Loodusõpetus 7. klassile

SISUKORD


I poolaasta, õppetund

1 | 2 | 3 | 4–5 | 6 | 7 | 8 | 9–10 | 11–12 | 13 | 14 | 15 | 16–17 | 18–19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26–27 | 28 | 29 | 30 | 31–32 | 33 | 34

II poolaasta, õppetund

35 | 36 | 37 | 38 | 39 | 40 | 41 | 42 | 43 | 44 | 45 | 46 | 47 | 48 | 49 | 50 | 51 | 52 | 53 | 54 | 55 | 56 | 57 | 58 | 59 | 60 | 61 | 62 | 63 | 64 | 65–70

Töökavad printimiseks:
Õppetunnid 1–19 | 20–34

Töökavad printimiseks:
Õppetunnid 35–52 | 53–70

i. INIMENE UURIB LOODUST


Õpitulemused:
7. klassi lõpetaja:

  • mõistab loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust igapäevaelus;
  • eristab teaduslikke teadmisi mitteteaduslikest teadmistest;
  • kirjeldab kehade omadusi nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt;
  • mõõdab või määrab keha pikkust, pindala, ruumala, massi;
  • seostab õpitava loodusõpetuses varem omandatud teadmiste ja oskustega.

Õppesisu:

  • Loodusteadused ja tehnoloogia. Teaduslik meetod. Uurimuse etapid. Vaatlus ja katse.
  • Mõõtmine loodusteadustes, mõõteriistad, mõõteühikud, mõõtmistulemuste usaldusväärsus.
  • Andmete graafiline esitamine.
  • Mõisted: mõõtmine, mõõtühik, mõõteriist, füüsikaline suurus, pikkus, pindala, ruumala, mass, loendamine.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  • mõõteriistadega (sh digitaalsetega) tutvumine;
  • keha pikkuse, pindala ja ruumala mõõtmine, tulemuste usaldusväärsuse hindamine;
  • bioloogiliste, geograafiliste või kodulooliste objektide vaatlemine, kirjeldamine ja mõõtmine;
  • plaani koostamine hoones või maastikul: objektide kandmine plaanile leppemärkidega, vahemaade mõõtmine (silmamõõduline, sammupaariga, mõõdulindiga), suundade määramine.

ÕPPETUND 1


Teema:
Millega tegelevad loodusained – keemia, füüsika, ja bioloogia?

Lõiming läbivate teemadega:
Tehnoloogia ja innovatsioon
Teabekeskkond
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine
Ühiskonna jätkusuutlik areng

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Uurida looduajakirju, veebilehekülgi – novaator.ee, loodusajakiri.ee; tööraamat (TR) I.I.Loodusteaduste uurimisobjektid ja meetodid on nii sarnased kui ka erinevad.Loodusajakirjad; tööraamat.

ÕPPETUND 2


Teema:
Teadus ja tehnoloogia; mille poolest erineb teadus mitteteadusest

Lõiming läbivate teemadega:
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine
Ühiskonna jätkusuutlik areng
Tehnoloogia ja innovatsioon
Kultuuriline identiteet

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Arutleda, millised elukutsed eeldavad bioloogia, keemia ja füüsika teadmisi, õppimisvõimalused;
TR I.II ja I.III.
Piiriteadused – mitme teadusvaldkonna lõimimine

ÕPPETUND 3


Teema:
Uurimuse etapid

Lõiming läbivate teemadega:
Teabekeskkond
Tervislik eluviis

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Meenutada, milliseid uurimusi on õpilased varem teinud, mis on hüpotees; TR I.IV.Kõik loodusained rakendavad loodusteaduslikku uurimismeetodit; 5. ja 6. klass – uurimise etapid, eesmärgi püstitamine, hüpotees jm.

ÕPPETUND 4–5


Teema:
Vaatlus ja katse

Lõiming läbivate teemadega:
Teabekeskkond
Tervislik eluviis

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Lühiuurimuse idee, võib kasutada TR näiteid lk 17; lisaülesanne – pilvevaatlus abimaterjalideks ilmateenistus.ee ja ilmavaatluse õppematerjalid.
Läbi tuleb arutada, kuidas tööd planeerida; valmistöid tutvustada ka teistele.
Aineteülene lühiuurimus – võib teha ka sotsioloogilise uurimuse.TR ja veebileheküljed

ÕPPETUND 6


Teema:
Kehade omadused ja mõõtmine

Lõiming läbivate teemadega:
Tehnoloogia ja innovatsioon
Ühiskonna jätkusuutlik areng
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Arutleda, millal esimest korda võis vaja minna mõõtmisi ja mida vanasti mõõdeti. Vt I.VI mõõtmise ajaloost. Mõõteriistade tundmine – kes nimetab rohkem.

