Loodusõpetus 4. klassile

Õppematerjal selle töökava kasutamiseks:

Loodusõpetuse tööraamat

Haridusasutustel palume tellimuse esitada tellimiskeskkonnas: tellimine.kirjastusmaurus.ee


SISUKORD


I poolaasta, õppetund

1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19–20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28–30 | 31 | 32 | 33–34

II poolaasta, õppetund

35 | 36 | 37 | 38 | 39 | 40 | 41 | 42 | 43 | 44 | 45 | 46 | 47 | 48 | 49 | 50 | 51 | 52 | 53 | 54 | 55 | 56 | 57 | 58 | 59 | 60 | 61 | 62 | 63 | 64 | 65 | 66 | 67 | 68 | 69 | 70

i. maailmaruum


Soovitus:
9 tundi (5 nädalat)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:
Teema on õpilastele eriliselt huvipakkuv. Ainus kord põhikooli jooksul tutvutakse maailmaruumi ehitusega, tähtedega, Päikesesüsteemiga ja Maa liikumisega Päikesesüsteemis.

Õpitulemused:
Õpilane:

  1. tunneb huvi maailmaruumi ehituse vastu;
  2. märkab tähistaeva ilu;
  3. nimetab Päikesesüsteemi planeedid;
  4. kirjeldab joonise põhjal Päikesesüsteemi ehitust;
  5. kirjeldab praktilise töö tulemusena loodud mudeli põhjal Päikese ning planeetide suhtelisi suurusi ja omavahelisi kaugusi;
  6. mudeldab Kuu tiirlemist ümber Maa; 
  7. mudeldab Maa tiirlemist ümber Päikese;
  8. mudeldab Maa pöörlemist ning põhjendab gloobuse ja valgusti (taskulambi) abil öö ja päeva vaheldumist Maal;
  9. kirjeldab tähtede asetust galaktikas;
  10. teab, et Päikesesüsteem asub galaktikas nimega Linnutee;
  11. jutustab müüti Suurest Vankrist;
  12. leiab taevasfääril ja taevakaardil Suure Vankri ja Põhjanaela ning määrab põhjasuuna;
  13. teab, et astronoomid uurivad kosmilisi kehi;
  14. eristab astronoomiat kui teadust ja astroloogiat kui inimeste uskumust;
  15. leiab eri allikaist infot maailmaruumi kohta etteantud teemal, koostab ja esitab ülevaate.

Õppesisu:
Päike ja tähed. Päikesesüsteem. Tähistaevas. Tähtkujud. Suur Vanker ja Põhjanael. Galaktikad. Astronoomia.

Põhimõisted:
maailmaruum, Päike, Maa, Kuu, tiirlemine, pöörlemine, ööpäev, aasta, täht, planeet, satelliit, Päikesesüsteem, tähtkuju, Suur Vanker, Põhjanael, galaktika, astronoomia.

ÕPPETUND 1


Teema/mõisted:

Õppeaasta sissejuhatus kokkulepped töökorralduse osas.

Lõiming läbivate teemadega:

Sotsiaalne pädevus: kujundatakse ühistegevuste raames.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Väike meenutus varemõpitust või tutvumismäng.
Loov- ja praktilistest töödest on soovitav koostada õpimapp, mille eest saab aasta lõpul ka koondhinde.
Leida ühiselt loodusõpetuse seoseid kõigi teiste õppeainetega.Õppevahendite tutvustus, õpitava lühitutvustus.

Õpetajale: keskkonnaharidus.ee-st leiab mitmesuguseid tööjuhendeid loodusõpetuse tundidesse.

TR lk 4⎯5.

ÕPPETUND 2


Teema:

Tähistaevas

  • täht
  • tähtkuju
  • Suur Vanker
  • Põhjanael

Lõiming läbivate teemadega:

Teabekeskkond: teabeallikate kasutamine.
Keelepädevust kujundab teabeallikate abil töötamine, kirjelduste, iseloomustuste koostamine.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Selgitada välja, milline on õpilaste arusaam sellest, mida nad taevas näevad.

Uurimuse planeerimine – kuidas uurida tähti?

Võimalusel õhtune õppekäik taevavaatlusteks või AHHAA keskuse planetaariumi külastus.

Kodune ülesanne: Suure Vankri vaatlused vms.
Eesti keel:
legende, muistendeid tähtkujudest (Suure ja Väikese Vankri tähtede tähendused rahvajuttudes). Õppekäik koostöös klassijuhatajaga.
Taevakaart. Õpetajale eestikeelne materjal astronoomiast, sh operatiivne taevainfo: astronoomia.ee

TR lk 6⎯11.

Tööleht:
1.1 Meteoriidid ja komeedid

ÕPPETUND 3


Teema:

Maailmaruum

  • maailmaruum
  • galaktika
  • Linnutee

Lõiming läbivate teemadega:

Tehnoloogia ja innovatsioon: töö teabeallikatega, tehniliste vahendite kasutamine esitlemisel.
Keelepädevus: kirjelduste, iseloomustuste koostamine.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
IKT: Maailmaruumi tutvustus Google Earth taevarakenduse abil (demostratsioon, koostada tööleht).Füüsika: algteadmised astronoomiast, valgusõpetus, Päike kui valgusallikas; matemaatika: suured arvud, andmete võrdlemine; inglise keel: planeetide nimetusedÕpetajale eestikeelne materjal universumist (exe-programm): rak.edu.ee

Inglisekeelne veebileht Education.com (Päikesesüsteemi simulatsioon, palju pilte ja animeeritud materjali taevakehade kohta)

Universumi mõõtmed htwins.net/scale2/

Andromeeda galaktika: astronoomia.ee

TR lk 17.

ÕPPETUND 4


Teema:

Astronoomia

  • astronoomia
  • astroloogia*
  • astronoom
  • teleskoop
  • satelliit

Lõiming läbivate teemadega:

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: elukutsed, loodusteaduslik uurimus, Eestist pärit teadlased.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Arutelu: Kuidas saada ilmaruumi uurijaks?

Tartu tähetorn.

Lugusid kuulsatest Eesti astronoomidest.

Tõravere Observatoorium.

Kosmonautika ajalugu.
Võimalusel külastada Tartu tähetorni või Tõravere observatooriumi – koostöö klassijuhataja ja lapsevanematega.Õpetajale skeeme, pilte, videoid universumist, ingliskeelne: schoolsobservatory.org

TR lk 12⎯14.

Tööleht:
1.2 Astronaudid

ÕPPETUND 5


Teema:

Päike

  • päikeseenergia

Lõiming läbivate teemadega:

Keskkond ja jätkusuutlik areng: energiavarade kasutamine.
Tervis ja ohutus: silmade tervishoid.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Tähe teke ja kustumine.

Kuidas määratakse taevakehade temperatuuri? Praktiline töö – metalli kuumutamine.

Klaasi tahmamine Päikese vaatlemiseks (kui päikesepaisteline ilm).

