I poolaasta, õppetöö nädal

1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15
  

Töökavad printimiseks:

Õppenädal 1–4 | 5–7 | 8–11 | 12–15

II poolaasta, õppetöö nädal

16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 32 | 33 | 34 | 35

Töökavad printimiseks:

Õppenädal   16–19  |  20–23  24–26  27–30  31–35

 

 

ÕPPENÄDAL 1:


SOOVITUS:

Iga koolipäeva on vahva alustada “Koolilaeva nädala” lauluga või vastava päeva salmiga.

Lugemisraskusega laste jaoks on koostatud abimaterjal, töölehed koos metoodilise juhendiga on leitavad vastavate nädalate lisamaterjalidest.

 

LÕIMING:

Saame tuttavaks!
Nime kirjutamine, tutvumine kaasastega, kooliga, kooli ümbrusega. Vajalikud koolitarbed. Tunnid ja vahetunnid. Käitumine koolis ja koduteel. Viisakus ja teistega arvestamine. Käitumine õues. Käitumine tunnis, kui on lubatud klassis liikuda. Mängureeglid ja üksteisega arvestamine. Mõisted kõrgem-madalam, pikem-lühem, laiem-kitsam, paksem-õhem, paremal-vasakul.

“Koolilaeva nädal”:  noot | laulusõnad | fonogramm | Janno ja Heiki + Albu lapsed | 1. salm ja refrään etteloetuna 

 

VAHENDID:

Kotike pisikeste geomeetriliste kujunditega (M, mõistatamiseks)

 

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Aabits
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 4–5
ELAGU LEIUTAJATEKÜLA!

Leiutajateküla ja külaelanikud. Pildi vaatamine ja vestlus. Lausete koostamine. Mis sulle sinu kodukohas meeldib?

Arutlus:

Mille poolest on Lottemaa eriline? Kas sa tahaksid Lottemaal elada? Miks? Mida sulle meeldiks seal praegu teha? Millest Lotte, Bruno ja Albert räägivad? Kuidas sa ennast neile tutvustaksid?
LK 2–3
Nime kirjutamine.
Pilt "Olen koolilaps", "Kajamäng".
LK 2–3
Saame tuttavaks!

LK 4–5
Arvutamine on mõnus. Orienterumine Lottemaa kaardil, küsimuste esitamine. Ümbritseva numbriline ja mittenumbriline iseloomustamine.

Mõisted:
kõrgem-madalam, pikem-lühem, laiem-kitsam, paksem-õhem, ühesuurused, võrdsed.

Mäng „Kuula ja tegutse“
LK 2–3
MIS ON LOODUS?
MIS ON LOODUS?
Mõisted:
loodus (taimed, loomad, seened, vesi, õhk, kivid, päike, inimene), ja inimese tehtud (tehislik). Orienteerumine pildi järgi.
Arutlus:
Mida inimene vajab loodusest erinevate asjade tegemiseks? Millest tehakse moosi? Klaasi? Paberit?
Mängud:
„Mis mulle looduses kõige rohkem meeldib (perenime valmine) ja „Arva ära!“
Kirjalikult: joonistamisülesanne, värvimine.
TLK 6–7
ELAGU KOOL!

Lotte, Bruno ja Albert lähevad kooli – pildi vaatamine ja vestlus. Esimese koolipäeva muljed.

Arutlus:
Räägi oma kooliteest. Kas sul on nooremaid õdesid-vendi? Mida nemad teevad, kui sina koolis oled? Kelle õde-vend käib koolis? Mida oled koolielu kohta nende käest kuulnud?

Kuulamine:
LK 6 (Elagu kool!)

Küsimus:
Kellega sulle meeldib juttu ajada?
LK 4–5
Koolitee, liiklus.

Mõisted:
pikem, lühem, paremal, vasakul.

Värvimine juhendi järgi.
LK 6–7
Ees-taga, ülal-all, suurem-väiksem-võrdne, parem-vasak. Missugune on sinu klassiruum: orienteerumine pildi järgi ja oma klassis. Pildi täiendamine. Loogikaülesanne (enne-pärast)

Mäng „Õige-vale“ (lk 6)
Planeerida õuetund
Mängu „Arva ära“ jaoks varuda looduslikke ja tehislikke asju, mida lastele kompimiseks kätte anda (peaks kätte ära mahtuma), n kivi, tammetõru, kastani vili, õun, kustukumm, taskurätik jms.
KLK 8–9
ELAGU TOREDAD ÕPETAJAD!

Mida koolis õpetatakse ja õpitakse?

Tutvumine kooliga:
Aula, õpetajate tuba, direktori tuba, võimla jne.

Arutlus:
Mis on sinu koolis teisiti kui Leiutajateküla koolis? Mis on Leiutajateküla koolis samamoodi?

Mäng „Padjasõda“ rühmades. Miks on mängus reegleid vaja?

Kuulamine:
LK 9 1. lõik (Suslik Väino...)

Küsimus:
Milliseid tarkusi tahad sina koolis õppida?
LK 6–7
Koolitarbed. Värvimine juhendi järgi.

Mõisted:
alumine, ülemine, keskmine. Mängukaaslased. Mängureeglid. Koolilapse reeglid.
NLK 10–11
ELAGU A-TÄHT!

Pildi vaatamine ja vestlus. Koolitarbed. A-täht jäi magama – olukorra läbimängimine. Õpetaja räägib koolinalju. Mitmekesi saab kummikeksu mängida? Aga palli?

Kuulamine:
LK 10 1. lõik (Elagu A-täht!)

Küsimus:
Mis sinule esimesest koolipäevast meelde jäi?
LK 8–9
Missugune on sinu tähetundmise- ja lugemisoskus?

Vestlus raamatutest ja lugemisest. Tuttavad tähed – milliseid tähti sina tunned?

Mõistete paremal-vasakul, ülal-all kinnistamine.

Arva ära, mis tähte ma vaatan: see asub üleval vasakus nurgas pilve peal jne.
LK 8–9
Kohtumised kujunditega. Pildi põhjal lausete moodustamine ja jutustamine. Viguriga küsimuste esitamine kaaslastele.

Mäng „Kärbes Jaagu äraarvamise mäng“
R

 

 

ÕPPENÄDAL 2:


SOOVITUS:

Nädala lõpuks valmib loovtöö “Meie klassi rekordid”, “Meie klassi leiutised” (kõige pikem, lühem, kõige suurem pere, elab koolile kõige lähemal jne). Soovitav kasutusele võtta ladumisaabits. 

 

VAHENDID:

Käe- ja jalajälgede joonistamiseks igale lapsele paber (M)
Suuremad arvukaardid õpetajale, väiksemad lastele (M)
Hulk esemeid (kuni 10) mälumängu mängimiseks (M)
Loovtööks “Naabrid koduaias” igale lapsele: joonistuspaber, värvilised paberid, käärid, liim (M)
Loodusõpetuse katseks: must kile, puuplaat või muu valgust mitteläbilaskev materjal, mis asetada murule pikemaks ajaks (L)

LÕIMING:

SUVI JA TOREDAD ELAMUSED. Mis on looduslik ja mis inimese poolt tehtud. Võrdleme seda, mida näeme – pikem, lühem, madalam, kõrgem, väiksem, suurem. Mida saab mõõta ja võrrelda, mida mitte? Miks see nii on? Kodu ja pereväärtused. Suhtlemine ja hea läbisaamine naabritega.

 

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Aabits
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 12–13 / LK 14-15
ELAGU EMA JA ISA!

Häälik ja täht A.
Kelle auks on Leiutajatekülla A-täht meisterdatud? Millest see on tehtud?
Milliseid tööriistu võis vaja minna? Jutusta enda perest.
Häälik, täht. Tähed A, E, I ,N, M.
Sõna. Lause. Jutuke.

LK 10–11
Iga uue tähega tutvumist võib õpetaja siduda sama tähega algava õpilase nimedega (nimetamine, kirjutamine).

A-täht sõnas.
Sõnade häälimine (pausideta laulev häälikute kaupa hääldamine). Õpitava hääliku asukoha leidmine. Parem ja vasak käsi. Pliiatsi hoidmine. Joonistamisülesanne.
LK 10–11
JÄRJESTAME JA VÕRDLEME
Mis on looduslik ja mis inimese poolt tehtud? Võrdleme koos seda, mida näeme. Mis või kes on pikem, lühem, madalam, kõrgem, väiksem, suurem, kitsam, laiem, ühesuurused?

Lause lk 11:
Lotte armastab ema ja isa. Kas kõike saab mõõta ja võrrelda? Mida saab ja mida mitte? Miks see nii on?
Kodu ja pereväärtused.
Arutelu (pärast mängu)
Kui täpne on selline mõõtmisviis? Missuguseid jalajälgi oli kõige rohkem? Äärmusi on vähem, keskmisi palju. Normaaljaotus on kõige sagedasem jaotus.

Mäng „Meie jäljed“
Jalajälgede suuruse järgi rittapanek ning sõnade KASVAV ja KAHANEV selgitamine.
LK 4–5
SUVI JA TOREDAD ELAMUSED
Mõisted:
Aastaaeg, suvi, elamus, meeleelundid – silmad, kõrvad, nina, keel, nahk, tundmine, avastamine.
Küsimused:
Millised on sinu suveelamused? Mis sind rõõmustab? Mis rõõmustab teisi? – sinu vanemaid, sõpru, lilli ja puid? Mis sind kurvaks teeb?
Koostöö: Meie klassi Päike. Lõigata päikeseketas ja nii palju päikesekiiri kui on klassis lapsi (+ õpetaja). Iga laps kirjutab päikesekiirele oma nime. Päike kinnitatakse seinale.
Kirjalikult:
Joonista päike, ühenda joonega, kirjuta lünka täht.
TLK 16–17 / LK 18–19
ELAGU ELLA EMA PEEDITORT!

Häälik ja täht E
Mida sina oma emale kingiksid? Miks tehakse kingitusi? Huvitav, millest Ella ema tordi tegi?
Rollimäng:
Kadunud ja leitud asjad.
Tähelepanumäng:
Kas pildil on nii, nagu õpetaja ütleb?
LK 12–13
E-täht sõnas.
Sõnade häälimine. Õpitava hääliku asukoha leidmine. Võrdlemine. Pildi täiendamine.
Kaotatud ja leitud asjad: kahekõne koostamine
LK 12–13
HULGAD
Sügistööd aias, vajalikud tööriistad. Hulkade ühiste tunnuste leidmine, hulkadele nime andmine. Pildi põhjal tabeli ruudustiku värvimine. Eestimaised ja imporditud puu- ja juurviljad. Tervislik toitumine ja hügieen puu- ja juurviljade tarvitamisel. Pesemine, puhastamine enne söömaasumist.
Kuhu ja kuidas sügisande hoiule panna?Hoidised, hoidistamine.

Mäng „Korv kummuli“

Õuesõpe:
Erinevate hulkade otsimine, esemete jagamine ühiste tunnuste põhjal.
NB!Planeerida sel nädalal klassiga õueskäik, et alustada katset lk 9 (4. õppenädal) – mis juhtub taimedega ilma valguseta.
Tööraamatusse kanda sisse katse alustamise kuupäev (lk 9). Võimalusel pildistage ala enne kinnikatmist ja kinnikaetuna.
KLK 20–21
ELAGU HIIRTE MAITSEV KISSELL!

Häälik ja täht I
Pildi vaatlus ja vestlus.Kaksikud. Mängud õues ja mängusõbrad.
Arutlus:
toidu valmistamine. Võrdle hiireplikasid. Mis on neil ühte moodi? Mis on erinevat? Mida maitsvat oskab sinu ema teha? Kuidas kisselli tegemine käib?
Katse:
tärklise tegemine kartulist. Kas kartuli sees on seemned? Kas kartul on vili?
LK 14–15
I-täht sõnas.
Sõnade häälimine.Õpitava hääliku asukoha leidmine. Pildi täiendamine. Vestlus lemmikutest magustoitudest.
Mäng „Ei ega jaa”
LK 14–15
ARVUD 1, 2. LIITMINE
Hakkame arve õppima ja liitma. Liitmise tulemus on summa. Õpetajale: Lk 14 tutvutakse põgusalt mõistetega liidetav ja summa. Õpilane nimetab liitmistehte liikmeid (liidetav, summa) alles 2. klassis.

Lottemaa koolis õpetab Lotte ema Anna matemaatikat pannkookide abil. Kuidas aga kooke pannil küpsetada? Ohutus kuuma pliidi juures toimetamisel. Söödavad sügisannid ja inimestele mittesobivad ehk
mittesöödavad.
Keda on pildil üks, keda kaks? Jutustamine
pildi põhjal.

Loovtöö „Naabrid meie koduaias“ 1.

Mälumäng „Oskari tähelepanumäng“
NLK 22–23 / LK 24–25
ELAGU TOREDAD NAABRID!

Häälik ja täht N

Pildi vaatamine ja vestlus. Lause koostamine pildi järgi. Erinevad näoilmed. Naabrid.
Meeldivad tegevused lastel ja täiskasvanutel.
Arutlus:
mida sulle meeldib kodus teha? Räägi sellest naabrile. Mis sind õnnelikuks teeb?
Kuidas kabet mängitakse? Õppimine ja mängimine.
LK 16–17
N-täht sõnas.

Sõnade häälimine.Õpitava hääliku asukoha leidmine. Sõnade arv lauses. Nimede leidmine.
Nädalapäevad. Puhkepäevad.
RLK 24–25
ELAGU KARU JA MESILASE SÕPRUS!

Häälik ja täht M

Pildi vaatamine ja vestlus. Pealkirja mõtlemine. Arutlus: kuidas mäed endale nimed said?
Kui pikk on meeter? Kui pikk sina oled?
LK 18–19
M-täht sõnas.

Sõnade häälimine.Õpitava hääliku asukoha leidmine. Pikem ja lühem sõna. Pildi täiendamine. Muinasjutu mõtlemine ja illustreerimine.
Hääldusharjutus.

 

 

ÕPPENÄDAL 3:


SOOVITUS:

Nädala lõpuks valmib ühine loovtöö “Meie klassi unenäod” või “Meie klassi leiutised”. Planeerida õuetund. Õ-tähe tunniks varuda maitsmiseks õunu. Korraldada klassis seenenäitus.

 

LÕIMING:

TERE, SÜGIS! Pööripäev. Sügisesed aiatööd ja aiasaadused. Söödavad sügisannid ja inimestele mittesobivad ehk mittesöödavad. Tervislik toitumine ja hügieen puu- ja juurviljade tarvitamisel. Hoidised. Elamused: näen, kuulen, puudutan, nuusutan, maitsen. Mõisted: pikem, lühem.

 

VAHENDID:

Pall mängu „Suvi või sügis“ mängimiseks (L)

 EESTI KEEL – Aabits
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 26–27 / LK 28–29
ELAGU LOTTE JA TEMA SÕBRAD!

Häälik ja täht L

Unenäod. Pildi joonistamine ja tutvustamine. Hommikud kodus. Hommikusöök.
Arutlus:
räägi,kuidas sina hommikul ärkad. Leia naabriga pildilt (lk 27) ümara kujuga asju. Kuidas töötab kastmismasin? Kuidas saaks seda veel täiustada?
Situatsioonimäng – vahvad tasakaaluharjutused.
Hääldusharjutus – liisusalmid.
Tähed L, S, O, Õ. Sõnade arv lauses. Punkt lause lõpus. Lause laiendamine. Kes? Mis? Lühike ja pikk täishäälik. Liitsõna.

LK 20–21
L-täht sõnas.
Sõnade häälimine.Õpitava hääliku asukoha leidmine. Sõnade kasvatamine. Sobiva sõna valimine lausesse. Punkt lause lõpus. Intonatsiooniharjutus.
LK 16–17
ARVUD 3, 4. LIITMINE
Loendamine, vastuse märkimine. Liitmine.

Jutustamine pildi põhjal. Milliseid töid tehakse sügisel aias? Millised tööriistad on kasutusel ja mitu neid on? Milliseid leiutisi saaks peale kastmismasina veel aiatööde tegemisel kasutada? Milliseid sügisande Lottemaa elanikud aiast korjavad? Esita pildi põhjal küsimusi.
Lepatriinu pesupäev. Hügieen ja pesemine. Vee erinevaid kasutamisviise (joogivesi, kastmisvesi, vesi riiete pesemiseks jne).

Loovtöö „Naabrid meie koduaias“ 2
Mälumäng „Jänese-ema Sofi korv“
LK 6–7
TERE, SÜGIS!
Mõisted:
pikem, lühem, sünnipäev, pööripäev,
Päeva pikkus, sügis, seened, päikese kõrgus taevas.
Arutlus:
Mida võiks sügisele sünnipäevaks kinkida? Mis on sügisel looduses teisiti kui suvel (pilt)?
Küsimus:
Millal on sinu sünnipäev? Kas oled seenel käinud? Kellega?
Küsimused piltide põhjal:
Suvine ja sügisene loodus
Kirjalikult:
Joonista lill või seen pildi juurde. Ühenda joonega. Kirjuta lünka täht.
Mäng „Suvi või sügis“
TLK 30–31
ELAGU TOREDAD TÄHED JA SÕNAD

Õpitud tähtedest sõnade koostamine, ladumine. Õpitud paladest lemmiklausete ettelugemine.
LK 22

Kes? Mis?
„Kajamäng”
LK 18–19
ARVUD 5, 6. LIITMINE

Loendamine, vastuse märkimine. Liitmine.
Arvurida 1–6.

Loovtöö „Naabrid meie koduaias“ 3
Mäng „Plaksuta koos Brunoga“
KLK 32–33
ELAGU SAJAJALGNE SALME!

Häälik ja täht S

Pildi vaatlus:
arva ära, kuhu putukad sõidavad. Millised peatused on veel sajajalgse teel? Sildid.
Kuula ja leia, kellest õpetaja jutustab.
Tahvlijutu kirjutamine.
LK 23–24

S-täht sõnas.
Sõnade häälimine.Õpitava hääliku asukoha leidmine. Lause laiendamine. Intonatsiooniharjutus.
Pildi täiendamine.
Mäng „Läheme reisile!”
LK 20–21
ARVUD 7, 8, 9. LIITMINE

Loendamine, hulga ühendamine sobiva vastusega. Pildi põhjal tehte kirjutamine.
Vaata klassis ringi. Vaata aknast välja. Mida on seitse, kaheksa, üheksa? Arvud muinasjuttudes (Hunt ja 7 kitsetalle, Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi, 7 ühe hoobiga jne)

Loovtöö „Naabrid meie koduaias“ 4
Mäng „Täidan, täidan korvi“

Õuesõpe:
Otsida etteantud tunnuste järgi 1–9 taime/eset (käbi, kivi, liiklusmärki jne). Otsida 1–9 haruga oksi. Õpetajale. Lk 20 hulkade arvuga ühendamise ülesandes on kaduma läinud 5.
NLK 34–35
ELAGU OSKAR!

Häälik ja täht O

Oskar on leiutaja. Mida sina sooviksid leiutada? Liivakookide tegemise õpetus.
LK 25
O-täht sõnas.

Sõnade häälimine.Õpitava hääliku asukoha leidmine.
Orava joonistamise õpetus. Liitsõnad.
Mõistatus. Hoidised.
RLK 36–37
ELAGU ÕUNAPUU JA TEMA SÕBRAD!

Häälik ja täht Õ

Pildi vaatamine ja lausete koostamine.
Soovitus: sellesse tundi sobiks õunte maitsmine, seemnete vaatlemine jm.
Kuidas saab õuntest moosi keeta? Mida veel saab õuntest teha? Mida sa Klausilt küsiksid?
LK 26
Õ-täht sõnas.

Sõnade häälimine.Õpitava hääliku asukoha leidmine.
Pildi täiendamine.