HINDAMINE: abi hindamiseks (hindamisvõimalused, maatriksite koostamine, näidised jne).
Ajalugu ja ühiskond – majanduse areng, kaupade tootmine ja ülejääk, reisimine, maadeavastused jms. Matemaatika ja looduõpetuse varasemad kursused.Mõõteriistad; võimalusel ka väga vanad, kui on koolis olemas.

ÕPPETUND 7


Teema:
Füüsikaline suurus, mõõteühik

Lõiming läbivate teemadega:
Kultuuriline identiteet

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Vanad ja uued mõõtühikud, toll ja sentimeeter, nael ja kg; mõõtühikud teistes riikides; TR I.VII.GeograafiaTT; tabelid erinevatest ühikutest.

ÕPPETUND 8


Teema:
Mõõtmine ja mõõteriist. Mõõtepiirkond, skaala väikseim jaotis, otsene ja kaudne mõõtmine, hindamine

Lõiming läbivate teemadega:
Tehnoloogia ja innovatsioon

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Uurida erinevaid mõõteriistu, määrata neilt mõõtepiirkonnad ja skaala vähimad jaotised, mõõta lihtsamaid füüsikalisi suurusi – temperatuur, mass, joonlaud. TR I.VIII. Võrrelda digitaalse ja tavalise mõõteriista skaalasid.Keemia ja füüsika, liiklus – spidomeetrid ja odomeetrid. 3. klass – loodusõpetus.Klassis olemasolevad mõõteriistad – kaalud, termomeetrid (sh digitaalsed).

ÕPPETUND 9–10


Teema:
Pindala, ühikruudu meetod; mõõteühikute teisendamine

Lõiming läbivate teemadega:
Teabekeskkond

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Pindala mõõtmine (puulehed, peopesa, 1-eurone münt jms); TR I.IX.Geograafia – riikide, veekogude pindalad;
matemaatika
Ühikute teisendamise keskkond.

ÕPPETUND 11–12


Teema:
Ruumala mõõtmine; ruumalaühikute teisendamine

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Mõõta ruumalasid erinevatel meetoditel – mõõta korrapärane keha (tikutops), kivi, mis võiks mahtuda mõõtesilindrisse, ehted, väljahingatava õhu ruumala. TR I.X.
Hinnata vormistatud mõõtmistulemusi.
Keemia ja füüsika, matemaatikaMõõtesilinder, ülevooluanum

ÕPPETUND 13


Teema:
Mass

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Massi mõõtmine, kasutada erinevaid kaalusid, uurida internetist või raamatutest erinevate loomade masse või kui palju kaaluvad taevakehad; TR I.XI.
Hinnata mõõteühikute teisendamist, sest see oskus on oluline nii matemaatikas, füüsikas, keemias, bioloogias ja edasises elus.
Keemia, füüsika, astronoomia, bioloogia, matemaatikaKaalud – digitaalsed, manuaalsed.

ÕPPETUND 14


ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
TK – ühikute teisendamine. Vaheaja-eelne tund, kordamiseks, kinnistamiseks.

ÕPPETUND 15


Teema:
Mõõtmistulemuste usaldusväärsus ja mõõtemääramatus

Lõiming läbivate teemadega:
Ühiskonna jätkusuutlik areng
Tehnoloogia ja innovatsioon

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Tänapäevane mõõtmine ja peab olema etteantud täpsusega – õpilased võivad kodus uurida veemõõtja ja elektriarvesti templeid, need on regulaarselt kontrollitud, mõõtemääramatus on elualadel, mis on seotud mõõtmistega ja ka teaduses väga olulisel kohal. Koolifüüsikas ja –keemias me väga palju ei rõhu mõõtemääramatusele, aga sellele võiks tähelepanu juhtida mõõtmistulemuste analüüsi käigus.
Mõõtemääramatust võib käsitleda juba mõõtmiste teema juures.
Loodusteadused, tehnikaStopper, mõõtejoonlaud, mõõdulint.

