Eesti keel 4. klassile

NB! Töökava järgib õpiku 2016. aasta trükki, 2019. aasta trükiga kooskõlastatud töökava avaldame 2019/2020 õppeaasta jooksul.

I poolaasta, õppetöö nädal

1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16

II poolaasta, õppetöö nädal

17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 32 | 33 | 34 | 35 | 36

Töökavad printimiseks:
Õppenädal 1–16

Töökavad printimiseks:
Õppenädal 17–36

ÕPPENÄDAL 1


Teema:
Tähed ja tähendused. Mis on täheteadus?

Lõiming:
Loodusõpetus
Ajalugu

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• teab, mis on tähestik;
• teab eesti keele tähestikku ning oskab eristada omatähti võõrtähtedest;
• teab, mis on häälikuühend;
• oskab internetist infot otsida.
Viivi Luik, „Kolmed tähed“
Anti Saar, „Tähed ja tähendused“ + tv h 4
Kiri ja tähestik + tv h 5
Õpime eesti keelt. Tähestik
Tv h 1–3, 6–11
Teksti „Tähed ja tähendused“ kohta võib esitada küsimuse, kas teie klassis on olnud olukordi, kus inimesed saavad mõnest sõnast erinevalt aru.
Võib leida näiteid sõnadest, millel on sama kirjapilt, aga mis tähistavad erinevaid asju.
Tutvumine rühmatööga: tööülesannete jagamine.

Veebilinke
Tähetorni veebileht:
Tartu Observatoorium , Tartu Ülikooli tähetorn
ÕS 2013
Sõnavõistlus

ÕPPENÄDAL 2


Teema:
Tähed ja tähendused. Mis on täheteadus?

Lõiming:
Loodusõpetus
Ajalugu

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• teab, millega täheteadus üldjoontes tegeleb;
• oskab teksti jutustada;
• eristab helilisi ja helituid häälikuid, täishäälikuid, kaashäälikuid ja sulghäälikuid;
• oskab internetist infot otsida.
„Mis on täheteadus?“ + tv h 12, 13
Juhan Saar, „Targad tähed“ + tv h 17
Henno Käo, „Madal taevas“ + tv h 20
Õpime eesti keelt. Täishäälik, kaashäälik, häälikuühendid
Tv h 14–16, 18, 19, 21–28
Ühisarutelu klassis, kas lastel on uneprobleeme. Mida saaks teha, et uni oleks parem?
Õpilased peavad ise mõtlema välja mängu nimega puravilu. Mõnd väljamõeldud mängu võiks klassis proovida.
Rühmatöö tutvustuse I etapp: õpilased peavad esitlema kavandit.

Veebilinke
Tähetorni veebileht:
Tartu Observatoorium , Tartu Ülikooli tähetorn

ÕPPENÄDAL 3


Teema:
Tähed ja tähendused. Mis on täheteadus?

Lõiming:
Karjääriõpetus
Loodusõpetus
Kunstiõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• teab, mis on müüt ja kuidas see on seotud täheteadusega;
• eristab helilisi ja helituid häälikuid, täishäälikuid, kaashäälikuid, sulghäälikuid;
• oskab internetist infot otsida.
Intervjuu Mart Noormaga
Müüt „Perseus“ + tv h 31
Henno Käo, „Napakas jutt number viis“ + tv h 35; „Kuu-uurija“
Õpime eesti keelt. Täishäälik, kaashäälik, häälikuühendid
Tv h 29, 30, 32–34, 36–40
Õpilased kirjutavad loovtöö – sama tähega algava jutu. Klassis võib neid jutte ette lugeda, neid illustreerida, teha ühe tähe juttude ja piltide näituse.
Ühisarutelu: miks on Henno Käo jutu pealkiri „Napakas jutt“? Miks see jutt kummaline on?
Rühmatöö valmimise II etapp: iga rühm räägib lühidalt, mis veel tegemata. Kui on tekkinud probleeme, siis lühiarutelu, kuidas neid lahendada.

Veebilinke
ESTCube
Tähtkujud

ÕPPENÄDAL 4


Teema:
Tähed ja tähendused. Mis on täheteadus?

Lõiming:
Kunstiõpetus
Väärtuskasvatus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• teab, mis on loos tegevusaeg, -koht ja sündmustik ning oskab selle põhjal teha loo lühikokkuvõtet;
• teab, mis on rõhuliide ning millist rõhuliidet kasutatakse heliliste ja millist helitute häälikute puhul.
Ira Lember, „Fantastiline tüdruk“ + tv h 41, 43, 45–48
Rõhuliide -gi ja -ki
Loo tegevusaeg, -koht ja sündmustik
Tv h 42, 44
Ira Lemberi „Fantastiline tüdruk“: õpilased leiavad igast katkendist tegelaste meeleolu kirjeldavaid väljendeid. Ühisarutelu, kuidas ilukirjanduses tundeid ja meeleolu edasi antakse.
Millisel juhul on kasutatud mõnd tundesõna, millisel juhul selgub see mõne sündmuse põhjal?
Sama teksti põhjal võib käsitleda tekstiõpetust: tegevustik, aeg, koht.
Loovtöö: õpilased mõtlevad välja, milline võiks olla nende jutu aeg, koht ja tegevuspaik. Selle põhjal fantaasiajutu kirjutamine.
Rühmatööna valminud lauamängude esitlus.