 

 

ÕPPENÄDAL 4:


SOOVITUS:

Nädala lõpuks valmib loovtöö „Raadiosaade“ (saatekava, reporterid, külalised, saatejuhid jne).  Planeerida õuetund. Võiks korjata ja kuivatada erinevate puude lehti, et veerandi viimases tunnis valmistada loomade lehepilte.

 

VAHENDID:

Mäng “Lehtede langemine“ – nöör kolmnurga, ringi ja ristküliku tegemiseks põrandale, erinevate puude lehed (L, katsumiseks, võrdlemiseks)
Meisterdamiseks – kastani ja tamme viljad (E)
„Poole minuti mäng“ – õpetaja poolt valmistatud mängupõhi (M, arvud, mida kasutada, valib õpetaja ise)
Võimalusel tuua tundi luubid (E)
Näiteid internetist (M, arvud eesti keeles ja teistes keeltes)
Sedelid R-tähega turukaupade nimetustega (E, rollimäng „Turul“)

LÕIMING:

TAIMED JA PÄIKE. Milliseid sügisande Lottemaa elanikud aiast korjavad? Turulkäik. Sügisvärvides puud (pihlakas, vaher, kask, tamm) ja nende erineva kujuga lehed. Söödavad ja mürgised seened meie metsades.

 

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Aabits
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 38–39
ELAGU HEAD LEPATRIINUD!

Häälik ja täht Õ
Lepatriinudest: kas teadsid, et …
Sõnade ja lausete moodustamine. Sõnamängud.

Kahekõne naabriga: millest Õ-täht ja ööliblikas räägivad? Võimalusel tuua tundi luubid.
Sõnade ja lühilausete ladumine. Lühike ja pikk täishäälik. Tähtede arv sõnas.

LK 27
Õ-täht sõnas.
Tähe asendamine. Sõnavara laiendamine. Sobiva sõna valimine lausesse. Mõistatus.
Arutlus:
Kes võiks olla öökuningas?
LK 22–23
LOENDAMINE, VASTUSE MÄRKIMINE. LIITMINE.

Kuusk, mänd. Söödavad ja mürgised seened meie metsades. Kes uurib seeni? Kas luubiga saab seeni uurida?

Kuidas vanal ajal arvutati? Kuidas tänapäeval numbreid kirja panna? Araabia numbrid ja erinevad hieroglüüfid, kirjapildi võrdlus. Arvud eesti keeles ja teistes keeltes. Näiteid internetist.

Loovtöö „Naabrid meie koduaias“ 5

Mäng „Kiire Albert“
LK 8–9
TAIMED JA PÄIKE
Mõisted:
Taimede osad – leht, vars, oks, juur, õis, vili.
Arutlus:
Mille poolest puu ja tomat (rohttaim) erinevad? Sarnanevad? Kust saavad taimed elamiseks-kasvamiseks vajaliku toidu? Kas nad käivad ka kaubanduskeskustes toitu ostmas?
Katse:
Mis juhtub taimedega ilma valguseta? Varem alustatud katse tulemuse vaatlus. Võimalusel pildistage tulemust, et võrrelda.
Kirjalikult:
Värvi taimede osad, kirjuta lünka täht, ühenda joonega, joonista päike.
Mäng „Leia sarnased lehed“
TLK 40–41
ELAGU TARK SÕNAMASIN!

Õpitud tähtedest sõnade ja lausete koostamine ja ladumine.
Klausi mõistatused.
LK 28–29

Õpitud täishäälikud
kordamine. Pikk täishäälik. Sõnasse sobiva pika täishääliku leidmine. Sõnade arv lauses.
LK 24–25
KORDAMINE
Liitmine, kasvav ja kahanev arvurida.
Loovtöö „Naabrid meie koduaias“ kokkuvõte.

Viie viimase tunni jooksul tehtud piltidest tehakse pärast tööraamatu lehe täitmist näitus. Milline ülesanne oli raske, milline kergem? Võimalus piltidel kujutatut analüüsida, töid võrrelda ja tegijaid kiita. Leiame koos igast loovtööst üles head küljed.
Kuidas kaaslast kiita?

Mäng „Sõbrad kokku!“
KLK 42–43
ELAGU REDISED JA RAADIO!

Häälik ja täht R

Hääldusharjutus:
R-tähe lause
Pildi vaatamine ja vestlus.
Rollimäng „Turul“ (sedelid R-tähega kaupadele)
LK 30–31
R-täht sõnas.

Sõnade häälimine. Õpitava hääliku asukoha leidmine. Tähe sobitamine lünka. Mõistatus.
Kes on kirjanik?

Mäng „Rong“
LK 26–27
VÕRDLEME

Loendamine, võrdlemine.
Sügisvärvides puud (pihlakas, vaher, kask, tamm) ja nende erineva kujuga lehed. Mis saab lehtpuudest talvel?

Mäng „Head naabrid“
NLK 44–45
ELAGU UKU!

Häälik ja täht U

Pildi vaatamine ja arutlus:
Millised on ilusad paigad? Kiitmise sõnad.
„Kuujäneste kuumäng“
LK 32–33
U-täht sõnas.

Sõnade häälimine.Õpitava hääliku asukoha leidmine. Sõnavara laiendamine. U või UU sõnas. Tähtede arv sõnas.
Mõistatus. Kiitmine ja tunnustamine.

Mäng „Leht ja kuju”.
Õuesõpe:
Võimaluse korral õppekäik metsa, parki, aeda. Loendamine ja järjestamine, arvude võrdlemine; lihtsate ülesannete lahendamine ja koostamine.
RLK 46–47
ELAGU TRIIBULINE TIIGER!

Häälik ja täht T
Pildi vaatamine.
Jutustamine pildiseeria järgi: „Elas kord…“
Ennusta, kuidas lugu võiks edasi minna.
Kahekõne.
LK 34–35
T-täht sõnas.

Sõnade häälimine. Õpitava hääliku asukoha leidmine. Puuviljad. Meisterdamine looduslikust materjalist.

 

 

ÕPPENÄDAL 5:


SOOVITUS:

Nädala lõpuks valmib (jutu)pilt „Aabitsa tegelaste lemmiksöögid ja -joogid“.

Planeerida õuetund matemaatikas.

 

VAHENDID:

Igale lapsele seene joonistamiseks paber (M).
Riidest kotikesed, mille sisse on pandud herneid, käbisid jms. Otsitakse juurde, et saaks 10 kokku (M, „Hernematemaatika“).
Varuda erinevate puuviljade tükke ja marju maitsmiseks, lisaks terveid vilju vaatlemiseks enne ja pärast maitsmist.
Taldrikud ja rätikud viljade katmiseks (L).

LÕIMING:

MEIE LEMMIKUD. Puuviljad ja marjad. Eestimaa ja lõunamaade päritolu viljad. Puuviljad kommide asemel. Tervislikud toidud sünnipäevalaual. Küsimuste koostamine ja vastuste leidmine.

 

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Aabits
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 48–49
ELAGU TSIRKUS!


Häälik ja täht D
Pildi vaatlus ja vestlus.
Ennustamine: millised seiklused ootavad Toomast?
Kuidas sai Toomasest Donald?
Rollimäng „Kui ma oleksin …”
TÄHED D, Ü, Ä, P, B. SÕNADE JA LÜHILAUSETE LADUMINE. TÄHTEDE ARV SÕNAS. D-TÄHT MITMUSE LÕPUS. MIDA TEEB?

LK 36–37
D-täht sõnas.

Sõnade häälimine. Õpitava hääliku asukoha leidmine. D-täht mitmuse lõpus. Intonatsiooniharjutus. Jutustamine pildi järgi.
LK 28–29
JÄRGARVUD

Rändlindude kogunemine parve. Söödavad ja mürgised seened.
Tegevuste järjestamine, jutustamine.
Tekstülesannete koostamine ja lahendamine paaristööna.

Mälumäng „Seenemäng“.
LK 10–11
PUUVILJAD JA MARJAD


Mõisted: gloobus, põhjamaa, lõunamaa, vili, seeme, puuvili, mari.
Küsimused: Miks apelsinid ja banaanid Eestis ei kasva? Mis on lõunamaal teistmoodi kui Eestimaal (jagame reisikogemusi)? Kuidas kasutavad inimesed puuvilju ja marju? Millised viljad sa tunneksid ära lõhna järgi? Millise lõhnaga vilju sa ei sööks?
Kirjalikult:
tee joon ümber, joonista viljad, kirjuta täht, ühenda joonega.
Mäng „Maitsepeitus“: Äraarvamismängu saab mängida rühmades. Kaetud taldrikutel on erinevate puuviljade tükikesed. Neid tuleb maitsta ja leida sobiv nimetus.
TLK 50–51
ELAGU TÜNNI SÜNNIPÄEV!


Häälik ja täht Ü Pildi vaatlus ja vestlus.
Külaliste kutsumine. Kutse.
Kingitused. Õnnesoovid.
Rollimäng „Sünnipäev”.
LK 38

Ü-täht sõnas.
Pealkirjade mõtlemine.
Lünkharjutus.
LK 30–31
LAHUTAMINE


Lahutamine 10 piires.
Sünnipäev ja koogid-tordid-kommid kuuluvad tavaliselt kokku. Kui kasulikud on need tervisele? Mida sina sünnipäevalauas oma külalistele pakuksid? Millega maiustavad jänes ja orav?

Mäng: "Vasta kohe!"

Õpetajale. Lk 30 tutvutakse lahutamisega. Õpilane nimetab lahutamistehte liikmeid (vähendatav, vähendaja, vahe) alles 2. klassis.

Mäng: "Vasta kohe!"

KLK 52–53
ELAGU ÄRATUS!


Häälik ja täht Ä Pildi vaatlus ja vestlus.
Arutlus: Kuidas kärbes Jaagu äratusmasin töötab?
Vestlus: Kuidas sina hommikul ärkad?
Rollimäng „Spordivõistlusel”.

Mäng „Vanaisa vanad püksid”.
LK 39

Ä-täht sõnas.
Sõnade häälimine. Õpitava hääliku asukoha leidmine. Täheasendused. Mõistatus.
LK 32–33
ÜHELISED, KÜMNELISED

Arvud 11, 12, 13.
Üheliste ja kümneliste mõiste selgitamine, abiks arvukaardid. Kümnest suuremate arvude nimetuste kujunemine. Võrdlus teiste keeltega.

Mäng „Sügismatemaatika“.

Õuesõpe: aAardeotsimine. Liigu trepi juurest ... sammu vasakule, siis ... sammu kivi suunas. Peatu 4. posti juures jne.
NLK 54–55
ELAGU PEITUS JA PORGANDID!


Häälik ja täht P
Pildi vaatlus ja vestlus.
Küsimuste koostamine ja vastuste otsimine jutukesest ning piltidelt.

Ühe tähe jutud.
Mäng „Peitsin sõna”.
LK 40–41
P-täht sõnas.

Sõnade häälimine. Õpitava hääliku asukoha leidmine. Samatähenduslikud sõnad. Tähtede arv sõnas.

Mõistatus. Pannkoogiretsept.
Mäng „Asjade peitus”.
RLK 56–57
ELAGU BRUNO!


Häälik ja täht B
Pildi vaatlus ja vestlus.
Küsimuste koostamine ja vastuste otsimine jutukesest ning piltidelt.
Bruno päev – jutustamine tugisõnade abil.
Mäng „Peitsin sõna”.
LK 42–43
B-täht sõnas.

Sõnade häälimine. Õpitava hääliku asukoha leidmine. Mida teeb?
Hääled loodusest. Sõnavara laiendamine.

 

 

ÕPPENÄDAL 6:


SOOVITUS:

Nädala lõpuks valmib loovtöö “Klausi reisikohver” ja/või valmistatakse pärmitainas ja küpsetatakse rosinasai.

 

LÕIMING:

LÕUNAMAA JA PÕHJAMAA. Gloobus. Reisimine. Sügisesed ilmad. Vikerkaarevärvid: punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla. Spordivõistluste tulemuste hindamine ja järjestamine. Nimede kirjutamine ja diplomi kujundamine.

 

VAHENDID:

Tuua klassi gloobus (E).
Tehtekaardid (M, mäng „Kuula ja arvuta!“).
Pilt või foto lapse jaoks selgelt eristuvate värvidega vikerkaarest (M).
Võimalusel kuulamiseks lindude hääli (L, näiteks aadressilt ee).

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Aabits
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 58–59
ELAGU JÄNESED JA MUTID!


Häälik ja täht J
J-tähega sõnade peitmise mäng.
Laulude loomine ja kuulamine.
Vestlus lemmiklauludest.

Nimekiri jookidest, mis lastele maitsevad.
TÄHED J, K, G, H.
SÕNADE JA LÜHILAUSETE LADUMINE. LAUSE LAIENDAMINE. TÄHTEDE ARV SÕNAS. KÜSILAUSE.


LK 44
J-täht sõnas.


Sõnade häälimine. Õpitava hääliku asukoha leidmine. Liitsõnad. Küsimustele vastamine pildi järgi.
Mõistatus.
LK 34–35
ARVUD 14, 15, 16. ÜHELISED, KÜMNELISED


Mis juhtub, kui muudame liitmistehtes arvude järjekorda?

Jänes Sophie küpsetas kukleid ja piparkooke. Missugused küpsetised sulle meeldivad?

Mäng „Arvuta Lottega!“
Vahendid: tehtekaardid.
LK 12–15
RÄNDLINNUD JA VÄRVILISED LEHED
Mõisted:

linnuparv, rändamine, rändlind, paigalind, hall, kuulmine, vaher, haab, kask.
Küsimused:
Kas oled näinud linnuparve? Kas oled näinud rändlinde lendamas? Mis on hallad?
Arutlus: Mida saab teada vanarahva ütlusest „kured läinud, kurjad ilmad“ jms? Miks on kuulmine lindude jaoks oluline? Miks sinu jaoks? Mida on meeldiv kuulda? Mida sa kuulda ei tahaks?
Küsimused pildi põhjal:
lindude rändamine, lendamine.
Kirjalikult:
tee joon ümber nime, joonista päike, värvi, kirjuta lünka sõnad.
Mäng "Leia laulukaaslane": Kuidas häälitsevad luik, hani ja kurg? Loositakse linnu nimed. Märguande peale tehakse vastava linnu häälitsust ja leitakse laulukaaslased.
TLK 60–61
ELAGU MAGUSAD ROSINAD!


Väike sõna suure sees.
Küsimuste koostamine piltide järgi.
Jutule uue pealkirja mõtlemine.
Sõnade ja lühilausete ladumine ja kirjutamine tahvlile. Sõnamängud.LK 36–37
ARVUD 17, 18, 19


Ühelised ja kümnelised. Võrdlemine. Miks hiir Heli hammas valutab? Miks nii juhtus? Kes teda aidata saaks? Hammaste hooldamine. Mida hiir Helile edaspidiseks soovitada?

Mäng „Hiir Heli sosinamäng“.
KLK 62–63
ELAGU KOERTE JA KIRPUDE SÕPRUS!


Häälik ja täht K

Pildi vaatamine ja vestlus.
Asjad, mida Klaus reisile kaasa võtab.
Arutlus: Milleks ta neid kasutab?
Mäng „Pakin kohvrit“.
Ennustamine: millised seiklused ootavad Klausi?
Kuulamine lk 62.
Küsimus: kuhu soovitaksid Klausil ja Kaarlil matkama minna?
LK 45–46
K-täht sõnas.


Sõnade häälimine. Õpitava hääliku asukoha leidmine. Mis sobib kokku? Sõnade koostamine etteantud tähtedest.
Lünkharjutus: kas P või K?

Mõistatus.
Mäng „Kirp kamandas”.
LK 38–39
ÜHEKOHALISED JA KAHEKOHALISED ARVUD. ARV 20.


Arvurida 1–20 kasvavas ja kahanevas järjekorras. Ühe- ja kahekohalised arvud. Piltide põhjal ülesannete koostamine. Vikerkaarevärvid: punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla. Õpetajale. Lk 39 ülaservas on arv 6 kaks korda, puudu on aga 17.

Mäng „Kas ühe-kohaline või kahe-kohaline?“
NLK 64–65
ELAGU GAABITS!


Häälik ja täht G

Pildi vaatamine. Kelle kohta saab öelda, et ta on geenius?
Rollimäng „Tund gorillade koolis“.
LK 47
G-täht sõnas.


Sõnade häälimine. Õpitava hääliku asukoha leidmine. Küsimärk küsilause lõpus. Küsimused ja vastused.
Gloobus.

RLK 66–67
ELAGU HIIRED JA HAMBAD!


Häälik ja täht H
Pildi vaatamine.
Nimede otsimine.
Lohutussõnad.
Vestlus sportimisest ja spordialadest.
LK 48
H-täht sõnas.


Funktsionaalne lugemine.

 

 

ÕPPENÄDAL 7:


SOOVITUS:

Rahvatarkused – ütlused ilma kohta.

 

VAHENDID:

Pinginaabritel kahepeale varuda 12 tammetõru, hernest, kastanimuna vms (M, „Tõrumäng“).
Erinevaid kuivatatud puulehti loomade lehe-piltide valmistamiseks (L).
Ämbrid ja pallid või midagi muud sobivat täpsusviseteks (M).

 EESTI KEEL – Aabits
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 68–69
ELAGU TOREDAD PORILOIGUD!


Häälik ja täht V
Pildi vaatamine. Selle päeva ilma kirjeldamine.
Hääldusharjutus.
Arutlus: millest räägib Voldemar Klausile?

TÄHT V.
VÕÕRTÄHED F, C, Š, Z, Ž, Q, W, X, Y. TÄISHÄÄLIKUD. KAASHÄÄLIKUD. TÄHESTIK


LK 49
V-täht sõnas.


Vikerkaarevärvid. Värvimine juhise järgi. Õige või vale väide.
LK 40–41
KORDAMINE


Liitmine ja lahutamine. Järgarvud.
Toredad tegevused õues ja toas. Täpsusviske tulemuste võrdlemine, järjestamine. Nimede kirjutamine ja diplomi kujundamine. Täpsusvisked (pallid ämbrisse).
Loenda ruute, liigu õiges suunas (paremale, vasakule, üles, alla).

Mis võiks olla aardekasti sees? Kui suur kast on? Kes aarde sinna pani? Miks aare on kastis?
Tööraamatu maastikumäng „Aardejaht“ on sarnane robotimänguga, kus liikuda tuleb vastavalt etteantud juhistele.
Mäng „Tantsutund Frediga“.
LK 16–17
TARK TEAB

Küsimused pildi põhjal: suve ja sügise tunnused.
Kirjalikult:
joonista, värvi, lahenda ristsõna.
Meisterdamine: kuivatatud puulehtedest loomapiltide valmistamine.
Küsimused:
Mida huvitavat said teada loodusõpetuse tundides? Milliseid elamusi sa sügisel said?
Mäng „Pall ringleb“.
TLK 70–71
ELAGU TOREDAD TANTSUD!


Võõrtäht F

Pildi vaatamine ja tegelaste meeleolude kirjeldamine.
Liikumine muusika järgi.
LK 50
F-täht sõnas.


Sõnavara laiendamine.
LK 42–43
KORDAMINE


Liitmine ja lahutamine. Arvumajad. Kasvav ja kahanev arvurida. Pildi põhjal küsimuse esitamine suuliselt, vastuse kirjutamine tööraamatusse.
Jutustamine piltide järgi.

Mäng „Tõrumäng“.
KLK 72–73, 74–75, 76–77
ELAGU LEIUTAJATEKÜLA LAADAPÄEV!


Võõrtähed F, C, Š, Z, Ž, Q, W, X, Y

Kuulamine lk 72–77
Pildi vaatlus, küsimuste koostamine.


Rühmatöö: jutustamine loosi teel saadud pildi järgi. Pealkirja väljamõtlemine.
LK 51
Võõrtähed

LK 44–45
KORDAMINE


Loendamine, liitmine. Järgarvud. Tekstülesannete lahendamine.
Mida Leiutajateküla laadal müüakse? Mida sina ostaksid? Miks just neid asju?

