N ii nagu keeleõppes tuleb ka matemaatikas kõigepealt läbi mõelda kuulamise eeltegevused. Neid on palju ja erinevaid. Näiteks saab n-ö ennustada, st arutada õpilastega, millest võiks juttu tulla, ja selgitada välja õpilaste eelteadmised. Samuti võib ka välja lõigata kuulamisülesande sooritamiseks vajaliku materjali, selle lauale paigutada ja vastava töölehega, skeemi, pildimaterjali või sisuga tutvuda. Järgneb töölehel sisalduva teksti läbi lugemine, vajadusel peaks õpetaja lisama täiendavaid selgitusi. Eeltegevuste töökorraldused peavad olema täpsed ja üheselt mõistetavad.

Kuulamisaegne tegevus – tekst ja selles sisalduv ülesanne peavad olema ea- ja ajakohased, seostatud õpitavaga, st tekst peab sisaldama matemaatika õppesisust tulenevaid mõisteid ja teemakäsitlusi. Kui ei ole  võimalust kuulata salvestatud helifaili, võib õpetaja ka teksti sobivas tempos tunnis ette lugeda.

Kuulamisjärgne tegevus võib seisneda kuuldud teksti või ülesande täiendamises ja täpsustamises. Siia kuulub kindlasti teksti uuesti kuulamine ja vajadusel sisu analüüsimine.

Kuulamisülesande sooritamise järel peaks andma tagasisidet. Hea on enne läbi mõelda, kuidas seda täpsemalt teha ja millised on selleks võimalused. Kokkuvõtet aitavad teha näiteks sellised küsimused: Mida uut teada said? Mida kuuldud teksti põhjal õppisid? Kuidas saad seda teadmist edaspidi kasutada?

Iga kuulamisülesande lõpus on tagasiside vorm selle kohta, kuidas õpilane end ülesannet lahendades tundis. Õpetajal on siin alati võimalus koos lastega edasi arutleda, mida võiks järgmisel korral teisiti teha, miks täna ei läinud piisavalt hästi jne.

Ülesandeid võib kuulata järjest nii palju, kui see vajalik on. Teistkordsel kuulamisel saab kontrollida, parandada ja täiendada vastuseid. Mõni ülesanne on lihtsam, mõni keerulisem. Õpetaja saab ise otsustada, kuidas ja kui palju ta ülesannet kasutab.