ÕPPETUND 16–17


Teema:
Mõõtmiste rakendamine – plaani koostamine, koolilähedase objekti mõõtmine, kaardistamine

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Sammupaari pikkuse määramine ja selle kontrollimine mõõdulindiga; plaani koostamisel võib seada mängulise eesmärgi – otsida plaani järgi varandust. TR I.XIII
Hindamisel arvestada koostööd, planeerimisoskust, töö keelelist korrektsust ja täpsust ning rakendatavust;
Antud teemat võib läbida juba pikkuse või mõõtmiste teema järel. Vaata videot kaardi koostamise kohta.
Eesti keel, geograafia, matemaatika; kehaline kasvatus – orienteerumine; 3. klass loodusõpetus.Mõõdulint.

ÕPPETUND 18–19


Teema:
Uurime kehade omadusi graafikute abil; sõltuv, sõltumatu muutuja

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Teha läbi lihtne töö, näiteks kuidas sõltub liiva ruumalast liiva mass, õhupalli kukkumise aeg sõltuvalt algkõrgusest (korduskatsed!) I.XIV; jälgida graafikute vormistamise nõudeid.Matemaatika (võrdeline seos graafikul).

II. AINETE JA KEHADE MITMEKESISUS


Õpitulemused: 7. klassi lõpetaja

  • teab, et kõik ained koosnevad osakestest: aatomitest või molekulidest, ning molekulid koosnevad aatomitest;
  • teab vesiniku, hapniku ja süsiniku sümboleid, samuti nende lihtainete, vee ja süsihappegaasi valemeid;
  • oskab valmistada lahust, toob näiteid lahustuvate ainete ja lahuste kohta ning selgitab lahuste tähtsust looduses;
  • lahutab segu, kasutades kohaseid meetodeid;
  • teab, et puhastel ainetel on kindlad omadused;
  • eristab aineid nende omaduste (värvus, tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur või soojusjuhtivus) põhjal;
  • mõistab mudelite tähtsust, valib konkreetse nähtuse selgitamiseks sobiva mudeli;
  • põhjendab aineosakeste vastastikmõjuga tahkiste kuju säilivust ja kõvadust, vedelike voolavust ning gaaside lenduvust.

Õppesisu: Ainete ja kehade koostis: aatom, molekul, rakk. Keemiline element, perioodilisuse tabel. Liht- ja liitained, nende valemid. Keemiliste elementide levik. Aine olekud. Aine tihedus. Puhtad ained ja segud, materjalid ja lahused.

Mõisted: aatom, aatomituum, elektronkate, molekul, puhas aine, segu, lahus, tihedus, liit- ja lihtaine, mineraalid, kivimid, loodusteaduslik mudel.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  • teabeallikaist info otsimine keemiliste elementide leidumise kohta meie ümber (kivimid, looduslik vesi, õhk, inimene, kosmos), selle info võrdlemine ja hindamine;
  • erineva soolasisaldusega lahuste omaduste uurimine (tihedus, jäätumistemperatuur), tulemuste analüüs (graafikute tõlgendamine) ning leitud seoste rakendamine (soolase vee külmumistemperatuur, kehade ujuvus);
  • etteantud segu lahutamine koostisosadeks, kasutades setitamist, nõrutamist, filtrimist, aurustamist, destilleerimist;
  • arvutimudeli toel aine olekute muutumise uurimine molekulaarsel tasandil;
  • aine/materjali/keha tiheduse määramine;
  • lihtsamatest vahenditest molekuli, raku ja päikesesüsteemi mudelite koostamine.

ÕPPETUND 20


Teema:
Millest koosnevad kehad; aatom, molekul kristall, tuum ja elektronkate

Lõiming läbivate teemadega:
Tervislik eluviis
Teabekeskkond

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Siin võib uuesti tuua korrata keemia, füüsika ja bioloogia eesmärke ja seekord läbi molekuli mõiste – keemias uuritakse uute molekulide teket ja muundumisi, füüsikas molekul ei muutu, aga muutub naabermolekulide vahelised jõud või molekulide liikumiskiirused, bioloogia tegeleb eluslooduses toimuvate muutusi – näiteksglükoosi-, valgu-, rasvamolekuli toimimist.
Kanamuna koostis; TR II.I Märksõna „muna“ annab internetis erinevaid materjale, saab arutada, nende teaduslikkuse üle vt.ptk. „Teadus ja mitteteadus“ lk. 12.
Kõik loodusained; sisemine lõiming esimese osa teemadega – mis on keemia, bioloogia ja füüsika ning info usaldusväärtuse hindamine. 5. klass – millest koosnevad ained.