Õpetajale. Tähelepanelik lugeja märkab, et laadapäeva riided pani selga ikka Adalbert.
NLK 78
ELAGU NUTIKAD PIMESIKUD!


Pimesikumängu kirjeldus.
Mängureeglid. Võimaluse korral mängimine.
LK 52–53
Täishäälikud. Kaashäälikud.
(Tutvumiseks sulghäälikud.)
RLK 79–81
ELAGU RÕÕMSA NÄOGA TÄDI EHA!

Sõnamängud
LK 54–55
Tähestik


Nimed.
Lotte päev. Kell – täistunnid.
Jutustamine oma päevast.

 

 

ÕPPENÄDAL 8:


SOOVITUS:

Kutsuda külla lapsevanemad oma tööst rääkima või külastada mõnd töökohta.

 

LÕIMING:

TÖÖ KIIDAB TEGIJAT. Erinevad ametid ja töövahendid. Millist tööd tahaksid sina suureks saades teha? Aedniku amet. Taimede kasvatamine. Sügis ja köögiviljad. Vanast ajast pärit head ja lihtsad retseptid. Ilmakaared. Ilm ja ilmateade. 

VAHENDID:

Igale lapsele üks arvukaart 1st 10ni (M, mäng „Vihma sajab, varju alla!“)
Erinevad köögiviljad vaatlemiseks (L, pilt lk 18)

 

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Aabits
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 82–83
JUUKSUR, KOKK JA AEDNIK


Kuulamine: lk 82 „Töö kiidab tegijat“
Küsimus: mis tööd tahad sina suureks saades teha?
Lotte, Alberti ja Bruno unistused.
Rühmatöö:
ühe loo väljavalimine ja kaaslastele esitamine.
Vestlus elukutseks vajalikest oskustest.
MIDA TEEB? MIDA TEEVAD? RISTSÕNA. KIRJATEHNIKA: KIRJATÄHED i, u, ü, e

LK 56–57
Mida teeb?
Pudru retsept.
Kiituskiri kokatädile.
LK 46–47
HULGAD


Hulga mõiste kordamine, rühmitamine ühiste tunnuste alusel. Tutvumine diagrammiga ja andmete kandmisega diagrammitabelisse. Et käru ja ämber on nii ehitajale kui ka aednikule sobivad töövahendid, võib siin väike segadus tekkida. Näidist arvesse võttes jäävad asjad seekord aednikule.

Puuduva arvu leidmine võrdusesse proovimise teel. Õpetajale. Õpilane asendab 1. klassis proovimise teel lihtsamatesse võrdustesse seal puuduvat arvu oma arvutusoskuste piires.

Toredad ametid ja nende töövahendid.
Teeme makaronisalatit ja pannkoogitainast.

Järjestamine, järgarvud. Jutusta piltide põhjal, kuidas Lotte külalisi kostitas.

Mäng „Lõbus reis“
LK 18–19
SÜGIS JA KÖÖGIVILJAD


Mõisted:
aed, põld, köögiviljad, juurviljad, tervislik
Küsimused:
kuidas Lotte köögivilju kasvatas? Millistel köögiviljadel süüakse vilju? Seemneid? Lehti? Juuri? Õisi? Millised köögiviljad on juurviljad? Miks neid nii kutsutakse? Milline on sinu lemmik köögivili? Kust saab sinu pere köögivilju? Miks on tomat sinu tervisele kasulikum kui komm?
Kirjalikult:
kirjuta joonele aastaaeg, joonista oma lemmik köögivili, kirjuta lünka õiged sõnad, tee nimed punaseks.
Mäng „Köögiviljad ja puuviljad“
TLK 84–85
OSAVAD LEIUTAJAD


Kõige naljakama lause ettelugemine.


Pildi vaatlus ja arutelu: Karu Kirill puhub kuuseflööti. Missuguste loomade-lindude tekitatud helid on kõrged, missuguste helid on madalad?


Pealkirja mõtlemine.
LK 58

Sõnade otsimine ja kirjutamine.
LK 48–49
LIITMINE JA LAHUTAMINE 10 PIIRES


Diagrammitabeli uurimine, selle tõlgendamine. Andmete võrdlemine.
Tabelis on 1 tl soola, retseptis näpuotsaga. Kumma sina valiksid? Kas soolased toidud on head?
Toitu peab valmistama pestud käte ja puhaste riietega.

Liitmine ja lahutamine. Puuduva arvu leidmine võrdusesse.

Mäng „Küpsetama!“
KLK 86–87
MÖLDER, PAGAR JA PIRUKAS


Kiri. Kellele kirjutab Sapsu kirja? Kellele oled sina kirja kirjutanud? Sõna lisamine lausesse.
LK 59

Mida teeb? Mida teevad? Käitumine sööklas.
LK 50–51
LIITMINE JA LAHUTAMINE 10 PIIRES


Liitmine, summa. Täidetud lünkteksti järgi on võimalik keeta nõgesesuppi. Mille poolest on nõgesesupp kasulik? Vanast ajast pärit head ja lihtsad retseptid.

Mäng „Vihma sajab, varju alla!“
NLK 88–89
LIHTNE LUULETUS JA MAGUS SIBUL


Kahekõne:
millest räägivad omavahel Sebastian ja Benno?
Kahekõne:
millest räägivad Benno ja Lotte?

Riimid. Intonatsiooniharjutus.
LK 60

Ristsõna vastus: LASTE LUULESAADE

RLK 90–91
MÕNUSAD UUDISED


Ilmakaared. Ilm. Ilmateade.
Vestlus:
millised on head uudised sinu pere jaoks?

Rollimäng „Postiljon“
LK 61

Töö aabitsa tekstiga:
Kes nii ütleb? Ilmateade. Eesti kaart.

 

 

ÕPPENÄDAL 9:


SOOVITUS:

Külastada kodukoha muuseumi ja/või korraldada klassis vanade asjade näitus.

 

VAHENDID:

Pool kilo kuivatatud herneid ja nöörijupid ringikeste moodustamiseks (M, mäng „Herneste puhastamine“)
Pall või pehme mänguasi (M, mäng „Edasi ja tagasi“)
Erinevate teraviljade seemneid igale paarile, alused, luubid. Erinevad teraviljatooted koos pakenditega – jahu, manna, makaronid, leib, sai jne (L, vaatlemine)

LÕIMING:

OMA KODU, KULLAKALLIS. Põlvest põlve edasi antud oskused ja tarkuseterad. Vanemate head nõuanded. Vanaaegsed tööriistad ja tarbeesemed. Kodused toimetused sügisel.

 

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Aabits
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 92–93
RÄNNUKOER KLAUS


Kuulamine: lk 92 (rännukoer Klaus)
Küsimus: millistesse paikadesse sina sooviksid rändama minna?
Lotte, Alberti ja Bruno unistused.
Arutlus:
mida mõtlevad ema ja isa? Mida mõtleb Klaus?
Jutustamine pildi järgi. Kõige ilusama lause lugemine.
LIITSÕNAD. SÕNADE ARV LAUSES. SÕNADE JÄRJEKORD LAUSES. LAUSE LAIENDAMINE. ÜKS JA MITU. MILLEGA? KIRJATEHNIKA:
KIRJATÄHED l, o, õ, ö


LK 62–63
Lause lõpetamine. Sobiv täht sõna lõpus.

Sõnavara rikastamine.
LK 52–53
ARVUD 1–100.
TÄISKÜMNETE LIITMINE


Kui 4 + 3 = 7, siis 40 + 30 = 70.
Täiskümnete arvurida 1–100.

Kodused toimetused sügisel. Koristame saaki ja säilitame sügisande. Erinevad säilitusviisid. Põlvest põlve edasi antud oskused ja tarkuseterad.

Õpetajale. Tähelepanelik leiab, et säilituskaste on 11. Mis saab siis, kui 100 on täis ja juurvilju jääb üle?

Mäng „Adalberti tehtemasin“
LK 20–21
SÜGIS ON VILJALÕIKUSE AEG


Mõisted:
leib, küpsetama, teravili: rukis, oder, nisu, kaer, seeme
Küsimused:
kuidas leib meie lauale jõuab? Milliseid toite teraviljast tehakse? Millised teraviljatoidud sulle maitsevad?
Arutlus:
kas leiba saab lauale kergesti või raskelt Kiiresti või aeglaselt?
Küsimuste küsimine piltide järgi: leiva valmimine, vili ja tooted.
Kirjalikult:
reasta, tõmba joon ümber, näita noolega, leia sõnad.
Uurime teraviljade seemneid.
TLK 94–95
SAJAJALGSE EKSKURSIOON


Ennustamine:
mida näeb või mis juhtub paikades, kuhu teeviidad näitavad?
Salmike intonatsiooniharjutuseks:
sosinal, rõõmsalt, salapäraselt, unistavalt.
LK 64

Sõnade järjekord lauses. Lause koostamine ja kirjutamine. Sõnade arv lauses. Punkt lause lõpus.
LK 54–55
TÄISKÜMNETE LAHUTAMINE


Sajatabeli täitmine, arvurida 1–100. Saagikoristuse aeg on käes. Aiasaadused.

Õpetajale. Lepatriinude mustriülesandes on vaja lugeda lille õielehti. Neid on 5, 6 ja siis 7. Eelmisele peab tegema 4 ja järgmisele 8.

Mäng „Herneste puhastamine“
KLK 96–97
MAAILMA KÕIGE TOREDAM ISA


Arutlus:
kuidas töötab Tomi veski?
Vestlus: emade õpetused.
LK 65

Sõnade arv lauses. Lause laiendamine. Omadussõnad. Milline peab olema poemüüja?
LK 56–57
ÜHELISED, KÜMNELISED, SAJALISED


Millest koosneb sajaline? 100 ühelist = 10 kümnelist = 1 sajaline.
Tekstülesannete lahendamine. Täiskümnete liitmine ja lahutamine. Saagikoristuse aeg on käes. Mida korjatakse sügisel metsast? Kuidas säilitada metsamarju?

Lk 57 on viga. Peab olema "70-30+50="

Mäng „Edasi ja tagasi“
NLK 98–99
SUUR KASTAN


Arutlus:
millest jänesed tähtsal koosolekul räägivad? Kes sind hea nõuga aitab? Lause selgitamine pantomiimiga.
LK 66

Üks. Mitu. Tabeli täitmine.
RLK 100–101
HUVITAV MUUSEUM


Teraviljad. Nimekiri putrudest, mida klassi lapsed söövad. Vanaaegsed töö- ja tarberiistad ning nende kasutamine.
Mõistekaartide koostamine.

Lisalugemine „Osavad metsalepatriinud“
LK 67

Millega? Kellega?
Lünkharjutus. Lausele sobiva lõpu leidmine.

Harjutusi lisatööks: lk 68–69

 

 

ÕPPENÄDAL 10:


SOOVITUS:

Kutsuge külla vanavanemaid. Paluge lastel perefotosid kooli kaasa võtta. 

 

LÕIMING:

KUST ME TULEME? Pere ja sugulased. Meie naabrid kodus ja looduses.  

 

VAHENDID:

Arvukaardid 1–10 õpetajal (mäng „Eduardi naljakas arvutamine“)
Eesti kaart ja kleepsud vanavanemate elukohtade tähistamiseks.

 EESTI KEEL – Aabits
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 106–107
LOTTE LUGU


Kus elavad sinu vanavanemad?
(Õpetaja abiga pannakse täpikesed Eesti kaardile.)
JutustamineLotte sugulastest.

Nimede otsimine tunnuste järgi:
selles nimes on 4 tähte, viimane täht on U.
NIMED. TABELI TÄITMINE. OMADUSSÕNAD. KIRJATÄHED n, m, p

LK 70–71
Sugupuu – jutustamine skeemi järgi. Nimed. Sarnase kõlaga nimed. Ärakiri.

Lünkharjutus: kaksiktäishäälik sõnas.

Sõnade järjekord lauses.
LK 58–59
LAHUTAMINE


Vahe on lahutamise tulemus. Liidame ja lahutame.

Liisa ja Oskari sugupuu uurimine. Tekstülesanded pildi põhjal. Ülesannete lahendamise käigus saavad selgemaks sugulussuhted perekonnas (sugupuu pilt aabitsast lk 107)

Mäng „Mina siin!“
LK 22–25
MEIE NAABRID

Planeerida õuetund.
Elus ja eluta looduse näited, vaatlemine.
Mõisted:
naaber; elusolendid: taimed, loomad, seened; eluta loodus: vesi, õhk, kivid, Päike; toitumine; hingamine; kasvamine; paljunemine
Küsimused:
kuidas sa käitud oma naabriga kohtudes? Mille poolest erinevad elusolendid eluta loodusest? Mida tähendab „paljunema“?
Arutlus:
elus ja eluta loodus pildil – millistele numbritele sa ringi ümber ei tõmmanud? Miks?
Küsimuste küsimine piltide järgi: lepatriinud – naabrid; Lotte ja loodus tema ümber, linnupere ja selle naabrid, elus ja eluta loodus.
Kirjalikult:
tee lause järele naerunägu, tõmba joon ümber, tõmba punane joon peale, kirjuta sõnad.
TLK 108–111
ALBERTI LUGU


Paaristöö:
jänese otsimine pildilt kirjelduse järgi.
Arutlus:
mida paneksid sina kotti kui peaksid nädalaks kodust ära sõitma?
Mõtle jutule järg: lk 109,
lemmiklõigu valimine ja lugemine.
LK 72–73

Vanasõna. Töö aabitsa tekstiga. Joonistamisülesanne.

Omadussõnad. Märksõnaskeem.
LK 60–61
LIITMINE JA LAHUTAMINE. NELJA VÕRDUSE KOOSTAMINE


Liitmise ja lahutamise seos.
Nelja võrduse koostamine: ühe arvu avaldamine liitmis- või lahutamistehte abil neljal erineval viisil.

Uurime jänesepere lugu. Jutukese väljamõtlemine piltide põhjal. Tekstülesanded.

Piltülesande vastus: ALBERTI SUGUVÕSA ON SUUR.

Mäng „Jäneste maja“
KLK 112–113
BRUNO LUGU


Milliseid spordivahendeid Vambola kasutas? Nimede otsimine teksti lõikudest ja kirjutamine tahvlile.
LK 74–75

Nimed ja suur algustäht. Lause lõpetamine. Milline on hea sõber? Tegevused koos sõpradega. Tabeli täitmine.
LK 62–63
NELJA VÕRDUSE KOOSTAMINE


Arvutamine ja neli võrdust. Liitmine ja lahutamine. Tabeli täitmisel selgitame välja, mis on rida ja mis on veerg.

Kuidas elab karupere? Nimede õigekiri.

Mäng „Eduardi naljakas arvutamine“
NLK 114–117
EDUARDI LUGU


Kuulamine: lk 114–115, Eduardi lugu
Küsimus: kuidas Kusti veest välja sai?
Pildi vaatlemine ja jutustamine.

Paaristöö: piltide järgi küsimuste esitamine ja neile vastamine.
Milliseid matkatarkusi sina tead?
LK 76

Ilusad sõnad. Mõistatused koduloomadest. Omadussõnad.

Vea parandus harjutuses 3: missuguseid omadussõnu ei kasutata koera kohta?

RLK 118–121
GIOVANNI LUGU


Hüüdlausete koostamine piltidel toimuva kohta. Lemmiklõigu valimine ja lugemine.
LK 77

Nimed. Värvimine juhise järgi.

 

 

ÕPPENÄDAL 11:


SOOVITUS:

Nädala lõpuks valmib loovtöö „Meie klassi lemmikmängud“ või diagramm lemmikmängudest. Varuda loomapilte seinal näitamiseks (L).

 

VAHENDID:

Igale lapsele üks punane ja üks roheline kaart või värvipliiats (M, mäng „Start-stop!“)
Tehtekaardid (M, mäng „Spordihiirte teatejooks“)
Pipett või pulgake vee võtmiseks, kile vm alus, millele piisk teha. Kaks keeduklaasi, põleti (piirituslamp), statiiv (L, aurustumise katse)

LÕIMING:

MÄNG TEEB MEELE RÕÕMSAKS! Vihmaste päevade tubased mängud.  Vihm. Vee erinevad olekud. Koduloomad ja metsloomad.

 

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Aabits
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 122–125
TELEFON


Mäng „Telefon“.
Kahekõnede lugemine. Intonatsiooniharjutus (kahe erineva hääletooniga lugemine).

Aheljutustamine pildi järgi.
Tagurpidi lugemine.
LAUSE LAIENDAMINE. OMADUSSÕNAD. JUTU PEALKIRI. RIIMUVAD SÕNAD. KIRJATEHNIKA: KIRJATÄHED j, a, ä, d

LK 78
Lause laiendamine. Punkt lause lõpus. Mängu kirjeldus. Mõtle jutule pealkiri.

LK 64–65
ÜHEKOHALISTE ARVUDE LIITMINE ARVULE 9


Enne liidan nii palju, et saan 10 täis, siis liidan ülejäänud osa.

Järgarvude kordamisel tuletame meelde vikerkaarevärvid: punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla.
Mäng „Start–stop!“
LK 26–27
SÜGIS ON VIHMANE AEG

Mõisted:
vesi, vihm, veepiisk, udu, vedel vesi, veeaur (alati nähtamatu), auruma, voolama, sadama (pilvest alla langema)
Küsimused:
kas vihma sajab kõikidest pilvedest? Kus leidub looduses vett? Mis juhtub veega, kui seda soojendada pikka aega? Mis soojendab looduses vett? Mõtle küsimus jutu „Vallatu veetilk“ kohta.
Arutlus:
kumba nähtust me näeme, kui vihma sajab või vesi aurub?
Küsimuste küsimine piltide järgi: vee aurumine ja vihma sadamine, vesi looduses.
Kirjalikult:
joonista veepiisa kuju, joonista muutused, näita noolega, kirjuta noole juurde joonele, joonista veepiisad, kirjuta oma küsimus vallatu veepiisa kohta.
Uurime: millise kujuga on veepiisk? Mis juhtub veega, kui seda soojendada pikka aega?

Veepiisa aurustumise katse: Pane mõlemasse keeduklaasi ühepalju vett ja märgista veetase markeriga. Ühte klaasidest hakka põleti kohal soojendama (alusta tunni algul). Keeduklaasi kohale tekib aur, mis on tegelikult juba kondenseerunud veeaur ehk väikesed veepiisad (vedelas olekus) õhus (udu). Pikalt soojendades veetase klaasis alaneb. Võrduseks – looduses aurub vesi kogu aeg. Mida soojem, seda kiiremini.


Kuulamine: „Vallatu veetilk“. Kui kuuled sõna „vesi“ või „vee“, siis klõbista sõrmedega laual.
TLK 126–127
ÜKSTEISE JÄREL KÄIMINE


Mängureeglite mõtlemine pealkirja ja piltide abil. Mängimine.
LK 79

Omadussõnad. Lausete moodustamine.
LK 66–67
ÜHEKOHALISTE ARVUDE LIITMINE ARVULE 8


Liitmine ja lahutamine. Koduloomad (hobune, lehm, lammas, kass, koer, küülik). Elu maal, talus. Koduloomade ja metsloomade elu võrdlemine. Mis on sarnane, mis erinev?

Mäng„Lähme tallu!“
KLK 128
HEERINGAS


Liisusalmid. Mängujuhi valimine liisusalmide abil. Mängimine.
LK 80

Nimed. Kaksiktäishäälik ÜÜ.
LK 68–69
ÜHEKOHALISTE ARVUDE LIITMINE ARVULE 7


Metsloomad. Kui vanaks elavad keskmiselt loomad looduses (nt rebane, metskits, orav, metssiga, hiir)? Järjestame loomad vanuse järgi.
Võrdleme loomade elu Eestis ja mujal (pilt liitmisülesandega). Mis on sarnane, mis erinev? Õpetajale. Tabelis peaks tähelepanu pöörama sellele, et aasta lühendi kirjutamisel ei kirjutata punkti.