ÕPPENÄDAL 5


Teema:
Maad ja planeedid

Lõiming:
Loodusõpetus
Geograafia

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• teab, mis on sünonüüm;
• teab, sulghääliku õigekirja põhireeglit ja erandeid;
• oskab internetist infot otsida.
Contra, „Usute, et ufolaev“
Anti Saar, „Gloobusest ja elust maal“ + tv h 50
„Maa ja teised planeedid + tv h 53
Õpime eesti keelt (helitu hääliku naabrid)
Tv h 49, 51, 52, 54–58
„Gloobusest ja elust maal“. Arutleda klassis: mida teiselt planeedilt saabunud tegelane arvaks elust Maal? Milliseid variante klassis välja pakutakse?
Tutvumine rühmatööga.
Teema „Maa ja teised planeedid“. Võimaluse korral võib võrrelda mõnd loomislugu teadustekstiga sama planeedi või tähe kohta ja arutleda, miks need selgitused on nii erinevad.

Veebilinke
Tallinna Ülikool, astronoomia
Laurits Leedjärv päikesesüsteemist

ÕPPENÄDAL 6


Teema:
Maad ja planeedid

Lõiming:
Loodusõpetus
Muusika

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• oskab silbitada ja poolitada;
• teab, mis on regivärsiline rahvalaul ja algriim.
Eesti rahvalaul „Loomine“ + tv h 59
Eno Raud, „Lugu lendavate taldrikutega“ + tv h 60–64
Õpime eesti keelt: silbitamine ja poolitamine
Tv h 72, 75, 76
Regilaulu kuulamine ja regilaulu definitsiooniga tutvumine: õpilastele võib anda ülesande otsida regilaulust algriimi ja korduse näidiseid.
„Lugu lendavate taldrikutega“ – arutelu klassis, mida täheteadlane võis poiste kirjale vastata. Võimaluse korral uurida raamatust järgi, mida ta sellele kirjale tegelikult vastas.
Rühmatöö I etapp: õpilased esitlevad kavandit.

Veebilinke
Joonisfilm „Loomine“
Film „Keskpäev“

ÕPPENÄDAL 7


Teema:
Maad ja planeedid

Lõiming:
Muusika

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• oskab teha lühikokkuvõtet;
• teab, mis on muusikal;
• teab, mis on luuletuses värsirida, rütm ja riim.
Markus Saksatamm, „Külaline saabub“ + tv h 67
Janno Põldma, „Kosmonaut Lotte“ + tv h 77, 78
Lühikokkuvõtte tegemine
Keelemängud ja keelenaljad
Tv h 79–85
Tv Tean ja oskan 1
Jutu „Külaline saabub“ põhjal võib kirjeldada, milline poiss on Gregor ja milline tema külaline Kuki. Õpilased võivad kirjeldada, kuidas nemad kohtumist teise planeedi elanikuga ette kujutaksid, kui see oleks võimalik.
Kosmonaut Lotte – võib lavastada mõne episoodi ja klassis ette kanda. Keelemängude teemas võib klassis proovida salakeeles rääkimist.

Veebilinke
„Kosmonaudi laul“

ÕPPENÄDAL 8


Teema:
Maad ja planeedid. Kaardid ja reisimine

Lõiming:
Muusika
Loodusõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• teab, mis on dramatiseering;
• teab, mis on kartograafia;
• oskab internetist infot otsida.
Astrid Lindgren, „Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu“ + tv h 86–88
Ene-Maris Tali, „Vandersellide laul“ + tv h 90
Anti Saar, „Reisile Riiga ehk eriti loll mäng“ + tv h 93
Tv h 88, 89, 91, 92, 94
Katkend raamatust „Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu“. Klassis arutelu selle üle, mis vahe on politseinikul ja detektiivil – mida teeb politseinik ja mida detektiiv?
Koostöö muusikaõpetajaga. „Vandersellide laulu“ võib laulda ka muusikatunnis, eesti keele tunnis saab omakorda arutleda, kes on vandersellid. Nimekirja koostamine: millised 10 asja võtaksid kaasa üksikule saarele?
Projekti tutvustus.

Veebilinke
„Vandersellide laul“

ÕPPENÄDAL 9


Teema:
Kaardid ja reisimine

Lõiming:
Loodusõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• teab i ja j-i õigekirja;
• oskab internetist infot otsida.
Jakob Tamm, „Ameerika ülesleidmine“+ tv h 98
Jules Verne, „Kapten Granti lapsed“
Maakaardid
Õpime eesti keelt. I ja j-i õigekiri
Tv h 94–97, 99–105
Klassis kogemuste vahetamine: millised on huvitavamad-naljakamad-ootamatumad reisiseiklused. Loovtöö: „Minu reis …“. Tunnis võib võrrelda eri ajastute Eestimaa kaarte ja arutleda, miks need on muutunud.
Rühmatöö kavandi esitamine.

Veebilinke
Maakaardid Digaris

ÕPPENÄDAL 10


Teema:
Kaardid ja reisimine

Lõiming:
Loodusõpetus
Arvutiõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• teab, mis on omasõnad;
• teab, mis on laensõnad;
• teab, mis on võõrsõnad;
• eristab võõrsõna tunnuseid.
Heli Illipe-Sootak, „Kiisu Venemaal“, „Kiisu Kongos“ + tv h 113
Anna Holmström Degermann, „Tere tulemast veteriiki“ + tv h 116
Eesti keel ja teised keeled
Õpime eesti keelt. Võõrsõnad
Tv h 106–112, 115, 117
Heli Illipe-Sootak, „Kiisu Kongos“. Õpikus on ülesanne teha esitlus ühe Euroopa riigi kohta. Rühmatöö tegemiseks võib ühildada loodusõpetuse ja arvutiõpetuse (või oskusõppe) tunniga. Nt loodusõpetuses uuritakse Euroopa riike, eesti keele tunnis pannakse kokku esitluseks vajalik info, arvutiõpetuses valmistatakse esitlus.