ÕPPETUND 21


Teema:
Keemilised elemendid ja perioodilisuse tabel; mudelid ja mudelite liigid, keemiline element

Lõiming läbivate teemadega:
Teabekeskkond

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Õpilased on varem õppinud mudeleid – gloobus, Päikesesüsteem, samuti on olemas lennuki, autode mudelid; osasid on ka ise valmistanud; uurida perioodilisuse tabeleid internetist: siit, siit ning siit; loomingulised ülesanded – sõna koostamine elementide nimetustest – InNa, PuNaNe; TR II.II.
Tööjuhend inimkeha „maksumuse“ arvutamiseks.
Sisemine lõiming loodusõpetuse varasemate kursustega – 4. klass (gloobus, Päikesesüsteem); eesti keel.Klassis olevate ainete – keedusool, grafiit mudelid.

ÕPPETUND 22


Teema:
Liht- ja liitained ning nende valemid; liht- ja liitained; valem

Lõiming läbivate teemadega:
Teabekeskkond
Tervislik eluviis

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Kasutada mudelikomplekte, et koostata vee, hapniku jt ainete mudeleid; Uurida õpilastele tundud ainete molekuli valemeid; II.III.Varasemad teadmised ainetest, mida kasutatakse kodudes või leidub looduses või tehiskeskkonnas.Molekulimudeli komplektid

ÕPPETUND 23


Teema:
Aine kolm olekut

Lõiming läbivate teemadega:
Teabekeskkond

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Varem on õpitud teadmistele aineolekutest lisandub mikrotasand – kuidas paiknevad ja liiguvad aineosakesed, uurimiseks sobivad mitmed simulatsioonid, näiteks see.
II.IV kinnistada mõistet mudel (aine oleku mudel), gaasi ja auru erinevused, sarnasused;
udu teke.
Lumehelveste tekkimine simulatsioonil.
Sisemine lõiming varasema teadmistega aine ehituse kohta (5., 6. klass).Võimalusel katsed „kuiva jääga“ – auru ja gaasi erinevuse selgitamiseks.

ÕPPETUND 24


Teema:
Kordamine, kinnistamine

Lõiming läbivate teemadega:
Tehnoloogia ja innovatsioon
Teabekeskkond

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Võib teha ettekandeid elementide kohta, (mürgised, looduses enim leiduvad jne ained).Kõik loodusteadused.

ÕPPETUND 25


Teema:
Tihedus ja tiheduse kaudne mõõtmine

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Töö erinevate kehadega, mis on sama suured aga erinevate tihedustega või mis on sama massiga aga eri materjalidest (erinevad ruumalad). Tiheduse definitsiooni põhjal ühiku tuletamine (või vastupidi), valem arvutamiseks, näiteülesanded. Erinevate ainete, materjalide tihedused.Geoloogia, kivimid.Kehade komplektid: erinevatest materjalides sama massi või ruumalaga kehad, kaalud.

ÕPPETUND 26–27


Teema:
Tiheduse mõõtmine

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Praktilised tööd: mõõta kivi tihedus, kasutades sukeldumismeetodit ruumala määramiseks ja kaalusid massi mõõtmiseks.
Lusika, ehete vms materjali määramine II.V; võib määrata ka vee või õpetajale teadaoleva materjali st keha tihedused.
Edasijõudnutele, kiirematele lisaülesanded tihedusega.
Tähelepanu töö vormistamisele ja et arvutused koos ühikutega peavad kirjas olema.
Keemia ja füüsika. Matemaatika – valemist erinevate muutujate avaldamine.Kaalud, mõõtesilindrid.

ÕPPETUND 28


Teema:
Kordamine, kinnistamine

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Hindeline töö: KT või valmis tööde kaitsmised ja arutelud või tagasiside tehtud töödele.

ÕPPETUND 29


Teema:
Puhtad ained ja segud; lahus, materjal, kivim, mineraal

Lõiming läbivate teemadega:
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervislik eluviis
Ühiskonna jätkusuutlik areng

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Puhtad ained ja segud meie elukeskkonnas, looduses, hea oleks uurida kivimeid, mineraale ka mikroskoobiga; TR II.VI.GeograafiaKivimite, mineraalide kogud, mikroskoobid.

ÕPPETUND 30


Teema:
Praktiline uurimuslik töö

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Vee külmumistemperatuuri määramine sõltuvalt lahuse soolasisaldusest. Detailse juhendi leiab TR II.VI-st. Töö võib asendada näiteks segude (suhkru lahus) keemistemperatuuride uurimisega.Geograafia (vee soolsus).Keeduklaasid, mõõtesilinder, jää, klaaspulgad, kaalud, katseklaasid.