Mäng „Spordihiirte teatejooks“
NLK 129
TÄIDAN LAEVA


Arutlus: millist nõu annaksid Albertile?
Mängimine.
LK 81

Funktsionaalne lugemine.
Mäng „Täidan laeva“

RLK 130–131
PEITUS


Kuulamine: lk 130, „Peitus“
Küsimus: kus on parem peitust mängida, kas toas või õues?
Jutustamine pildi järgi tugisõnade abil.
Lugemine sõnu asendades (nt „sipelgas“ asemel „ämblik“).

Mängimine:
„Kuum kartul“, „Värvid“, „Ringi sees, mis teed seal sina, võime meie korrata“ jt tubased mängud
LK 82–83

Mängud toas ja õues. Peidetud sõnad. Omadussõnad.

Ristsõna vastus: ROOSA

 

 

ÕPPENÄDAL 12:


SOOVITUS:

Nädala lõpuks valmib rühmatööna loovtöö „Spordiräpp“.

 

VAHENDID:

Pall või pehme mänguasi (M, mäng „Bruno pallimäng“)
Iga laps võtab kooli kaasa 1–2 täringut (M lk 73)
Pallide täpsusvise takjakinnitusega alusel (M lk 75)
Arvukaardid 1–20 klassi seintele kinnitamiseks (M, mäng „Loomalaste noolemäng“)
Erinevad viljad ja seemned vaatlemiseks (L, mäng „Seemnete omadused“, vt loetelu tunni kirjeldusest)

LÕIMING:

SPORT ON SUUR RÕÕM. Sportlik eluviis. Erinevad spordialad ja spordivahendid. Elamused. Loodus valmistub talveks.

 

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Aabits
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 132–133
JUDO


Intonatsiooniharjutus: Juku salmike (hüüdes, sosistades, uhkelt, õhinal)
Uudise koostamine: „Lotte, Bruno ja Albert võistlesid Jaapanis“
MIDA TEEB? PIKK TÄISHÄÄLIK SÕNAS. VASTANDSÕNAD. SULGHÄÄLIKUD. LIITSÕNAD. KÜSIMUSTE MOODUSTAMINE. KIRJATEHNIKA: KIRJATÄHED g, h, k, v

LK 84–85
Kuulutus. Loogikaharjutus.
Mida teeb?
Mõistatus. Küsimuste koostamine.
LK 70–71
ÜHEKOHALISTE ARVUDE LIITMINE ARVULE 6


Sportlik eluviis.
Milliste spordialadega oled sina tegelenud? Milliseid spordivahendeid leiad piltidelt?
Tekstülesannete lahendamine. Piltide põhjal ülesannete koostamine.

Õpetajale. Ühekohaliste arvude liitmise õppimisel on puudu tehe 6 + 7 = __.

Mäng „Bruno pallimäng“
LK 28–31
TAIMED VALMISTUVAD TALVEKS


Mõisted:
lehtede langemine, raagus puud, lehtpuu, okaspuu, igihaljas, okas, vili ja seeme, paljunema, toitev
Arutlus: miks kõik puud sügisel raagus ei ole? Kuidas aru saada, kas tegemist on vilja või seemnega?
Küsimused piltide põhjal:
sügisene loodus, lehtede langemine, viljad ja seemned
Kirjalikult:
kirjuta ringi sisse number, värvi okaspuud, tõmba joon ümber, ühenda vili seemnega, joonista uuritud seemned, kirjuta sõnad piltide alla.
Uurime: vaatle ja uuri (katsu, nuusuta, kuula, maitse) erinevaid seemneid
Mäng „Seemnete omadused“
Erinevad viljad ja seemned:
kastanimunad koos kestadega; tammetõru koos lüdiga; vahtra tiibvili; pärna vili; päevalilleseemned; metsapähklid; maapähklid e arahhiis; rosin kividega jne (et laps õpiks eristama: seeme on vilja sees!). Kuuse- ja männikäbid – pole viljad, sest seemned on lahtiselt käbisoomuste vahel. Lehtpuu lehed, kuuse- ja männiokkad (koos oksaga, et näidata – kuuseokas kinnitub üksi, männiokas kahekaupa e paaris). Okas on väga kitsas leht.
TLK 134–137
SPORDIHIIRED


Kuulamine: lk 134–135 „Spordihiired“
Küsimus: Mida spordihiirtele soovitaksid?
Arutlus: Millist sporti saab teha koos? Aga mida saab paremini teha üksi?

Kujuta ette, et oled Bruno asemel. Räägi, mida sa näed.

Rollimäng „Spordireporter Bruno“
LK 86

Pikk täishäälik sõnas. Vastandsõnad. Enda iseloomustamine.
LK 72–73
ÜHEKOHALISTE ARVUDE LIITMINE ARVULE 5


Millega tegelevad spordihiired Eedu, Teedu ja Uudu? Tekstülesanded.
Diagrammi täitmine, tulemuste võrdlemine.

Õpetajale. Esimese täringumängu tulemuse (lk 73 ruudustik) peaks koos lastega värvima. 3+5=8, seega on vaja värvida 8 ruudukesega torn. Summa on väiksem kui 10.

Mäng „Kirpude hüppevõistlus“
KLK 138–139
MATI JA VALGUSFOOR


Pildi vaatamine ja ennustamine, millest tuleb loos juttu.

Rooma numbrite tutvustamine:
I, II, III, IV, V
LK 87

Liitsõnad.
Küsimuste esitamine kuulsale sportlasele. Küsimärk küsilause lõpus.
LK 74–75
KORDAMINE


Kordame liitmist üleminekuga ühest kümnest teise. Meeldetuletuseks liitmist hõlbustav võimalus. 6 + 5 = 11 / 5 + 6 = 11

Õpetajale. Ämbrite ja pallide ülesandes on vahetusse läinud arvud 7 ja 8 ämbritel arvudega 15 ja 14 pallidel.

Nooleviskemäng – pallide täpsusvise takjakinnitusega alusele

Mäng „Loomalaste noolemäng“
NLK 140–141
MATI JA LENDAVAD SEAD


Dramatiseeringud. Lugemine muudetud sõnadega. Jutupildi tegemine.
LK 88

Sulghäälikud.
Head soovid sportlasele.

RLK 142–143
MATI REIS ÜMBER MAAILMA


Rühmatöö: jutustamine pildi järgi
Millised seiklused ootasid Matit koduteel?
Tahvlijutu kirjutamine:
„Mati reis ümber maailma“

 

 

ÕPPENÄDAL 13:


SOOVITUS:

Nädala lõpuks valmib loovtöö „Tagurpidi jutud/laused“. VALMISTUMINE AABITSAPEOKS (näidiskava, “Külma peletamise laulu” noot)

 

VAHENDID:

Igal lapsel kaasas täring (M)
Pall või pehme mänguasi (M, mäng „Alberti arvupall“)
Igal lapsel kaart joonistatud lumehelbega (M, mäng „Ainult ükshaaval“)
Loomahäälte kuulamiseks: loodusheli.ee(L, kuulamine, võrdlemine)
Kaks pikka nööri mänguväljaku tähistamiseks (L, mäng „Loomade vajadused“)
Loomade pildid või nimesildid igale lapsele, pesulõksud piltide kinnitamiseks (L, mäng „Kes ma olen“)

LÕIMING:

SOE TUBA, MAGUS JUTT. Meeleolu ja näoilmete kirjeldamine. Jutustamisoskuse arendamine. Koduloomad ja metsloomad.

 

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Aabits
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 144–145
NALJAKAS ÕUDUKAS


Lugemine osalistega.
Lugemine sõna „must“ asendamisega.
Pildi tegelaste meeleolu kirjeldamine näoilmete järgi.
Jutustamine pildi järgi „Pööningul on põnevad asjad“. Kuidas lohutada sõpra?
TÄISHÄÄLIKUÜHEND. RIIMUVAD SÕNAD. LÜNKTEKST. NIMED. KIRJATEHNIKA:
KIRJATÄHED b, r, s


LK 89
Täishäälikud. Täishäälikuühend. Raamatud ja lugemine.
LK 76–77
KORDAME LIITMIST ÜHEST KÜMNEST TEISE.


Liitmine ja lahutamine. Uurime tähestikku ja paneme kirja tähtede võistluse tulemused. Mitu täishäälikut, kaashäälikut ja sulghäälikut on eesti tähestikus? Õpetajale. Eesti tähestikus on 6 sulghäälikut, õige tehe on 8 - 1 + 1 = __ .

Ristsõna – harjutame vastuste kirjutamist sõnadega.
Täringumäng naabriga.
Mäng „Lottemaa tegelased“
LK 32–35
KODULOOMAD JA METSLOOMAD


Mõisted:
kodu, koduloom, metsloom, vajadus, elusolendi vajadused – toit, vesi, kaitse (saab varju vaenlase, külma ja vihma eest)
Küsimused:
kas metsloomadel polegi kodu? Milliseid koduloomi oled näinud? Kus? Milliseid metsloomi oled näinud? Kus?
Arutlus:
miks on sulle kodu vaja? Aga koduloomale? Metsloomale? Ilma milleta sa elada ei saaks? Aga loomad?
Küsimuste küsimine piltide järgi: metslooma ja kodulooma kodupaiga võrdlemine. Milliseid elupaiku pakub mets? Loomade võrdlemine.
Kirjalikult:
kirjuta looma juurde täht, leia tähesegadikust nimed, vali õiged sõnad ja kirjuta joonele.
Mängud „Loomade vajadused“; „Kes ma olen?“
TLK 146–147
PÕNEV VÕISTLUS


Arutlus:
Millise võistluse sina tähtede jaoks korraldaksid?
Klassi parima reporteri valimine (pala ühe lõigu lugemise järgi).
LK 90

Täishäälikuühend. Kõnekäänud. Sama tähendusega sõnad.
LK 78–79
KORDAME LIITMIST JA LAHUTAMIST 20 PIIRES.


Liitmine ja lahutamine. Maitsvad teraviljatoidud. Nisu, rukis, oder, kaer.
Pildilt informatsiooni leidmine, lünkteksti täitmine.
„Head isu!“ ja „jätku leiba!“
Lauakatmine
(eeskujuks internetist korralikult kaetud laud)
KLK 148–149
TSIRKUS


Paaristöö:
pildilt kirjelduse järgi tegelase leidmine.
Jutust kõige lühema ja kõige pikema lause leidmine.
LK 91

Liisusalmid. Riimuvad sõnad. Etteantud tähega sõnade koostamine.
LK 80–82
KORDAME LIITMIST JA LAHUTAMIST. KOOSTAME 4 VÕRDUST


Koostame 4 võrdust. Salakirja võti on tagurpidi lugemine.
Salakirja lahendus: MINE TAHVLI JUURDE JA JOONISTA ÜKS LUMEHELVES! Õpetajale. Kindlasti tasuks nüüd rääkida päris õigetest lumehelvestest, mis on kuuekandilised. Põnevat lugemist leiate aadressilt http://www.looduskalender.ee/node/11998 .

Nuputa lahendus:
153
315
531

Mängud „Alberti arvupall“; „Ainult ükshaaval“
NLK 150–151
ÜLLATUS


Mõistata, kellelt võiks varblane Vambola kirja tuua. Mis seal kirjas võiks olla?
Lugemine osalistega (k.a jutustaja).
Tagurpidi lugemine.
LK 92

Mäng „Detektiivid“
Töö lugemispala tekstiga, lünkharjutus.
Klassi lugemispesa.
RLK 152–153
KIRJANIK JUKU


Kuulamine: lk 152 „Kirjanik Juku“
(viimane lause on „Viimasest lehest tegi ta lennuki ja kinkis põrnikas Peetrile“.)
Küsimus: miks Juku oma lennuki ära kinkis?
Täislause moodustamine iga pildi kohta. „Elava“ jutukese koostamine.
Arutlus: milline muusika sobiks iga pildi juurde (vaikne, hoogne, rütmikas, kurb jms)?
LK 93

Nimed. Jutu pealkiri. Täishäälikud. Sulghäälikud. Suluta kaashäälikud.

 

 

ÕPPENÄDAL 14:


SOOVITUS:

Valmib ühistöö „Kiri jõuluvanale“.  VALMISTUMINE AABITSAPEOKS (näidiskava nootidega)

 

VAHENDID:

2–3 palli või pehmet mänguasja (M, mäng „Kindel rada“)
10 pähklit (M, mäng „Vana aja pähklimäng“)
Pall (L, mäng „Kuidas valmistuvad loomad talveks?“)
Erinevad loomade toidud: kuivatatud marjad, pähklid, seemned, puude oksad ja koor, käbid jne (L, mäng „Talveks toidutagavarade kogumine“, TR lk 37)

LÕIMING:

ÕUES TALV JA LIBE JÄÄ!  Kõige külmem aastaaeg – talv. 12 kuud ja aasta. Nädalapäevad. Tegevused talvel ja lumes. Talveks valmistumine. Metsloomade toitmine. 

 

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Aabits
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 154–155
TALVELAULUD


Talvise ilma kirjeldamine pildi järgi ja aknast välja vaadates.
Rändlinnud ja paigalinnud.
Kava koostamine. Jutustamine.
LÜHIKE JA ÜLIPIKK KAASHÄÄLIK. LÜNKTEKST. SUUR ALGUSTÄHT NIMEDES JA LAUSE ALGUSES. KIRJATEHNIKA: KIRJATÄHED VÕÕRTÄHED

LK 94
12 kuud ja aasta. Loogikaülesanne.

Lünkharjutus: kaksiktäishäälik sõnas.

Sõnade järjekord lauses.
LK 83–84
KORDAME LIITMIST JA LAHUTAMIST


Tekstülesannete lahendamine. Rändlinnud lendasid soojale maale. Miks nad seda igal sügisel teevad? Missugused linnud talvituvad Eestis?
Adalberti lumemasina abil saame arvutada.
Leia sõnasegadikust tehetele sõnalisi vastuseid.

Mäng „Lähme tallu!“ lk 67
LK 36–37
IMETAJAD VALMISTUVAD TALVEKS


Mõisted:
loom, imetaja, lind, talv, karvad, suled, toidutagavara, rasvakiht naha all.
Küsimus:
kuhu kaovad sügisel selgrootud loomad, nagu putukad, teod jt?
Arutlus:
kuidas koduloomad talveks valmistuvad? Metsloomad? Sina ise? Sinu pere? Millised omadused on loomadele vajalikud, et nad toitu leiaksid ja seda võimalikult palju varuda saaksid?
Küsimuste küsimine piltide järgi: loomade talveks valmistumise viisid; orava, uruhiire ja kopra toit talvel ja suvel.
Kirjalikult:
kirjuta puuduvad sõnad, ühenda joonega.
Mäng „Talveks toidutagavarade kogumine“
TLK 156–157
LUMELEIUTISED


Leiutajateküla lumeleiutised.
Arutlus:
kuidas töötab Adalberti masin? Milleks ta seda kasutab?
Jutustamise kolme osa selgitus:
alustus, sündmused, lõpetus.
LK 95

Sõnade moodustamine. Paaride leidmine.
LK 85–88
KORDAME LIITMIST JA LAHUTAMIST


Tekstülesannete lahendamine. Kelguvõistlustel. Millist kavalust Adalbert kelguvõistlustel kasutab? Kui palju sellest abi võiks olla? Mis kärbes Jaaguga juhtus?

Ravimtaimed ja -teed: nurmenuku-, pärnaõie-, piparmündi- ja kummelitee. Kuidas mõõta, kes tuli kelguvõistlusel esimeseks?

Ristsõna arvude tundmise ja sõnalise vaste kirjutamise kohta. Loendamine ja järgarvud.

Mängud „Ainult ükshaaval!“; „Kindel rada“
KLK 158–159
KELGUVÕISTLUS


Kas-küsimuste väljamõtlemine kelgumäe pildi põhjal.
Ahellugemine.
Kava koostamine (täislaused).
Jutustamine.
LK 96–97

Suur algustäht. Lause. Jutt. Mitmus. Lünkharjutus. Nädalapäevade nimetused.
LK 89–90
KORDAMINE: MIS ON HULGAD?


Liitmine ja lahutamine. Esemete jagamine hulkadesse. Tabeli täitmine pildi põhjal.
Jõuluootuses Leiutajateküla.
Mäng „Vana aja pähklimäng“
NLK 164–165
LUMELINN



Lisalugemine:
lk 160–161 „Giovanni üllatus“
lk 162–163 „Suitsusaun“
LK 98

Lausete koostamine.
Intonatsiooniharjutus.

R

 

 

ÕPPENÄDAL 15:


SOOVITUS:

Nädala lõpuks valmib loovtöö „Meie klassi lemmikmängud“ või diagramm lemmikmängudest. Varuda loomapilte seinale näitamiseks (L). AABITSAPIDU (näidiskava nootidega). 

 

VAHENDID:

Kalender (L, talve algus, pööripäevad, päikesetõus ja -loojang)
Pall (M, L)
Täringud (M)
Looduslikku materjali jõuluehete valmistamiseks

LÕIMING:

JÕULUD ON HELGED PÜHAD! Jõuluootus. Jõulueelsed askeldused. Jõulurahu. 

 

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Aabits
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 166–167
LUMEMEMM


Rühmatöö: lumememme tegemise õpetuse koostamine.
Paarislugemine.
KIRI. RIIMUVAD SÕNAD. OMADUSSÕNAD. LIITSÕNAD

LK 99
Kiri päkapikule.
LK 91–92
KORDAMINE: LIITMINE JA LAHUTAMINE, TEKSTÜLESANNETE LAHENDAMINE


Jõulunädal. Oskari jäätisemasin tegi hoolega tööd. Milline jäätisesort sulle kõige rohkem meeldib? Kas kodus saab ka jäätist valmistada?
Mitmest pallist sa lumememme teed? Selgita, arvsõnu ja tehteid appi võttes, kuidas sa memme ehitad.
Õpetajale. Lk 92 on punaseks vaja värvida vastused 5 ja 6, roheliseks 7 ja 8 ning kollaseks 9 ja 10.

Mäng „Patsumasin“
LK 38–39
TARK TEAB (kordamine)

Mõisted:
talv, pööripäev, öö ja päeva pikkus
Küsimuste küsimine piltide järgi:
talveks valmistumine, kuuse kaunistamine, looduslik ja tehislik, elus ja eluta.
Küsimused:
kas pööripäeval pöörab päev ringi? Mis oli sügisesel pööripäeval teisiti kui talvisel? Mida huvitavat said teada loodusõpetuse tundides? Milliseid elamusi sa said?
Kirjalikult:
kirjuta talve alguse kuupäev ja kellaaeg, joonista lemmikmoosi purk koos sildiga, värvi kaunistuste lipsud roheliseks või punaseks.
Mängud „Puuviljad, köögiviljad, teraviljad“.
Soovi korral:looduslikest materjalidest jõuluehete valmistamine.
TLK 168–169
JUKU UNENÄGU


Vastused Juku küsimustele. Põhjendused vastustele.
Millest sina sooviksid jõuluvanaga rääkida?

Ettelugemine:
lk 170–171 „Jõuluvana ootel“
LK 100

Lause sobiv lõpp. Riimuvad sõnad.

LK 121–123

Jõululuuletuse valimine ja õppimine.
Omadussõnad.
Kiri jõuluvanale.
LK 93–95
KORDAMINE: LIITMINE JA LAHUTAMINE, 4 VÕRDUSE KOOSTAMINE


Juku ootab jõulumeest.
Ruutude põhjal nelja võrduse koostamine. Täringumäng, tehete kirjutamine ruudulisele lehele.

