ja üheliste numbrid samad.
Summat 11 ei saa moodustada, sest me ei kirjuta 10 + 01.
Järelikult kõige väiksemad kahekohalised summad on 22 = 11 + 11 ja 33 = 12 + 21.
Kõige rohkem saab moodustada summasid 88 = 17 + 71 = 26 + 62 = 35 + 53 = 44 + 44 ja 99 = …

KORRUTUSTABELI OSKAJAD

PÕHITEEMA – PEAST KORRUTAMINE JA JAGAMINE

õppenädal 6


Teema:
Korrutustabeli kordamine.
Korrutamis- ja jagamistehte liikmete nimetused.
Tehete järjekord.

E21. KORRUTAMINE ARVUDEGA 2, 3, 4 ja 5
Lk 44–45

Mõisted: tegur, korrutis, jagatav, jagaja, jagatis; sh korrutise ja jagatise kaks tähendust.
Arvude 2, 3, 4 ja 5 korrutustabelid.
T22. TEHETE JÄRJEKORD
Lk 46–47

Tehete järjekord. Tähelepanu samaväärsete tehete vasakult paremale sooritamisel. (Paljud õpilased on vääral arvamuse, et liitmine tuleb teha enne lahutamist ja korrutamine enne jagamist.)
K23. KORRUTAMINE ARVUDEGA 6, 7, 8 ja 9
Lk 48–49

Arvude 6, 7, 8 ja 9 korrutustabelid.
N24. PAPAGOIKESKUSES
Lk 50–51

Tekstülesanded.

õppenädal 7


Teema:
Korrutamise seadused
Lõpunullid (peast) korrutamisel ja jagamisel

E25. KÜMNED, SAJAD JA TUHANDED KORRUTISES
Lk 52–53

Lõpunullide lisamine korrutamisel.
T26. KORRUTAMISE SEADUSED
Lk 54–55

Korrutamise vahetuvuse ja ühenduvuse seadus. Rühmitamine. (Õppida pigem praktilisi rakendusi.)
K27. KÜMNED, SAJAD JA TUHANDED JAGATISES
Lk 56–57

Lõpunullide taandamine jagamisel. Vastuse kontrollimine korrutamisega.
Lõpunullide lisamine ja taandamine erinevates ülesannetes.
N28. AEG, KIIRUS JA TEEPIKKUS
Lk 58–59

Aeg, kiirus ja teepikkus arvuperena. Tekstülesanded.

õppenädal 8


Teema:
Kordamine ja kontrolltöö

E29. KORRUTUSTABEL JA TELEFON
Lk 60–61

Alternatiivne võimalus korrutustabeli kordamiseks.
T30. KORRUTUSTABEL
Lk 62–63

Korrutustabeli kordamine aja peale. Tekst korrutustabeli ajaloost.
K31. MÄNGU-KONTROLLTÖÖ
Lk 64–65

2. peatüki kordamine ja eneseanalüüs.

Kontrolltöö põhi
N32. KORRUTUSTABEL ON SELGE
Lk 66–67

Selles tunnis võiks teha kontrolltöö.
Peatükk ei ole kohustuslik, pigem isetegemiseks neile, kes kontrolltöö valmis saavad.
Lauamäng korrutamisega ja võtmemõistatus jagamisega.
Võtmemõistatuse lahendus: korrutamise ja jagamisega jätkame järgmises peatükis.

KIRJALIKULT ARVUTAJAD

PÕHITEEMA – KIRJALIK KORRUTAMINE JA JAGAMINE

õppenädal 9


Teema:
Kirjalik korrutamine ühekohalise arvuga

E33. VALMISTUME KIRJALIKUKS KORRUTAMISEKS
Lk 68–69

Eelharjutused kirjalikuks korrutamiseks.
T34. KIRJALIK KORRUTAMINE ÜHEKOHALISE ARVUGA
Lk 70–71

Kirjalik korrutamine ilma meeldejätmiseta.
K35. KIRJALIK KORRUTAMINE MEELDEJÄTMISEGA
Lk 72–73

Kirjalik korrutamine meeldejätmisega.
N36. TEHTED JÄRJEKORDA
Lk 74–75

Tehete järjekorra kordamine suuremate arvudega.

õppenädal 10


Teema:
Kirjalik korrutamine kahekohalise arvuga.

