Keemia 9. klassile

I poolaasta, õppetöö nädal

II poolaasta, õppetöö nädal

1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16

17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 32 | 33 | 34 | 35 | 36

Töökavad printimiseks:
Õppenädal 1–16

Töökavad printimiseks:
Õppenädal 17–36

ÕPPENÄDAL 1


Teema:
I. Lahustumisprotsess, lahustuvus

1. tundNähtused ainete lahustumisel. Ainete lahustuvus

Õpik lk 29–35; TV lk 19–23

3) kasutab info saamiseks lahustuvustabelit;
4) selgitab temperatuuri mõju gaaside ning (enamiku) soolade lahustuvusele vees, kasutab ainete lahustuvuse graafikut, et leida vajalikku infot ning teha arvutusi ja järeldusi;
2. tundAinete lahustuvust mõjutavad tegurid. Laboritöö: lahused

Õpik lk 29–35; TV lk 19–23
Laboritöö3) kasutab info saamiseks lahustuvustabelit;
4) selgitab temperatuuri mõju gaaside ning (enamiku) soolade lahustuvusele vees, kasutab ainete lahustuvuse graafikut, et leida vajalikku infot ning teha arvutusi ja järeldusi;
3. tundLahuse massi ja ruumala vaheline seos

Õpik lk 29–35; TV lk 19–23
3) kasutab info saamiseks lahustuvustabelit;
4) selgitab temperatuuri mõju gaaside ning (enamiku) soolade lahustuvusele vees, kasutab ainete lahustuvuse graafikut, et leida vajalikku infot ning teha arvutusi ja järeldusi;

õppenädal 2


Teema:
I. Lahustumisprotsess, lahustuvus

1. tundLahuse massi ja ruumala vaheline seos

Õpik lk 29–35; TV lk 19–23

5) lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (sh lahuse ruumala ja tihedust kasutades);
2. tundLahuse massi ja ruumala vaheline seos

Õpik lk 29–35; TV lk 19–23
5) lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (sh lahuse ruumala ja tihedust kasutades);
3. tundMahuprotsent

Õpik lk 29–35; TV lk 19–23
5) lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (sh lahuse ruumala ja tihedust kasutades);

õppenädal 3


Teema:
I. Lahustumisprotsess, lahustuvus
II. Aine hulk. Moolarvutused

1. tundKontrolltöö

2. tundMool – aine hulga ühik

Õpik lk 58–79; TV lk 41–58
1) tunneb põhilisi aine hulga, massi ja ruumala ühikuid (mol, kmol, g, kg, t, cm3, dm3, m3, ml, l) ning teeb vajalikke ühikute teisendusi;
3. tundMolaarmass

Õpik lk 58–79; TV lk 41–58
1) tunneb põhilisi aine hulga, massi ja ruumala ühikuid (mol, kmol, g, kg, t, cm3, dm3, m3, ml, l) ning teeb vajalikke ühikute teisendusi;

õppenädal 4


Teema:
II. Aine hulk. Moolarvutused

1. tundMolaarruumala

2) teeb arvutusi aine hulga, massi ja gaasi ruumala vaheliste seoste alusel ning põhjendab neid;
3) mõistab ainete massi jäävust keemilistes reaktsioonides ja reaktsioonivõrrandi kordajate tähendust (reageerivate ainete hulkade suhe);
2. tundAine massi jäävus keemilistes reaktsioonides

Õpik lk 58–79; TV lk 41–58
2) teeb arvutusi aine hulga, massi ja gaasi ruumala vaheliste seoste alusel ning põhjendab neid;
3) mõistab ainete massi jäävust keemilistes reaktsioonides ja reaktsioonivõrrandi kordajate tähendust (reageerivate ainete hulkade suhe);
3. tundArvutused reaktsioonivõrrandite põhjal

Õpik lk 58–79; TV lk 41–58
2) teeb arvutusi aine hulga, massi ja gaasi ruumala vaheliste seoste alusel ning põhjendab neid;
3) mõistab ainete massi jäävust keemilistes reaktsioonides ja reaktsioonivõrrandi kordajate tähendust (reageerivate ainete hulkade suhe);