Sudokude lahendamine – tehke klassis kõik koos. Õpetajale. Sudokude lahendamisel tuleks jälgida, et igas reas ja veerus on kõiki kujundeid üks. Samuti on paksema joonega eraldatud neljases ruuduplokis kõiki kujundeid üks. Alustatakse sealt, kus on puudu ainult üks kujund.
Viga puuviljadega tabelis. 4. rea banaanid peaks olema vasakult esimeses kastis. Tühjaksjäänud kolmandasse kasti joonistada pirn.

Mäng „Jõuluvana ütles“
Veepiisa aurustumise katse:
pane mõlemasse keeduklaasi ühepalju vett ja märgista veetase markeriga. Hakka ühte klaasi põleti kohal soojendama (alusta tunni algul). Keeduklaasi kohale tekib aur, mis on tegelikult juba kondenseerunud veeaur ehk väikesed veepiisad (vedelas olekus) õhus (udu). Pikalt soojendades veetase klaasis alaneb. Võrduseks – looduses aurub vesi kogu aeg. Mida soojem, seda kiiremini.
KLK 172–173
GUSTAVI ÄPARDUS


Kuulamine: lk 174–175 „Väga vana lugu“
LK 121–123

Jõululuuletuse valimine ja õppimine.
Omadussõnad.
Kiri jõuluvanale.


LK 96–99
KORDAMINE


Jõuluootus. Jõulud on helged pühad.
Pildi joonistamine jutu põhjal.
Võrdlemine, sarnasuste ja erinevuste leidmine.
Järgarvude kirjutamine sõnadega. Jõulusudokud. Õpetajale. Lk 97 ristsõnas on kümnenda ja esimese vahelt puudu kuues (ülevalt alla).
Esimeses jõulusudokus on 2. reas kolmandas kastis tähekese asemel lumememm. Teises jõulusudokus on alumise rea tühjas kastis lumememm. Kolmandas sudokus on teise rea 1. kastis kuusk ja kolmanda rea 4. kastis ka kuusk. Viimase rea esimeses kastis on piparkoogipoiss.

Viimase ülesande lahendus: PALJU PÕNEVAID TEGEMISI!

Mäng „Soovide ring“
NLK 176–177
JÕULUÕHTU (ettelugemine


Kuulamine: lk 178–179 „Salmid ja kingid“
LK 101–102

Kiri jõuluvanale.
Liitsõnade koostamine.
RLK 180–183
JÕULURAHU (ettelugemine)

LK 103

Jõuluristsõna.
Head soovid sõpradelt sõpradele.


HÄID PÜHI!

 

 

ÕPPENÄDAL 16:


SOOVITUS:

Plaanida õueskäik ilmavaatluse tegemiseks (LO). Osaleda loodusfoto tegemisel (foto ja 2-3-lauseline tekst) (E, LO).  

 

VAHENDID:

Termomeeter, õhupall (LO)
Kuni 20 arvutuspulka, -nuppu, nööpi vms õpetajale ja lastele (M)

LÕIMING:

EESTI ON PÕHJAMAA. Meil on neli aastaaega. Talverõõmud. Talvised ilmad. 

 

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Lugemik
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 6–7
ELAGU LUMINE LOODUS!


Pildi järgi jutustamine
Jutu koostamine ühistööna.

Rühmatöö: lumememme tegemise õpetuse koostamine.
Paarislugemine.
LK 2
KT KIRJATÄHED U, Ü, V


Soovid uueks aastaks.
Täishäälikud.
LK 4–6
ARVUDE MAAILM. LAHUTAMINE ARVUDEST 11 ja 12


Meenutame talvist koolivaheaega.
Tekstülesanded laste talvistest tegemistest, õuemängudest. Kuidas riietud, kui lähed talvel õue? Õpetajale: ülesandes 1 on igal mütsil vaja värvida ainult 4 triipu.
Lumehelveste teekond pilvest maapinnale ja auruna tagasi.
Nuputamine (lk 128) Nuputamisülesanded ja Lepatriinude mustrinurk on võimalus tööd diferentseerida ja kiirematele lastele tegevust pakkuda.
Lk 40–41
ILM


Mõisted: õhk, õhutemperatuur, ilm, sademed
Küsimused: Millise ilma on Päike täna teinud? Kuidas õhu omadused muutusid päeva jooksul? Mida peaks Bruno õue minnes selga panema?
Ilmavaatlus
Arutlus:
Kes räägib tõtt?
Õpetajale:
PÄIKE KOOS VEEGA MUUDAVAD PIDEVALT ÕHU OMADUSI: Soojenemine ja jahtumine on protsessid, mis toimuvad looduses kogu aeg, lakkamatult. Päiksesoojuse hulk määrab, kumb nähtustest on hetkel ülekaalus. Kõige kõrgemal on Päike alati lõunasuunal, mis on keskpäeval, kell 12.00. Päikesekiirgus neeldub aluspinnas, soojendades nii maismaad kui vett. Soojenenud aluspind soojendab enda kohal olevat õhku. Aga näiteks jahtumine toimub öö läbi kuni päikesetõusuni ja seetõttu ongi päikesetõusu aeg kõige külmem. Soojenenud aluspind, kehad ja õhk mõjutavad vee aurustumist. vesi aurustub alati kõikjalt ja igasuguse temperatuuriga, kuid mida soojem on, seda kiirem on aurumine. Aurustunud vesi õhus ükskord kondenseerub ehk veeldub ning sajab sademetena maapinnale tagasi, kus vesi voolab, imbub pinnasesse või aurustub taas. Nii mõjutab päikesesoojus lakkamatult toimuvat veeringlust.
TLK 8
PUNAPÜKS-PINGVIINID, I


Kuulamisülesanne: „Punapüks-piingviinid, I“. Mängime nii, et sina oled üks rändavatest pingviinidest ja kohtad lobisemishimulisi delfiine. Mida sa neile räägid?
Uuri pingviinide kohta juurde internetist.

LK 3

Etteantud sõnast uute sõnade moodustamine.
Lause koostamine.
Kuidas töötab jäätisemasin?

LK 7–9
LAHUTAMINE ARVUDEST 13 JA 14


Tekstülesanded Lottemaa elanike talvistest tegemistest. Pildi (lk 9) põhjal jutustamine.
Kas oskad? (lk 9)
Tagasisidet tunnis omandatu kohta lapsele ja õpetajale annab koolidirektor Oskari ülesanne.
Nuputamine (lk 128)
KLK 10
PUNAPÜKS-PINGVIINID, II


Jutustamine pingviinide mereretkest piltide ja tugisõnade abil.
LK 4–5

Mida teeb?
Sõnakett
Liitsõnad
Funktsionaalne lugemine.
Arutlus: milliseid tööriistu kasutatakse ainult talvel?

LK 10–11
LAHUTAMINE ARVUDEST 15 JA 16


Kas oskad? (lk 11)
Nuputamine (lk 128)
NLK 13
LOTTE AJAB JANNO JA HEIKIGA JUTTU


Intervjuu Lotte loojatega. Küsimuste lisamine.


LK 6–7

Lause lõpetamine.
Järjehoidja meisterdamine.
Vestlus elukutsetest: Kui ma oleksin …
RLK 17
LAUL PÕHJAMAAST


Laulu kuulamine (XI noorte laulupidu, ühendkooride esituses).
Luuletuse ilmekas lugemine.
LK 8–9

Sama tähendusega sõnad.
Lause lõpetamine.
Töö sõnavaraga: laas, laaned, iidne, õrn
Mõistekaart: PÕHJAMAA.

 

 

ÕPPENÄDAL 17:


SOOVITUS:

Tuua klassi looduses olevaid vilju, oks pungadega (LO). Leida võimalus paigalindude vaatluseks.

 

LÕIMING:

PAIGALINNUD (sinitihane, rasvatihane, tutt-tihane, leevike, rähn, puukoristaja). Paigalindude looduslik toit on seemned ja pungad. Lindude söögimaja.

VAHENDID:

Oks pungadega, kättesaadavate taimede viljad (pärn, sarapuu, sirel), käbid (LO)
Arvu- ja tehtemärkide kaardid lastele ja õpetajale (M)

 

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Lugemik
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 18
VANARAHVA ÜTLEMISI JAANUARIKUU PÄEVADE KOHTA


Rahvakalender ja tänapäeva kalender.
Viktoriin.
LK 10–11
KT KIRJATÄHED O, Õ, Ö, E


Kalender. Aasta.
Funktsionaalne lugemine.
LK 12–13
LAHUTAMINE ARVUDEST 17 JA 18


Paigalinnud ja nende toitmine talvisel ajal.
Kas oskad? (lk 13)
LK 42–43
PAIGALINNUD TALVEL


Mõisted:
paigalinnud, lisatoit
Kas tead? Iga aasta jaanuari viimasel nädalal toimub aialinnuvaatlus, milles saab igaüks osaleda. Rohkem infot lindude ja linnuvaatluse kohta leiab: http://www.eoy.ee/linnud
Kirjeldamine: paigalinnu välimuse kirjeldamine pildi ja selgitavate lausete abil.
Kirjutamine: lünktekst, tabeli täitmine, lausete lõpetamine
Õpetajale:
linnud rändavad toidupuuduse tõttu. Levinumad talilinnud on rasvatihane, rohevint, sinitihane, põldvarblane ja suur kirjurähn. Paigalindudeks Eestis on puukoristaja ja harakas. Linde kaitseb külma eest soe sulestik. Talvel on lindude põhitoiduks taimede seemned, viljad või pungad. Lisatoit kergendab lindude elu. Veelindudele ei tohi lisatoitu anda. Loe siit selgitust.
TLK 20
MIDAGI HEAD


Vestlus teemal „Midagi head“.
Luuletuse ilmekas lugemine, salmi päheõppimine.
LK 12–13

Soojad ja külmad asjad.
Hüüdlause.
Töö sõnavaraga.
Pikk täishäälik sõnas. Sarnase tähendusega sõnad.
LK 14–15
LIITMINE JA LAHUTAMINE 20 PIIRES


Pildiseeria ja teksti kasutamine Lotte hommikust jutustamisel. Mida Lotte võis sel päeval ette võtta?
Leiutajateküla tarkusetera: PROOVIDA TASUB IKKA.
Kas oskad? (lk 15)
KLK 21
SINITIHANE


Sinitihase välimuse kirjeldamine.
Sinitihase laulu kuulamine.
Ideekaardi koostamine.
LK 14–15

Lause.
Sõnade arv lauses.
Ärakiri. Sarnase tähendusega sõnad.
LK 16–17
LIITMISE JA LAHUTAMISE SEOS


Lahutamise vastust võime kontrollida liitmise abil.
Nelja võrduse koostamine.
Tekstülesanded.
Küsimuste esitamine suuliselt pildi põhjal, lahenduse otsimine ja vormistamine kirjalikult.
Piltide põhjal lühilugude ja kahekõnede koostamine, dramatiseerimine. Võimalus paaris- või rühmatööks.
NLK 22
HIRMUS NAABER


Vestlus: talvituvad linnud
Vanasõna: „Oma silm on kuningas“.
Jutule uue pealkirja mõtlemine.
LK 16–17

Kahekõne koostamine.
Töö sõnavaraga:kirev, pehkinud, nääpsuke, tusane.
Funktsionaalne lugemine.
RLK 23
LUMEKIRP


Pala lugemine koos osatäitmistega.
Küsimuste koostamine rühmades.
LK 18–19

Lause lõpetamine.
Liitsõnad.
Sõnade eraldamine lauses, ärakiri. Kiri.
Paaristöö: linnumaja värvimine juhendi järgi.

 

 

ÕPPENÄDAL 18:


SOOVITUS:

Hankida iga lapse jaoks täringumängunupp ja kahe peale täring (LO).

 

LÕIMING:

LOOMADE RAHVAPÄRASED NIMETUSED.

VAHENDID:

Täringud ja mängunupud (LO)
Pildid metsloomadest: jänes, karu, põder, rebane, metskits, hunt (M)
Tähekaardid (K, Ü) ja numbrikaardid, kumbagi 1 iga õpilase kohta (M)

 

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Lugemik
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 24
SULELUMI


Luuletuse ilmekas lugemine. Kajalugemine.
Lumehelbe vaatlemine luubiga ja selle kirjeldamine.
LK 20–21
KT KIRJATÄHED S, P, T


Kuulamisülesanne:
„Külma peletamise laul“.
Küsilause koostamine.
Pikk täishäälik sõnas.
LK 18–19
ARVUD 1–100
LIITMINE TÄISKÜMNETEGA


Kasvav ja kahanev arvurida. Loomade rahvapärased nimetused.
Diagrammi värvimine tabeli teksti põhjal, kokkuvõtte vormistamine. Kasvava või kahaneva arvurea moodustamine diagrammi põhjal (vastavalt rahvapäraste nimetuste arvule; kasutada saab pilte metsloomadest).
LK 44–45
TALVISES METSAS

Lk 45 ristsõnas on viga: viimases tulbas on kolm ülearust lahtrit.
Mõisted: talvel magamine, karvastik, nimetus rahvasuu järgi
Täringumäng
Ristsõna
Mäng: metsloomade pantomiim.
Õpetajale: Talve üleelamiseks muutub loomade välimus (kohev ja tihe karvastik, valge karvkate), käitumine (elatakse suuremates gruppides koos), toit (rohusööjad, kes suvel toituvad mahlastest rohttaimedest, peavad talvel sööma peamiselt puude ja põõsaste peeneid oksi - saavad sealt toitainerikast ja mahlasemat puu koort). Osad loomad magavad talvel (nad sõid sügisel palju ja kogusid rasvavaru naha alla). Talveune korral langeb looma kehatemperatuur rohkem, uni on sügavam ja nad ei ärka üles talve jooksul – näiteks siilid ja nahkhiired on talveunes. Taliuinak on kergem st looma kehatemperatuur ei lange palju ja nad võivad kergelt virguda (segamise korral või pikema soojaperioodi ajal keset talveI – nt karu, mäger, kährikkoer.
TLK 25
MAASIKAMUUSIKA


Kuulamine: laul „Maasikamuusika“.
Arutlus: Miks on salmid värvilised?
Meeldivate luuleridade ettelugemine.
LK 22–23

Funktsionaalne lugemine.
Riimuvad sõnad.
Omadussõnad luuletuse kirjeldamiseks.
LK 20–21
KÜMNELISED JA ÜHELISED. LIIDAME JA LAHUTAME TÄISKÜMNEID


Õpetajale: ülesande 1 tabeli täitmisel on erinevaid võimalusi. Võib täita kõik tühjad kohad või ainult kruusid, õunad jne.
Ülesandes 2 on teise rea viimases kastis 0.
Paaristööna pildi põhjal ülesannete suuline koostamine ja lahendamine. Klassis saab ülesandeid koostades kasutada pinalite ja koolikottide sisu. 1 K = 10 Ü.
KLK 26
MURI KOHTAB SAARMAS OTTOT


Kuulamisülesanne:
„Muri kohtab saarmas Ottot”.
Küsimus: anna nõu, kuidas Muri võiks vestlust alustada.
Loe saarma kohta internetist.
Dialoogi lugemine.
Mõistekaardi koostamine ja jutustamine.
LK 24

Küsisõnad, küsimuste koostamine.
LK 22–23
KUI MIDAGI TEED, TEE HÄSTI. KORDAMINE

Kümnelised ja ühelised.
Iga laps saab klassis mängimiseks ühe tähekaardi (K või Ü) ja ühe arvukaardi nullist üheksani. Koos mängimiseks arvukaardid ühest sajani.
Rühmatöö: õpetaja hüüab arvu ja lapsed moodustavad selle saadud kaartide põhjal. Milline arv ei sobi teiste hulka?
Rühmatööna koostatakse 5 arvukaardi põhjal kaaslastele nn „liikuvaid ülesandeid“.
Nelja võrduse koostamine.
Täiskümnete bingos saab kasutada kõiki kaste.
Kas oskad? (lk 23)
Nuputa (lk 129).
Tähemäng kinnistab lihtsamate arvude õigekirja.
NLK 27
AUTO JA PÕDER


Jutustamine rühmades lugemispala põhjal ja tugisõnade abil.
LK 25

Mida teeb?
Sõnade järjekord lauses. Funktsionaalne lugemine.
Pantomiimid: arva, kes ma olen?
RLK 29
UISUTAJAD


Luuletuse lugemine rütmi saatel, räppides jne.
LK 26–27

Nimekirja koostamine.
Lühike ja pikk täishäälik.

 

 

ÕPPENÄDAL 19:


SOOVITUS:

Plaanida õuesõpe loomade tegutsemis- ja toitumisjälge vaatluseks (LO). Teha kokkuvõte loodusfotode võistlusest.

 

LÕIMING:

ELAGU TALVINE LOODUS! Loomade toitumis- ja tegutsemisjäljed talvises metsas.

VAHENDID:

Orava näritud käbi (LO)
Üks suur täring õpetajale ja paari peale täring (M)
Erinevaid esemeid silma järgi kaalu, pikkuse, suuruse määramiseks (M)

 

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Lugemik
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 30
MÕISTATUSLAULUD


Mõistatuste lugemine paaris.
Mõistatuste raamatu koostamine.
LK 28–29
KT KIRJATÄHED A, Ä, M


Loovjutu kirjutamine tugisõnade abil.
Mõistatused.
Pantomiimid: mis on ümmargune, mis pikergune?
Töö sõnavaraga: ümmargune, pikergune.
LK 24–25
LIITMINE. PUUDUVA ARVU LEIDMINE


Puuduva arvu leidmine võrdusest proovimise teel oma arvutusoskuse piires.
Järgarvud tekstis. Teksti lugemine ja mõistmine, juhiste täitmine.
Räägime kodujänesest ehk küülikust ja jänesest, kelle kodu on metsas.
Nuputamine (lk 129).
LK 46–47
KES SIIN OLI?


Mõisted: liikumisjäljed, toitumisjäljed, käpad, sõrad, imetajad
Kirjutamine: Pealkirjad, lünktekst.
Õpetajale: Jäljed jäävad pehmele ja pudedale pinnasele ja lumele. Jälgede abil saame teada loomade liikumisest ja tegutsemisest, kas toitumisest, pesa tegemisest, võitlusest liigikaaslasega pulmaajal vms. Imetajate jalajälje määramisel vaata jälje suurust ja seda, kas see on sõrg või käpp.
TLK 31
PRINTSESS ÕHUPALLI BALL, I


Ettelugemine või jutustamine:
muinasjutt „Tuhkatriinu”. Muinasjututegelaste kirjeldamine.
LK 30–31

Lünktekst.
Üks ja mitu.
Kutse kirjutamine.
LK 26–27
LAHUTAMINE. PUUDUVA ARVU LEIDMINE


Täringuveeretamise tulemuste kandmine tabelisse.
Leiame lahutamistehtesse proovimise teel puuduva arvu. Lahutamise tulemust kontrollime liitmise abil.
Õpetajale: Ülesandes 3 teise tulba teine rida lugeda nii: ___ – 30 = 40, sest 40 + 30 = ___
Nuputamine (lk 27).
KLK 33
PRINTSESS ÕHUPALLI BALL, II


Kava koostamine.
Aheljutustamine.
LK 32–33

Tähed g, b ja d sõnas.
Jutupilt.
Vestlus: õhtused tegevused.
LK 28–29
TARGAKS EI SÜNNITA, TARGAKS ÕPITAKSE. KORDAMINE

Liitmine ja lahutamine 20 piires üleminekuga ühest kümnest teise.
Loomade jäljed, nende võrdlemine. Ülesande 1 vastus on HUNT. Kui sageli võime hundi jälgi metsas kohata? Kuidas teha vahet hundi ja koera jälgedel? (Võrdlev pilt ajakirjas Eesti Loodus, 12/2001).
Kas jälgede suurust saab silma järgi hinnata?
Kumb on raskem, kas kilogramm vatti või kilogramm rauda? Kõike ei saa silma järgi hinnata, küll aga saab võrrelda.
Kas oskad? (lk 29)
Õpetajale: Kas oskad? parempoolse padja teine tehe lugeda nii: ... + 7 = 14
NLK 35
TALVINE ÕUNAPUU


Kuulamine: „Talvine õunapuu”.
Luuletusele sobiva muusika valimine.
Ilmekas lugemine.
LK 34

Luuletuse kirjeldamine.
Jutu koostamine: õhtused tegevused.
RLK 36
PLAANID UUEKS AASTAKS


Oma klassi uusaastaplaanide koostamine.
LK 35

Kokkuvõte talvekuust – jaanuarist.