Selgitused, miks ei tohi päikesesse palja silmaga vaadata.
Füüsika: valgusõpetus. Päike kui valgusallikas. Juhtida tähelepanu päikeseenergia salvestumisele, ka minevikus moodustunud kütustele.Piirituslambid või küünlad, traat, näpitsad (et käsi ära ei põletaks) Klaasitükk ja küünal klaasi tahmamiseks.

TR lk 15⎯16, 18.

Tööleht: 1.3 Päike

ÕPPETUND 6


Teema:

Päikesesüsteem

  • planeedid
  • Maa tüüpi planeedid*
  • hiidplaneedid*

Lõiming läbivate teemadega:

Sotsiaalne pädevus: koostöö, üksteise kuulamine, kaaslastega arvestamine.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Rühmatöö – planeetide võrdlemine.Füüsika: planeedid, astronoomia; matemaatika: võrdleme planeetide läbimõõtu, kaugust Päikesest, täispöördeks ja täistiiruks kuluvat aega, kõige suurem jne.Päikesesüsteemi plakat.

TR lk 19⎯22.

ÕPPETUND 7


Teema:

Päikesesüsteem

  • mudel*
  • astronoomiline ühik*
  • valgusaasta*

Lõiming läbivate teemadega:

Matemaatikapädevus: kujunemist toetatakse eelkõige uurimusliku õppe kaudu.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Päikesesüsteemi mudeli ehitamine (klassis või õues).Füüsika: mudelid, astronoomia; matemaatika: mõõtühikud ja nende teisendamine; kehaline kasvatus: õuesõppe praktilised tegevused.Mõõdulindid, pallid või paberist kerad planeetide tähistamiseks Tööjuhendi näidis: astronomy.sdsu.edu

TR lk 23⎯24.

Tööleht: 1.4 Väikesed taevakehad

ÕPPETUND 8


Teema:

Vahekordamine

Lõiming läbivate teemadega:

Õpioskuste kujundamine: iseseisev vastuste leidmine küsimustele.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Kuldvillak või ristsõna.
Järgmisel tunnil lühike teadmiste kontroll.
Ristsõnaprogramm: eclipsecrossword.com

TR lk 25⎯26.

ÕPPETUND 9


Teema:

Teadmiste kontroll

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Tunni lõpus saab alustada järgmise teemaga, kuid järgmisel tunni alguses tuleb teha teadmiste kontrolli vigade analüüs.Maailmaruum ja Päikesesüsteem

II. planeet maa


Soovitus:
18 tundi (9 nädalat)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:
Õpitakse infot hankima, kasutades erinevaid kaarte ja atlast, täitma kontuurkaarti. Tutvutakse planeet Maa mitmepalgelisusega looduskatastroofide kontekstis.

Õpitulemused:
Õpilane

  1. tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu;
  2. märkab looduse ilu ja erilisust, väärtustab bioloogilist mitmekesisust;
  3. märkab elusolendite eluavaldusi ja arvestab neid oma igapäevaelus; 
  4. oskab kasutada valgusmikroskoopi; 
  5. selgitab ühe- ja hulkraksete erinevust;
  6. nimetab bakterite eluavaldusi ning tähtsust looduses ja inimese elus; 
  7. võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi; 
  8. toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta kõrbes, vihmametsas, mäestikes ning jäävööndis;
  9. teab, et kõik organismid koosnevad rakkudest; 
  10. teab, et keskkonnatingimused erinevad Maal; 
  11. nimetab organismide eluavaldused.

Õppesisu:
Gloobus kui Maa mudel. Maa kujutamine kaartidel. Erinevad kaardid. Mandrid ja ookeanid. Suuremad riigid Euroopa kaardil. Geograafilise asendi iseloomustamine. Eesti asend Euroopas. Looduskatastroofid: vulkaanipursked, maavärinad, orkaanid, üleujutused.

Põhimõisted:
gloobus, mudel, looduskaart, riikide kaart, kontuurkaart, atlas, ekvaator, põhja- ja lõunapoolkera, põhja- ja lõunapoolus, manner, ookean, meri, geograafiline asend, riigipiir, naaberriik, vulkaan, laava, lõõr, maavärin, orkaanid, üleujutused.

ÕPPETUND 10


Teema:

Teadmiste kontrolli tulemuste analüüs

Planeet maa

  • raskusjõud*

Lõiming läbivate teemadega:

Oma töö esitlemine ja põhjendamine annab esinemiskogemusi ning arendab väljendusoskust.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Mõistekaardi koostamine: Mille poolest erineb ja mille poolest sarnaneb Maa teiste planeetidega?

Miks Maa Päikesesüsteemist ära ei „lenda“?
Füüsika: raskusjõud, astronoomia; kunstiõpetus: mõistekaardi kujundamine.Gloobus, Päikesesüsteemi plakat.

ÕPPETUND 11


Teema:

Maa kuju

  • silmapiir*

Lõiming läbivate teemadega:

Tehnoloogiline pädevus kujuneb jooniste lugemisoskuse arendamisel.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Arutelu: Kuidas tõestada, et Maa on ümmargune? Kuidas inimesed selle teadmiseni jõudsid, kuigi kosmoses keegi polnud käinud? (arutelu võiks alustada eelmise tunni lõpus ja jätta kodutööks mõelda lahendustele).

Demonstreerida kuu- ja päikesevarjutuse teket, et õpilased näeksid, kuidas vari moodustub (selle omandamist ei nõuta).
Geograafia: Maa kuju; eesti keel ja ajalugu: varasemad ettekujutused Maast.Päikesevarjutus
Kuuvarjutus

TR lk 27.

Tööleht: 2.1 Satelliit

Hambatikk, liim, käärid.

ÕPPETUND 12


Teema:

Gloobus

  • ekvaator
  • põhjapoolus
  • lõunapoolus
  • põhjapoolkera
  • lõunapoolkera

Lõiming läbivate teemadega:

Tehnoloogia ja innovatsioon: tehnoloogilist pädevust kujundatakse läbi jooniste lugemisoskuse arendamise ja mudelite valmistamise.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Gloobuse mudeli valmistamine.

Gloobuse kui mudeli õppimise tulemusena peaks kujundama mudeli teadusmõistelisena. Tavamõisteliselt on mudel objekti suurendatud-vähendatud koopia. Seoses „mängugloobuse“ valmistamisega saab arutleda selle üle, mida gloobusele kanda, mida mitte. Gloobuse kujundamisel ei peaks lähtuma klassis olevast gloobusest, vaid hoopiski Maa kosmosefotodest või siis Maa joonistest, mida leiab Internetist. Gloobuse kui Maa mudeli tegemisel peaks mandrid ja ookeanid sellele joonistama.

Kuidas tehakse gloobuseid (lühifilm)?
Geograafia: Maa mudel; matemaatika: kera; tööõpetus: käeline tegevus; kunstiõpetus: gloobuse kujundamine.Linke gloobuse mudelitele:
Mudel 1
Mudel 2

TR lk 27⎯31.

ÕPPETUND 13


Teema:

Mandrid ja ookeanid

  • manner
  • ookean
  • algmeridiaan*
  • idapoolkera*
  • läänepoolkera*

Lõiming läbivate teemadega:

Keelepädevust kujundab kirjelduste koostamine ja esitamine.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Alustuseks meenutada ilmakaari.