ÕPPETUND 31–32


Teema:
Ainete eraldamine segudest

Lõiming läbivate teemadega:
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervislik eluviis

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Eraldamine põhineb ainete erinevatel omadustel (tihedused, lahustuvus, keemistemperatuur), Siin võib õpetaja ise segu valmistada, aga võib kasutada ka merevett, porilombi või linnast pärit lumesulamise vett; TR II.VII. Hinnata laboritöö oskusi, tööpinna korrashoidu.Inimeseõpetus. 5. klass loodusõpetus – vesi ja vee puhastamine.Portselankauss, keeduklaas, lehter, piirituslamp, statiiv.

ÕPPETUND 33


Lõiming läbivate teemadega:
Ühiskonna jätkusuutlik areng
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine
Tervislik eluviis

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Õppekäik veepuhastusjaama või
kromatograafia, kui segude eraldamise võimalus; TR II.VII.
Inimeseõpetus
Kunstiõpetus
Vees lahustuvad viltpliiatsid, filterpaber või mõni muu vett imav paber.

ÕPPETUND 34


Teema:
Kordamine, kinnistamine

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Võib teha kromatograafia tööde näituse.

III. LOODUSNÄHTUSED


Õppesisu:Füüsikalised, keemilised ja bioloogilised nähtused. Liikumine ja kiirus. Energia. Energia liigid. Energia ülekandumine ja muundumine. Soojusjuhtivus, head ning halvad soojusjuhid meie ümber ja meie sees. Keemiline reaktsioon. Organismide kasv ja areng.

Mõisted: energia, mehaaniline liikumine, trajektoor, tee pikkus, aeg, kiirus, keemiline reaktsioon, põlemine, hingamine, kõdunemine, fotosüntees.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  • kiiruse mõõtmine;
  • energia ülekanne – erinevate materjalide soojenemise ja jahtumise graafiline kujutamine;
  • keemilise reaktsiooni uurimine igapäevaseid aineid kasutades;
  • erinevate ainete põlemise uurimine;
  • küünla põlemisel vabaneva soojuse kandumine ümbritsevasse keskkonda;
  • keemilise energia muundamine elektrienergiaks;
  • hingamine ja fotosüntees – CO2 ja O2 mõõtmine digitaalsete andmekogujatega;
  • udu ja härmatise tekke uurimine.

ÕPPETUND 35


Teema:
Loodusnähtused – bioloogilised, füüsikalised, keemilised

Lõiming läbivate teemadega:
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine
Ühiskonna jätkusuutlik areng

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Loodusnähtused meie igapäevases elus – näited, nähtuste samaaegne toimumine; TR III.I.
Küünla põlemise uurimine – sulamine, põlemine, soojuse valgus eraldumine, protsessi tajumine.
Inimeseõpetus (kasvamine); kõik loodusteadused.Küünal

ÕPPETUND 36


Teema:
Liikumised looduses; trajektoor

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Liikumine toimub taustkeha suhtes; näited elus ja eluta looduses; lindude rännete uurimine; III.II.Loodusteadused. 3. klass loodusõpetus.

ÕPPETUND 37


Teema:
Kiirus ja kiiruse mõõtmine

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Kiiruse valemi rakendamine probleemülesannetes; ühikute teisendamine.Matemaatika õpetajaga koostöö, sest kiirus on ka 7. klassi matemaatika teema, graafikud.

ÕPPETUND 38


Teema:
Kiiruse mõõtmine

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Praktiline töö – määrata paberlennuki kiirus, veetilga veeremise kiirus kaldpinnal; võib teha töö uurimislikuna – kuidas paberlennuki kiirus sõltub kinnitatud raskustest (kirjaklambrid); kuidas sõltub liikumiskiirus kaldpinna kalde nurgast (kraadid); TR ülesanne: küünla põlemiskiiruse määramine. III.III.Stopper, joonlaud, küünlad, veerevad, libisevad kehad.

ÕPPETUND 39


Teema:
Energia

Lõiming läbivate teemadega:
Tervislik eluviis
Ühiskonna jätkusuutlik areng

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
TK – liikumisega seotud füüsikaliste suuruste ühikute teisendamine. Energia mõiste igapäevases elus ja teaduses, ühikud – kalor ja džaul.Loodusteadused, inimeseõpetus (toitumine). 6. klassi loodusõpetus (energiaallikad ja energia säästlik tarbimine).