 

 

ÕPPENÄDAL 20:


LÕIMING:

ELAGU MEIE EESTIMAA! Muistend. Tähistaevas. Põhjanael. Suur Vanker.

 

VAHENDID:

Tumesinine riie või paber ning kollane paber Suure Vankri meisterdamiseks (LO)
Paber igale lapsele purika joonistamiseks (M)
Värvilisi joogikõrsi, paela ja sukanõelu kaelakee meisterdamiseks (M)

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Lugemik
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 38
KODUTUNNE


Ettelugemine: ajakiri Täheke
Kuulamine: „Kodutunne“
Ülesanne: räägi, mida sinu jaoks tähendab kodutunne.

Lugemispala jagamine lõikudeks.
Jutukese koostamine õpiku pildi järgi.
TV LK 36–37
KT KIRJATÄHED N, I, J


Suluta kaashääliku pikkus.
Täpitähtede korrektuur.
Piltristsõna.
Lause lõpumärgid.

Arutlus: miks nimetatakse veebruari küünlakuuks?
LK 30–31
MÕÕDAME
Sentimeeter

Esemete võrdlemine suurustunnuste järgi. Kas võrdlemine alati on võimalik? Kui suur peaks olema jääonni katuse parandamiseks sobiv purikas? Miks peame esemeid mõõtma? Mis on plaan ja miks see vajalik on? Plaan ja esemete tegelikud mõõtmed on sageli erinevad.
Mida saab mõõtmisel peale joonlaua veel kasutada?

Mõõtühik sentimeeter, lühend cm.

Joonlauaga esemete pikkuse mõõtmine sentimeetrites.

Tegutseme.
Purikate paraad (lk 31)
LK 48–51
TÄHED MEIE ÜMBER


Mõisted: põhi, lõuna, Põhjanael, tähtkujud, Väike Vanker, Suur Vanker
Küsimused: milliseid tähti saab õpetada ilma aabitsata? Pildi kohta küsimuste koostamine (lk 49).
Kirjutamine: tähesegadik. Lause koostamine antud sõnaga.
Koostöö: Suure Vankri meisterdamine.

Õpetajale:
lisaks kirjatähtedele, millest saab lauseid teha, on olemas veel näiteks taevatähed, meritähed ja jõulutähed. Tähed on taevakehad, mis kiirgavad valgust. Päike on Maale kõige lähem täht. Tähed moodustavad taevas tähtkujusid, millele antakse nimi kujundi järgi. Põhjataevas on kõige heledam täht Põhjanael, mis näitab põhja suunda. Alati on näha Suur ja Väike Vanker. Õhtu- ja hommikutaevas võib näha planeeti Veenus, mida kutsutakse nii Koidutäheks kui ka Ehatäheks, sest ta helendab nagu täht.
TLK 39
IGA MAA


Luuletuse ilmekas lugemine ja pähe õppimine.
Vestlus: head Eesti asjad.
LK 38
Suluta kaashääliku pikkus


Paaristöö: küsimuste koostamine.

Vestlus: kodused armsad asjad ja kallid inimesed.
LK 32–33
Sirgjoon, kõverjoon.
Punkt. Sirglõik.


Mõõtmine ja mõõtmistulemuste kirjapanek.
Sirglõigul on alati algus- ja lõpp-punkt, mida tähistatakse suurtähega.

Kordame tähestikku ja täishäälikuid.

Õpetajale: Ülesandes 3 pikendada sirglõiku AB 3 sentimeetrini (praegu 2,5 cm).

Valmistume peoks: värvime lk 33 kaelakeed. Sobib siduda rahvussümboolika ja rahvariiete juurde kuuluvate ehete kandmise teemaga.
Praktiline töö: kokkulepitud ja väljamõõdetud pikkusega kõrrejuppidest kaelakee valmistamine.
Nuputamine (lk 129)
KLK 40
RAHAAUGU JUTUD


Lugemispala sisu ennustamine illustratsiooni ja pealkirja põhjal.

Arutlus: lapse taskuraha.

Põnevate lugude jutustamine vanadest aegadest.
LK 39
Lausete järjestamine.
Sarnase tähendusega sõnad.


Paaristöö: jutule pealkirja mõtlemine.
LK 34–35
Meeter ja sentimeeter


Pikkusühikute meeter ja sentimeeter kirjeldamine tuttavate suuruste kaudu.
Tähised m ja cm. Seose 1 m = 100 cm loomine praktilise mõõtmise käigus.

Milliste elukutsete esindajatel võib oma töös vaja minna erinevaid mõõtvahendeid? Kuidas vanal ajal mõõdeti? Mõõtevahendi täpsus.

Praktilised mõõtmisülesanded tordivalmistamise juurde: kui suure küpsisetordi saab valmistada olemasolevatest vahenditest? Kas küpsisetort mahub kandikule? Kas kandik mahub lauale? Jne.

Tegutseme.
Nööri mõõtmine (lk 134)
Kas oskad? (Lk 35)
NLK 42–43
KUIDAS TÄHED TAEVA SAID, I

Õpetaja ettelugemise kuulamine

Tegelaste kirjeldamine
LK 40

Tabeli täitmine
lugemispala põhjal.
Suluta kaashääliku pikkus.
Sarnase tähendusega sõnad.
Etteantud tähtedest sõnade moodustamine.
RLK 44–45
KUIDAS TÄHED TAEVA SAID, II

Pala jutustamine
rühmades.
Dramatiseering.
LK 41
Pikk täishäälik ühesilbilistes sõnades


Küsilause koostamine.

 

 

ÕPPENÄDAL 21:


LÕIMING:

ELAGU MEIE EESTIMAA! Eestimaa valmistub peoks. Kodu, kodukoht, kodumaa.

 

VAHENDID:

Õpetajale: erinevad kaalud kg ja g mõõtmiseks (M)
Puuhalg ja kuni 1-meetrine lauajupp kaalu valmistamiseks (M)
Toiduained ja -nõud küpsisetordi valmistamiseks (LO)

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Lugemik
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 46–47
EESTI TÄHTSAD SÜMBOLID

Vestlus:
Eestimaa ja eesti sümbolid.
LK 42–43
KT KIRJATÄHED H, B, R


Liitsõnad.
Töö sõnavaraga: riigipiir, isamaa, emakeel.
Värvimine juhise järgi.

Arutlus: millal on vahva kanda rahvariideid?
LK 36–37
Kilogramm, gramm


Mis tundub raskem, mis kergem? Ennustamine. Mis on raskem, mis kergem? Raskust mõõdetakse kilogrammides ja grammides. Massiühikute kilogramm ja gramm kirjeldamine tuttavate suuruste kaudu. Lühendid kg ja g. Kaalumine; kaalu täpsus.

Praktiline ülesanne (lk 37), ennustamine ja kaalumine. Kui raske on koolikott? Koolikott ei tohi kaaluda üle 3 kg. Mis on koolikotis liigne, mis vajalik?

Nuputamine (lk 37)
LK 52–53
VALMISTUME TÄHTSAKS PEOKS

Mõisted:
retsept, vajalikud koostisosad, eestimaine, välismaine.

Arutlus: mis peab olema igal peol? Kust saada retsepte sünnipäevatoitude valmistamiseks? Mille üle rõõmustavad sinu meeled?

Kirjutamine: tordi koostisosad.

Koostöö: küpsisetordi valmistamine, toiduainete pakenditelt info otsimine ja lugemine.
TLK 48
MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM

Kuulamine:
„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“
LK 44

Õige või vale väitega lause.
Sobiva sõna kirjutamine lünka.
LK 38–39
Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea


Kordamine (lk 38, 39).
Liitmine ja lahutamine 20 piires, võrdlemine. Mida kaalume grammides, mida kilogrammides?

Missugused on keskkonnasäästlikud kotid ja kuidas suhtuda kilekottidesse? Kuidas loodusesse lagunema visatud kilekotid mõjutavad meie kõigi elu?

Õpetajale: tavaline kilekott laguneb looduses aastasadu, maisitärklisest kott 45 päeva, riidest kott on kõige vastupidavam ja loodussõbralikum.

Lk 38 lahendus on RIIDEST KOTI.

Tegutseme.
Kergema ja raskema eseme leidmine (lk 135).
KLK 49
LAPSE KODUMAA

Luuletuse esituse ilmestamine
liigutuste ja rütmiga.

Jutusta oma kodukohast.
LK 45

Mõistekaardi koostamine:

EESTIMAA
Kohanimed.
Kohanimede õigekiri.

Rahvalaulule viisi loomine ja laulmine (eeslaulja ja klassi koor).
LK 40–41
Tarkus tuleb tasapisi
Kordamine.

Liitmine ja lahutamine 20 piires. Mida mõõdame
kilogrammides ja mida grammides?

Kuidas saada tugevaks ja olla terve? Kuidas toituda, mida võiks vabal ajal teha? Mis on tervisele kasulik?

Õpetajale: kordame eesti keeles õpitut. Lause algustäht; lause lõpumärgid.

Tegutseme.
Kaalu valmistamine (lk 134).
Kas oskad? (lk 41)
NLK 50
ÕHTURAHU

Kuulamine:
„Õhturahu“

Suve ja talve võrdlemine.
Jutustamine oma lemmikaastaajast.

Sõnadele viisi loomine: eeslaulja ja klassi koor.
LK 46
Töö sõnavaraga


Liitsõnade moodustamine.

Arutlus: mida kuuled või näed ainult õhtul?
RLK 52–55
LAPS JA VANAISA LOEVAD LUULETUST „ÕHTURAHU“

Pala lugemine
osalistega.
Pildi-vanaisa ja enda vanaisa kirjeldamine.

Paaristöö: Lausete koostamine pildi järgi.
LK 47

Ette antud sõnast uute sõnade moodustamine.

Sõnade arv lauses.

Ettevalmistus kodutööks: vanavanemate sõbratabel.

 

 

ÕPPENÄDAL 22:


LÕIMING:

ELAGU MEIE EESTIMAA! Eestimaa asub mere ääres. Merega seotud ametid ja tegevused. Puhta vee tähtsus.

 

VAHENDID:

Igale rühmale väike Eesti kaart, sinine ja roheline niit, joonlaud (LO)
Erinevad mõõdunõud, -pudelid, -ämbrid või -kausid õpetajale (M)
Tühjad erineva suurusega pudelid, mida saab veega täita ning pudelisuust sisse puhudes heli tekitada (M)

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Lugemik
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 56–57
VAHVAID LUGUSID KAPTEN PITKAST, I

Kuulamine:
„Vahvaid lugusid kapten Pitkast“, I

Vestlus: erinevad ametid.
Sõnade tähendused.

Pala lugemine osalistega.
LK 48
KT KIRJATÄHED D, K, G


Tähesegadikust nimede leidmine.

Täishäälikud.
Sõnade järjekord lauses. Ärakiri.

Mida teeb?
LK 42–43
Liiter


Vedeliku kogust mõõdetakse liitrites. Lühend l.
Mida saab liitrites mõõta? Kuidas seda teha?

Tekstülesannete tekst on morsi valmistamise kohta (hea võimalus jook valmis teha). Milliseid mahlajooke poodides müüakse? Kas limonaad on ka mahlajook?

Praktiline töö vee koguse mõõtmiseks. Võimalus siduda loodusõpetuse tunnis vee temperatuuri määramise katsega.

Tegutseme.
Mõõdame vedelike koguseid (lk 137).
LK 54–55
EESTI ON MEREÄÄRNE RIIK

Mõisted:
veekogu, meri, naaberriigid, riigipiir, vedelik, läbipaistvus, joogivesi, tervisele ohutu

Küsimused:kas sina oled mere ääres käinud? Kus? Mida sa seal tegid?

Katsed:
1. kraaniveest merevee valmistamine;
2. vedeliku omadused.

Kirjutamine: kalade nimetused, tabeli täitmine.

Koostöö: Eesti riigi merepiir ja maapiir.

Õpetajale: Looduslik vesi pole kunagi täiesti puhas, sest vesi puutub looduses ainetega kokku, mis vees lahustuvad. Kõige puhtam looduslik vesi on vihmavesi. Allikavees on kindlasti palju aineid lahustunud, sest vihmavesi on põhjavette jõudes läbinud palju erinevaid kihte – mulda ja kivimeid. Neid kihte läbides vesi puhastub looduslikult. Kuid allikavesi võib olla ka tervisele ohtlik juhul, kui läheduses on toimunud mingi reostus.
TLK 58
VAHVAID LUGUSID KAPTEN PITKAST, II

Kuulamine:
„Vahvaid lugusid kapten Pitkast“, II

Töö sõnavaraga.

Küsimuste moodustamine pärast tähelepanelikku kuulamist ja lugemist.
LK 49

Tähesegadikust nimede otsimine.

Loendi koostamine. Mitmus.

Arutlus: mida merereisile kaasa võtta.
LK 44–45
Kui tahad targaks saada, siis pead õppima.


Liitmine ja lahutamine 20 piires.

Õpetajale: Üle poole maakerast on kaetud veega. Vesi on pidevas liikumises. Vesi on erinevates olekutes. Vett on vaja kasutada säästlikult. Inimene kasutab joogiks ja toiduna umbes 2 liitrit puhast vett päevas. Duši all võib kuluda lausa 70 liitrit vett. Värvida on aga võimalik ainult 50 liitrit. Laps saab vastusekasti lisaks joonistada veel ühe nõu, mille vastavalt (20 liitrit) ka värvib.

Tegutseme.
Vee kogused ja heli (lk 137).

Nuputamine (lk 130).
KLK 59
VAHVAID LUGUSID KAPTEN PITKAST, III

Kuulamine:
„ Vahvaid lugusid kapten Pitkast“, III

Töö sõnavaraga.
Pala põhjal ookeani kirjeldamine.

Vanasõna „Hirmul on suured silmad“.
LK 50
k, p, t sõna alguses


Lugemispalast tähtede arvu järgi sõnade otsimine.
LK 46–48
Kes õpib, see teab

Liitmine ja lahutamine 20 piires. Täiskümnete liitmine.

Ühekohalised ja kahekohalised arvud. Kui palju joob inimene keskmiselt päevas?

1 liitri pudelivee tegemiseks kulub 2 liitrit vett.

Kas oskad? (Lk 48)
NLK 60
VAHVAID LUGUSID KAPTEN PITKAST, IV

Kuulamine:
„Vahvaid lugusid kapten Pitkast“, IV

Töö sõnavaraga.

Vestlus: Tähed ja tähtkujud.
LK 51–52

Viktoriin:
vastuste leidmine tekstist.
Mida teeb?
Mida teevad?

Piltmõistatuse lahendamine ja arutlus vanasõna „Mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas“ üle.
RLK 61
VAHVAID LUGUSID KAPTEN PITKAST, V

Kuulamine:
„Vahvaid lugusid kapten Pitkast“, V

Küsimus: mida sa vaprast eesti mehest Johan Pitkast teada said?

Töö sõnavaraga.

Paaritöö: Küsimuste koostamine ja vastamine.
LK 53

Küsimuste moodustamine.
Omadussõnad.
Suluta kaashääliku pikkus.

Vestlus: mida võiks küsida meie riigi presidendilt?

   

 

ÕPPENÄDAL 23


LÕIMING:

ELAGU MEIE EESTIMAA! Termomeeter. Sulalumi.

 

VAHENDID:

Termomeeter, kaks kaussi (LO)
Erinevad termomeetrid õpetajale (M)
Eurod ja sendid näitvahenditena õpetajale (M)

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Lugemik
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 62
VOLLI JUHIB RIIKI, I

Pala sisu ennustamine
pealkirja põhjal.

Arutelu riigi juhtimisest.
Pealkirja mõtlemine.
LK 54
KT KIRJATÄHT L JA VÕÕRTÄHED


Täishäälik.
Täishäälikuühend.

Paaristöö: küsimuste moodustamine Eestimaa kohta.
LK 49–51
Räägime temperatuurist ja termomeetrist


Soojust mõõdetakse kraadides ja selleks on olemas termomeetrid. Termomeetril on skaala.

Millal me tunneme, et on soe? Kuidas saame aru, kui on külm?

Jutustamine piltide põhjal, järelduste tegemine.
Eelnev ja järgnev arv.
LK 56–57
SOE JA KÜLM

Mõisted:
temperatuur ehk soojus, termomeeter, pakaseline, leige, jahe, tuline, jäine, vedel, tahke

Arutlus: Mis võib olla kuum, soe, jahe, jäine? Kui külm saab olla vedel vesi? Millal oled tundnud külmavärinaid? Millal hakkab inimene higistama?

Katse:
1. käte asetamine sooja ja külma vette,
2. temperatuuri mõõtmine.

Kirjutamine: katse tulemuste kirjutamine.

Mäng „Leige või jahe“

Õpetajale: kuum, soe, leige, jahe, külm näitavad erinevat soojuse hulka.
Sooja või külma tundmine oleneb ümbruse soojusest. Vesi on vedel plusskraadidega, vesi on tahke miinuskraadidega, 0-kraadine vesi tahkub ja 0-kraadine jää sulab. Kumb nähtus toimub, sõltub keskkonnatemperatuurist. Jahtumisel annab keha endast soojust ära jahedamasse keskkonda. Vesi on kogu tahkumise aja oma tahkumistemperatuuri juures st 0-kraadine. Kui kõik vesi on jääks muutunud, siis alles hakkab tekkinud jää edasi jahtuma ja selle temperatuur alanema, kuni on keskkonnatemperatuuriga võrdsustunud. Sama on ka jää sulamisega – puhtast veest tekkinud jää on kogu sulamise aja 0-kraadi juures. Kui viimane jäätükike on sulanud, siis soojeneb vesi kuni keskkonnatemperatuurini. Tahke vesi on lumi, jää ja rahe.
TLK 63
VOLLI JUHIB RIIKI, II

Arutelu
kodumasinate vajalikkusest.
Pealkirja mõtlemine.

Pantomiim:kes ma olen?
LK 55

Täishäälikuühend.
Lause lugemine paremalt vasakule. Ärakiri.

Arutlus: Milliseid töövahendeid vajab president?
LK 52–53
Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga


Liitmine ja lahutamine 20 piires.
Et teha suurt teadust, peab tundma tähestikku. Tähestiku kordamine, salakiri.

Lahendused lk 52: JÕGEVA, OTEPÄÄ, PÄRNU.

Kuidas ilmaennustusest välja lugeda, missugune ilm meid ees ootab? Ajalehtede ja internetiennustuste uurimine.

Lahendus lk 53: AKORDIONI
KLK 64
VOLLI JUHIB RIIKI, III


Jutust kõige põnevama koha leidmine, sellest jutustamine pinginaabrile.
Pealkirja mõtlemine.

Ühistöö: diagrammi „Meie klassi lemmikjoogid“ koostamine.
LK 56

Tabeli täitmine
loetu põhjal.
Tähtede järjekord sõnas.
Sobiva tegusõna kirjutamine lausesse.

Arutlus: mida teha, kui käed on karedad?
LK 54–55
Rahaühikud


Eestis on kasutusel eurod ja sendid. Lühendid € ja s.
1 € = 100 s. Paberraha, mündid; sularaha, pangakaart, pangakonto, PIN-kood. Internetiturvalisus ja PIN-koodide salastatus. Rahal on vahetusväärtus. Kuidas maksta rahaga ja kuidas teha kaarditehinguid?