Kontuurkaardi täitmine, mandrite ja ookeanide asendi kirjeldamine (mis poolkeral asub?, mis ookeanide või mandritega piirneb?).

Segaduste vältimiseks: Euraasia on manner, Euroopa on Euraasia mandri osa koos seda ümbritsevate saartega. Maailmajao mõistet ei soovita sisse tuua.

Läti Vabariik asub mandril (saari ei ole), Islandi Vabariik on saareriik, Taani Kuningriik asub nii mandril kui saartel.
Geograafia: eelteadmised geograafilistest koordinaatidest arusaamiseks; kunstiõpetus: kaart kui kunstiteos, kontuurkaardi täitmise põhimõtted, korrektsus; eesti keel: kohanimede õigekiriPoolkerade kontuurkaardid, atlased, maailma seinakaart, gloobused.

TR lk 32.

Tööleht: 2.3 Mandrid ja ookeanid

ÕPPETUND 14


Teema:

Kaart

  • atlas
  • looduskaart
  • riikide kaart

Lõiming läbivate teemadega:

Teabekeskkond: atlase kui teatmeteose kasutamine.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Atlase kasutusjuhend (registri ja leppemärkide kasutamine), ülesandeid atlase kasutusoskuse arendamiseks.

Seinakaardil suuremate objektide näitamine.
Geograafia: atlaste ja kaartide kasutamine.Maailma atlased, maailma seinakaart, gloobused.

TR lk 33.

Tööleht: 2.4 Erinevad kaardid

ÕPPETUND 15


Teema:

Tiirlemine ja pöörlemine

  • aastaaegade vaheldumine
  • pööripäevad*

Lõiming läbivate teemadega:

Tehnoloogia ja innovatsioon: pädevus kujuneb protsesside mudeldamise kaudu.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Tiirlemise simulatsioon (soovitav läbi teha liikumismänguna) IKT, koostada tööleht.

Võrdlemine: aasta pikkus erinevatel planeetidel.
Geograafia: algteadmised Maa liikumisest ja aastaaegade vaheldumisest; inglise keel: aastaajad, ilmakaared; kehaline kasvatus, kui tiirlemist ja pöörlemist mudeldada liikumismänguna.Õpetajale:
Päikese näiva liikumise simulator, aastaaegade vaheldumise plakat.

TR lk 34.

Tööleht:
2.5 Päikesevarjutus

ÕPPETUND 16


Teema:

Öö ja päeva vaheldumine

  • öö ja päeva pikkuse muutumine

Lõiming läbivate teemadega:

Tehnoloogia ja innovatsioon: läbi praktiliste tegevuste, uurimusliku õppe ja IKT kasutamise kujundatakse tehnoloogilist pädevust.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Pöörlemise mudeldamine (üks õpilane on Päike ja teine on Maa – kuidas nad peaksid liikuma?)

IKT: Google Earth öö ja päeva simulatsioon demonstratsioonina (öö ja päeva piir Maal).

Õpilaste enesehinnang õpitu omandatuse kohta.
Geograafia: Maa liikumine, öö ja päeva vaheldumine, päeva pikkus; kehaline kasvatus ja terviseõpetus: liikumismäng kehalise aktiivsuse ergutajana.Valgusallikas, gloobus

Lisamaterjali leiab Noore loodusuurija keskkonnast. Keskkonda on vaja registreeruda, teema maailmaruum all on alateemad:
1. Varju pikkus
2. Päikese kõrgus horisondil
3. Öö ja päeva vaheldumine
4. Aastaaegade vaheldumine
5. Kuu faasid.

TR lk 35⎯36.

ÕPPETUND 17


Teema:

Kuu

  • kaaslane

Lõiming läbivate teemadega:

Tehnoloogia ja innovatsioon: pädevus kujuneb protsesside mudeldamise kaudu.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Kuu faasid – rühmatöö: mudeldame kuu liikumist ümber Maa (üks õpilane on Maa ja teine on Kuu – kuidas nad peaksid liikuma?)

Kuu faasid kalendris.
Füüsika: astronoomia, liikumismäng; eesti keel: kuu faasidega seotud rahvatarkused.Jooksva kuu kalendrileht;

Õpetajale:
Värav Eesti astronoomiasse

TR lk 37⎯38.

ÕPPETUND 18


Teema:

Mõõtkava

Lõiming läbivate teemadega:

Matemaatika-pädevus areneb läbi mõõtkavaga seotud ülesannete.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Vahemaade mõõtmine kaardil, mõõtkava kasutamine, arvmõõtkava teisendamine km või m.

Erineva mõõtkavaga kaartide võrdlemine.
Geograafia: kaardi mõõtkava kasutamine; matemaatika: mõõtkava, ühikute teisendamine.Joonlauad, maailma atlased, Eesti atlased, erineva mõõtkavaga kaardid (sh seinakaardid).

ÕPPETUND 19–20


Teema:

Euroopa kaart

Eesti geograafiline asend

  • geograafiline asend
  • riigipiir
  • naaberriik

Lõiming läbivate teemadega:

Teabekeskkond: atlase kui teatmeteose kasutamine.

Keelepädevus: asendi korrektne kirjeldamine, vastava sõnavara omandamine.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Riigid Euroopas, poliitilise kontuurkaardi täitmine, riikide asendi kirjeldamine.

Arva ära, mis riik see on? (asendi kirjelduse põhjal)

Kaardiobjekte on soovitav õppida läbi mängude, eesmärk ei ole peast kaardi tundmise kontroll. Oluline, et õpilased teaksid Euroopa suuremate riikide paiknemist ja leiaksid atlase registri abil üles ka tundmatud kohad kaardil.

Eesti geograafilise asendi kirjeldamine gloobusel, maailmakaardil, Euroopa kaardil (asend põhjapoolkeral, piirnemine naaberriikide ja veekogudega), iseloomustamisel kasutatakse ilmakaari.

Kaartide mitmekesisus, lihtsama info leidmine kaartidelt, leitud objekti kirjeldamine.

Õpilaste enesehinnang õpitu omandamise kohta.
Geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus: Euroopa kaart.

Geograafia: geograafilise asendi kirjeldamine; eesti keel: kohanimede õigekiri.
Euroopa poliitiline kontuurkaart ja seinakaart.

Lauamängud, pusled kaardi õppimiseks.

Maailma atlased, Eesti atlased, gloobus, seinakaardid.

TR lk 39⎯42.

ÕPPETUND 21


Teema:

Kordamine

Lõiming läbivate teemadega:

Teabekeskkond: atlase kui teatmeteose kasutamine.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Ülesandeid atlase kasutamisoskuse kinnistamiseks.

Seinakaart: õpitud kaardiobjektide kinnistamine.
Mänguline tegevus soosib kaardiobjektide meeldejäämist.Maailma looduse seinakaart, Euroopa poliitiline seinakaart, atlased.

TR lk 43.

