Keemia 8. klassile

I poolaasta, õppetöö nädal

II poolaasta, õppetöö nädal

1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15

16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 32 | 33 | 34 | 35 | 36

Töökavad printimiseks:
Õppenädal 1–15

Töökavad printimiseks:
Õppenädal 16–36

ÕPPENÄDAL 1


Teema:
I. Millega tegeleb keemia

1. tundSissejuhatus. Mis on keemia

Õpik lk 5–19; TV lk 3–13, 22, 23
Meenutame 7. klassis loodusõpetuses õpitut.
2. tundPuhtad ained ja ainete segud

Õpik lk 5–19; TV lk 3–13, 22, 23
Meenutame 7. klassis loodusõpetuses õpitut.

õppenädal 2


Teema:
I. Millega tegeleb keemia

1. tundPuhaste ainete füüsikalised omadused

Õpik lk 5–19; TV lk 3–13, 22, 23
1) võrdleb ja liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal: sulamis- ja keemistemperatuur, tihedus, kõvadus, elektrijuhtivus, värvus jms (seostab varem loodusõpetuses õpituga);
2) teab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise võimalusi, tunneb ära reaktsiooni toimumist iseloomulike tunnuste järgi;
2. tundFüüsikalised ja keemilised nähtused

Õpik lk 5–19; TV lk 3–13, 22, 23
1) võrdleb ja liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal: sulamis- ja keemistemperatuur, tihedus, kõvadus, elektrijuhtivus, värvus jms (seostab varem loodusõpetuses õpituga);
2) teab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise võimalusi, tunneb ära reaktsiooni toimumist iseloomulike tunnuste järgi;

õppenädal 3


Teema:
I. Millega tegeleb keemia

1. tundKuidas töötada keemialaboris ohutult. Laborinõud

Õpik lk 5–19; TV lk 3–13, 22, 23
Laboritöö3) järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes ja argielus, ning mõistab ohutusnõuete järgimise vajalikkust; 4) tunneb tähtsamaid laborivahendeid (nt katseklaas, keeduklaas, kolb, mõõtesilinder, lehter, uhmer, portselankauss, piirituslamp, katseklaasihoidja, statiiv) ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti;
2. tundLaboritöö: keemiliste reaktsioonide tunnused

Õpik lk 5–19; TV lk 3–13, 22, 23
Laboritöö3) järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes ja argielus, ning mõistab ohutusnõuete järgimise vajalikkust; 4) tunneb tähtsamaid laborivahendeid (nt katseklaas, keeduklaas, kolb, mõõtesilinder, lehter, uhmer, portselankauss, piirituslamp, katseklaasihoidja, statiiv) ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti;

õppenädal 4


Teema:
I. Millega tegeleb keemia

1. tundKordamine

Õpik lk 5–19; TV lk 3–13, 22, 23
2. tundKontrolltöö: ained ja nendega toimuvad muutused

Õpik lk 5–19; TV lk 3–13, 22, 23
Kontrolltöö

õppenädal 5


Teema:
I. Millega tegeleb keemia

1. tundLahus kui ainete segu. Lahustuvus

Õpik lk 20–30; TV lk 13–21, 23, 24

5) eristab lahuseid ja pihuseid ning toob näiteid lahuste ja pihuste kohta looduses ja igapäevaelus;
2. tundLahused ja pihused

Õpik lk 20–30; TV lk 13–21, 23, 24
5) eristab lahuseid ja pihuseid ning toob näiteid lahuste ja pihuste kohta looduses ja igapäevaelus;

õppenädal 6


Teema:
I. Millega tegeleb keemia

1. tundLaboritöö: lahused

Õpik lk 20–30; TV lk 13–21, 23, 24

Laboritöö6) lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (kasutades lahuse, lahusti, lahustunud aine massi ning lahuse massiprotsendi vahelisi seoseid).
2. tundLahuse koostise arvutusi

Õpik lk 20–30; TV lk 13–21, 23, 24
6) lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (kasutades lahuse, lahusti, lahustunud aine massi ning lahuse massiprotsendi vahelisi seoseid).