Tekstülesanded taskuraha ja säästmise teemal.
Õpetajale: koht arutlemiseks. Mida saan ülesandest teada? Joonin alla tähtsamad andmed. Mida küsitakse? Mis tehte teen? Ütlen tehte, arvutan vastuse. Sõnastan vastuse.

Nuputamine (lk 130)
NLK 65
LUMELAGU


Luuletuse päheõppimine.

Küsimuste koostamine pildi kohta.
LK 57–58

Õige või vale väide.
Üks ja mitu.
Ristsõna.
RLK 66–67
TÄHTIS PÄEV


Palast meeldiva koha leidmine ja ettelugemine.

Vestlus lauakommetest.

Töö piltide järgi: anna kolm vihjet, keda pildilt leida.
LK 59

Kokkuvõte veebruarikuust:
mida tegid, mida õppisid?

  

 

24. NÄDAL: ELAGU MEIE KAUNIS EMAKEEL!


LÕIMING:

ELAGU MEIE KAUNIS EMAKEEL! Lugemine ja katsetamine teeb targaks.

 

VAHENDID:

Kaks klaasi, munakoor, väike kivi jms katse läbiviimiseks, veidi õli – LO
Eurod ja sendid näitvahenditena õpetajale (M)
Vanad riide-, toidu-, spordikaupade ja majapidamistarvete kataloogid katkilõikamiseks (M)

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Lugemik
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 68–69
ÕIGE AMET

Ettelugemine:
ajakiri Täheke
Kuulamine: „Õige amet“
Küsimus: mis sa arvad, mis sellel päeval juhtus?
Pala sisu ennustamine pealkirja järgi

Vestlus: kuidas külalisi vastu võetakse
TV LK 60

Viktoriin:
„Kas tunned Leiutajateküla rahvast?"

Funktsionaalne lugemine
LK 56–57
KUIDAS TÖÖ, NÕNDA PALK


Erinevates riikides kehtib erinev raha. Millist valuutat kasutavad Eesti lähinaabrid?
Erinevaid võimalusi kauba hinna märkimisel (15.00; 15.-; 15 eurot)
Pildi põhjal ülesannete koostamine.

Liitmise ja lahutamise harjutamine.

Nuputamine (lk 57)
LK 58–59
AINETE OMADUSED


Igal asjal ja ainel on kindlad omadused. Need on tunnused, mida tunneme oma meeltega.
Mõisted: läbipaistev, maitsetu, lõhnatu, seguneb, tahke, vedel, kergem ja raskem millestki.
Arutlus: Mida teha toidu maitse muutmiseks.
Katsed:
1. mis jääb veepinnale, mis vajub põhja
2. õli valamine vette

Kirjutamine: katse tulemuste märkimine; omadused, mida saab tunda mitme meelega
Mäng: Asjade ja ainete omadused
TLK 70
LUGEMINE


Miks peab inimene oskama lugeda? Millal oled tundnud, et lugeda on tore?

Käik raamatukogusse
LK 61

Sõnade järjekord lauses Lause lõpumärgid

Paaristöö: ilusad sõnad, kirjutamine ja lugemine
LK 58–59
RAHA JA RUMAL EI SEISA KAUA KOOS


Täiskümnete liitmine ja lahutamine. Liitmine ja lahutamine 20 piires.
Järjestamine, võrdlemine.

Õpetajale: parempoolse alumise kinga tehet lugeda 70 + 20 - 10.

Ristsõna vastus: MULD.
Tegutseme.
Leiutajateküla laadamäng (lk 138)

Kas oskad? (lk 59)
KLK 71
EMAKEEL JA EESTI KEEL


Kuulamine: "Emakeel ja eesti keel"
Ülesanne:
küsi kodus järgi, mis oli sinu esimene sõna
Vestlus: kuidas tähistatakse koolis emakeelepäeva
LK 62

Sõnapaaride moodustamine Omadussõnad

Lausete koostamine
LK 60–61
HARJUTAMINE TEEB MEISTRIKS


Matemaatiliste jutukeste koostamine.
Liitmine ja lahutamine 20 piires.
Kordame eesti keeles õpitut. Lause algustäht, lõpumärk. Ilusa käekirjaga kirjutamine.
Lahendus lk 61: HEADUS TEEB ELU HUVITAVAKS
NLK 72
EESTI KEEL ON PÕNEV


Vanad ja uued sõnad Sõnamängud
LK 63

Mõistata:

vanad sõnad ja vanad asjad

Arutlus: tööd ja töövahendid vanasti ja tänapäeval
RLK 73
LAUL LÄKS RÄNDAMA


Muusikaga seotud elukutsed
Vestlus lemmiklauludest
Ühe salmi ilmekas lugemine
LK 64

Sarnase kõlaga sõnad

Paaristöö:
kas tunned lastelaule
Ühislaulmine

  

 

25. NÄDAL


LÕIMING:

ELAGU MEIE KAUNIS EMAKEEL! Loomad muinasjuttudes ja päriselus.

 

LISAMATERJALID:

  • Illustratsioon loodusõpetuse tööraamatust, lk 61 (LO)

VAHENDID:

Valmistada maskid näidendi „Rebane öömajal“ tarbeks
Liikuvate seieritega kellad lastele (M)
Kella šablooni järgi oma kella meisterdamine. Käärid, liim lastele. (M)
Kaks nummerdatud klaasi eri värvi vedelikega, kitsas purk (LO)
Erinevat liiki paber igale õpilasele (LO)

 EESTI KEEL – Lugemik
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 74
REBANE ÖÖMAJAL I


Tegelaste nimetamine

Näidendi lugemine ja lavastamine (näpunukkudega\maskidega)

Muinasjutu traditsioonilised algused
LK 65–66
LOOMADE RAHVAPÄRASED NIMETUSED

Arutlus: mille järgi said loomad endale nimetused.
Õige või vale väitega lause
LK 62–63, 64–65
MINUT. TUND. ÖÖPÄEV


Minut, tund ja ööpäev on ajaühikud. Ööpäevas on 24 tundi.

Katsetame: Kuidas Maa pöörleb? Kuidas Maa tiirleb ümber Päikese?
Kas oskad? (lk 64)

Tegutseme.
Kella meisterdamine (lk 138)
LK 60–61
TARK TEAB!

(õpitu kordamine)

Koostööd:
Kihiline vedelik.
Muudan paberi omadusi.
TLK 75
REBANE ÖÖMAJAL II


Tegelaste nimetamine
Näidendi lugemine ja lavastamine
LK 67
OMADUSSÕNAD


Tegelaste kirjeldamine
Nimede õigekiri

Arutlus: muinasjututegelaste omadused (arg, arukas, kiire, kohmakas jt)
LK 66–67
KELL. TERVE JA POOL


Mõisted „terve“ ja „pool“. Üht kellaaega võib öelda mitmel moel.

Tegevuse kestuse määramine tundides.

Teksti lugemine ja selle mõistmine
Ülesannete lahendamine
KLK 76
REBANE ÖÖMAJAL III


Tegelaste nimetamine
Näidendi lugemine ja lavastamine
LK 68

Salakiri
Töö sõnavaraga
LK 68–69
KELL. VEERAND JA KOLMVEERAND


Mõisted „veerand“ ja „kolmveerand“.

Kellaaegade nimetamine ilma sõnu „veerand“ ja „kolmveerand“ kasutamata. Kell on 9.45.

Nuputamine (lk 130)

Õpetajale: Lk 69 jäi suur seinakell seisma ja näitab ekslikult vale aega.
NLK 77
REBANE ÖÖMAJAL IV


Tegelaste nimetamine Näidendi lugemine ja lavastamine Kava koostamine
LK 69

Silpidest sõnade moodustamine
Õige või vale väide Vanasõnade seast sobiva pealkirja leidmine

Arutlus: mis peaks etenduse kavas kirjas olema
RLK 79
EESTI RAHVALAULUDEST


Või imeta
Rahvalaulu esitamine rütmipillide, eeslugemise jm saatel
LK 70
TEGELASED RAHVALAULUST


Töö sõnavaraga:
kari, paar, talled

  

 

26. NÄDAL


LÕIMING:

ELAGU MEIE KAUNIS EMAKEEL! Kevad kutsub õue!

 

LISAMATERJALID:

VAHENDID:

Õuesõpe: klassi puu valimine ja vaatluste alustamine (LO)
Erinevad teemakalendrid ja erinevat formaati kalendrid nädala tutvustamiseks (M)
Liikuvate seieritega kellad lastele (M)

 EESTI KEEL – Lugemik
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 80
ARVUTIMÄNG


Luuletuse lugemine tagant ettepoole

Sõnade "hiir" asendamine teise sõnaga või nimega

LK 81
TOM JA JERRY


Arutelu:
Mida peaks tegema, et arvuti ei rikuks silmi ega rühti?
LK 71–72

Päevaplaan
Kellaajad
Kirja kirjutamine
LK 70–71
MIS TÄNA TEHTUD, SEE HOMME HOOLETA


Otsime loodusest kevade märke.

Kui palju on kell?
1 tunni pärast?
1 tund tagasi?

Nuputamine (lk 130)
LK 62–63
KEVAD ON KÄES


Kevadel paistab Päike kauem ja kõrgemalt.

Arutlus: mis on looduses teisiti kui talvel (paaristöö)

Vaatlus: lehtpuu valimine ja vaatluse alustamine

Kirjutamine: tõmba valele lause lõpule joon peale. Mis ei sobi ritta?
TLK 82
MAIAS ARVUTI I


Arvutimängud, mis annavad teadmisi
LK 73

Arvutikasutaja meelespea

Küsimustele vastamine
LK 72–73
NÄDAL


Otsime kevade saabumise märke.

Nädal ja nädalapäevad.
Päeviku uurimine, nädalate ja nädalapäevade leidmine.

Kordame liitmist ja lahutamist.
KLK 83
MAIAS ARVUTI II


Päris sõbrad ja vaba aeg
Töö rühmades: loole järje mõtlemine
LK 74–75

Dialoogi koostamine:
Linda ja pandakaru

Vastandtähendusega sõnad

Jutupilt
LK 74–75
MIDA KÜLVAD, SEDA LÕIKAD


Kordame liitmist ja lahutamist.

Teksti põhjal Lotte tunniplaani kirjutamine, tabeli täitmine.

Tekstülesannete küsimuste esitamine õpetaja abiga.
Nuputamine (lk 130)

Luuletusest arvsõnade leidmine.
NLK 84
TEEKOND


Jutu koostamine pildiseeria järgi

Luuletuse esitamine koos naabriga
LK 76

Vigade leidmine ja parandamine

Lünkharjutus

Sõnade koostamine etteantud tähega
RLK 87
MATI MURE


Kuulamine: "Mati mure"

Ülesanne: mõtle sina ka, kuidas saaks Matit aidata.

Jutu "Hiirte spordipäev" koostamine pildi järgi
LK 77

Kokkuvõte märtsikuust:
mida õppisid, millega tegelesid

  

 

27. NÄDAL


SOOVITUS:

Külvata potti seemneid (hernes, rukola vm) . Panna vaasi pungadega oks (näit kirsi, mureli vm). Valmistada ette katse porgandi ja kartuli uuele elule äratamiseks. Tuua klassi sel ajal õitsvaid lilli (lumikellukesi, märtsikellukesi) (LO)

 

LÕIMING:

ELAGU KÕIK LÕBUSAD LAPSED! Aprill on kevadkuu.

VAHENDID:

Kaks väikest potti mullaga, seemned, kaks madalat kaussi, kartul, porgand (LO)
Erinevad teemakalendrid ja erinevat formaati kalendrid, ka virtuaalsed (M)

 

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Lugemik
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 88–89
TEEME NALJA!


Ettelugemine ajakirjast „TÄHEKE“

Kahekõne koostamine pinginaabriga enne pala lugemist

Paaristöö: illustratsiooni põhjal
(Kas see on kollane? Kas ta kükitab? Kas neid on palju? jne)
LK 78
KIRJAVAHEMÄRGID ( . , ? !)


Lause koostamine pildi järgi

Luuletuse „Kõdid“ lugemine ja kõdi-kohtade järgiproovimine
LK 76–77
KUU ja AASTA


Aastas on neli aastaaega (kevad, suvi, sügis talv) ja 12 kuud.

Missugune aastaaeg on praegu? Missugune aastaaeg meeldib sulle kõige rohkem? Miks?
Mis on pööripäev?

Nuputamine (lk 131)

Õpetajale: koht arutlemiseks. Ülesandes 2 võib viimane putukas maanduda kolmveerandi kärusse. Miks, kui värvitud on ainult veerand? See on üks võimalus, kui arvestada, et värvitud on valgega. Ka veerand on õige vastus.
LK 64–65
KEVAD ON TÄRKAMISE AEG


Mõisted: tärkama, pungad, seemned, paisuma, arenema, kasvuhoone.

Kevadel hakkavad taimed tärkama: lehtpuude ja põõsaste pungad paisuvad ja arenevad, osad taimed kasvatavad uued maapealsed osad, nendel taimedel elasid talve üle näiteks mugulad, maa-alused varred, sibulad, kuhu taimed olid eelmiseks sügiseks endale palju toitaineid varunud – just kevadiseks varaseks elu alustamiseks. Osa taimi alustab uut elu seemnetest. Seemnena on talve kõige kergem üle elada. Seemnes on veesisaldus väga väike ja olemas uue taime alge koos piisava toitainevaruga.

Arutlus: miks pannakse mõned taimed kasvuhoonesse kasvama?
Kirjutamine: mida tunnis teada said?
Katse:
seemete külvamine potti. Porgandi ja kartuli äratamine.
TLK 90
LEIUTAJATEKÜLA LOTTE I


Arutlus: Miks on hea, et leiutajad uusi asju leiutavad. Leiutised, mis teeksid koolilapse elu lihtsamaks

LK 91
LEIUTAJATEKÜLA LOTTE II
LK 79

Sulghäälik ühesilbilise sõna lõpus

Pantomiimid harjutuse sõnade selgitamiseks
LK 78–79
IGA TÖÖ NÕUAB AEGA


Aastas on 12 kuud.
Kuude järjestamine; loendamine ja järgarvud.

Õpime kuude nimesid kirjutama.

Nuputamine
(lk 131)
KLK 92
KIRJANIK ANDRUS KIVIRÄHK


Arutlus: Milline on hea lasteraamat“

Õpetajale:
http://www.lugemisyhing.ee/public/files/lugemisyhingu_voldik_2014.pdf (lk 20)
Jutu koostamine õpiku pildi pildi järgi: „Leiutajateküla rahvas kohtub kirjanikuga“LK 80–81
TUTVUME KALENDRIGA


Kalendrist on seoses nädala teemaga juba juttu olnud.
NLK 93
NAERUKUU


Luuletuse lugemine naabriga

Luuletusele jätku mõtlemine

Riimuvad sõnad
LK 80

Täishäälikuühend
Lünkharjutus
RLK 94–95
ROOSI PANEB HERNE NINNA


Vestlus: äpardused, mis juhtuvad kogemata

Arutlus: miks lapsed mõnda asja salaja teevad
LK 81

Pikk täishäälik sõnas
Lohutussõnad

Paaristöö: pika täishäälikuga sõnade otsimine lugemispaladest

Arutlus: kuidas joonistada lõbusaid keelumärke

  

 

28. NÄDAL


SOOVITUS:

Plaanida käik õue uurimaks, mis lõhnab kevadiselt (LO)

 

LÕIMING:

ELAGU KÕIK LÕBUSAD LAPSED! Lusti ja rõõmuga õppimine.

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Lugemik
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 96–97
JUKU NALJAD


Paaristöö:
Naljade lavastamine

Anekdootide jutustamise võistlus
LK 82

Koolinaljad
Loendi koostamine
Küsilause
LK 82–83
MIS TÄNA TEHTUD, SEE HOMME HOOLETA


Kordame ajaga seotud teadmisi.
Tekstülesannete lugemine ja lahenduse vormistamine.

Pildi põhjal lihtsa matemaatilise jutukese koostamine ja küsimus(t)e esitamine.

Küsilause kirjutamine.
Pilt putukate piknikust võimaldab vestelda kevade saabumisest ja lõhnadest meie ümber (ka piknikukorvis).

Nuputamine (lk 83)
LK 66–67
ÕHUS ON KEVADET TUNDA

Lk 66 salakirjas on trükiviga: linnu pildi all peab olema K-täht.

Mõisted: haistmine, haistmiselund
Nina on haistmiselund, millega tunneme lõhnu. Lõhna abil saab inimene teada, kas õhk on puhas ja kas toit kõlbab süüa.

Kirjutamine: milliseid lõhnu tundsid, mida nägid

Õpetajale: Ohtlike ainete kohta võiks tutvustada etikette, mida toodetele pannakse. Selgitada, et ohtlikud ained koos pakendiga peab viima alati jäätmejaama. neid ei tohi panna olmeprügi ega pakendite konteinerisse. Lisainfo
TLK 98–99
NÖÖP, KES KAOTAS POISI I


Arutlus:
mis oli tuvi jaoks tähtsam – toit või nööp

Poisi välimuse kirjeldamine
Pinginaabri välimuse kirjeldamine
LK 83

Muinasjutu mõtlemine laste eest põgenevast nööbist

Hüüdlause
Funktsionaalne lugemine
LK 84–85
PÄEVAPLAAN


Kas päevaplaan on vajalik? Kellel on sellist plaani tarvis? Kas sina koostad päevaplaani? Kui põhjalik sa seda koostades oled?

Koosta tänase päeva tähtsamate tegevuste kohta plaan. Alustada võiks ärkamisest ja viimasele reale kirjutada orienteeruv magamamineku aeg.

Pildi põhjal naabrile küsimuste esitamine.

Ühekohalised ja kahekohalised arvud.

Nuputamine (lk 131)
Nuputamine (lk 132)
KLK 100
NÖÖP, KES KAOTAS POISI II


Arutlus: Kuidas oleksid nööp ja poiss võinud ilma tuvita kokku saada
LK 84

Suur algustäht lause alguses
Ärakiri

Vestlus: kuidas kirjeldada iseennast
Küsilause koostamine
LK 86–87
TEE TÖÖD TÖÖ AJAL, AJA JUTTU JUTU AJAL


Pääsuke Pääru teeb intervjuud. Mis jäi Päärul veel küsimata?

Mõtle küsimusi ja esita neid naabrile. Mitu küsilauset sa mõtlesid?

Kellaaegade tundmine.
Kas oskad? (lk 87)
NLK 101
PILLIMEHED


Luuletuse lugemine rütmipillide saatel (kivikesed, plastpudelid, pliiatsid, herned jms üllatusmunade sees jne)

Pillide hääled(leidke internetist erinevaid klippe)
LK 85

Ristsõna
Kuulutus
Lausete koostamine etteantud sõnadega
RLK 102
KALAMARJAPEENAR


Kuulamine „Kalamarjapeenar“

Töö sõnavaraga: härra, aednik, kalamari, silk, vakk, rappis, idu, tõld
Aedniku ja härra iseloomustamine
LK 86
Kk või pp?


Paaristöö: pinginaabri hüüdlause kuulamine ja kirjutamine

Tabeli täitmine loetud pala põhjal

  

 

29. NÄDAL


SOOVITUS:

Kuulata linnulaulu helikandjalt; plaanida käik õue linnulaulu kuulamiseks

 

LÕIMING:

ELAGU KÕIK LÕBUSAD LAPSED! Kuidas vanasti õpiti ja lindude hääli jäljendati.

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Lugemik
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 103
KEHV KOMPVEK


Arutlus: Miks on jutul selline pealkiri?