ÕPPETUND 22


Teema:

Teadmiste kontroll

Lõiming läbivate teemadega:

Keelepädevus kujuneb läbi kirjeldamisoskuse arendamise.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Kirjalik osa atlase abiga, suuline osa – objektide näitamine ja kirjeldamine seinakaardil (seinakaardil on nimed peal).Suulises osas näitab õpilane kaardil õpetaja poolt nimetatud (loosiga tõmmatud) 3-5 objekti ja ühte neist kirjeldab pikemalt.

ÕPPETUND 23


Teema:

Teadmiste kontrolli tulemuste analüüs

Maa siseehitus

Maavärinad

Lõiming läbivate teemadega:

Tervis ja ohutus: võime ise kogeda, kuidas reisil käituda;

Teabekeskkond: meedias võimendatud sensatsiooniliste uudiste mõju kriitiline analüüs, protsesside selgitamine;

Tehnoloogia ja innovatsioon: IKT vahendite kasutamine protsesside selgitamiseks ja visualiseerimiseks.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Millega võrrelda Maa ehitust ja siseehitust?

Maa siseehituse seos maavärinate ja vulkanismiga

Maavärina põhjused ja tagajärjed. Õpetajal lisada selgitused Maa siseehitusest, maavärinate tekke põhjustest ja tagajärgedest.
Geograafia: laamtektoonika; matemaatika: Maa mõõtmed, temperatuuriühikud.Maa siseehituse skeem-joonis

Jaapani tsunaami 2011 (5,5 min)

TR lk 44.

ÕPPETUND 24


Teema:

Vulkaanid

  • lõõr
  • magma*
  • laava

Lõiming läbivate teemadega:

Tervis ja ohutus: võime ise kogeda, kuidas reisil käituda;

Teabekeskkond: meedias võimendatud sensatsiooniliste uudiste mõju kriitiline analüüs, protsesside selgitamine;

Tehnoloogia ja innovatsioon: IKT vahendite kasutamine protsesside selgitamiseks ja visualiseerimiseks.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Otsida Youtube'ist näiteid vulkaanipursetest, mille põhjal joonistame vulkaani: vulkaani osad, vulkaanipurske kirjeldamine, tagajärgede kirjeldamine. Soovitav on koostada vulkaani mudel.

Leida atlasest vulkaani leppemärk, otsida vulkaane.

Demonstratsioonivahendina sobib ka Google Earth, sisse lülitada vulkaanide ja maavärinate kiht.
Geograafia: laamtektoonika; kunstiõpetus: joonise korrektne vormistamine; eesti keel: kirjeldamisoskuse arendamine.Atlased
Vulkaani skeem-joonis
St Helens’i purse 1980.a. (6,5 min) Lühidalt vulkaanipurskest: video1 ja video2
Õpetajale vulkaanidest

TR lk 45⎯46.

ÕPPETUND 25


Teema:

Katastroofiliste tagajärgedega loodusnähtused

  • torm
  • üleujutus
  • maavärin

Lõiming läbivate teemadega:

Tervis ja ohutus: kuidas reisil olles käituda, meedia (vähendada meedias võimendatud sensatsiooniliste uudiste mõju, selgitada protsesse);

Tehnoloogia ja innovatsioon: IKT vahendite kasutamine protsesside selgitamiseks ja visualiseerimiseks.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Looduskatastroofe on soovitav tutvustada videoklippide, meedias ilmunud artiklite ja piltide abil. Katastroofid seostatakse ohuga inimese elule ja tegevusele.

Näiteid hiljuti toimunud looduskatastroofidest.

Artikli teksti analüüs: Mis toimus? Kus toimus? Miks toimus? Kas tagajärgi oleks saanud leevendada? Kas meie oleks saanud aidata (rahalised annetused, humanitaarabi)?

Soovitav arutada ka käitumist äikese esinemise korral.
Geograafia: kliima, laamtektoonika; eesti keel: teksti mõistmine (vajadusel õpetaja lihtsustab meediateksti).Artikleid meediast.

TR lk 47.

ÕPPETUND 26


Teema:

Kordamine

Lõiming läbivate teemadega:

Õpioskuste kujundamine: iseseisev vastuste leidmine küsimustele 

Õpilaste vaheline koostöö arendab sotsiaalseid oskusi.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Ülesanded ja küsimused kordamiseks.

Õpilased võivad teadmiste kontrolli asemel rühmatööna koostada infoallikate põhjal postri ja siis mõnda looduskatastroofi teistele esitleda.

Koostada ühistööna näiteks raamat „Suuremad looduskatastroofid aastal 20.....“
Kunstiõpetus: postri kujundaminePostritest võib kujundada näituse.

TR lk 48

ÕPPETUND 27


Teema:

Teadmiste kontroll

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Soovitav: koostada küsimusi käsitletud näidete põhjal ja hinnata tekstist arusaamist etteantud (käsitlemata, aga lihtsustatud) meediateksti põhjal.
Järgmisel tunnil vigade analüüs.

III. elu mitmekesisus maal


Soovitus:
16 tundi (8 nädalat)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:
Tutvutakse ühe- ja hulkraksete organismidega ning nende eluavaldustega.  Omandatakse üldised teadmised hulkrakse taime- ja loomorganismi terviklikkusest ja eluavalduste üldistest põhimõtetest ning erinevatest keskkonnatingimustest Maal. Omandatakse ettekujutus elu arengust Maal. Õpitakse kasutama mikroskoopi. Tutvutakse Maa erinevate piirkondade (kõrb, vihmamets, polaaralad, kõrgmäestikud) looduslike tingimustega (põhiliselt temperatuuri ja sademete erinevus Eestiga võrreldes) ja elustikuga mõnede näidete varal.

Õpitulemused:

Õpilane

  1. tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu;
  2. märkab looduse ilu ja erilisust, väärtustab bioloogilist mitmekesisust;
  3. märkab elusolendite eluavaldusi ja arvestab neid oma igapäevaelus; 
  4. oskab kasutada valgusmikroskoopi; 
  5. selgitab ühe- ja hulkraksete erinevust;
  6. nimetab bakterite eluavaldusi ning tähtsust looduses ja inimese elus; 
  7. võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi; 
  8. toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta kõrbes, vihmametsas, mäestikes ning jäävööndis;
  9. teab, et kõik organismid koosnevad rakkudest; 
  10. teab, et keskkonnatingimused erinevad Maal; 
  11. nimetab organismide eluavaldused.

Õppesisu:
Organismide mitmekesisus: ühe- ja hulkraksed organismid. Organismide eluavaldused: toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, reageerimine keskkonnatingimustele. Elu erinevates keskkonnatingimustes. Elu areng Maal.

Põhimõisted:
rakk, üherakne organism, bakter, hulkrakne organism, toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, keskkonnatingimused, kõrb, vihmamets, mäestik, jäävöönd, kivistised, hiidsisalikud ehk dinosaurused.

ÕPPETUND 28–30


Teema:

Teadmiste kontrolli tulemuste analüüs

Elu tunnused

  • rakk

Lõiming läbivate teemadega:

Antud teemaga toetatakse läbiva teema „keskkond ja jätkusuutlik areng“ rakendumist.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Elus või eluta – klassifitseerimine, selle põhjal elu tunnuste väljatoomine. Elu avaldustele keskendutakse veel järgmises osas „Inimene“.