Veebilinke
Wikipedia
Kaardiviktoriin

ÕPPENÄDAL 11


Teema:
Kaardid ja reisimine

Lõiming:
Loodusõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• oskab vormistada kirja;
• oskab teksti põhjal jutustada;
• teab, mis on muinasjutt;
• teab, mis on reisikirjeldus;
• oskab internetist infot otsida.
Jo Nesbø, „Teel Pariisi“ + tv h 118
Karin Michaëlis, „Berliin“ + tv h 121, 122
Kirja kirjutamine
Tv h 119, 120, 124, 125, 127
Jo Nesbø, „Teel Pariisi“ – leida ja tuua välja, mis on reisikirjeldus ja mis muinasjutt.
Kirja kirjutamise pilt lk 104. Katja ja Anna kirja võrdlemine. Õpilased võiksid arutleda, millisel juhul tuleb kirjutada korrektne e-kiri ja millisel juhul võib see olla vabamas vormis.

Veebilinke
Filmi „Doktor Proktori ajavann“ treiler

ÕPPENÄDAL 12


Teema:
Kaardid ja reisimine

Lõiming:
Loodusõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• oskab teksti põhjal tegelast iseloomustada;
• teab, mis on nimi ja nimetus;
• teab suure ja väikese algustähe põhireegleid.
Hugh Lofting, „Taas karpide keelest“ + tv h 126
Kairi Look, „Kaabud ja kultuur“ + tv h 130
Õpime eesti keelt: nimed ja nimetused
Tv h 128, 129, 131, 132
Hugh Lofting, „Taas karpide keelest“ – õpilased iseloomustavad teksti põhjal nii doktorit kui ka minategelast, portreteerivad neid.
Kairi Look, „Kaabud ja kultuur“: arutelu selle üle, kuidas Ville muuseumi ette kujutas. Õpilased pakuvad välja oma seletuse, mida nemad muuseumiks peavad. Lõpuks võiks ühiselt vaadata, kuidas sõnaraamatus on muuseumi defineeritud.
Rühmatööde esitlus.

Veebilinke
„Eesti keele seletav sõnaraamat“

ÕPPENÄDAL 13


Teema:
Vulkaanid. Maavärinad. Üleujutus

Lõiming:
Loodusõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• tunneb ilmasõnavara;
• oskab kirjutada lühijuttu;
• teab, mis on sõnaliigid.
Andrus Norak, „Eesti vulkaanid“
Anti Saar, „Külmapühad ehk mis on kõige õrnem koht“ + tv h 135
Taifuunid, maavärinad ja vulkaanid + tv h 136
Eduard Petiška, „Veeuputus“, „Noa laev“ + tv h 144, 145
Õpime eesti keelt: sõnaliigid
Tv h 133, 134, 137–143, 145, 146
Andrus Norak, „Eesti vulkaanid“; „Taifuunid, maavärinad ja vulkaanid“. Fantaseerida, milline oleks Eesti, kui siin oleks vulkaanid, tugevad maavärinad. Kuidas looduskatastroofideks valmistuda?
Lühijutu kirjutamine teemal „Minu külmapühad“.
Sissejuhatus loovtöösse „Vanarahva kalender“. Kuude jagamine paaridele.

Veebilinke
Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas

ÕPPENÄDAL 14


Teema:
Vulkaanid. Maavärinad. Üleujutus

Lõiming:
Loodusõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• teab, mis on looduskirjeldus;
• oskab tekstist leida emotsioonisõnavara;
• teab, mis on Rooma number ja oskab seda tabeli järgi koostada;
• oskab internetist otsida infot.
Edward Bulwer-Lyotton, „Häving“ + tv h 147
„Lugu trollist, kes vihastas“ + tv h 151
Milvi Panga, „Ilmajutt“ + tv h 155
„Kuidas ilma ennustada“ + tv h 156
Õpime eesti keelt: sõnaliigid
Õpime eesti keelt. „Araabia ja Rooma numbrid“
Tv h 148–150, 152, 153
Edward Bulwer-Lyotton, „Häving“. Õpilased leiavad tekstis kohti ja lõike, milles on looduskirjelduse kaudu edasi antud hirmu või õudust. Youtube’is on 8-minutine animatsioon Pompeji hävimisest: võib arutleda, miks toona oli vulkaanipurse inimestele hukatuslikum kui praegu.
„Kuidas ilma ennustada“ – õpilased uurivad kodutööna vanematelt, kelle või mis portaali ilmaennustusi kõige rohkem arvestatakse.
Paaristöö vahekokkuvõte.

