Keemia 9. klassile

Õppematerjalid selle töökava kasutamiseks:

Keemia õpik
Keemia töövihik

Põhikooli kokkuvõtvas teemas kasutatud: Keemia lühikursus põhikoolile (KLP)

Haridusasutustel palume tellimuse esitada tellimiskeskkonnas: tellimine.kirjastusmaurus.ee


I poolaasta, õppetöö nädal

II poolaasta, õppetöö nädal

1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16

17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 32 | 33 | 34 | 35

Töökavad printimiseks:
Õppenädal 1–16

Töökavad printimiseks:
Õppenädal 17–35

ÕPPENÄDAL 1


Teema:
I. Lahustumisprotsess, lahustuvus

1. tundNähtused ainete lahustumisel. Ainete lahustuvus

Õ lk 29–35; TV lk 19–22
kasutab info saamiseks lahustuvustabelit;
selgitab temperatuuri mõju gaaside ning (enamiku) soolade lahustuvusele vees, kasutab ainete lahustuvuse graafikut, et leida vajalikku infot ning teha arvutusi ja järeldusi;
2. tundAinete lahustuvust mõjutavad tegurid. Laboritöö: lahused

Õ lk 29–35; TV lk 19–22

Veebiharjutus enesekontrolliks. 5. Ainete lahustuvus vees, selle sõltuvus temperatuurist
Laboritöö
3. tundLahuse massi ja ruumala vaheline seos

Õpik lk 29–35, TV lk 19–23

õppenädal 2


Teema:
I. Lahustumisprotsess, lahustuvus

1. tundLahuse massi ja ruumala vaheline seos

Õ lk 36–39, TV 22–23
lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (sh lahuse ruumala ja tihedust kasutades);
2. tundLahuse massi ja ruumala vaheline seos

Õ lk 36–39, TV 22–23
3. tundMahuprotsent

Õpik lk 29–35; TV lk 19–23

Veebiharjutus enesekontrolliks. 6. Lahuste koostise arvutused (tiheduse arvestamisega)

õppenädal 3


Teema:
I. Lahustumisprotsess, lahustuvus
II. Aine hulk. Moolarvutused

1. tundKontrolltöö
2. tundMool – aine hulga ühik

Õ lk 58–65, TV 41–46

Veebiharjutus enesekontrolliks. 10. Aine hulk. Mool
tunneb põhilisi aine hulga, massi ja ruumala ühikuid (mol, kmol, g, kg, t, cm3, dm3, m3, ml, l) ning teeb vajalikke ühikute teisendusi;
3. tund Molaarmass

Õ lk 58–65, TV 41–46

Veebiharjutus enesekontrolliks. 11. Molaarmass

õppenädal 4


Teema:
II. Aine hulk. Moolarvutused

1. tundMolaarruumala

Õ lk 62–69, kokkuvõte lk 70, TV 44–51

Veebiharjutus enesekontrolliks. 12. Gaasi molaarruumala
teeb arvutusi aine hulga, massi ja gaasi ruumala vaheliste seoste alusel ning põhjendab neid;
2. tundAine massi jäävus keemilistes reaktsioonides

Õ lk 71–73, TV 51–52

Veebiharjutus enesekontrolliks. 13. Aine massi jäävus keemilistes reaktsioonides
mõistab ainete massi jäävust keemilistes reaktsioonides ja reaktsioonivõrrandi kordajate tähendust (reageerivate ainete hulkade suhe);
3. tundArvutused reaktsioonivõrrandite põhjal

Õ lk 74–79, TV 52–56

õppenädal 5


Teema:
II. Aine hulk. Moolarvutused

1. tundArvutused reaktsioonivõrrandite põhjal

Õ lk 74–79, TV 52–56

Veebiharjutus enesekontrolliks. 14. Arvutused reaktsioonivõrrandite põhjal
lahendab reaktsioonivõrranditel põhinevaid arvutusülesandeid, lähtudes reaktsioonivõrrandite kordajatest (ainete moolsuhtest) ning reaktsioonis osalevate ainete hulkadest (moolide arvust), tehes vajaduse korral ümberarvutusi ainehulga, massi ja (gaasi) ruumala vaheliste seoste alusel; põhjendab lahenduskäiku;
2. tundArvutused reaktsioonivõrrandite põhjal