ÕPPETUND 40


Teema:
Energia muundumine ja ülekandumine; energia jäävuse seadus

Lõiming läbivate teemadega:
Ühiskonna jätkusuutlik areng
Tervislik eluviis

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
TR sisaldab rohkesti ülesandeid (III.V), soovikorral võiks tund hoopis tänavale, õue viia, et märgata energia muutumisi meie elukeskkonnas (autod, korstnad, tuule toime, lampide põlemine jne).Inimeseõpetus, loodusteadused – energia on kesksel kohal nii keemias, füüsikas, bioloogias kui ka geograafias.

ÕPPETUND 41


Teema:
Energia muundumise uurimine

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Kartulipatarei ehitamine, veevispeldamine ja temperatuuri kasvu järgimine; III.V.Kartulid, sidrunid vms, juhtmed, vask ja tsinkplaadid (elektroodid), LED-lamp.

ÕPPETUND 42


Teema:
Kinnistamine, hindamine

ÕPPETUND 43


Teema:
Soojusjuhid looduses ja elukeskkonnas

Lõiming läbivate teemadega:
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervislik eluviis

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Saab arutada osakeste tasemel, et miks on õhk halvim soojusjuht, aga näiteks metallid väga head (osakeste tihedus); uurida termofotosid, et arutleda majade, korterite soojustuse üle; III.VI.; termos, lindude sulestik.Tööõpetus ja käsitöö; bioloogia.

ÕPPETUND 44


Teema:
Uurime materjalide soojusjuhtivust

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Uurimuslik töö: uurida vee jahumist, kui keeduklaas on kaetud erinevate soojusisolaatoritega, või takistustermomeetri jahumine erinevates materjalides (liiv, vill); III.VI. Soojusjuhtivus – katse.

Matemaatika (graafikud).Termomeeter või termoandur andmelugejaga, keeduklaasid, erinevad soojust isoleerivad materjalid.

ÕPPETUND 45


Teema:
Hindamine, kinnistamine

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Praktiline töö või mõni muu tegevus, kus hinnatakse, kaitstakse, tehtud töid; tagasiside.

ÕPPETUND 46


Teema:
Keemilised reaktsioonid meie ümber; keemilise reaktsiooni võrrand

Lõiming läbivate teemadega:
Tervislik eluviis (ohutus kemikaalidega töötamisel)
Tehnoloogia ja innovatsioon

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Energia ja keemiline reaktsioon, võib teha näitkatseid – vee lagundamine elektrolüüsil, põlemine vms. Võib uurida ka keemiakatseid veebivideotes.Inimeseõpetus. 6. klass loodusõpetus – põlemise lähteained ja saadused.

ÕPPETUND 47


Teema:
Keemiliste reaktsioonide uurimine

Lõiming läbivate teemadega:
Tervislik eluviis

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Praktiline töö, Rühuasetus katse kirjeldustele ja tähelepanekutele, mis muutused toimusid ja kas energia neeldub või eraldub. Tähelepanu ohutustehnikale – kaitseprillid, katseklaaside õige hoidmine. III.VII.Eesti keel (katse kirjeldamine).Äädikhappe lahus, sooda, piim, puit, magneesiumi laastud; tiiglitangid, katseklaasid ja muud laboris olevad reaktiivid.

ÕPPETUND 48


Teema:
Kivimite uurimine

Lõiming läbivate teemadega:
Tervislik eluviis
Ühiskonna jätkusuutlik areng

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Uurida: välised tunnused, suhteline kõvadus, kas sisaldab CaCO3, mis juhtub kivimi kuumutamisel; võrrelda tihedusi. Näiteks lubjakivi, põlevkivi, graniit. III.VII.GeograafiaKivimid, soolhappelahus, kaalud, luup või 30x suurendusega mikroskoop.

ÕPPETUND 49


Teema:
Kokkuvõtete esitamine

Lõiming läbivate teemadega:
Ühiskonna jätkusuutlik areng

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Katsete tulemused, järeldused. Hinnata tulemuste vormistamist ja järeldusi.
Või hindeline praktiline töö: katlakivi eemaldamine. Uurimisküsimuseks, kumb on tõhusam, kas poest pärit katlakivi eemaldaja või kodused vahendid – äädikhappe, sidrunihappe, söögisooda lahused. Uurida, kas poelahus sisaldab keskkonnale kahjulike aineid.
Käsitöö (toitlustamine).CaCO3, erineva happed, katlakivi eemaldamise vahendid.