E37. MÕISTATUS
Lk 76–77

Võtmemõistatus. Ühekohalise arvuga korrutamine. Lahendus: Nüüd oskad kirjalikult korrutada.
T38. KORRUTAMINE KAHEKOHALISE ARVUGA
Lk 78–79

Korrutamine kahekohalise arvuga. Tähelepanu vahekorrutiste „treppi“ kirjutamisele.
K39. KORRUTAMINE KAHEKOHALISE ARVUGA JA MEELDEJÄTMISEGA
Lk 80–81

Korrutamine kahekohalise arvuga. Tähelepanu meeldejäetavatele numbrite üleskirjutamisele.
N40. KUIDAS SAAB VEEL KORRUTADA?
Lk 82–83

Alternatiivsed viisid kirjalikul korrutamisel – võremeetod ja jaapani meetod. Nende võrdlus traditsioonilise korrutamisega.

õppenädal 11


Teema:
Kirjalik jagamine ühekohalise arvuga

E41. VEEL KORD KORRUTAMISEST JA JAGAMISEST
Lk 84–85

Korrutamise ja jagamise sisuline selgitus. Seosed nende kahe tehte vahel.
Jäägiga jagamine.
T42. VALMISTUME KIRJALIKUKS JAGAMISEKS
Lk 86–87

Eelharjutused kirjalikuks jagamiseks.
K43. KIRJALIK JAGAMINE ÜHEKOHALISE ARVUGA
Lk 88–89

Kirjalik jagamine. Tähelepanu all jagamise neli etappi (jagamine-korrutamine-lahutamine-järgmikse numbri allatoomine).
N44. VEEL NIPPE KIRJALIKU JAGAMISE KOHTA
Lk 90–91

Erijuhtumid jagamisel – kui jagaja ei mahu jagatavasse jagamistehte alguses või keskel.

õppenädal 12


Teema:
Kordamine ja kontrolltöö

E45. JÄÄGIGA JA JÄÄGITA
Lk 92–93

Kirjalik jagamine jäägiga.
T46. LAADAL
Lk 94–95

Tekstülesanded jagamisega.
K47. MÄNGU-KONTROLLTÖÖ
Lk 96–97

3. peatüki kordamine ja eneseanalüüs.

Kontrolltöö põhi
N48. MÄNGUD JA MÕISTATUSED
Lk 98–99

Selles tunnis võiks teha kontrolltöö.
Peatükk ei ole kohustuslik, pigem isetegemiseks neile, kes kontrolltöö valmis saavad.
Lauamäng korrutamisega ja võtmemõistatus jagamisega.

Lahendused.
1. a) 3200; b) 45 000; c) 12 000; d) 32 000.
2. a) 15 200; b) 77 000.
3. Ülal 61800; keskel 618 ja 100; all 309, 2 ja 50.
5. Sudokude lahendused

2. TÖÖRAAMAT – TALV

KUJUNDITE KUJUNDAJAD

PÕHITEEMA – GEOMEETRIA

õppenädal 13


Teema:
Geomeetria. Tasandilised kujundid
Varemõpitu kordamine ja uued mõisted

E49. TÄHISTAEVAS
Lk 4–5

Mõisted: punkt, lõik, sirge ja kiir; lõikumine, ristumine ja paralleelsus.
Lõiming loodusõpetusega (tähtkujud).
T50. MURDJOONED JA HULKNURGAD
Lk 6–7

Lahtine ja kinnine murdjoon; hulknurk. Hulknurga tipud, küljed, nurgad
Etteantud külgede pikkustega kolmnurga joonestamine.
K51. OSUTID JA NURGAD
Lk 8–9

Teravnurk, täisnurk ja nürinurk.
Nurga haarad.
Kolmnurga tipu (nurga) vastaskülg ja tähistus.
N52. VASTAS VÕI LÄHEDAL
Lk 10–11

Mõisted lähis- ja vastas-
Nelinurga lähisküljed, -nurgad ja -tipud ning vastasküljed, -nurgad ja-tipud.

õppenädal 14


Teema:
Geomeetria. Tasandilised kujundid
Ümbermõõt ja pindala

E53. RISTKÜLIKU JA RUUDU JOONESTAMINE
Lk 12–13

Ristküliku (ruudu) joonestamine kolmnurkse joonlaua abil. Ümbermõõdu valem(id).
T54. PINDALA
Lk 14–15

Ristküliku pindala. Pindalaühik 1 cm2.
(Võib mängida paarismängu „Metsa istutamine“ 3. klassi matemaatika TR III osast)
K55. RISTKÜLIKU ÜMBERMÕÕT JA PINDALA
Lk 16–17

Ümbermõõdu ja pindala võrdlus – nende erinevused.
N56. ÜMBERMÕÕT JA PINDALA IGAPÄEVAELUS
Lk 18–19

Tekstülesanded. Jätkub ümbermõõdu ja pindala eristamine.