Õ lk 74–79, TV 52–56; KT-ks kordamine TV 56–58
3. tundKontrolltöö

õppenädal 6


Teema:
III. Anorgaaniliste ainete põhiklassid

1. tundOksiidide valemid, nimetused ja liigitus

Õ lk 5–10, TV 3–8
kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades: happeline oksiid + vesi, aluseline oksiid + vesi
2. tundOksiidide saamine ja keemilised omadused

Õ lk 5–10, TV 3–8
3. tundOksiidide keemilised omadused

Õ lk 5–10, TV 3–8

Veebiharjutus enesekontrolliks. 1. Oksiidid. Happelised ja aluselised oksiidid

õppenädal 7


Teema:
III. Anorgaaniliste ainete põhiklassid

1. tundHapete valemid, nimetused ja liigitus

Õ lk 11–17, TV 8–13
eristab tugevaid ja nõrku happeid; seostab lahuse happelisi omadusi H+-ioonide lahuses;
kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades: aluseline oksiid + hape
2. tundHapete saamine ja keemilised omadused

Õ lk 11–17, TV 8–13
3. tundHapete keemilised omadused

Õ lk 11–17, TV 8–13

Veebiharjutus enesekontrolliks. 2. Happed ja nende liigitamine. Hapete keemilised omadused
Laboritöökoostab reaktsioonide võrrandeid ja korraldab neid reaktsioone ohutult.

õppenädal 8


Teema:
III. Anorgaaniliste ainete põhiklassid

1. tundKordamistund

TV 35–40
2. tundKontrolltöö: oksiidid ja happedKontrolltöö
3. tundAluste valemid, nimetused ja liigitus

Õ lk 18–23, TV 13–16

õppenädal 9


Teema:
III. Anorgaaniliste ainete põhiklassid

1. tundAluste saamine ja keemilised omadused

Õ lk 18–23, TV 13–16
eristab tugevaid ja nõrku aluseid; seostab lahuse aluselisi omadusi OH–-ioonide esinemisega lahuses;
2. tundAluste keemilised omadused

Õ lk 18–23, TV 13–16

Veebiharjutus enesekontrolliks. 3. Alused ja nende liigitamine. Aluste keemilised omadused
kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades: happeline oksiid + alus
3. tundSoolade valemid, nimetused ja liigitus

Õ lk 24–28, TV 17–19

õppenädal 10


Teema:
III. Anorgaaniliste ainete põhiklassid

1. tundSoolade keemilised omadused

Õ lk 24–28, TV 17–19

kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades: soolade keemilised omadused
2. tundSoolade saamine

Õ lk 24–28, TV 17–19

Veebiharjutus enesekontrolliks. 4. Soolad. Vesiniksoolad. Soolade saamise võimalusi

3. tundSoolade saamine ja keemilised omadused

Õ lk 24–28, TV 17–19
Laboritööoskab laborivahendeid ja kemikaale ohutult kasutada.

õppenädal 11


Teema:
III. Anorgaaniliste ainete põhiklassid

1. tundKordamine

TV 35–40
2. tundKontrolltöö: alused ja soolad

Kontrolltöö
3. tundAnorgaanilised ühendid igapäevaelus

Õ lk 45–47, 51–52

õppenädal 12


Teema:
III. Anorgaaniliste ainete põhiklassid

1. tundAnorgaanilised ühendid igapäevaelus

Õ lk 45–47, 51–52
kirjeldab ja analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH jt) peamisi omadusi ning selgitab nende ühendite kasutamist igapäevaelus;
2. tundVee karedus

Õ lk 45–46, TV 27

Veebiharjutus enesekontrolliks. 8. Anorgaanilised ühendid igapäevaelus
kirjeldab ja analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH jt) peamisi omadusi ning selgitab nende ühendite kasutamist igapäevaelus;
3. tundElektrolüütide lahused