õppenädal 7


Teema:
I. Millega tegeleb keemia

1. tundLahuse koostise arvutusi

Õpik lk 20–30; TV lk 13–21, 23, 24

2. tundKontrolltöö: lahused

Õpik lk 20–30; TV lk 13–21, 23, 24
Kontrolltöö

õppenädal 8


Teema:
II. Aatomi ehitus, perioodilisus-tabel. Ainete ehitus

1. tundAatomi ehitus. Elektronkatte ehitus

Õpik lk 31–58; TV lk 25–34, 45

1) selgitab aatomi ehitust (seostab loodusõpetuses õpituga);
2) seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid (sümboleid) (~30, nt H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P, C, Si, He, Ne, Ar, Li, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, Hg); loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis;
2. tundKeemiline element. Keemilise elemendi tähised

Õpik lk 31–58; TV lk 25–34, 45
1) selgitab aatomi ehitust (seostab loodusõpetuses õpituga);
2) seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid (sümboleid) (~30, nt H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P, C, Si, He, Ne, Ar, Li, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, Hg); loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis;

õppenädal 9


Teema:
II. Aatomi ehitus, perioodilisus-tabel. Ainete ehitus

1. tundEnamtuntud keemilisi elemente

Õpik lk 31–58; TV lk 25–34, 45

3) seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis (A-rühmades) elemendi aatomi ehitusega (tuumalaeng ehk prootonite arv tuumas, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv) ning koostab keemilise elemendi järjenumbri põhjal elemendi elektronskeemi (1.–4. perioodi A-rühmade elementidel);
2. tundKeemiliste elementide perioodilisussüsteem

Õpik lk 31–58; TV lk 25–34, 45
Tunnikontroll3) seostab keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis (A-rühmades) elemendi aatomi ehitusega (tuumalaeng ehk prootonite arv tuumas, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv) ning koostab keemilise elemendi järjenumbri põhjal elemendi elektronskeemi (1.–4. perioodi A-rühmade elementidel);

õppenädal 10


Teema:
II. Aatomi ehitus, perioodilisus-tabel. Ainete ehitus

1. tundElemendi asukoht tabelis ja elemendi omadused

Õpik lk 31–58; TV lk 25–34, 45

4) teab keemiliste elementide liigitamist metallilisteks ja mittemetallilisteks ning nende paiknemist perioodilisustabelis; toob näiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta igapäevaelus;
2. tundMetallilised ja mittemetallilised elemendid

Õpik lk 31–58; TV lk 25–34, 45
4) teab keemiliste elementide liigitamist metallilisteks ja mittemetallilisteks ning nende paiknemist perioodilisustabelis; toob näiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta igapäevaelus;

õppenädal 11


Teema:
II. Aatomi ehitus, perioodilisus-tabel. Ainete ehitus

1. tundKordamine: aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

Õpik lk 31–58; TV lk 25–34, 45

2. tundKontrolltöö: aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

Õpik lk 31–58; TV lk 25–34, 45
Kontrolltöö

õppenädal 12


Teema:
II. Aatomi ehitus, perioodilisus-tabel. Ainete ehitus

1. tundMolekulid, aine valem.

Õpik lk 46–58; TV lk 34–44, 46

5) eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid), selgitab aine valemi põhjal aine koostist;
2. tundLiht- ja liitained

Õpik lk 46–58; TV lk 34–44, 46
5) eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid), selgitab aine valemi põhjal aine koostist;

õppenädal 13


Teema:
II. Aatomi ehitus, perioodilisus-tabel. Ainete ehitus

1. tundKovalentne side ja iooniline side

Õpik lk 46–58; TV lk 34–44, 46

6) eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut;
7) selgitab kovalentse ja ioonilise sideme erinevust;
2. tundIoonide teke aatomitest, ioonide laengud. Aatomite ja ioonide erinevus.

Õpik lk 46–58; TV lk 34–44, 46
Molekulimudelid6) eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut;
7) selgitab kovalentse ja ioonilise sideme erinevust;

õppenädal 14


Teema:
II. Aatomi ehitus, perioodilisus-tabel. Ainete ehitus

1. ja 2. tundMolekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained

Õpik lk 46–58; TV lk 34–44, 46

Molekulimudelid8) teab, et on olemas molekulaarsete (molekulidest koosnevate) ja mittemolekulaarsete ainete erinevus ning toob nende kohta näiteid.

õppenädal 15


Teema:
II. Aatomi ehitus, perioodilisus-tabel. Ainete ehitus

1. tundKordamistund

Õpik lk 46–58; TV lk 34–44, 46

2. tundKontrolltöö: aatom, molekul ja ioonKontrolltöö