Taimed – kes või mis?
Bioloogia: algteadmised bioloogia õppimiseks; eesti keel: taimi on tekstides sageli käsitletud eluta objektina, tuleks aga käsitleda elusana, seega – kes?Valik pilte elus- ja eluta objektidest.

TR lk 49⎯56.

ÕPPETUND 31


Teema:

Mikroskoop

Lõiming läbivate teemadega:

Tehnoloogia ja innovatsioon: tehnoloogiline pädevus kujuneb mikroskoobi käsitlemisega, mudelite ehitamisega.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Praktiline töö: mikroskoobi ehitus ja kasutamine.

Mikroskoobi osadega tutvumine (tööleht) Suurenduse muutmine, teravustamine (nt juuksekarva vaatamine).

Bioloogia: algteadmised bioloogia uurimismeetoditest ja vahenditest.Mikroskoobid, alus- ja katteklaasid.

TR lk 57⎯58.

ÕPPETUND 32


Teema:

Raku ehitus

Lõiming läbivate teemadega:

Tehnoloogia ja innovatsioon: tehnoloogiline pädevus kujuneb mikroskoobi käsitlemisega, mudelite ehitamisega.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Preparaadi valmistamine, nt hallituse, sibulasoomuste vms vaatlemine ja ülesjoonistamine – hindeline.

Soovitav raku mudeli valmistamine (võib jätta ka kodutööks või teha koostööd tööõpetusega), sobib rühmatööks.
Bioloogia: organismirühmade eluavaldused; tööõpetus: raku mudeli valmistamine.Mikroskoobid, mikroskopeerimise vahendid. Raku mudeli valmistamiseks läbipaistvaid karpe, plastiliini.

TR lk 59.

ÕPPETUND 33–34


Teema:

Organismide mitmekesisus

  • hulkrakne organism
  • üherakne organism

Lõiming läbivate teemadega:

Tehnoloogia ja innovatsioon: mikroskoobi kasutamisega arendatakse tehnoloogilist pädevust.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Elusolendite rühmitamine piltide põhjal.

Silmaga nähtav ja nähtamatu maailm (võimalusel binokulaari või USB mikroskoobi kasutamine).

Slaidiesitlus üherakulistest organismidest.

Õpikeskkonda võib laiendada loodus- ja tervishoiumuuseumisse (Näiteks: Eesti loodusmuuseum; Tartu Ülikooli loodusmuuseum; Tartu Ülikooli geoloogiamuuseum), külastada vastavaid näitusi.
Bioloogia: süstemaatika.Valik pilte organismidest (taimi, loomi, seeni), binokulaar või USB mikroskoop.

TR lk 60⎯65.

ÕPPETUND 35


Teema:

Vahekokkuvõte

Lõiming läbivate teemadega:

Õpioskuste kujundamine – iseseisev vastuste leidmine küsimustele 

Õpilastevaheline koostöö arendab sotsiaalsete oskuste kujunemist

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Raku mudelite esitlemine.

Kuldvillak või ristsõna õpitu kinnistamiseks.

Järgmisel tunnil lühike teadmiste kontroll.
Oma töö esitlemine ja põhjendamine annab esinemiskogemusi ning arendab väljendusoskust.Raku mudelitest võib korraldada näituse.

TR lk 66.

ÕPPETUND 36


Teema:

Elu erinevates keskkonnatingimustes

  • eluks vajalikud tingimused

Lõiming läbivate teemadega:

Teabekeskkond: referaadi ja postri koostamisel tutvustada autorikaitset, juhendada viitamist.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Elutingimused Eestis - selle põhjal koostada loetelu tingimustest, mida organismid eluks vajavad.

Järgnevate teemade raames võib näiteks koostada rühmatööna erinevatest piirkondadest postreid või individuaalselt referaate, esitlusi.

Soovitavalt võrreldakse keskkonnatingimusi konkreetsete paikade näitel. Näiteks: Sahara kõrb, Himaalaja mäestik, Antarktis, Amasonase vihmamets võrreldes Eesti oludega (temperatuuri ja sademete erinevused, aastaaegade esinemine, taimede ja loomade kohastumuse näited, inimeste tegevuse näited sealsetes piirkondades). Inimese tegevuse tutvustamisel võiks keskenduda sellele, et mis oleks õpilase elus teisiti, kui ta nendes piirkondades elaks.
Bioloogia: kohastumused; geograafia: erinevad keskkonnad; eesti keel: ilmastikuolude ja liikide kirjeldamine; kunstiõpetus: postri kujundamine.Pildid erinevatest aastaaegadest Eestis, soovitavalt ühe ja sama koha vaade.

TR lk 67⎯69.

ÕPPETUND 37


Teema:

Antarktika

  • jäävöönd

Lõiming läbivate teemadega:

Keelepädevust kujundab teabeallikate abil töötamine, kirjelduste, iseloomustuste koostamine.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Näiteid liikide kohastumustest jäävööndis ja inimeste elust polaarjaamades.

Polaaröö ja polaarpäev (vaadata Google Earth rakendusest, kummal poolkeral hetkel on)

Antarktika ja kuumakõrbe sarnasused.

Kõige kõrgem ja kõige madalam temperatuur Maal (kanda koht ja temperatuur kontuurkaardile).
Geograafia: loodusvööndid.Jätkame maailma kontuurkaardi täitmist.

TR lk 70⎯71.

ÕPPETUND 38


Teema:

Vihmamets

Näiteks Amazonase vihmamets

Lõiming läbivate teemadega:

Keelepädevust kujundab teabeallikate abil töötamine, kirjelduste, iseloomustuste koostamine.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Võrdleme elutingimusi kuusemetsas ja vihmametsas.

Näiteid liikide kohastumustest (valida 2-3 liiki).

Näiteid inimeste elust vihmametsas (elamud, hooned, toit).
Geograafia: loodusvööndid.Erinevaid pildiraamatuid või videofilme loodusvöönditest, maailma kontuurkaart.

TR lk 72⎯74.

ÕPPETUND 39


Teema:

Kõrb

Näiteks Sahara kõrb

Lõiming läbivate teemadega:

Keelepädevus kujuneb teabeallikatega töötades, kirjelduste, iseloomustuste koostamisega.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Näiteid liikide kohastumustest ja inimeste elust.

Kõrbe ja vihmametsa erinevused ja sarnasused (Venni diagramm).

Kõige vähem ja kõige rohkem sademeid Maal (kanda koht ja sademete hulk kontuurkaardile).
Geograafia: loodusvööndid; matemaatika: sademete ja temperatuuri mõõtühikud.Jätkame maailma kontuurkaardi täitmist.

TR lk 75⎯77.

ÕPPETUND 40


Teema:

Mäestikud

Näiteks Himaalaja mäestik

Lõiming läbivate teemadega:

Keelepädevust kujundab teabeallikate abil töötamine, kirjelduste, iseloomustuste koostamine.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Näiteid liikide kohastumustest eluks mägedes.