õppenädal 13


Teema:
III. Anorgaaniliste ainete põhiklassid

1. tundAnorgaaniliste ühendite põhiklasside vaheline seos

Õ lk 40–44, TV 24–27
Laboritöökasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades (lihtaine + O2, happeline oksiid + vesi, tugevalt
aluseline oksiid + vesi, hape + metall, hape + alus, aluseline
oksiid + hape, happeline oksiid + alus)
2. tundAnorgaaniliste ühendite põhiklasside vaheline seos

Õ lk 40–44, TV 24–27; KT-ks kordamine TV 35–40

Veebiharjutus enesekontrolliks. 7. Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel
3. tundKontrolltöö
Kontrolltöö

õppenädal 14


Teema:
IV. Tuntumaid metalle

1. tundMetallide üldised
füüsikalised omadused
1) seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi
omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige,
plastilisus) metallilise sideme iseärasustega;
2) eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle; hindab metalli aktiivsust
metalli asukoha järgi metallide pingereas;
3) teeb katseid metallide ja hapete vaheliste
reaktsioonide uurimiseks, võrdleb nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt) ning seostab kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega;
4) seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega reaktsioonis;
5) põhjendab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana;
6) koostab reaktsioonivõrrandeid metallide
iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta
(metall + hapnik, metall + happelahus);
2. tundMetallide aatomi ehitus ja
metalliline side


3. tundMetallide üldised
keemilised omadused

õppenädal 15


Teema:
IV. Tuntumaid metalle

1. tundMis metall milleks sobib
hindab tuntumate metallide ja nende sulamite
(Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste
ja keemiliste omadustega;
2. tundAl – levinuim metalliline element
3. tundAlumiiniumi ühendid

ÕPPENÄDAL 16


Teema:
V. Süsinik. Süsinikuühendid

1. tundSüsinik lihtainena

Õpik lk 80-84, TV lk 59-61

Veebiharjutus enesekontrolliks. 15. Süsinik lihtainena
Võrdleb süsiniku lihtainete erinevat ehitust ning põhjendab sellest tulevaid erinevaid füüsikalisi omadusi ning kasutust.
2. tundSüsiniku oksiidid

Õpik lk 85-87, TV lk 61-64
Võrdleb süsiniku oksiidide erinevaid füüsikalisi, keemilisi kui ka füsioloogilisi omadusi ning kasutust.

ÕPPENÄDAL 17


Teema:
V. Süsinik. Süsinikuühendid

1. tundSüsivesinikud

Õpik lk 88-92, TV lk 65-67

Iseloomustab metaani ehitust ja omadusi ning võrdleb neid teiste süsivesinike omadega.
2. tundSüsivesinike täielik põlemine

Õpik lk 109-112, TV lk 77-80

Veebiharjutus enesekontrolliks. 21. Süsivesinike täielik põlemine

Koostab süsivesinike täieliku põlemise reaktsioonivõrrandeid.

ÕPPENÄDAL 18


Teema:
V. Süsinik. Süsinikuühendid

1. tundSüsivesinikud looduses ning nende kasutusalad

Õpik lk 105-108, TV lk 74-76

Veebiharjutus enesekontrolliks. 20. Süsivesinikud looduses ning nende kasutusalad
Kirjeldab süsivesinike esinemisvorme looduses (maagaas, nafta) ja kasutusalasid (kütused,
määrdeained) ning selgitab nende kasutamise võimalusi praktikas.
2. tundHarjutustund

TV täitmine

ÕPPENÄDAL 19


Teema:
V. Süsinik. Süsinikuühendid

1. ja 2. tundStruktuurivalemid ja süsinikuühendite paljusus

Õpik lk 93-101, TV lk 67-71

Veebiharjutus enesekontrolliks. 18. Struktuurivalemid. Süsinikuühendite paljusus
Molekulmudelite
kasutamine
Analüüsib süsinikuühendite paljususe põhjust (süsiniku võime moodustada lineaarseid ja
hargnevaid ahelaid, tsükleid, kordseid sidemeid);
koostab süsinikuühendite struktuurivalemeid etteantud aatomite (C, H, O) arvu järgi
(arvestades süsiniku, hapniku ja vesiniku aatomite moodustatavate kovalentsete sidemete arvu);