õppenädal 15


Teema:
Geomeetria. Tasandilised liitkujundid.
Vaheajaeelsed tunnid meisterdamise ja nuputamisega

E57. LIITKUJUNDID
Lk 20–21

Liitkujundite joonestamine. Nende ümbermõõt ja pindala
T58. KUS KEEGI ELAB
Lk 22–23

Maja ja korteri plaanid. Ümbermõõdu ja pindala arvutamine plaanide põhjal.
K59. GEOMEETRILINE JÕULUEHE
Lk 24–25

Jõuluehte valmistamise video
N60. NUPUTAMIST
Lk 26–27

Lahendused.
3. Allikas
4. Allikas

(Geomeetria teema jätkub II poolaastal.)

õppenädal 16


Teema:
Tasasandikujundite kordamine
Programmi GeoGebra kasutamine tasandikujundite joonestamisel
Ruumikujundid

E61. MUINASJUTT PUNKTIST
Lk 28–29

Pindala- ja pikkusühikute tähendus ja tähtsus
T62. KORDAME TASANDIKUJUNDEID
Lk 30–31

Joone (ümbermõõt) ja pinna (pindala) mõistete võrdlus. Sisulise erinevuse tajumine on ülioluline!
Ümbermõõdu ja pindala arvutamise reeglid sõnadega.
(Algebralised valemid kipuvad õpilastel veel segamini minema)
K63. ABIMEES ARVUTI
Lk 32–33

Tööribade ja nuppude kõige olulisemate funktsioonide tundmaõppimine iseseisva uurimise abil.
Kokkuvõttena (ül 3) on pildi joonistamine arvutis GeoGebra vahenditega. Kui ülesanne on konkreetse klassi jaoks liiga keeruline, võib seda lihtsustada.
N64. RUUMIKUJUNDID JA NENDE PINNAD
Lk 34‒35

Tasand ja kõverpind. Ruumikujundid: kolmnurkne püramiid, nelinurkne püramiid, kolmnurkne prisma, kuup, risttahukas, koonus, silinder, kera – kordamine; nende põhjade ja külgpindade uurimine.

õppenädal 17


Teema:
Hulktahukate kordamine
Pöördkehade kordamine
Kontrolltöö

E65. KUUP JA TEISED HULKTAHUKAD
Lk 36–37

Tippude, servade ja tahkude arv. Kuubi meisterdamine (töö võib jagada pooleks ja alustada juba eelmises tunnis või anda osaliselt koduseks ülesandeks).
Püramiidi joonestamine vihikusse või programmis Geogebra (neile, kes kuubi valmis on saanud).
T66. KERA JA TEISED PÖÖRDKEHAD
Lk 38–39

Kumera pinnaga kehade moodustumine. Uuritaks, kas ka neil on põhjasid, servasid ja tippe.
K67. MÄNGU-KONTROLLTÖÖ
Lk 40–41

4. peatüki kordamine ja eneseanalüüs.

Kontrolltöö põhi
N68. GEOMEETRIA ON VANA TEADUS
Lk 42‒43

Selles tunnis võiks teha kontrolltöö.
Peatükk ei ole kohustuslik, pigem lisalugemiseks ja lahendamiseks neile, kes kontrolltöö valmis saavad.
Sisaldab joonestusülesandeid Thalese ja Pythagorase teoreemi ainetel.

õppenädal 18


Teema:
Pikkusühikud

E69. PIKKUSÜHIKUD
Lk 44‒45

Pikkusühikute süsteem tabelina (kordame 3. klassis õpitut). Lihtsamad teisendused naaberühikute piires. Peast liitmine ja lahutamine (m ja cm; km ja m). Pöörata tähelepanu nullide lisamisele vajadusele (nt 5 km 5 m = 5005 m jne.)
T70. ERINEVATE PIKKUSÜHIKUTE KASUTAMINE
Lk 46–47

Sobivate ühikute kasutamine elulistes ülesannetes. Pikkuste hindamine ja mõõtmine. Pikkuste võrdlemine
K71. KIRJALIKUD TEHTED PIKKUSÜHIKUTEGA
Lk 48‒49

Kõik neli tehet. Jagamisel on soovitatav teisendada ühikud samanimeliseks.
N72. PIKKUSED JA ÜMBERMÕÕDUD
Lk 50‒51

Pikkusega seotud mõõdud: pikkus, laius, kõrgus, sügavus, ümbermõõt, tee pikkus jne. Klassiruumi pikkuste hindamine ja mõõtmine.