Miks on mägesid raske vallutada?
Geograafia: vertikaalne vööndilisus, mäestikud; inimeseõpetus ja kehaline kasvatus: treenituse tähtsus mägimatkadel, tuua näiteid, kuidas vastupidavust treenitakse.Õpetajale:
Mägihaigus

TR lk 78⎯80.

ÕPPETUND 41


Teema:

Elu areng maismaal

  • dinosaurused
ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Piltide põhjal kirjeldatakse elu arengut.

Kivististelt otsitakse elu jälgi.

Kivistise tekke mudeldamine.

Settekivimite teke (2 min): video1, video 2, video3
Bioloogia: evolutsiooniõpetus, fossiil; geograafia: settekivimite teke, fossiil; eesti keel: kirjeldamine, keelepädevuse arendamine.Võimalusel videofilm „Aegade alguses“. Kivististe näidised.

TR lk 84.

ÕPPETUND 42


Teema:

Elu teke ja areng vees

  • kivistis
  • sete*
  • settekivim*

Lõiming läbivate teemadega:

Keskkond ja jätkusuutlik areng:
elukeskkonda väärtustava hoiaku omaksvõtmine soodustab õpilase kujunemist aktiivseks vastutustundlikuks kodanikuks.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Piltide põhjal kirjeldatakse elu arengut.

Kivististelt otsitakse elu jälgi.

Kivistise tekke mudeldamine.

Settekivimite teke (2 min): video1, video 2, video3
Bioloogia: evolutsiooniõpetus, fossiil; geograafia: settekivimite teke, fossiil; eesti keel: kirjeldamine, keelepädevuse arendamine.Võimalusel videofilm „Aegade alguses“. Kivististe näidised.

TR lk 84.

ÕPPETUND 43


Teema:

Kokkuvõte

Lõiming läbivate teemadega:

Sotsiaalne pädevus kujuneb ühistegevuses.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Ülesanded ja küsimused kordamiseks.

Ülesannete asemel võib teha 3 liigi võrdluse (näiteks pruunkaru, kaamel, pingviin) – nimetada keskkonnatingimused, milles nad elavad ning tuua välja kohastumused, mis võimaldavad neil liikidel oma keskkonnas elada.

Õpilaste enesehinnang õpitu omandamise kohta.
TR lk 85⎯87.

ÕPPETUND 44


Teema:

Teadmiste kontroll

Lõiming läbivate teemadega:

Oma töö esitlemine ja põhjendamine annab esinemiskogemust ning arendab väljendusoskust.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Selle võiks asendada eelnevatel tundidel tehtud postrite / referaadi ettekandega ja hindega.Õhutada küsimusi esitama. Soovitav hinnata/esile tõsta ettekandjatele küsimusi esitanud õpilasi.

ÕPPETUND 45


Teema:

Lisatund

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Ettekannete kuulamiseks, kooli üritusteks vms.

IV. inimene


Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus:
Omandatakse ülevaade inimese välis- ja siseehitusest võrdluses imetajate loomadega. Omandatakse ettekujutus inimese arengust Maal.

Õpitulemused:

Õpilane

  1. väärtustab inimest ja tema vajadusi ning tervislikke eluviise; 
  2. mõistab, et inimene on looduse osa ning tema elu sõltub loodusest; 
  3. toimib keskkonnateadliku tarbijana ning väärtustab tervislikku toitu;
  4. kirjeldab inimese elundkondade ülesandeid ja talitluse üldisi põhimõtteid ning vastastikuseid seoseid;  
  5. seostab inimese ja teiste organismide elundeid nende funktsioonidega;  
  6. võrdleb inimest selgroogsete loomadega; 
  7. analüüsib lihtsa katse või mudeli järgi inimese elundi või elundkonna talitust;
  8. toob näiteid taimede, loomade, seente ja bakterite tähtsuse kohta inimese elus;
  9. põhjendab tervisliku eluviisi põhimõtteid ning koostab tervisliku päevamenüü;
  10. nimetab inimese elundkondade tähtsamaid elundeid;
  11. teab, et inimene ja tema eellased kuuluvad loomariiki;
  12. teab, et paljude loomade ja inimese ehituses on sarnaseid jooni;
  13. teab erinevate elusorganismide tähtsust inimese elus.

Õppesisu:
Inimese ehitus: elundid ja elundkonnad. Elundkondade ülesanded. Organismi terviklikkus. Tervislikud eluviisid. Inimese põlvnemine. Inimese võrdlus selgroogsete loomadega. Taimed, loomad, seened ja mikroorganismid inimese kasutuses.

Põhimõisted:
elund, kude, elundkond, nahk, lihased, luustik, süda, veresoon, arter, veen, kopsud, maks, magu, soolestik, peensool, jämesool, pärak, meeleelundid, närvid, peaaju, seljaaju, munandid, munasarjad, emakas, viljastumine, näärmed, neerud.

ÕPPETUND 46


Teema:

Teadmiste kontrolli tulemuste analüüs.

Inimese kehaehitus

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Inimese välisehituse võrdlus loomaga (nt koer, nahkhiir vms).Bioloogia: inimese elundkonnad.Võrreldavate liikide pildid.

Tööleht 4.1 Evolutsioon

Interaktiivsed ülesanded 4.1

TR lk 88⎯90.

ÕPPETUND 47


Teema:

Elundkonnad

  • elund
  • kude
  • elundkond

Lõiming läbivate teemadega:

Tervis ja ohutus:
tervislik eluviis.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Tutvumine elundkondade ja nende ülesannetega.

Koostada osadest tervik (koondada elundid elundkonnaks), alguses joonise abiga, hiljem peast (võimalik rühmadevaheline võistlus vms).

Võimalusel mikroskoobitund, näidis töölehest.

Õpikeskkonda võib laiendada loodus- ja tervishoiu-muuseumidesse.
Bioloogia: inimese elundkonnad; matemaatika: hulgad.Torso mulaaž või plakat.
Lipikud elundite nimetustega (õpilased võivad ise tunnis teha).
Elundkondade pilte

Tööleht 4.2 Terved elundid on elutähtsad

Interaktiivsed ülesanded 4.2

TR lk 91⎯93.

ÕPPETUND 48


Teema:

Luustik

  • luu
  • liiges

Lõiming läbivate teemadega:

Tervis ja ohutus:
tervis, tugi- ja liikumiselundkonna tervishoid.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Skeleti osad – kes saab kiiremini?

IKT mäng skeleti osade äratundmiseks

Mida kaitseb rinnakorv, vaagen, kolju, selgroog?

Võrdleme inimese käe ja nahkhiire tiiva luustikku, (nahkhiire tiiva ehituse joonis).
Bioloogia: inimese elundkonnad; kehaline kasvatus ja inimeseõpetus: harjutuste mõju elundkondade talitlusele.Skeleti mulaaž või plakat. Võimalusel mõni röntgenpilt. Väike vahepala

Tööleht 4.3 Luustik

TR lk 94⎯95.

ÕPPETUND 49


Teema:

Lihased

  • tahtele alluvad*
  • tahtele allumatud*

Lõiming läbivate teemadega:

Tervis ja ohutus:
tervis, tugi- ja liikumiselundkonna tervishoid.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Soovitavalt koostöös kehalise kasvatuse õpetajaga.