ÕPPETUND 50


Teema:
Kasvamine ja areng

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
On bioloogilised nähtused, kus esineb ka rida keemiliste ja füüsikaliste nähtuste tunnuseid; mille poolest erinevad: uurida graafikult laste kasvamist III.VIII.Inimeseõpetus, bioloogia, matemaatika – graafikud.

ÕPPETUND 51


Teema:
Salati kasvukiirust mõjutavad tegurid. (Katse toimub läbivalt pikema perioodi jooksul)

Lõiming läbivate teemadega:
Kultuuriline identiteet
Tervislik eluviis

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Praktiline töö – uurida näiteks väetiste mõju, kas kolme erinevat väetist või kolme erineva lahjendusega lahust või muud erinevad tingimused. Jälgida, et ülejäänud tegurid oleksid muutumatud (näiteks valgustingimused, kastmise aeg, vee hulk jne).Salatiseemned, lillepotid, muld, väetisedSalatiseemned, lillepotid, muld, väetised

ÕPPETUND 52


Teema:
Kokkuvõte loodusnähtuste liikidest

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Keemilised, füüsikalised, bioloogilised nähtused, mis on neis ühist, erinevat, näited. Võib teha plakateid, lühiettekandeid.

IV. ELUSA JA ELUTA LOODUSE SEOSED


7. klass lõpetaja

  • kirjeldab elusa ja eluta looduse vahelisi seoseid süsinikuringe näitel;
  • põhjendab energiasäästu vajadust;
  • seostab kohastumisi füüsikaliste ja keemiliste keskkonnatingimustega;
  • esitab ideid materjalide taaskasutamiseks;
  • analüüsib enda tegevuse võimalikku keskkonnamõju, ökoloogilist jalajälge.

Õppesisu: Inimene uurib ökosüsteeme. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Energia tarbimine ja materjalide taaskasutamine.

Mõisted: süsinikuringe, kohanemine ja kohastumine, kasvuhooneefekt.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

  • süsinikuringe uurimine puu ja puidu näitel, sh puu vanuse määramine aastarõngaste järgi;
  • kodu või kooliümbruse ökosüsteemide ja pinnamoe uurimine satelliitpiltide abi;
  • füüsikalis-keemiliste keskkonnatingimuste mõju uurimine lihtsamate loodusteaduslike mudelite abil, sh kasvuhooneefekti simuleerimine;
  • taimede ja loomade kohastumuslike muutuste uurimine veebimaterjalide põhjal;
  • ühe toote (näiteks paberi) ringluse uurimine toorainest kuni taaskasutuseni;
  • toote valmistamine taaskasutatavatest materjalidest;
  • pere ökoloogilise jalajälje arvutamine ja analüüs.

ÕPPETUND 53


Teema:
Inimene uurib ökosüsteeme

Lõiming läbivate teemadega:
Ühiskonna jätkusuutlik areng
Teabekeskkond

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Mis vahet on toiduahelal ja -võrgustikul? Ökoloogilise püramiidi koostamine – taimne toit, hiir, hiireviu näitel, vt ül. VI.I.
Uurida satelliitfotosid; video kaugseirest, Eesti rannikumere satelliitpildid.
Koostöö bioloogiaõpetajaga.
3. ja 5. klassi loodusõpetus.

ÕPPETUND 54


Teema:
Ökosüsteemi uurimine taimeruudu meetodil

Lõiming läbivate teemadega:
Ühiskonna jätkusuutlik areng

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Rühmatöö õues. Määrata 1 ruutmeetril (või ¼ ruutmeetril) liikide arv, liigi katvus, välimääraja abil ka enam esinenud taimede liigid. Võrrelda eri kasvukohti – päikeselised, varjus, suurte puude all jms. VI.I.BioloogiaValmis ehitatud raam, võib kasutada nööri ja 4 pulka. Taimede välimääraja

ÕPPETUND 55


Teema:
Süsiniku ringe ökosüsteemides

Lõiming läbivate teemadega:
Ühiskonna jätkusuutlik areng

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Eelmise tunni kokkuvõtted. Süsinik kui keemiline element, mida leidub kõigis elusorganismides, teha skeem süsiniku ringe kohta (sidumine orgaaniliseks aineks, vabanemine söe või CO2-na. Ettevalmistus fotosünteesi uurimiseks.6. klassi loodusõpetus (aineringe)

ÕPPETUND 56


Teema:
Kinnistamine, õuesõpe

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Meenutada fotosünteesiks vajalike tingimusi.