ÕPPENÄDAL 20


Teema:
V. Süsinik. Süsinikuühendid

1. tundAlkoholid

Õpik lk 113-119, TV lk 80-85

Veebiharjutus enesekontrolliks. 22. Alkoholid

MolekulimudelidEristab struktuurivalemi põhjal alkohole; võrdleb süsivesinike ja alkoholide omadusi; hindab etanooli füsioloogilist toimet ja sellega seotud probleeme igapäevaelus.
2. tundAlkoholid

Õpik lk 113-119, TV lk 80-85
Laboritöökoostab mõne tähtsama alkoholi (C2H5OH)
iseloomuliku keemilise reaktsiooni võrrandi (õpitud reaktsioonitüübi piires) ja teeb katse selle reaktsiooni uurimiseks;

ÕPPENÄDAL 21


Teema:
V. Süsinik. Süsinikuühendid

1. tundKarboksüülhapped

Õpik lk 120-126, TV lk 86-88

Veebiharjutus enesekontrolliks. 23. Karboksüülhapped
MolekulimudelidEristab struktuurivalemi põhjal karboksüülhappeid; võrdleb süsivesinike ja alkoholide ja karboksüülhapete omadusi;
koostab karboksüülapete (CH3COOH)
iseloomulike keemiliste reaktsioonide võrrandeid (õpitud reaktsioonitüüpide piires);
2. tundKarboksüülhapped

Õpik lk 120-126, TV lk 86-88
Laboritööteeb
katseid nende reaktsioonide uurimiseks.

ÕPPENÄDAL 22


Teema:
V. Süsinik. Süsinikuühendid

1. tundKordamistund

TV lk 89-92
2. tundKontrolltöö

Kontrolltöö

ÕPPENÄDAL 23


Teema:
VI. Süsinikuühendite roll looduses. Süsinikuühendid materjalidena

1. tundEkso- ja endotermilised reaktsioonid

Õpik lk 127-131, TV lk 93-94


Veebiharjutus enesekontrolliks. 24. Ekso- ja endotermilised reaktsioonid
Selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekti (energia eraldumist või neeldumist).
2. tundEkso- ja endotermilised reaktsioonid

Õpik lk 127-131, TV lk 93-94

LaboritööSelgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekti (energia eraldumist või neeldumist).

ÕPPENÄDAL 24


Teema:
VI. Süsinikuühendite roll looduses. Süsinikuühendid materjalidena

1. ja 2. tundSahhariidid

Õpik lk 132-135, TV lk 94-96
MolekulimudelidHindab eluks oluliste süsinikuühendite (sahhariidide, rasvade, valkude) rolli
elusorganismides ja põhjendab nende muundumise lõppsaadusi organismis (vesi ja süsinikdioksiid) (seostab varem loodusõpetuses ja bioloogias õpituga).

ÕPPENÄDAL 25


Teema:
VI. Süsinikuühendite roll looduses. Süsinikuühendid materjalidena

1. tundRasvad

Õpik lk 135-140, TV lk 97-100
Hindab eluks oluliste süsinikuühendite (sahhariidide, rasvade, valkude) rolli
elusorganismides ja põhjendab nende muundumise lõppsaadusi organismis (vesi ja süsinikdioksiid) (seostab varem loodusõpetuses ja bioloogias õpituga).
2. tundValgud

Õpik lk 135-140, TV lk 97-100

Veebiharjutus enesekontrolliks. 25. Eluks olulised süsinikuühendid: sahhariidid, valgud, rasvad
LaboritööHindab eluks oluliste süsinikuühendite (sahhariidide, rasvade, valkude) rolli
elusorganismides ja põhjendab nende muundumise lõppsaadusi organismis (vesi ja süsinikdioksiid) (seostab varem loodusõpetuses ja bioloogias õpituga).