Veebilinke
Animatsioon Pompeji hävimisest

ÕPPENÄDAL 15


Teema:
Vulkaanid. Maavärinad. Üleujutus

Lõiming:
Loodusõpetus
Väärtuskasvatus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• teab, mis on muinasjutt;
• oskab töötada sõnaraamatuga;
• oskab internetist infot otsida.
Harri Jõgisalu, Lembit Tihkan, „Ilmaennustus“ + tv h 162
Saame tuttavaks – Jüri Kamenik + tv h 164
Juhan Smuul, „Saadame Põhjamere põrgu“ + tv h 167
Mansi muinasjutt „Väike mos-naine ja kakk“ + tv h 169
tv h 157–166, 168–170
Juhan Smuul, „Saadame Põhjamere põrgu“ – otsida tekstist laevanduse sõnavara ja leida sõnaraamatust neile selgitusi.
Mansi muinasjutu puhul klassis ühiselt arutada, mida see lugu õpetab. Õpilased otsivad internetist infot, kes on mansid ja milline on olnud nende ajalugu.

Veebilinke
Wikipedia
Fenno-Ugria veebileht
Eesti Rahva Muuseumi veebileht

ÕPPENÄDAL 16


Teema:
Vulkaanid. Maavärinad. Üleujutus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane oskab teha esitlust.Astrid Lindgren, „Suur torm“ + tv h 171
Valik tekste jõulunädalaks
tv h 172–179
tv Tean ja oskan 2
Paaristööde riputamine klassi tahvlile ja nende tutvustus.

ÕPPENÄDAL 17


Teema:
Elus ja eluta organismid. Mikroskoop. Bakterid.

Lõiming:
Loodusõpetus
Oskusõpe

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• teab, mis on arvsõna;
• teab, mis on liitsõna;
• teab, mis on liitega sõna;
• oskab koostada kavapunktide või märksõnade abil ümberjutustust.
Ilmar Trull, „Tark lööb tantsu“
Anti Saar, „Kuidas kaaluda margapuud ehk mis on kõige raskem“ + tv h 3
„Mis on bakterid?“
Kristiina Kass, „Sandri mikroskoop“ + tv h 7
Õpime eesti keelt. Sõnamoodustus. Liitsõna
Tv h 1, 2, 4, 5, 6, 8, 9, 10
Ilmar Trull, „Tark lööb tantsu“. Õpilased võiks uurida ja selgitada, mida saab teha laboris.
Sissejuhatus rühmatöösse: rühmadeks jagamine ja otsustamine, milliseid viiruseid või baktereid rühm tutvustab.
Anti Saar, „Kuidas kaaluda margapuud …“. Ühisarutelu: milliseid asju on kooli kaasa toodud ja mida on õpilased sellest õppinud? Iga tegelase juurde paari märksõna leidmine: milline on tunnis selle õpilase meeleolu.
„Mis on bakterid?“ Selgitada sõnu steriliseerima, desinfitseerima.
Kristiina Kass, „Sandri mikroskoop“. Arutage klassis, mida te sooviksite mikroskoobiga vaadata.

Veebilinke
Eesti keele seletav sõnaraamat
Mõistlik või mõttetu 7

ÕPPENÄDAL 18


Teema:
Elus ja eluta organismid. Mikroskoop. Bakterid.

Lõiming:
Loodusõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• teab kokku- ja lahkukirjutamise põhireeglit;
• oskab moodustada liitsõnu;
• teab, mis on aimekirjandus.
Heiki Vilep, „Rahapisik“ + tv h 13
Leelo Tungal, „Pikksilma ja luubiga“
Urmas Lennuk, „Mõrtsukbakter jääb vahele“ + tv h 22
Uurime ja avastame. Taibupõnn bakterite maailmas + tv h 17
Õpime eesti keelt. Liitsõna
Tv h 11, 12, 14, 15, 16, 18, 19, 20, 21
Arutage klassis sõna rahapisik mitmetähenduslikkust. Kas raha peal on pisikuid? Võib meenutada peatükki keelemängudest ja keelenaljadest. Arutelu, miks ilukirjanduses on tähtis oskus keelega mängida.
Urmas Lennuk, „Mõrtsukbakter jääb vahele“. Õpilastele võib anda ülesandeks leida tekstist kujundlikke väljendeid.
Rühmatöö kavandite esitamine.

Veebilinke
Mikroobid - bakterid - pisikud
Viirused

ÕPPENÄDAL 19


Teema:
Elus ja eluta organismid. Mikroskoop. Bakterid.

Lõiming:
Loodusõpetus
Terviseõpetus
Kunstiõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• teab, mis on muistend;
• teab kokku- ja lahkukirjutamise põhireegleid;
• oskab eristada sõnatüve ja liidet;
• teab kaashäälikuühendi põhireeglit.
Grigori Oster, „Mikroobi-Petka“ + tv h 24
Eno Raud, „Kurjad mehikesed“ + tv h 26
Markus Saksatamm, „Emma ja kõhuvalu“ + tv h 28
Jaanus Vaiksoo, „Kuidas metsarahvas külarahva kurgutõvest päästis“ + tv h 33
Muistend külmkingast
Õpime eesti keelt. Liitsõnad. Liitega sõnad
Tv h 23, 25, 27, 29, 30, 31, 32, 34
Ühisarutelu: kuidas keegi kodus haigusi ravib? Kui palju võiks end ravida koduste vahenditega ja millal on meditsiinist rohkem abi?
Rühmatööde väljapanek klassis.