õppenädal 5


Teema:
II. Aine hulk. Moolarvutused

1. tundArvutused reaktsioonivõrrandite põhjal

Õpik lk 58–79; TV lk 41–58
5) lahendab reaktsioonivõrranditel põhinevaid arvutusülesandeid, lähtudes reaktsioonivõrrandite kordajatest (ainete moolsuhtest) ning reaktsioonis osalevate ainete hulkadest (moolide arvust), tehes vajaduse korral ümberarvutusi ainehulga, massi ja (gaasi) ruumala vaheliste seoste alusel; põhjendab lahenduskäiku;
2. tundArvutused reaktsioonivõrrandite põhjal

Õpik lk 58–79; TV lk 41–58
5) lahendab reaktsioonivõrranditel põhinevaid arvutusülesandeid, lähtudes reaktsioonivõrrandite kordajatest (ainete moolsuhtest) ning reaktsioonis osalevate ainete hulkadest (moolide arvust), tehes vajaduse korral ümberarvutusi ainehulga, massi ja (gaasi) ruumala vaheliste seoste alusel; põhjendab lahenduskäiku;
3. tundKontrolltöö

Õpik lk 58–79; TV lk 41–58

õppenädal 6


Teema:
III. Anorgaaniliste ainete põhiklassid

1. tundOksiidide valemid, nimetused ja liigitus

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
2) kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades: happeline oksiid + vesi, aluseline oksiid + vesi
2. tundOksiidide saamine ja keemilised omadused

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
2) kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades: happeline oksiid + vesi, aluseline oksiid + vesi
3. tundOksiidide keemilised omadused

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
2) kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades: happeline oksiid + vesi, aluseline oksiid + vesi

õppenädal 7


Teema:
III. Anorgaaniliste ainete põhiklassid

1. tundHapete valemid, nimetused ja liigitus

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
1) eristab tugevaid ja nõrku happeid; seostab lahuse happelisi omadusi H+-ioonide lahuses;
2) kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades: aluseline oksiid + hape
2. tundHapete saamine ja keemilised omadused

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
1) eristab tugevaid ja nõrku happeid; seostab lahuse happelisi omadusi H+-ioonide lahuses;
2) kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades: aluseline oksiid + hape
3. tundHapete keemilised omadused

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
Laboritöö1) eristab tugevaid ja nõrku happeid; seostab lahuse happelisi omadusi H+-ioonide lahuses;
2) kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades: aluseline oksiid + hape

õppenädal 8


Teema:
III. Anorgaaniliste ainete põhiklassid

1. tundKordamistund

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
1) eristab tugevaid ja nõrku aluseid; seostab lahuse aluselisi omadusi OH–-ioonide esinemisega lahuses;
2. tundKontrolltöö: oksiidid ja happed

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
Kontrolltöö1) eristab tugevaid ja nõrku aluseid; seostab lahuse aluselisi omadusi OH–-ioonide esinemisega lahuses;
3. tundAluste valemid, nimetused ja liigitus

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
1) eristab tugevaid ja nõrku aluseid; seostab lahuse aluselisi omadusi OH–-ioonide esinemisega lahuses;

õppenädal 9


Teema:
III. Anorgaaniliste ainete põhiklassid

1. tundAluste saamine ja keemilised omadused

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
2) kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades: happeline oksiid + alus
2. tundAluste keemilised omadused

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
2) kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades: happeline oksiid + alus
3. tundSoolade valemid, nimetused ja liigitus

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
2) kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades: happeline oksiid + alus

õppenädal 10


Teema:
III. Anorgaaniliste ainete põhiklassid

1. tundSoolade keemilised omadused

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
2) kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades: soolade keemilised omadused
2. tundSoolade saamine

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
2) kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades: soolade keemilised omadused
3. tundSoolade saamine ja keemilised omadused

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
Laboritöö2) kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades: soolade keemilised omadused

õppenädal 11


Teema:
III. Anorgaaniliste ainete põhiklassid

1. tundKordamine

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
2. tundKontrolltöö: alused ja soolad