ÕPPENÄDAL 26


Teema:
VI. Süsinikuühendite roll looduses. Süsinikuühendid materjalidena

1. tundPolümeerid

Õpik lk 102-104, TV lk 71-74

Veebiharjutus enesekontrolliks. 19. Polümeerid
MolekulimudelidEristab looduslikke ja tehispolümeetre.
2. tundTervisliku toitumise põhimõtted

Õpik lk 141-146, TV lk 100-102

Veebiharjutus enesekontrolliks. 26. Tervisliku toitumise põhimõtted
Hindab eluks oluliste süsinikuühendite (sahhariidide, rasvade, valkude) rolli
elusorganismides ja põhjendab nende muundumise lõppsaadusi organismis (vesi ja süsinikdioksiid) (seostab varem loodusõpetuses ja bioloogias õpituga).

ÕPPENÄDAL 27


Teema:
VI. Süsinikuühendite roll looduses. Süsinikuühendid materjalidena

1. tundSüsinikuühendid kütusena

Õpik lk 147-154, TV lk 102-106

Veebiharjutus enesekontrolliks. 27. Süsinikuühendid kütusena
Analüüsib süsinikuühendite kasutusvõimalusi kütusena ning eristab taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid (seostab varem loodusõpetuses õpituga);
2. tundHarjutustund

ÕPPENÄDAL 28


Teema:
VI. Süsinikuühendite roll looduses. Süsinikuühendid materjalidena

1. ja 2, tundTarbekeemiasaadused, plastid ja kiudained

Õpik lk 156-164, TV lk 106-108

Veebiharjutus enesekontrolliks. 28. Tarbekeemiasaadused, plastid ja kiudained

Veebiharjutus enesekontrolliks. 9. Põhilised keemilise saaste allikad. Keskkonnaprobleemid
Iseloomustab tuntumaid süsinikuühenditel põhinevaid materjale (kiudained, plastid) ning analüüsib nende põhiomadusi ja kasutusvõimalusi;
mõistab tuntumate olmekemikaalide ohtlikkust ning järgib neid kasutades ohutusnõudeid; mõistab elukeskkonda säästva suhtumise vajalikkust, analüüsib keskkonna säästmise
võimalusi.

ÕPPENÄDAL 29


Teema:
VI. Süsinikuühendite roll looduses. Süsinikuühendid materjalidena

1. tundKordamistund

TV lk 109-111

2. tundKontrolltöö
Kontrolltöö

ÕPPENÄDAL 30


Teema:
VII. Põhikoolis õpitu kordamine

1. tundSissejuhatus keemiasse

Keemia lühikursus põhikoolile (KLP)
KLP lk 6-15, TV lk 112-113
Vaata
https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020
Lisa 4Ainevaldkond „Loodusained“
[RT I, 29.08.2014, 18RT I, 29.08.2014, 18 - jõust. 01.09.2014]
Keemia LK 50-57
2. tundAatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

KLP lk 16-24, TV lk 113

ÕPPENÄDAL 31


Teema:
VII. Põhikoolis õpitu kordamine

1. tundAnorgaaniliste ainete põhiklassid

KLP lk 25-37, TV lk 114-116, 124
2. tundLahused

KLP lk 38-49, TV lk 118-119

ÕPPENÄDAL 32


Teema:
VII. Põhikoolis õpitu kordamine

1. tundRedoksprotsessid

KLP lk 50-53, TV lk 117
2. tundMetallid ja mittemetallid

KLP lk 53-70, TV lk 117-118

ÕPPENÄDAL 33


Teema:
VII. Põhikoolis õpitu kordamine

1. tundOrgaanilised ained

KLP lk 71-81, TV 119-120
2. tundMoolarvutused

KLP 82-94, TV lk 120-123

ÕPPENÄDAL 34


Teema:
VII. Põhikoolis õpitu kordamine

1. tundMoolarvutused

KLP 82-94, TV lk 120-123
2. tundKordamine

ÕPPENÄDAL 35


Teema:
VII. Põhikoolis õpitu kordamine

1. tundKontrolltöö: kokkuvõte põhikooli keemiast Kontrolltöö
2. tundKontrolltöö tulemuste analüüs