Veebilinke
Rahvausu ja muistendite andmebaas

ÕPPENÄDAL 20


Teema:
Elus ja eluta organismid. Mikroskoop. Bakterid. Looduse mitmekesisus

Lõiming:
Loodusõpetus
Oskusõpe

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane oskab tegusõna pöörata oleviku ja mineviku ainsuses ja mitmuses ning eitavas kõneviisis.Markus Saksatamm, „Super Kiku ja hambapuur“ + tv h 35
Leelo Tungal, „Maakaart“ + tv h 38, 39
Anti Saar, „Loodus on ikka imeline ehk kuidas kohastuda kontrolltööks“
Looduse mitmekesisus + tv h 43
Õpime eesti keelt. Liitega sõnad Tegusõna arv ja pööre
Tv h 36, 37, 40, 41, 42, 44, 45
Markus Saksatamm, „Super Kiku ja hambapuur“. Lastel võib paluda kirjutada loovtööna lühikese jutukese, kus tegelasteks on mõni kehaosa: sõrmed, varbad, silmad ja kuidas nad maailma tajuvad (nt mida mõtlevad silmad, kui laps mängib terve päeva oma telefonis mänge).
Sissejuhatus rühmatööks.
Anti Saar, „Loodus on ikka imeline …“. Arutage klassis, kuidas keegi teie klassis kooliskäimisega on kohastunud (kes küsib rohkem teiste abi, kes aitab, kuidas kontrolltöödeks õpitakse jne).

ÕPPENÄDAL 21


Teema:
Looduse mitmekesisus

Lõiming:
Loodusõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• oskab tegusõna pöörata oleviku ja mineviku ainsuses ja mitmuses ning eitavas kõneviisis;
• teab, millistest osadest lugu koosneb;
• teab, mis on memuaarid ja mis on reisikiri.
Raul Rafael Roine, „Põhjanaba haldjad“, I, II + tv h 47, 51, 52
Kalju Kangur, „Kirjasõber“ + tv h 55, 56, 57
Naomi Uemura, „Jääkaru rünnak“ + tv h 58
Õpime eesti keelt. Tegusõna arv ja pööre
Tv h 48, 49, 50, 53, 54, 59, 60, 61, 62
Vahekokkuvõte: rühmatööde mustandite esitamine.
Raul Rafael Roine, „Põhjanaba haldjad“, lisaküsimused.
• Kes olid Põhjanaba haldjad?
• Kirjelda nende välimust.
• Tutvusta nende tööd.
• Millistest tegelastest peale haldjate veel juttu on?
Kalju Kangur, „Kirjasõber“. Vaata kirja kirjutamist õpiku I osast lk 104. Jälgida koos õpilastega kirja vormistamist.
Naomi Uemura, „Jääkaru rünnak“. Leida tekstist sõnu või lauseid (nt viis-kuus), mis väljendavad meeleolu. Juurde lisada põhjendus, millist emotsiooni valitud sõna või lause väljendab.

ÕPPENÄDAL 22


Teema:
Looduse mitmekesisus

Lõiming:
Loodusõpetus
Muusika

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• teab, mis on alus ja öeldis;
• teab, mis on tegusõna pöördeline vorm.
Rudyard Kipling, „Mowgli“+ tv h 63
Aimée Beekman, „Tondinahad“ + tv h 65
Helvi Jürisson, „Kaktuseõis“
Silvia Rannamaa, „Kaktused ja kuum kõrb“
Õpime eesti keelt. Tegusõna arv ja pööre
Tv h 64, 65, 66
Õpime eesti keelt. Alus ja öeldis
Tv h 67, 68, 69
Rudyard Kipling, „Mowgli“. Arutlege klassis katkendi näitel, kui palju sõltub inimene looduse tasakaalust. Arutelu: kas inimene sõltub looduses toimuvast või kontrollib inimene loodust?
Aimée Beekman, „Tondinahad“
Lisaküsimused:
• Kes olid tondinahad?
• Kirjelda nende välimust.
• Kirjelda nende kodu.
• Kirjelda nende eluviisi.
• Miks olid tondinahad maailmale vajalikud?

ÕPPENÄDAL 23


Teema:
Looduse mitmekesisus

Lõiming:
Loodusõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• teab, millistest osadest tekst koosneb;
• oskab tekstist leida alust ja öeldist.
Jerzy Broszkiewicz, „Teine seiklus“ + tv h 71
Manivald Kesamaa, „Kus liivadel on kodupaik“ + tv h 72
Jules Verne, „Kahateistkümne tuhande jala kõrgusel merepinnast“ + tv h 74
Õpime eesti keelt. Alus ja öeldis
Tv h 70, 73, 75, 76
Tv Tean ja oskan 3
Jerzy Broszkiewicz, „Teine seiklus“. Õpilased võiks meelde tuletada, millistest osadest lugu koosneb (lk 72) ja leida tekstist need kohad.
Manivald Kesamaa, „Kus liivadel on kodupaik“. Võib katsetada dialoogis lugemist (1 õpilane ema, 1 õpilane laps) nii, et iga kord meeleolu vaheldub (ema – kurb; laps – rõõmus; ema – ilma emotsioonita; laps – hästi emotsionaalne vms).
Kuu teema kokkuvõte: õpilased võiks sõnastada, mis on nende arvates looduslik mitmekesisus. Kuidas tekstid seda edasi andsid?
Rühmatööde ettekanded teemal „Looduslik mitmekesisus“.
Arutlus: mis looduslikku mitmekesisust mõjutab? Mida saab igaüks teha, et looduslik mitmekesisus püsiks?

Veebilinke
Kuidas mõjutavad kliimamuutused looduslikku mitmekesisust?