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
Kontrolltöö
3. tundAnorgaanilised ühendid igapäevaelus

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40

õppenädal 12


Teema:
III. Anorgaaniliste ainete põhiklassid

1. tundAnorgaanilised ühendid igapäevaelus

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
6) kirjeldab ja analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH jt) peamisi omadusi ning selgitab nende ühendite kasutamist igapäevaelus;
2. tundVee karedus

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
6) kirjeldab ja analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH jt) peamisi omadusi ning selgitab nende ühendite kasutamist igapäevaelus;
3. tundElektrolüütide lahused

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
6) kirjeldab ja analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH jt) peamisi omadusi ning selgitab nende ühendite kasutamist igapäevaelus;

õppenädal 13


Teema:
III. Anorgaaniliste ainete põhiklassid

1. tundAnorgaaniliste ühendite põhiklasside vaheline seos

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
Laboritöö2) kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades
2. tundAnorgaaniliste ühendite põhiklasside vaheline seos

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
2) kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades
3. tundKontrolltöö

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
Kontrolltöö2) kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades

õppenädal 14


Teema:
IV. Tuntumaid metalle

1. tundMetallide üldised füüsikalised omadused

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
Laboritöö1) seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi
omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige,
plastilisus) metallilise sideme iseärasustega;
2) eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle; hindab metalli aktiivsust
metalli asukoha järgi metallide pingereas;
3) teeb katseid metallide ja hapete vaheliste
reaktsioonide uurimiseks, võrdleb nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt) ning seostab kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega;
4) seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega reaktsioonis;
5) põhjendab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana;
6) koostab reaktsioonivõrrandeid metallide
iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta
(metall + hapnik, metall + happelahus);
2. tundMetallide aatomi ehitus ja metalliline side

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
1) seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi
omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige,
plastilisus) metallilise sideme iseärasustega;
2) eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle; hindab metalli aktiivsust
metalli asukoha järgi metallide pingereas;
3) teeb katseid metallide ja hapete vaheliste
reaktsioonide uurimiseks, võrdleb nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt) ning seostab kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega;
4) seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega reaktsioonis;
5) põhjendab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana;
6) koostab reaktsioonivõrrandeid metallide
iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta
(metall + hapnik, metall + happelahus);
3. tundMetallide üldised keemilised omadused

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
Kontrolltöö1) seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi
omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige,
plastilisus) metallilise sideme iseärasustega;
2) eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle; hindab metalli aktiivsust
metalli asukoha järgi metallide pingereas;
3) teeb katseid metallide ja hapete vaheliste
reaktsioonide uurimiseks, võrdleb nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt) ning seostab kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega;
4) seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega reaktsioonis;
5) põhjendab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana;
6) koostab reaktsioonivõrrandeid metallide
iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta
(metall + hapnik, metall + happelahus);

õppenädal 15


Teema:
IV. Tuntumaid metalle

1. tundMis metall milleks sobib

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
7) hindab tuntumate metallide ja nende sulamite
(Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste
ja keemiliste omadustega;
2. tundAl – levinuim metalliline element

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
7) hindab tuntumate metallide ja nende sulamite
(Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste
ja keemiliste omadustega;
3. tundAlumiiniumi ühendid

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
7) hindab tuntumate metallide ja nende sulamite
(Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste
ja keemiliste omadustega;

ÕPPENÄDAL 16


Teema:
IV. Tuntumaid metalle

1. tundFe – tähtsaim metalliline element

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
7) hindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega;
8) seostab metallide, sh raua korrosiooni aatomite üleminekuga püsivamasse olekusse (keemilisse ühendisse); nimetab põhilisi raua korrosiooni (roostetamist) soodustavaid tegureid ja selgitab korrosioonitõrje võimalusi.
2. tundFe ühendid

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
7) hindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega;
3. tundAl ja Fe sulamid. Korrosioon

Õpik lk 5–28, 40–57; TV lk 3–19, 24–40
7) hindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega;