Keemia 8. klassile

Õppematerjalid selle töökava kasutamiseks:

Keemia õpik
Keemia töövihik

Haridusasutustel palume tellimuse esitada tellimiskeskkonnas: tellimine.kirjastusmaurus.ee


I poolaasta, õppetöö nädal

II poolaasta, õppetöö nädal

1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15

16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 32 | 33 | 34 | 35

Töökavad printimiseks:
Õppenädal 1–15

Töökavad printimiseks:
Õppenädal 16–35

ÕPPENÄDAL 1


Teema:
I. Millega tegeleb keemia

1. tundSissejuhatus. Mis on keemia

Õpik lk 5–19; TV lk 3–13, 22, 23
Meenutame 7. klassis loodusõpetuses õpitut.
2. tundPuhtad ained ja ainete segud

Õpik lk 5–19; TV lk 3–13, 22, 23
Meenutame 7. klassis loodusõpetuses õpitut.

õppenädal 2


Teema:
I. Millega tegeleb keemia

1. tundPuhaste ainete füüsikalised omadused

Õpik lk 5–19; TV lk 3–13, 22, 23
1) võrdleb ja liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal: sulamis- ja keemistemperatuur, tihedus, kõvadus, elektrijuhtivus, värvus jms (seostab varem loodusõpetuses õpituga);
2) teab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise võimalusi, tunneb ära reaktsiooni toimumist iseloomulike tunnuste järgi;
2. tundFüüsikalised ja keemilised nähtused

Õpik lk 5–19; TV lk 3–13, 22, 23
1) võrdleb ja liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal: sulamis- ja keemistemperatuur, tihedus, kõvadus, elektrijuhtivus, värvus jms (seostab varem loodusõpetuses õpituga);
2) teab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise võimalusi, tunneb ära reaktsiooni toimumist iseloomulike tunnuste järgi;

õppenädal 3


Teema:
I. Millega tegeleb keemia

1. tundKuidas töötada keemialaboris ohutult. Laborinõud

Õpik lk 5–19; TV lk 3–13, 22, 23
Laboritöö3) järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes ja argielus, ning mõistab ohutusnõuete järgimise vajalikkust; 4) tunneb tähtsamaid laborivahendeid (nt katseklaas, keeduklaas, kolb, mõõtesilinder, lehter, uhmer, portselankauss, piirituslamp, katseklaasihoidja, statiiv) ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti;
2. tundLaboritöö: keemiliste reaktsioonide tunnused

Õpik lk 5–19; TV lk 3–13, 22, 23
Laboritöö3) järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes ja argielus, ning mõistab ohutusnõuete järgimise vajalikkust; 4) tunneb tähtsamaid laborivahendeid (nt katseklaas, keeduklaas, kolb, mõõtesilinder, lehter, uhmer, portselankauss, piirituslamp, katseklaasihoidja, statiiv) ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti;

õppenädal 4


Teema:
I. Millega tegeleb keemia

1. tundKordamine

Õpik lk 5–19; TV lk 3–13, 22, 23
2. tundKontrolltöö: ained ja nendega toimuvad muutused

Õpik lk 5–19; TV lk 3–13, 22, 23
Kontrolltöö

õppenädal 5


Teema:
I. Millega tegeleb keemia

1. tundLahus kui ainete segu. Lahustuvus

Õpik lk 20–30; TV lk 13–21, 23, 24
5) eristab lahuseid ja pihuseid ning toob näiteid lahuste ja pihuste kohta looduses ja igapäevaelus;
2. tundLahused ja pihused

Õpik lk 20–30; TV lk 13–21, 23, 24
5) eristab lahuseid ja pihuseid ning toob näiteid lahuste ja pihuste kohta looduses ja igapäevaelus;

õppenädal 6


Teema:
I. Millega tegeleb keemia

1. tundLaboritöö: lahused

Õpik lk 20–30; TV lk 13–21, 23, 24

Laboritöö6) lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (kasutades lahuse, lahusti, lahustunud aine massi ning lahuse massiprotsendi vahelisi seoseid).
2. tundLahuse koostise arvutusi

Õpik lk 20–30; TV lk 13–21, 23, 24
6) lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (kasutades lahuse, lahusti, lahustunud aine massi ning lahuse massiprotsendi vahelisi seoseid).

õppenädal 7


Teema:
I. Millega tegeleb keemia

1. tundLahuse koostise arvutusi

Õpik lk 20–30; TV lk 13–21, 23, 24
2. tundKontrolltöö: lahused

Õpik lk 20–30; TV lk 13–21, 23, 24
Kontrolltöö

õppenädal 8


Teema:
II. Aatomi ehitus, perioodilisus-tabel. Ainete ehitus

1. tundAatomi ehitus. Elektronkatte ehitus

Õpik lk 31–58; TV lk 25–34, 45
1) selgitab aatomi ehitust (seostab loodusõpetuses õpituga);
2) seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid (sümboleid) (~30, nt H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P, C, Si, He, Ne, Ar, Li, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, Hg); loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis;
2. tundKeemiline element. Keemilise elemendi tähised

Õpik lk 31–58; TV lk 25–34, 45
1) selgitab aatomi ehitust (seostab loodusõpetuses õpituga);
2) seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid (sümboleid) (~30, nt H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P, C, Si, He, Ne, Ar, Li, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, Hg); loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis;

õppenädal 9


Teema:
II. Aatomi ehitus, perioodilisus-tabel. Ainete ehitus

1. tundEnamtuntud keemilisi elemente

Õpik lk 31–58; TV lk 25–34, 45
3) seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis (A-rühmades) elemendi aatomi ehitusega (tuumalaeng ehk prootonite arv tuumas, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv) ning koostab keemilise elemendi järjenumbri põhjal elemendi elektronskeemi (1.–4. perioodi A-rühmade elementidel);
2. tundKeemiliste elementide perioodilisussüsteem

Õpik lk 31–58; TV lk 25–34, 45
Tunnikontroll3) seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis (A-rühmades) elemendi aatomi ehitusega (tuumalaeng ehk prootonite arv tuumas, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv) ning koostab keemilise elemendi järjenumbri põhjal elemendi elektronskeemi (1.–4. perioodi A-rühmade elementidel);

õppenädal 10


Teema:
II. Aatomi ehitus, perioodilisus-tabel. Ainete ehitus

1. tundElemendi asukoht tabelis ja elemendi omadused

Õpik lk 31–58; TV lk 25–34, 45
4) teab keemiliste elementide liigitamist metallilisteks ja mittemetallilisteks ning nende paiknemist perioodilisustabelis; toob näiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta igapäevaelus;
2. tundMetallilised ja mittemetallilised elemendid

Õpik lk 31–58; TV lk 25–34, 45
4) teab keemiliste elementide liigitamist metallilisteks ja mittemetallilisteks ning nende paiknemist perioodilisustabelis; toob näiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta igapäevaelus;

õppenädal 11


Teema:
II. Aatomi ehitus, perioodilisus-tabel. Ainete ehitus

1. tundKordamine: aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

Õpik lk 31–58; TV lk 25–34, 45
2. tundKontrolltöö: aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

Õpik lk 31–58; TV lk 25–34, 45
Kontrolltöö

õppenädal 12


Teema:
II. Aatomi ehitus, perioodilisus-tabel. Ainete ehitus

1. tundMolekulid, aine valem.

Õpik lk 46–58; TV lk 34–44, 46
5) eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid), selgitab aine valemi põhjal aine koostist;
2. tundLiht- ja liitained

Õpik lk 46–58; TV lk 34–44, 46
5) eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid), selgitab aine valemi põhjal aine koostist;

õppenädal 13


Teema:
II. Aatomi ehitus, perioodilisus-tabel. Ainete ehitus

1. tundKovalentne side ja iooniline side

Õpik lk 46–58; TV lk 34–44, 46
6) eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut;
7) selgitab kovalentse ja ioonilise sideme erinevust;
2. tundIoonide teke aatomitest, ioonide laengud. Aatomite ja ioonide erinevus.

Õpik lk 46–58; TV lk 34–44, 46
Molekulimudelid6) eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut;
7) selgitab kovalentse ja ioonilise sideme erinevust;

õppenädal 14


Teema:
II. Aatomi ehitus, perioodilisus-tabel. Ainete ehitus

1. ja 2. tundMolekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained

Õpik lk 46–58; TV lk 34–44, 46
Molekulimudelid8) teab, et on olemas molekulaarsete (molekulidest koosnevate) ja mittemolekulaarsete ainete erinevus ning toob nende kohta näiteid.

õppenädal 15


Teema:
II. Aatomi ehitus, perioodilisus-tabel. Ainete ehitus

1. tundKordamistund

Õpik lk 46–58; TV lk 34–44, 46
2. tundKontrolltöö: aatom, molekul ja ioonKontrolltöö

õppenädal 16


Teema:
III. Hapnik ja vesinik. Oksiidid

1. tundMillest koosneb õhk

Õ lk 59–64, TV 47–49
LaboritööPõhjendab hapniku rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses (seostab varem loodusõpetuses ja bioloogias õpituga); kirjeldab hapniku põhilisi omadusi; seostab gaasi (hapniku, süsinikdioksiidi jt) kogumiseks sobivaid võtteid vastava
gaasi omadustega (gaasi tihedusega õhu suhtes ja lahustuvusega vees).
2. tundKuidas saadakse hapnikku

Õ lk 59–64, TV 47–49
Põhjendab hapniku rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses (seostab varem loodusõpetuses ja bioloogias õpituga); kirjeldab hapniku põhilisi omadusi; seostab gaasi (hapniku, süsinikdioksiidi jt) kogumiseks sobivaid võtteid vastava
gaasi omadustega (gaasi tihedusega õhu suhtes ja lahustuvusega vees).

õppenädal 17


Teema:
III. Hapnik ja vesinik. Oksiidid

1. tundOksüdatsiooniaste

Õ lk 65–68, TV 49–51
Määrab aine valemi põhjal tema koostiselementide oksüdatsiooniastmeid ning koostab
elemendi oksüdatsiooniastme alusel vastava oksiidi valemi ja nimetuse.
2. tundOksiidide valemid ja nimetused

Õ lk 69–72, TV 51–54
MolekulimudelidMäärab aine valemi põhjal tema koostiselementide oksüdatsiooniastmeid ning koostab
elemendi oksüdatsiooniastme alusel vastava oksiidi valemi ja nimetuse.

õppenädal 18


Teema:
III. Hapnik ja vesinik. Oksiidid

1. tundKeemilise reaktsiooni võrrand

Õ lk 74–78, TV 55–57
Mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalus-tamise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides elementide aatomite arv ei muutu).
2. tundPõlemisreaktsioonid

Õ lk 79–81, TV 57–59
Koostab reaktsioonivõrrandeid tuntumate lihtainete (nt H2 , S, C, Na, Ca, Al jt) ühinemisreaktsioonide kohta hapnikuga ning toob näiteid igapäevaelus tuntumate oksiididekohta (nt H2O, SO2, CO2, SiO2, CaO, Fe2O3).

õppenädal 19


Teema:
III. Hapnik ja vesinik. Oksiidid

1. tundVesinik

Õ lk 82–84, TV 59–60
LaboritööKirjeldab vesiniku põhilisi omadusi; seostab gaasi (vesiniku, süsinikdioksiidi jt) kogumiseks sobivaid võtteid vastava gaasi omadustega (gaasi tihedusega õhu suhtes ja lahustuvusega vees).
2. tundKordamistund

TV 60–62

õppenädal 20


Teema:
III. Hapnik ja vesinik. Oksiidid

1. tundKontrolltööKontrolltöö
2. tundVarutund

õppenädal 21


Teema:
IV. Happed ja alused – vastandlike omadustega ained

1. tundHapped. Valemid ja nimetused

Õ lk 85–90, TV 63–65
MolekulimudelidSeostab omavahel tähtsamate hapete ning happeanioonide valemeid ja nimetusi.
2. tundHapete reageerimine metallidega. Ohutustehnika

Õ lk 85–90, TV 63–65
LaboritööJärgib tugevate hapetega töötades ohutusnõudeid; teeb katseid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks.

õppenädal 22


Teema:
IV. Happed ja alused – vastandlike omadustega ained

1. tundTuntumad happed

Happed. Veebiharjutus enesekontrolliks
Toob näiteid tuntumate hapete kohta igapäevaelus.
2. tundHarjutustund

õppenädal 23


Teema:
IV. Happed ja alused – vastandlike omadustega ained

1. tundAlused. Valemid ja nimetused

Õ lk 91–95, TV 65–68
Tunneb valemi järgi hüdroksiide (kui tuntumaid aluseid) ning koostab
hüdroksiidide nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi);
2. tundAlused. Liigitus ja füüsikalised omadused. Ohutustehnika

Õ lk 91–95, TV 65–68
toob näiteid tuntumate aluste kasutamise kohta igapäevaelus; järgib leelistega töötades ohutusnõudeid.

õppenädal 24


Teema:
IV. Happed ja alused – vastandlike omadustega ained

1. tundLahuste pH-skaala

Õ lk 96–97, TV 68–70
LaboritööHindab lahuse happelisust, aluselisust või neutraalsust lahuse pH väärtuse alusel; määrab indikaatoriga keskkonda lahuses (neutraalne, happeline või aluseline).
2. tundHapete reageerimine alustega

Õ lk 98–103, TV 70–72
LaboritööMõistab hapete ja aluste vastandlikkust (võimet teineteist neutraliseerida).

õppenädal 25


Teema:
IV. Happed ja alused – vastandlike omadustega ained

1. tundHarjutustund

TV lk 76-78

Alused. Veebiharjutus enesekontrolliks

Lahuste pH. Veebiharjutus enesekontrolliks

2. tundKordamistund

õppenädal 26


Teema:
IV. Happed ja alused – vastandlike omadustega ained

1. tundKontrolltöö
Kontrolltöö
2. tundSoolad. Valemid ja nimetused

Õ lk 104–107, TV 72–75

Soolad. Veebiharjutus enesekontrolliks
Tunneb valemi järgi soolasid ning koostab
soolade nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi); toob näiteid tuntumate soolade kasutamise kohta igapäevaelus.

õppenädal 27


Teema:
IV. Happed ja alused – vastandlike omadustega ained

1. tundSoolade saamine happe ja aluse vahelisel reaktsioonilLaboritööJärgib reaktiividega töötades ohutusnõudeid; kasutab erinevaid segued lahutamise võtteid (filtrimine, aurustamine jt).
2. tundKordamistund: anorgaaniliste ühendite põhiklassid

TV 76–78

õppenädal 28


Teema:
IV. Happed ja alused – vastandlike omadustega ained

1. tundKordamistund: anorgaaniliste ühendite põhiklassid
2. tundKontrolltööKontrolltöö

õppenädal 29


Teema:
V. Tuntumaid metalle

1. tundMetallide füüsikalised omadused, metalliline side

Õ lk 108–111, TV 79–81

Metallide füüsikalised omadused, metalliline side. Veebiharjutus enesekontrolliks
Seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige, plastilisus) metallilise sideme iseärasustega;
2. tundMetallide reageerimine mittemetallide ja veega

Õ lk 112–117, TV 81–83

LaboritööSeostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega reaktsioonis; põhjendab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana; koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta
(metall + hapnik);

õppenädal 30


Teema:
V. Tuntumaid metalle

1. tundMetallide reageerimine hapetega

Õ 118–121, TV 83–85
LaboritööTeeb katseid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks; koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta (metall + happelahus);
2. tundMetallide reageerimine sooladega

Õ 118–121, TV 83–85
LaboritööEristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle; hindab metalli aktiivsust (aktiivne, keskmise aktiivsusega või väheaktiivne) metalli asukoha järgi metallide pingereas.

õppenädal 31


Teema:
V. Tuntumaid metalle

1. tundKeemilise reaktsiooni kiirus

Õ 122–128, TV 86–87
LaboritööTeeb katseid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdleb nende
reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt) ning seostab kiiruse erinevust metallide aktiivsuse
erinevusega.
2. tundTähtsamad metallid: raud

Õ 129–130, TV 87–91
LaboritööHindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Fe) rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste
omadustega.

õppenädal 32


Teema:
V. Tuntumaid metalle

1. tundTähtsamad metallid: alumiinium ja vask

Õ lk 131–134, TV 87–91

LaboritööHindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Al ja Cu) rakendamise võimalusi igapäeva-elus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega.
2. tundMetallide korrosioon

Õ lk 135–140, TV 92–93
LaboritööSeostab metallide, sh raua korrosiooni aatomite üleminekuga püsivamasse olekusse
(keemilisse ühendisse); nimetab põhilisi raua korrosiooni (roostetamist) soodustavaid
tegureid ja selgitab korrosioonitõrje võimalusi.

õppenädal 33


Teema:
V. Tuntumaid metalle

1. tundKordamistund

TV 94–95

Tähtsamad metallid ja nende sulamid. Veebiharjutus enesekontrolliks
2. tundKontrolltöö

Kontrolltöö

õppenädal 34


Teema:
8. klassis õpitu kordamine

1. tundVIII klassis õpitu kordamine

TV 96–101

2. tundVIII klassis õpitu kordamine

TV 96–101

õppenädal 35


1. ja 2. tundVarutund