ÕPPENÄDAL 24


Teema:
Maa kauges minevikus

Lõiming:
Loodusõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane teab, mis on sünonüüm ja antonüüm.Henno Käo, „Miks ikkagi saurused välja surid“
Anti Saar, „Sõnumeid aegade hämarusest ehk kes keda lõi“ + tv h 79
Kui vana on Maa ja kes seal kunagi ammu elasid + tv h 82
Tiit Kändler, „Kukkuva maa lapsed“ + tv h 87
Õpime eesti keelt. Sünonüümid ja antonüümid
Tv h 77, 78, 80, 81, 83, 84, 85, 86, 88
Rühmatööks „Mälumäng“ rühmadeks jagamine. Anti Saar, „Sõnumeid aegade hämarusest …“. Loovtöö: „Dinosauruste elust“ (fantaasiajutt sellest, kuidas dinosaurused elada võisid ja milline võis olla Maa).

ÕPPENÄDAL 25


Teema:
Maa kauges minevikus

Lõiming:
Loodusõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane teab, kuidas koostada kirjeldust.Arthur Conan Doyle, „Kadunud maailm“, I, II + tv h 91, 94
Jaroslav Stelmahh, „Öine külaline. Teaduslikult organiseeritud une negatiivsed tagajärjed“
Michal Černik, „Mälestus ürgajast ehk kuldajastu“ + tv h 100
Õpime eesti keelt. Sünonüümid ja antonüümid
Kuidas koostada kirjeldust?
Tv h 89, 90, 92, 93, 95
Arthur Conan Doyle, „Kadunud maailm“. Otsida infot mõne kunagi elanud sauruse kohta ja tutvustada teda teistele.
Doyle’i ja Stelmahhi lugude võrdlus. Mis oli neis sarnast, mida erinevat? Arutada õpilastega: kas nad on näinud unes üleloomulikke olendeid? Kui jah, siis keda?
Kuidas koostada kirjeldust: lasta õpilastel kirjeldada erinevaid esemeid või olendeid: pliiatsit, tuba, koera vms. Eeltöö: milliseid omadussõnu õpilased kasutaks?

ÕPPENÄDAL 26


Teema:
Maa kauges minevikus

Lõiming:
Loodusõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane teab
• mis on lihtlause;
• mis on liitlause;
• mis on koondlause;
• millised sidesõnad nõuavad koma ja millised mitte.
Austraalia põlisasukate müüdid + Tv h 103
Kristel Vilbaste, „Kuidas vanasti tuld tehti“
J. H. Rosny, „Tule nimel“ + tv h 110, 111, 112, 114
Õpime eesti keelt. Sünonüümid ja antonüümid
Tv h 104, 105, 106
Õpime eesti keelt. Lihtlause, liitlause ja koondlause. Liitlause kirjavahemärgid.
Tv h 107, 108, 109, 113, 115, 116
Rühmatööde vahekokkuvõte.
Austraalia põlisasukate müüdid
Kristel Vilbaste, „Kuidas vanasti tuld tehti“. Lasta õpilastel koostada viis reeglit, kuidas ohutult tuld teha.
J. H. Rosny, „Tule nimel“. Kirjelda suguharu eluviisi ürgajal. Mida pidi ellujäämiseks tegema? Nimeta põhjuseid, miks tuli oli inimestele äärmiselt vajalik. Miks selle pärast võitlema pidi? Vaata sama raamatu põhjal tehtud filmi treilerit. Mida selle põhjal teada said, millest raamatus juttu ei olnud?

Veebilinke
Treiler „Quest for Fire“

ÕPPENÄDAL 27


Teema:
Maa kauges minevikus

Lõiming:
Loodusõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane oskab
• koostada kirjeldust;
• leida internetist vajalikku infot.
Eduard Storch, „Mammutikütid“ + tv h 117, 119
Jüri Parijõgi, „Koopaelanik“ + tv h 121
Aleksandr Linevski, „Kiviraamatu lehed“+ tv h 123, 124
Õpime eesti keelt. Lihtlause, liitlause ja koondlause. Liitlause kirjavahemärgid
Tv h 118, 120, 122, 125
Rühmatööde esitamine.
Eduard Storch, „Mammutikütid“. Loovtöö: kirjelda Njani seiklusi nädala jooksul – mis temaga juhtus? II osa: pane kirja viis mammutiküttimise reeglit.
Uurige järele, miks tänapäeval enam mammuteid ei leidu. Millised loomad on tänapäeval väljasuremisohus ja miks?
Aleksand Linevski, „Kiviraamatu lehed“: leidke klassis poolt- ja vastuargumente sellele, kas ülemnõid käitus õigesti, kui tüdruku ohverdamise asemel süüdistas küla hädades Loki.

ÕPPENÄDAL 28


Teema:
Tervislikud eluviisid. Suhted

Lõiming:
Loodusõpetus
Inimeseõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane teab lühendamise põhimõtteid ja tuntumaid lühendeid.Heljo Mänd, „Lugu sabadest“ + tv h 126
Anti Saar, „Sauna või saagima ehk lühidalt ja segaselt“ + tv h 128
Tervislikest eluviisidest
Leelo Tungal, „Vaene väike hambaarst“ + tv h 136
Õpime eesti keelt: kordamine
Tv h 127, 129, 130, 131, 137, 138
Õpime eesti keelt. Lühendid
Tv h 132, 133, 134, 135
Sissejuhatus kuu teemasse: teemade jagamine rühmade vahel.
Anti Saar, „Sauna või saagima ehk lühidalt ja segaselt“. Arutada: kuidas mõista jutu tegelaste iseloomu lähtuvalt sellest, kuidas nad tundmatuid lühendeid lahti seletavad.
Leelo Tungal, „Vaene väike hambaarst“.
Lisaküsimused
• Mis on see, mis rikub lapse arvates tema rahu?
• Uuri järele, mis on karupüksid.
• Millised arstid väikeses polikliinikus töötasid? Uuri järele, mis on nende arstide tegevusvaldkond.