Kui teeme harjutusi, siis millised lihased teevad tööd? Soojendus- ja lõdvestusharjutuste tähtsus.

Harjutusi tehes nimetada ka lihaseid.

Vahelduseks võib „nägusid teha“ – miimiliste lihaste töö.
Bioloogia: inimese elundkonnad; kehaline kasvatus: treening, treenitus.Plakat või joonis lihaste nimetustega.

Interaktiivsed ülesanded 4.3

TR lk 96⎯97.

ÕPPETUND 50


Teema:

Seedeelundkond

  • magu
  • soolestik
  • peensool
  • jämesool
  • pärak

Lõiming läbivate teemadega:

Tervis ja ohutus:
seedeelundkonna normaalne toimimine, tervishoid.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Teemat võiks käsitleda läbi mängu.

Toidu teekond, seedeelundkonna osad ja ülesanded.


Seedeelundkonna ja vereringe „koostöö“.


Miks peab mitmekesiselt toituma?
Bioloogia: inimese elundkonnad; tööõpetus, kodundus: menüü koostamine, koostöös kodunduse õpetajaga näiteks nädalavahetuse menüü analüüs.Plakat või lahtivõetav torso mudel.

Arvutiprogrammidest toetab antud teema käsitlemist koolinoorte tervisliku toitumise veebileht AMPSER, mille abil saab analüüsida päevamenüüd, võrrelda toiduaineid ja teha õigeid toiduainete valikuid, osaleda mälumängus, et toitumisalaseid teadmisi võrrelda teistega.

Tööleht 4.4 Tervislik toitumine

Interaktiivsed ülesanded 4.4

TR lk 98⎯100.

ÕPPETUND 51


Teema:

Erituselundid

  • neerud
  • nahk
  • kopsud

Lõiming läbivate teemadega:

Tervis ja ohutus:
erituselundite tervishoid; suitsetamise kahjulikkus, külmetumisest ja põletustest hoidumine jms.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Vedelad, tahked ja gaasilised jääkained.

Meenutada, mis toimub kehas enne jääkainete teket.

Miks on organismile kahjulik kõhukinnisus või –lahtisus? Suitsune õhk?
Bioloogia: inimese elundkonnad; isiklik hügieen.Erituselundite joonised.

ÕPPETUND 52


Teema:

Vahekokkuvõte

Lõiming läbivate teemadega:

Õpioskused kujunevad iseseisvalt küsimustele vastates. Õpilaste vaheline koostöö arendab sotsiaalseid oskusi

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Õpilaste enesehinnang õpitu omandamise kohta.

Kordamisülesanded ja -küsimused

ÕPPETUND 53


Teema:

Teadmiste kontroll

Lõiming läbivate teemadega:

Oma töö esitlemine ja põhjendamine annab esinemiskogemust ning arendab väljendusoskust.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Selle võiks asendada eelnevatel tundidel tehtud postrite / referaadi ettekandega ja hindega.Õhutada küsimusi esitama. Soovitav hinnata/esile tõsta ettekandjatele küsimusi esitanud õpilasi.

ÕPPETUND 54


Teema:

Teadmiste kontrolli tulemused analüüs

Hingamiselundid

  • kopsud

Lõiming läbivate teemadega:

Tervis ja ohutus:
teema on oluline tervislike eluviiside propageerimisel.
Läbi praktiliste tegevuste ja uurimusliku õppe kujundatakse tehnoloogilist pädevust.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Hingamine

Kopsude ehitus.

Praktilised tööd: Kopsumahu testimine (mõõta täispuhutava õhupalli ja mõõdulindi abil kopsumahtu), hingamissageduse mõõtmine rahulikus olekus ja peale pingutust (jooksutiir staadionil, 20 kükki vms).

Inimese terviklikkuse uurimiseks võib kasutada veebipõhist uurimusliku õpikeskkonna Noor looduseuurija materjale (4. klass – inimene): Energiavajadus; Gaasivahetus; Pulsi kiirus; Toitainete energiasisaldus; Hingamissagedus (vajalik registreerumine).
Bioloogia: inimese elundkonnad; kehaline kasvatus: kehakultuuri pädevust kujundatakse läbi praktiliste tegevuste ja ülesannete.Õhupallid, mõõdulindid.

Tööleht 4.5 Hingamiselundid

Interaktiivsed ülesanded 4.5

TR lk 101⎯103.

ÕPPETUND 55


Teema:

Vereringe

  • süda
  • veresoon
  • arter
  • veen

Lõiming läbivate teemadega:

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine:
meditsiinitöötaja elukutse.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Praktiline töö: Pulsisageduse mõõtmine rahulikus olekus ja peale pingutust (nt 20 kükki).

Südame ehitus ja töö

Hingamise ja vereringe „koostöö“.
Bioloogia: inimese elundkonnad, koostöö kooliarstiga (nt vererõhu mõõtmine).Õpetajale südame tööst

Tööleht 4.6 Veresooned

Interaktiivsed ülesanded 4.6

TR lk 104⎯106.

ÕPPETUND 56


Teema:

Suguelundid

  • munandid
  • munasarjad
  • emakas
  • viljastumine

Lõiming läbivate teemadega:

Tervis ja ohutus:
vanemate vastutustunne järglaste kasvatamisel, laste kohustused vanemate ees.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Suguelundite ehitus ja tervishoid.

Loote areng emaüsas.

Animatsioon lapse sünnist.
Bioloogia: inimese elundkonnad; koostöö terviseõpetuse õpetajaga (kes mida tunnis teeb?)Terviseõpetuses olemas noormehe ja neiu arengu ning suguelundite plakatid.

Tööleht 4.7 Vanus ja eluetapid

Interaktiivsed ülesanded 4.7

TR lk 107⎯108.

ÕPPETUND 57


Teema:

Meeleelundid

  • nahk
  • meeleelundid

Lõiming läbivate teemadega:

Tervis ja ohutus:
meeleelundite tervishoid.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Tegevused: meeleelundite võimalused (pimesikumängud kompimise, kuulmise ja haistmise testimiseks).

Võrdleme inimese ja linnu nägemist, inimese ja koera haistmist, inimese ja nahkhiire kuulmist jms.

KÕRV loodusesse - näiteid, kuidas loomad kuulevad. Võimalus vahepalana kuulata loodushääli.
Bioloogia: inimese elundkonnad Inimeseõpetus: meeleelundite tervishoid.Sall silmade sidumiseks, luup, prillid, lõhnavaid esemeid haistmise testimiseks (apelsin, lõhnaõli, kaneel), sidrunhape, sool ja suhkur maitsmise testimiseks, kotikesed kompimiseks mõeldud sisuga jms.

Õpetajale meelte kohta (ingl. k.)

Tööleht 4.8 Väliskeskkonna jälgimine

Interaktiivsed ülesanded 4.8.1 Nahk ja meeleelundid

TR lk 109⎯117.

ÕPPETUND 58


Teema:

Närvisüsteem ja näärmed

  • närvid
  • seljaaju
  • peaaju
ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Näiteid elundite talitluse ja närvisüsteemi seostest.