ÕPPETUND 57


Teema:
Fotosünteesi uurimine

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Praktiline töö või TR IV.II või virtuaalne katse.Hea teema, et mõista, kuidas keemilised, füüsikalised ja bioloogilised nähtused omavahel seotud on.Loomapoest vesikatk, purk, lehter, katseklaas.

ÕPPETUND 58


Teema:
Süsinikuringe uurimine puu aastarõngaste abil

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Koostöös tööõpetuseõpetajaga võiksid poisid (tüdrukud ka) välja saagida puutüve kettad ja neid uurida, nende puudumisel kasutada TR IV.II pildimaterjali. Vt "aastarõngas" Eesti Entsüklopeedias.TööõpetusNooremate puude läbilõiked (kettad).

ÕPPETUND 59


Teema:
Kasvuhoone efekti modelleerimine

Lõiming läbivate teemadega:
Ühiskonna jätkusuutlik areng

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Uurimuslik töö: Teha ise minikasvuhoone, rühmade peale leppidakokku erinevad lähtetingimused: kilega kaetud ja katmata mullaga täidetud keeduklaasid (purgid), hele ja tume pind, niiske ja kuiv, CO2-ga rikastatud keskkond (Alka Selzer vette). IV.II. Kui õnnestub, siis kasutada päikeselise ilmaga lõunapoolseid aknaid katse läbiviimiseks. Digi- või tavaline termomeeter, katseklaas, hõõglamp, Alka Selzeeri tabletid või enda valmistatud sooda ja sidrunihappe segu (küpsetuspulber).

ÕPPETUND 60


Teema:
Kohastumine elukeskkonna tingimustega

Lõiming läbivate teemadega:
Ühiskonna jätkusuutlik areng

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Kohanemine ja kohastumineerinevad ajamõõtme poolest, uurida erinevate looma- ja taimeliikide kohastumisi ja kuidas on need seotud keskkonna keemiliste, füüsikaliste tingimustega. TR IV.III.Kõik loodusained.

ÕPPETUND 61


Teema:
Teadus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal

Lõiming läbivate teemadega:
Ühiskonna jätkusuutlik areng
Tehnoloogia ja innovatsioon
Teabekeskkond
Kultuuriline identiteet

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Ettekanded rühmatööna, näiteks „Kuidas elekter/ arvutid/ lennuliiklus/ ravimid on muutnud meie elukeskkonda“. TR IV.IVAjalugu, eesti keel.

ÕPPETUND 62


Teema:
Ökoloogiline jalajälg ja säästev eluviis

Lõiming läbivate teemadega:
Kultuuriline identiteet
Ühiskonna jätkusuutlik areng
Teabekeskkond
Tehnoloogia ja innovatsioon

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
62. ja 63. tunni võib läbi viia projektipõhiselt. Ökoloogilise jalajälje kalkulaator. Säästev eluviis on seotud taaskasutamisega, tarbimise piiramisega. Uurida kodus, kui suur on veenäidu muutus nädala jooksul ja seejärel kontrollitud (säästlik kasutamine) nädalase tarbimise järgselt, sama saab teha ka elektrimõõtja näitu uurides. Kui suur on koolimaja veekulu ja elektriarve? Selle vähendamise võimalused. TR IV.V.Kõik loodusteadused, inimeseõpetus. 5. ja 6. klass loodusõpetus.

ÕPPETUND 63


Teema:
Säästlik tarbimine ja materjalide taaskasutus

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Häid õppevideosid leiab leheküljelt; TR IV.VI. Arutlemiseks: kui palju tekib jäätmeid näiteks McDonaldsi söögikohas, kilekottide (liig)kasutamine.Tööõpetus ja käsitöö
6. klassi loodusõpetus

ÕPPETUND 64


Teema:
Materjalide taaskasutus

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Praktiline töö – disainida või/ja valmistada toode, taies vms, mis on valmistatud kasutatud materjalidest. Esitlus või näitus.Kunstiõpetus

ÕPPETUND 65–70


Teema:
Õppekäigud, viktoriinid

ÕppemeetodidAinete lõiming ja varasem kokkupuude teemagaÕppematerjal / õppevahendid
Näiteks: pakendikäitluse ettevõte jms.
Varutunnid tööde lõpetamiseks.
Koostöö klassijuhatajaga, lastevanematega