Veebilinke
"Eesti keele seletav sõnaraamat"

ÕPPENÄDAL 29


Teema:
Tervislikud eluviisid. Suhted

Lõiming:
Loodusõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane teab
• mis on alus ja öeldis;
• termineid diskussioon ja väitlus ehk debatt.

Markus Saksatamm, „Magusad ravimid“ + tv h 139
Heiki Vilep, „Klaver suus“ + tv h 142
David Hill, „Näeme veel, Simon“ + tv h 144, 146
Õpime eesti keelt. Kordamine
Tv h 140, 141, 143, 145, 147
Tv Tean ja oskan 4
Markus Saksatamm, „Magusad ravimid“.
Lisaküsimused
• Mida sina teed, et mitte haigeks jääda?
• Mida teed siis, kui oled juba haige?
Heiki Vilep, „Klaver suus“
• Kuidas sina hambaid pesed?
• Kuidas seda peaks tegema?
• Mida sa hammaste tervise nimel veel teha saad?
• Uuri järele või sõnasta, mis on suhkrukell.
David Hill, „Näeme veel, Simon“
• Kas sinu koolis/klassis on erivajadustega lapsi?
• Kujuta ette, et oled ratastoolis.
• Püüa kirjeldada, milliste katsumustega peaksid siis iga päev tegelema.
• Kust või kellelt saaksid abi?
Rühmatööde vahekokkuvõte (mustandite esitamine).

Veebilinke
Lastelavastus „Sööbik ja pisik“

ÕPPENÄDAL 30


Teema:
Tervislikud eluviisid. Suhted

Lõiming:
Loodusõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane teab referaadi koostamise põhitõdesid.Anders Jacobsson, Sören Olsson, „Arsti juures“ + tv h 148
Contra, „Kristjan Palusalu“+ tv h 151, „Ranitsakandja“
Aino Pervik, „Preili juurdevõtlik“ + tv h 153
Ilmar Trull, „Mida vähem magustoitu, seda ilusam on tädi“ + tv h 155
Õpime eesti keelt. Kordamine
Tv h 149, 150, 152, 154, 156
Anders Jacobsson, Sören Olsson, „Arsti juures“
Lisaküsimused
• Kas oled käinud arsti juures tervisekontrollis?
Mida seal on tehtud?
• Millised on olnud emotsioonid: kas need käigud on pigem lõbusad, hirmutavad, neutraalsed, …? Põhjenda oma arvamust.
Contra, „Kristjan Palusalu“, „Ranitsakandja“.
Uurige järele: milline on Contra enda suhe spordiga? Kes oli Kristjan Palusalu ja millised olid tema enda suursaavutused?
Aino Pervik, „Preili juurdevõtlik“.
Ilmar Trull, „Mida vähem magustoitu, seda ilusam on tädi“.
• Arutlege: kumma tegelase eluviis oli mõistlikum: kas preili Allavõtliku või preili Juurdevõtliku oma?
• Kas nende eluviis oli üldse mõistlik? Mida tead söömisega seonduvatest haigustest?
• Millest need võivad alguse saada? Koostage klassis viis tervisliku toitumise reeglit.
Rühmatööde vahekokkuvõte.

ÕPPENÄDAL 31


Teema:
Tervislikud eluviisid. Suhted

Lõiming:
Loodusõpetus
Väärtuskasvatus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane teab, mis on vanasõna ja kõnekäänd.Katarina Mazetti, „Tööle, tööle?“ + tv h 157, 158
Leelo Tungal, „Söögiisulaul“
Kristiina Kass, „Kennet sööb makarone“ + tv h 162
Wimberg, „Arvutihullu laul“ + tv h 165
Annie M. G. Schmidt, „Eelroog“ + tv h 167
Toivo Tootsen, „Jõhvsõnad ja jõhvkäänud“
Õpime eesti keelt. Kordamine
Tv h 159, 161, 163, 164, 166, 168
Õpime eesti keelt. Kõnekäänud ja piltlikud väljendid
Tv h 169, 170, 171, 172, 173
Katarina Mazetti, „Tööle, tööle“.
• Kirjelda tekstikatkendi põhjal, milline inimene on sinu arvates tädi Frida.
• Millised on tavaliselt sinu suvevaheajad?
• Millised need võiksid olla?
Leelo Tungal, „Söögiisulaul“. Nimeta, milliseid rahvustoite veel tead (peale luuletuses nimetatute).
Toivo Tootsen, „Jõhvsõnad ja jõhvkäänud“. Proovi paari vanasõna põhjal ise mõni jõhvsõna või jõhvkäänd teha.
Rühmatööde ettekandmine

Veebilinke
„Buratino tegutseb jälle“. Arvutihullud (saates kõlab „Arvutihullu laul“).

ÕPPENÄDAL 32


Teema:
Mina ise. Meeleelundid. Puhkama!