Näärmed ja nende toodetavad nõred – mõistekaardi koostamine.

(Arutlemiseks: Tükike leiba või midagi isuäratavat seedenõre ergutamiseks – mida tunneme?

Miks käe ära tõmbame, kui on kuum või miski torkab? Jne
Bioloogia: inimese elundkonnad; koostöö kooli psühholoogiga (positiivse mõtlemise mõju).Närvisüsteemi ehituse joonis.

Interaktiivsed ülesanded 4.8.2 Närvisüsteem

TR lk 118⎯121.

ÕPPETUND 59


Teema:

Vahekokkuvõte

Lõiming läbivate teemadega:

Õpioskuste kujundamine – iseseisev vastuste leidmine küsimustele. Õpilastevaheline koostöö arendab sotsiaalsete oskuste kujunemist.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Õpilaste enesehinnang õpitu omandatuse kohta.

Kordamisülesanded ja –küsimused.
TR lk 122⎯123.

ÕPPETUND 60


Teema:

Teadmiste kontroll

Lõiming läbivate teemadega:

Oma töö esitlemine ja põhjendamine annab esinemiskogemust ning arendab väljendusoskust.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Teadmiste kontrolli võib asendada eelnevatel tundidel tehtud postrite / referaadi ettekandega ja hindega.Õhutada küsimusi esitama. Soovitav hinnata/esile tõsta ettekandjatele küsimusi esitanud õpilasi.

ÕPPETUND 61


Teema:

Teadmiste kontrolli tulemuste analüüs

Teised imetajad

Lõiming läbivate teemadega:

Järgnevad teemad toetavad läbiva teema keskkond ja jätkusuutlik areng, ning praktiliste tööde kaudu tervis ja ohutus rakendumist.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Võrdleme inimese ehitust teiste imetajate ehitusega, näiteid ka teistest loomadest nt linnud, vihmauss vms.Bioloogia: imetajad; eesti keel: võrdlemisoskuse arendamine.Inimese erinevate elundkondade pildid ja joonised teiste loomade ehitusest.

Inimese luustiku võrdlus linnu, hobuse ja vaala luustikuga (3 min).

ÕPPETUND 62


Teema:

Inimese põlvnemine

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Evolutsioonist üldiselt, inimeste ja ahvide võrdlemine piltide abil, ühised eellased.

Fossiilid ja muud evolutsiooni tõendid.
Bioloogia: inimese evolutsioon; eesti keel: võrdlemisoskuse arendamine.Pildimaterjal, õppevideod, nt Evolutsioon 5 minutiga,
11 minutiga.

ÕPPETUND 63


Teema:

Taimed inimese elus

Lõiming läbivate teemadega:

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine:
seostub elukutsetega näiteks aednik, agronoom, botaanik jms.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Fotosünteesi tähtsus, taimed kui orgaanilise aine tootjad, taimed kui toiduahela esimene lüli.

Toidu- ja söödataimed, kiutaimed, ravimtaimed, ilutaimed, ... – õpilased pakuvad välja, hiljem grupeeritakse.

Koostöös klassijuhatajaga nt õppekäik botaanikaaeda, mõnda aiandus-ettevõttesse vms.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid.Õppefilmid või lühivideod vastava teema kohta.

Taimede tähtsus 7 minutiga.

ÕPPETUND 64


Teema:

Loomad inimese elus

Lõiming läbivate teemadega:

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine:
saab seostada elukutsetega näiteks zooloog, loomakasvataja, mesinik jms.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Analoogselt taimedega – õpilased pakuvad välja ja hiljem näited grupeeritakse (lemmikloomad, koduloomad ja toit, riided, mesi, tööloomad, jahiloomad, emotsioonid: linnuvaatlused, putukakollektsioonid...).

Kodulooma käitumise kirjeldamine, lemmiklooma joonistamine (koduse tööna), loomaaia või farmi külastamine jne sõltuvalt kohalikest oludest.

Koostöös huvijuhiga korraldada lemmiklooma päev, käia kassi- või koertenäitusel, loomade varjupaigas vms aktsioonid.
Bioloogia: loomade tunnused ja eluprotsessid.Õppefilmid või lühivideod vastava teema kohta.

ÕPPETUND 65


Teema:

Seened inimese elus

Lõiming läbivate teemadega:

Tervis ja ohutus:
toiduohutus, seenemürgitus, hallitanud toit.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Seente tähtsus aineringes – lagundamine (näidiseid ka puuseentest)

Söögiseened, mürgised seened, seenhaigused, muud kasutusalad (ravimid, värvid, pärm...)

Sobib mikroskoobi tunniks.
Bioloogia: seente tunnused ja eluprotsessid; tööõpetus: pärmitaigna valmistamine või seentega lõnga värvimine.Hallitanud sai, hallitusjuust, pärm vms. USB-mikroskoop, binokulaar või mikroskoop.

ÕPPETUND 66


Teema:

Bakterid inimese elus

Lõiming läbivate teemadega:

Tervis ja ohutus:
tervislik eluviis, käte pesemine, käitumine köhimisel või aevastamisel.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Selgitada, mida õpilased bakteritest kuulnud on.

Klassifitseerida väljapakutu, lisada vajadusel näiteid (soolestikubakterid, abilised hapendamisel, Hellus-tooted, bakterhaigused...).

Bakterite tähtsus aineringes – lagundamine.
Bioloogia: mikroorganismide tunnused ja eluprotsessid.Õpetajale bakteritest

ÕPPETUND 67


Teema:

Kordamine

Lõiming läbivate teemadega:

Õpioskuste kujundamine – iseseisev vastuste leidmine küsimustele. Sotsiaalsed oskused arenevad õpilastevahelises koostöös.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Õpilaste enesehinnang õpitu omandamise kohta.

Kordamisülesanded ja -küsimused, soovitavalt kasutada natuke teistsuguseid jooniseid, kui eelnevatel õppetundidel, (näiteks inimese luustiku asemel ahvi luustik vms).

ÕPPETUND 68


Teema:

Teadmiste kontroll

Lõiming läbivate teemadega:

Uurimuslikku õpet toetab valminud tööde/töölehtede pidev süstematiseerimine ja korrashoid aasta jooksul.

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Hinnata võiks aasta jooksul õpimappi kogunenud töid, kogu täielikkust, hoolsust tööde tegemisel.

ÕPPETUND 69


Teema:

Varutund

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Õppekäikudeks või ekskursiooniks.Kombineerida teiste õppeainetegaEelnevalt koostada koos õpilastega käitumisreeglistik õppekäigul.

ÕPPETUND 70


Teema:

Varutund

Õppeaasta lõpetamine

ÕppemeetodidÕppeainete lõimingÕppevahendid
Õppekäikudeks või ekskursiooniks koostada soovitavalt mingi ülesanne, mida õpilased peavad ekskursiooni või õppekäigu raames täitma (kanda ekskursiooni marsruut kaardile, kirjeldada mõnda protsessi või liiki jms, tulemus võiks olla hindeline).Kombineerida teiste õppeainetegaKokkuvõttev viktoriin veebis