õppenädal 19


Teema:
Pindalaühikud, massiühikud, mahuühikud

E73. PINDALAÜHIKUD
Lk 52‒53

Pindalaühikud kui erineva suurusega ühikruudud. Pindalaühikute süsteem tabelina. Lihtsamad teisendused. Arvu ruut.
T74. MITU NIME VÕI SAMA NIMI?
Lk 54‒55

Erinevates ühikutes antud kujundite (ka liitkujundite) külgede pikkuste järgi ümbermõõdu ja pindala arvutamine. Eesmärgiks on, et õpilastel tekiks harjumus alati enne arvutama hakkamist ühikuid kontrollida ja vajadusel teisendada need samanimelisteks.
K75. MASSIÜHIKUD
Lk 56‒57

Massiühikute süsteem tabelina. Lihtsamad teisendused. Erinevate esemete masside hindamine. Kui on olemas kaal, siis peaks esemeid kindlasti kaaluma ning võrdlema tulemust hinnanguga.
N76. MAHUÜHIKUD
Lk 58‒59

Mahuühikute süsteem tabelina. Lihtsamad teisendused ja tehted.

õppenädal 20


Teema:
Ajaühikud

E77. AJAÜHIKUD
Lk 60‒61

Ajaühikute vahelised seosed. Lihtsamad teisendused. Kirjalik liitmine ja lahutamine (ka ülemineku ja laenamisega). Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et iga sellise liitmise ja lahutamise juures peab mõtlema antud ühikute omavahelisele seosele. Näiteks aastas ei ole 10, vaid 12 kuud, tunnis pole 10, vaid 60 minutit jne.
T78. AJAHARJUTUSED IGAPÄEVAELUST
Lk 62‒63

Ajaühikute liitmine ja lahutamine.
Praktilisi ülesandeid telekava (saadete pikkused) ja sõiduplaani (sõiduaeg) põhjal.
K79. AJAVÖÖNDID*
Lk 64‒65

See on 4. klassis õppekavaväline teema (tuleb 7. klassis). Samas, tänapäeva lapsed reisivad palju ja teema võiks neid huvitada ning olla ka jõukohane. Populaarteaduslik tekst koos ülesannetega.
N80. AASTATEST JA AJAARVAMISEST
Lk 66‒67

Suuremad ajaühikud. Oma vanuse arvutamine (d, h, min). Mõisted enne ja pärast meie ajaarvamist, enne ja pärast Kristuse sündi. Eri maade kalendrid ja teisendused meie ajaarvamisse.

õppenädal 21


Teema:
Rahaühikud ja temperatuuriühikud
Positiivsed ja negatiivsed arvud

E81. RAHAÜHIKUD
Lk 68‒69

Eurod ja sendid. Nendevaheline seos. Erinevad kirjutusviisid (2.55 €), nende tähendus. Lihtsamad tehted. Soodsama ostu põhjendus (toote paki hind vs toote kilohind).
T82. PIILUME NAABRITE RAHAKOTTI
Lk 70‒71

Naabermaade rahaühikuid ja nende teisendamine eurodeks ning vastupidi. Kuna ümardamist pole veel õpitud, siis võib ligikaudsel arvutamisel viimase numbri lihtsalt ära jätta.
K83. TEMPERATUURIÜHIKUD
Lk 72‒73

Tekst Anders Celsiusest ja sellest, kuidas ta oma temperatuuriskaala koostas. Diagrammid õhutemperatuuriga (ka miinuskraadid). Temperatuuri muutuse peast arvutamine, ka 0 ℃ ületamisega.
N84. POSITIIVSED JA NEGATIIVSED ARVUD
Lk 74–75

Positiivsed ja negatiivsed arvud arvteljel. Lihtsamad arvutused. Abivahendina võib joonestada vihikusse arvtelje arvudega ‒10 kuni +10.

õppenädal 22


Teema:
Kordamine ja kontrolltöö
Eesti Vabariigi temaatika

E85. MÄNGU-KONTROLLTÖÖ
Lk 76‒77

5. peatüki kordamine ja eneseanalüüs.

Kontrolltöö põhi
T86. MÕISTATUSED
Lk 78‒79

Selles tunnis võiks teha kontrolltöö.
Peatükk ei ole kohustuslik, pigem nuputamiseks neile, kes kontrolltöö valmis saavad.
K87. NELJAVÄRVIPROBLEEM JA EESTI
Lk 80‒81

Eesti kaardi värvimine nelja värviga. Statistilised andmed (rahvaarv, keskmine kuutöötasu) maakondade kohta; ülesanded nende põhjal.
N88. PRESIDENDI VASTUVÕTT
Lk 82‒83

Presidendi vastuvõtu teemalise klassiõhtu organiseerimine. Ülesannete jaotamine ja eelarve koostamine.