Lõiming:
Loodusõpetus
Oskusõpe

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• oskab nimetada peamisi meeleelundeid;
• oskab kirjutada fantaasiajuttu;
• teab otsekõne kirjavahemärgistamise põhitõdesid.
Ott Arder, „Juustest ja hammastest“
Anti Saar, „Aasta kokkuvõte ehk kuidas sina ennast tunned?“ + tv h 176
Mina ise. Meeleelundid + tv h 179
Õpime eesti keelt. Kordamine
Tv h 174, 175, 178, 180
Otsekõne kirjavahemärgid
Tv h 181, 182, 183
Loovtöö tutvustamine.
Ott Arder, „Juustest ja hammastest“. Kirjuta õpetlik lühilugu, mille teema on kas tervis, meeleelundid või tervislikud eluviisid.
Arutage klassis, millised on teie kogemused hambaarsti või juuksuriga. Kes teist kardab hambaarsti ja miks? Kes ei karda ja miks?

Veebilinke
Meeleelundid

ÕPPENÄDAL 33


Teema:
Mina ise. Meeleelundid. Puhkama!

Lõiming:
Loodusõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• oskab ilmekalt lugeda luuletust;
• teab otsekõne kirjavahemärgistamise põhitõdesid.
Virve Osila, „Ema – tähe kustumatu valgus“; Leelo Tungal, „Kuidas ema hüütakse?“; Liina Ponetajev, „Kõigil on kusagil ema“; Siiri Laidla, „Emme tuju“; Heiki Vilep, „Emmele“; Olivia Saar, „Esimene kiri“.
Õpime eesti keelt. Otsekõne kirjavahemärgid
Tv h 184, 185, 186, 187, 188
Variant 1: luulekava esitamine.
Luuletuste etlemise harjutamine. Emadepäeva luuletustest luulekava kokkupanek: jagada klassis luuletused või ka salmid õpilaste vahel. Võimaluse korral kutsuda emad üheks tunniks kooli luulekava kuulama.
Variant 2: loovtöö. Õpilased kirjutavad ise emadele mõeldud luuletusi, vormistavad paberil (koos pildiga). Luuletustest näitus klassi seinal.

ÕPPENÄDAL 34


Teema:
Mina ise. Meeleelundid. Puhkama!

Lõiming:
Loodusõpetus
Oskusõpe

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane
• teab, mis on valm;
• teab, mis on küsi-, väit- ja hüüdlause ning mis eesmärgil neid kasutatakse;
• oskab internetist infot otsida.
India muinasjutt, „Hingamine on parim“+ tv h 190
Hannu Mäkelä, „Hobune, kes kaotas prillid ära“
Ivan Kõrlov, „Pärdik ja prillid“ + tv h 199
Õpime eesti keelt. Otsekõne kirjavahemärgid
Tv h 191
Õpime eesti keelt. Küsi-, väit- ja hüüdlause“
Tv h 194, 195, 196, 197, 198, 200, 201
India muinasjutt, „Hingamine on parim“. Meelde tuletada muinasjutu tunnused ja seejärel leida, millised muinasjutu tunnused on selles muinasjutus olemas.
Ivan Krõlov, „Pärdik ja prillid“. Tooge klassis näiteid – milline olukord inimeste maailmas võiks sarnaneda valmis kirjeldatuga? Ülesanne: otsida internetist, milliseid tuntud valme Krõlov veel on kirjutanud.
Loovtööde mustandi esitamine

Veebilinke
Ivan Krõlovi valme leiab siit, siit ja siit.

ÕPPENÄDAL 35


Teema:
Mina ise. Meeleelundid. Puhkama!

Lõiming:
Loodusõpetus
Oskusõpe

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Õpilane oskab internetist infot otsida.Peep Ilmet, „Silmade palendamine“ + tv h 202, 203, 204
Mihkel Ulman, „Priit hakkab paremat muusikat kuulama“ + tv h 206, 208, 210
Kristiina Kass, „Nõianeiu Nöbinina“ + tv h 212, 214
Õpime eesti keelt. Kordamine
Tv h 205, 207, 209, 211, 213, 215
Mihkel Ulman, „Priit hakkab paremat muusikat kuulama“. Ühisarutelu: mis võiks ajendada inimesi oma eluviise muutma? Iga õpilane võiks mõelda, milline tema harjumus ei pruugi olla tervislik. Pakkuda ise lahendus, kuidas olukorda parandada.
Vaadata nõianeiu Nöbinina lavastust ja võrrelda seda tekstiga. Mis on filmis võrreldes tekstiga välja jäetud? Mis on juurde lisatud?

Veebilinke
Nöbinina I osa

ÕPPENÄDAL 36

Teema:
Mina ise. Meeleelundid. Puhkama!

Lõiming:
Loodusõpetus

ÕpitulemusedÕppesisuMetoodilist
Heiki Vilep, „Hirmu suured silmad“+ tv h 216, 217
René Goscinny, „Kallis mälestus“ + tv h 218
Leelo Tungal, „Suvevaheajale“
Õpime eesti keelt. Kordamine
Tv h 219, 220, 221, 222
Tv Tean ja oskan 5
René Goscinny, „Kallis mälestus“. Uurida järele, mis on
• briljantiin;
• fantoom.
Leelo Tungal, „Suvevaheajale“. Arutada ühiselt, millised on kellegi suveplaanid. Kuidas need seostuvad terviseteemaga (st mida on kasulik suvel teha, et talvel tervem olla)?
Loovtööde esitlemine (klassis ette lugemine või loovtöödest näitus).

Veebilink
Eesti keele seletav sõnaraamat