Paaristöö: Loole uue pealkirja mõtlemine

Jutu lugemine kolmekesi
LK 87

Kahekõne koostamine

Lause lõpumärgid
Funktsionaalne lugemine
LK 88–89
KORDAMINE ON TARKUSE EMA


Kui muudame liitmisel arvude järjekorda, siis vastus ei muutu.

Järgarvude kirjutamine rändlindude loendamisel.
Missugused linnud on esimesed, kes meile saabuvad?

Proovimise teel võrdusesse puuduva arvu leidmine.
LK 68–69
KEVADE HÄÄLED


Mõisted: rändlinnud, sädistamine, lõõritamine, laksutamine, kuulmiselund, müra

Üks kevade tunnus on linnulaul. Linnud teatavad oma lauluga teistele lindudele pesakoha ja liigikaaslase valikust.

Linnulaulu saab kuulata siit

Kirjutamine: reeglid, et koolis oleks vähem müra
TLK 104–105
LUGUSID VANAST LUGEMIKUST


Kuulamine: „Lugusid vanast lugemikust” (sissejuhatus)

Jutu sisu ennustamine pealkirja järgi
Vestlus vana aja koolilastest ja tänapäeva koolilastest (vanade kooliõpikute, fotode jm näituse korraldamine)

Ühe jutu jutustamine
LK 88
J sõna alguses


Lausete koostamine

Ärakiri.
Suur algustäht nimes
LK 90–91
EI KEEGI SÜNNI TARGAKS


Võrdusest puuduva arvu leidmine proovimise teel. Leiame koos vähendajat.

Tekstülesanded on seotud kevade ja lilledega.

Pildi põhjal matemaatilise jutukese koostamine ja/või küsimuste esitamine naabrile.
KLK 106
KAEBAMISEST VANAL AJAL


Pala jagamine ja lugemine rühmades

Arutlus: Mis vahe on kaebamisel ja tõe väljarääkimisel?
LK 89

Tunniplaan
Lotte vigade parandamine
LK 92–93
TARKUS, TARVILINE VARA


Liitmise ja lahutamise kordamine on seotud kuldnoka ja pääsukeste elu tutvustamisega.
Õpetajale: Nuputusülesande tekst on esitatud luulevormis, see sobib päheõppimiseks ja ka ümberkirjutamiseks.

Riimuvad sõnad. Võimalus siduda regilaulu teemaga, rääkida riimist, rütmist ning sisust.

Kas oskad? (lk 93)
NLK 107
SÕIT, SÕIT LINNA


Rahvalaulu lugemise ilmestamine liigutustega ja päheõppimine
LK 90

Lause lõpetamine

Arutlus: Miks võiks maalaps linna sõita? Miks võiks linnalaps maale sõita?
RLK 108
LIMONAADISUPP


Vestlus lemmikmagustoitust: Millest ja kuidas seda tehakse?
LK 91

Loendi koostamine magusatest asjadest
Suur algustäht lause alguses

Arutlus: Mida panna limonaadisupi sisse?

  

 

30. NÄDAL


SOOVITUS:

Vaadata filmi „Nukitsamees“ . Plaanida õuesõpe – leida materjale, millest saaks lind endale pesa ehitada.

 

LÕIMING:

ELAGU KÕIK LÕBUSAD LAPSED! Elupaigad ja reisimine

VAHENDID:

Illustreeriv materjal metsvindi, suitsupääsukese ja ööbiku kohta (LO)
Linnukaamerad – leidke internetist lingid
Erinevate geomeetriliste kujundite komplektid õpetajale ja lastele (M)

 

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Lugemik
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 109
VITSALAUL


Õpetaja jutustus „Nukitsamehe“ ainetel: kuidas vanal ajal lapsi hirmutati jm

Kuulamine: „Valulaul”

Kuulamine: Lapse õigused (soovi korral)
LK 92

Kolm soovi võluvitsalt

Arutlus: Kuidas lohutada suuri inimesi.

Rätitädi meisterdamine
LK 94–95
TUTVUME GEOMEETRILISTE
KUJUNDITEGA. RISTKÜLIK.
RISTTAHUKAS


Kuidas eristada ristkülikut ja risttahukat
suvalisest nelinurgast ja tahukast?
Kuidas eristada ristkülikut risttahukast?
Kuidas seletada mõisteid
tasandiline kujund ja ruumiline kujund?
Kus on ristküliku ja
risttahuka küljed, servad, tipud, nurgad?

Õpetajale: ülesandes 4 on kõige vähem lillasid, rohelisi ja pruune ristkülikuid, kõiki kolm. Kastis on vähe ruumi kirjutamiseks, kuid ülesande all on selleks siiski ruumi.

Rühmatööna sobib teha
plakateid õpitud kujundite kohta.
LK 70–71
LINNUD PUNUVAD PESA


Mõisted: elupaik, kooruma, pesamaterjal, pruunikas, valkjas, sinakas

Arutlus: kuidas saab linde vaadelda.

Kirjutamine: lünkade täitmine tabeli järgi. Pesamaterjali kirjeldamine.
Mida teada sain?

Koostöö: Materjalid, millest, millest saaks lind pesa ehitada. Töö teostamiseks koguda loodusest (hea, kui saab koos õpilastega pargist vms) rohukõrsi, sammalt, kuivanud lehti, samblikku, peeneid oksi, kasetohtu, puutükikesi. Savi saab osta ehitusmaterjalide poest. Võib kasutada saviga segamiseks näiteks koerakarvu. Munadeks võib otsida vastava suurusega kive, mida saab värvida ja meisterdatud pesasse panna.
TLK 110
ETTEVALMISTUSED REISIKS I


Kuulamine: „Ettevalmistused reisiks”

Küsimus: kuidas sõbrad sind on aidanud?

Arutlus: millise reisikoti peaks Oskar Lotte jaoks leiutama?
LK 93
Kes? Mis?

Töö sõnavaraga

LK 96–97
RUUT. KUUP.


Mida tähendab tasandiline ja
mida ruumiline?
Kus on ruudul ja kuubil
küljed, servad, tipud, nurgad?

Vajab selgitamist,
et ruut on ristkülik,
mille kõik küljed on võrdsed.
Kuup on risttahukas,
mille kõik servad on võrdsed.
Vestluses peaks välja tulema tõdemus, et matemaatikas peame mõisteid
väga täpselt kasutama.

Rühmatöö: plakatid õpitud kujundite kohta.
KLK 111
ETTEVALMISTUSED REISIKS II


Jutule järje mõtlemine

Vestlus: millest tunneksid puudust, kui oled kaua kodunt ära
LK 94

Sarnase tähendusega sõnad
Rännukoer Klausi reeglid

Lünkharjutus: vastupidise tähendusega sõnad
LK 98–99
KOLMNURK JA
KOLMNURKNE PÜRAMIID


Kus on kolmnurgal ja
kolmnurksel püramiidil küljed,
servad, tipud, nurgad?

Tekstülesannete koostamine
piltide põhjal.
Pildid on seotud
emadepäeva ettevalmistustega
ning lindudele pesakastide
meisterdamisega.

Millest võiksid mõelda
rändlinnud, kui nad kord pikalt reisilt tagasi jõuavad?

Kuidas ja kellele võiks ehitada pesakasti?
Missugused linnud saavad
pesaehitamisega ise hakkama?

Rühmatöö: plakatid
õpitud kujundite kohta.
NLK 112–113
MART JA HOMMIK


Vestlus hommikustest tegevustest

T-tabel:
Hommik Mardi kodus/
Hommik minu kodus

Nimekiri:
Meie klassi laste hommikueined

Rühmatöö:
jutustamine pildi järgi ema,
Mardi ja isa rollis
LK 95

Päevakava:
tegevuste järjestamine
Jutupilt
RLK 114–115
VANAD ASJAD


Arutlus:
Mida saaksid panna
vanade asjade muuseumisse?

Vestlus armsatest asjadest
sinu kodus
LK 96
Kokkuvõte aprillikuust

  

 

31. NÄDAL


LÕIMING:

ELAGU MEIE KALLID EMAD! Kevadel on kõik meeled avali.

 

VAHENDID:

Sall või rätik silmade katmiseks (LO)
Erinevate geomeetriliste kujundite komplektid õpetajale ja lastele (M)

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Lugemik
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 116
KULDNOKKADE ELAMU I


Kuldnokad
leida internetist link linnulauluga,
lisaks välimus,
pesakasti valimine jm

Arutlus: Milleks on lindudel pesakastid?
Paaris lugemine.
LK 97–98

Lünkteksti täiendamine lugemispala järgi

Õige või vale väitega lause

Sõnapilvest kuldnoka rahvapäraste
nimetuste otsimine

Sobivate sõnaosade
(silpide) ühendamine
LK 100–101
RING. KERA.

Kuidas eristada ringe
teistest tasapinnalistest kujunditest?
Kuidas eristada kera
teistest ruumilistest
kujunditest?

Õpetajale:
Tutvustame põgusalt ka silindrit.
Nii kera kui ka silinder
on pöördkehad.
Ümbruskonnast ringi- , kera- ja
silindrikujuliste esemete otsimine.

Ühel sõnal võib olla
mitu tähendust.
Need sõnad on vasar, ketas, kuul ja pall.
Ülesanded 2 ja 3
on seotud just nende
spordivahendite nimetustega.
Nuputamine (lk 100)
LK 72–73
KEVAD ON PÄIKESEPRILLIDE AEG


Mõisted: silmaava, silmatera,
hämar, nägemismeel

Silmad on õrnad kehaosad
ja seepärast peab neid
hoolega hoidma.

Arutlus: Miks öeldakse
„Hoian sind nagu oma silmatera?“

Paaristöö: vaata silma ja jälgi
silmaava suurust valges
ja hämaras kohas
Kirjutamine:
Mis on õues ümmargune,
värvitu, sirge jne.

Mäng „Fotograaf“
TLK 116–117
KULDNOKKADE ELAMU II


Pala lugemine osalistega

Palale jätku ennustamine
LK 99

Lausesse sobiva sõna leidmine

Lindude häälitsused
LK 102–103
JULGE PEALEHAKKAMINE
ON POOL VÕITU


Kehade ja kujundite leidmine
Lottemaa staadionit kujutavalt
pildilt;
rühmitamine ja andmete
tabelisse kandmine.

Kehade ja kujundite kuju,
asukoha ja suuruse kirjeldamine
ja võrdlemine.
KLK 108
KULDNOKKADE ELAMU III


Arutelu: linnupoegadest, nende eest hoolitsemisest.

Kuidas kasvatada
leitud linnupoega?
Leia rohkem infot internetist.
LK 100

Luulerea lõpetamine
sobiva riimuva sõnaga

Järjestamine
LK 104–105
KES PÜÜAB KÕIGEST VÄEST,
SAAB ÜLE IGAST MÄEST


Kordamiseks ning kinnistamiseks
on ühendatud geomeetriliste
kujundite teema ja
arvutamine 20 piires.

Täishäälikute kordamine, värvuste kirjutamine.

Nuputamine (lk 133)
Ristsõna lahenduskastid jooksevad ülalt alla, sõnaks on SEPIKUT. Lahenduse võib laps ise ära värvida.
NLK 119
HELISE, HELISE ILMA!


Rahvalaulu laulmine omal viisil:
eeslaulja, klassi koor
LK 101

Küsimustele vastamine
ette antud tähtedega

h-täht sõna alguses
RLK 120
EMADEPÄEV


Kuulamine:„Emadepäev”

Küsimus: mida ema Urve oma pojale öelda võis?

Jutule oma pealkirja mõtlemine

Õpiku pildi järgi jutu koostamine
LK 102

Loetu põhjal tabeli täitmine

Liitsõna moodustamine

Lausete järjestamine lugemispala põhjal

 

 

32. NÄDAL


SOOVITUS:

Leida võimalusi õitsevate kevadlillede vaatluseks õues

 

VAHENDID:

Nimesildid kevadlillede nimetustega igale lapsele või naabritele (LO)
Illustratsioonid erinevatest tulbisortidest (M)
Soovi korral sibulad ja potid mullaga (M)
Värvilist paberit geomeetriliste kujundite väljalõikamiseks ja kleepimiseks (M)

LÕIMING:

ELAGU MEIE KALLID EMAD! Lilled emale.

 

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Lugemik
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 121
MIS ON LAPSEL VAJA?


Rühmatöö:
luuletuse ilmekas lugemine
ja päheõppimine
Riimuvate sõnade leidmine
LK 103

Arutlus:
Mida on lapsele vaja?
Kes? Mis?

Pildi järgi lausete moodustamine
Soovlause
LK 106–107
TÖÖ KIIDAB TEGIJAT


Geomeetriliste kujundite kordamine,
arvutamine 20 piires.

Tekstülesanne emadepäevast,
tulpidest ja üllatustest.
Räägime tulpide ja teiste
sibullillede (ka sibulate) ajatamisest ja
taimede eest hoolitsemisest.

Millal oleks tark
lillesibulaid mulda panna?
Kui kaua peab õisi ootama?
Mis värvi tulpe sa oled näinud?

Taimede eest peab hoolitsema.
Miks ja kuidas seda teha?
Seaema Helmi annab aiandusalast nõu.
Tulp- tulbi; tulp- tulba.

Praktiline töö:
sibulate muldapanek, kui seda
juba varem pole tehtud.
LK 74–75
KEVAD ON ÕITSEMISE AEG


Kevadel õitsevad looduses
sinilill, paiseleht, võsaülane,
nurmenukk ja maikelluke

Ühistöö: Värvijaht

Kirjutamine:
Mida said tunnis teada

Mäng „Värvikaupmees lillepoes“
TLK 122–123
KES AIAS, KES AIAS? KUIDAS LAPS NIME SAAB.


Õpiku pildi järgi jutu koostamine:
pildi tähelepanelik vaatlemine,
selle põhjal küsimuste
esitamine klassikaaslastele

Vestlus hellitusnimedest
LK 104–105

Märksõnaskeemi MINA
täiendamine omadussõnadega

Suur algustäht nimedes
LK 108–110
TUBLIDUS EI TULE TÖÖTA,
OSAVUS EI HOOLETA


Kordame
geomeetrilisi kujundeid
läbi lugemisoskuse treenimise
ja tekstist arusaamise.

Arvutamine 100 piires.

Kas oskad? (Lk 109)
Lisaülesanne (lk 110) on
leiutise osade leidmine.
KLK 124–125
LUULETUSED „MINU EMA”,
„MINU ESIMENE KIRI”


Ühe luuletuse ilmekas lugemine

Ühe luuletuse päheõppimine

Emale soovi mõtlemine
LK 106

Liitsõna moodustamine

Kaardi kirjutamine emadepäevaks

Ristsõna
LK 111–112
KUI MIDAGI TEED,
TEE HÄSTI


Kõige lihtsamad asjad
on kõige paremad asjad.
Ja nad ei maksa mitte midagi.

Õpetajale:
Ruudustikus annavad
vastused kokku kaks tähte:
T ja L. Sõna on TULP.

Lk 112 saab laps joonistada
ning soovi korral kujundid
värvilisest paberist välja lõigata
ja lehele kleepida.
NLK 126
LEIUTAJATEKÜLA EMADEPÄEVA TORT

Rollimäng:
kokasaade, kus õpetatakse
emadepäevaks torti valmistama
LK 107
k, p, t sõna alguses


Salakiri
Arutlus:
Mis on retseptis valesti
RLK 127
KODULAUL

Kuulamine:
„Kodulaul”

Jutuke kodust
Oma kodumaja võrdlemine
õpiku pildil kujutatud majaga

Luuletuse ilmekas lugemine
Riimuvate sõnade leidmine
LK 108
Tähestik


Lausete ühendamine pealkirjaga

  

 

33. NÄDAL


SOOVITUS:

Tuua maitsmiseks kättesaadavaid eestimaised kevadisi aiasaadusi. Valmistada tv retseptide järgi salatit või võileibu.

 

LÕIMING:

ELAGU MEIE KALLID EMAD! Koos tegutsemine valmistab rõõmu.

VAHENDID:

Õuesõpet toetavad vahendid ja materjalid (M)

 

LISAMATERJALID:

  • Illustratsioonid lugemikust lk 134
  • Loodusõpetuse tööraamat lk 76
 EESTI KEEL – Lugemik
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 128–129
LOTTE JA KADUNUD MÜTSI
SALADUS I

Õpiku pildi põhjal
pala sisu ennustamine

Lugemine osalistega
LK 109
Sulghäälikud


Mida teeb?
Mida teevad?

Tabeli täitmine
LK 113–115
TARK TEAB


Kordame üle käibivad rahaühikud.

Töö tekstülesannetega.
Mida ma ülesandest teada sain?
Mida küsiti?
Mis tehte teen?
Ütlen tehte ja arvutan.
Ütlen vastuse.

Küsimuse püstitamine (suuliselt)
osalise tekstiga ülesandes.
Tervislik toit ja head maitsed.

Mida 5 euro eest
klassiõhtuks lauale panna?

Matemaatilise jutukese koostamine
ülesande 2 põhjal.
Õpetajale: õunamahl ja porgandimahl on liitsõnad.

Õpetajale:
Lahendus lk 114 on
PALJU MÕNUSAID JA
MEELEOLUKAID SUVEPÄEVI.
Plakatile kirjutades peab
lõppu lisama hüüumärgi.

Võimalus korrata
lauselõpumärkide kirjutamist.
Tühjale leheosale saab
iga laps oma soovi kirja panna. Mida soovid kaaslastele? Mida soovid sõbrale? Mida soovid õpetajale? Mida soovid oma toredale koolimajale?
LK 76–77
KEVADISED MAITSED


Mõisted:maitsmiselund
Keel on maitsmiselund, millega tunneme toidu maitset.
Keel eristab magusat,
soolast, haput ja kibedat maitset.

Arutlus: Milleks saab kasutada
rohelist sibulat ja
murulauku, redist, rabarberit, salatit ja
ka naati ja võililli?

Vestlus vitamiinirikkast toidust,
mis kasvab Eestimaal.
Kirjutamine:
salatiretseptidele pealkirja kirjutamine.
Mille maitset tunnis tundsid?
Milliseid lõhnu tundsid?
Maitse tundmisele aitavad kaasa toidu lõhnad. Sellepärast maitseb soe toit paremini ja seepärast tundub toit maitsetult, kui on tugev nohu.
TLK 130
LOTTE JA KADUNUD MÜTSI
SALADUS II


Lugemine osalistega
LK 110
I ja j sõnas


Ärakiri
LK 116–120
LÄKI ÕUE!
ARVUDE MAAILM


Mänge ja tegevusi,
mis mõeldud õuetundideks,
võib sobitada ka ruumi.

Õpetajale: Kõiki läki õue!
Ülesandeid ei pea tingimata
läbi tegema, valiku teeb
õpetaja lähtuvalt hetke
vajadustest ja võimalustest.
KLK 131–132
LOTTE JA KADUNUD MÜTSI
SALADUS III


Rollimäng: uudise levitamine
(kas tead, et …)

Rühmatöö: õpiku illustratsiooni
põhjal uue loo väljamõtlemine

Näidendi lavastamine
LK 111
K, p, t s-i kõrval


Küsimärk küsilause lõpus

Rahvajutu lugemine
üksi ja mitmekesi
LK 116–120
LÄKI ÕUE!
ARVUDE MAAILM
NLK 134
KEVADEL SUL KESTENDAGU
NINA


Kevadest jutustamine

Ühistööna tahvlile:
kevade miinused ja plussid
LK 112

Loetu põhjal
sobiva sõna leidmine


Sõnade õigekiri lauses
vigade otsimine ja korrektuur

Mõistatuse lahendamine
R

  

 

34. NÄDAL


SOOVITUS:

Plaanida õuesõpe. Valida koht, kus saab mängida otsimismängu „Sile ja kare“, valmistada salakiri mänguks „Päikesekonserv“.

 

LÕIMING:

ELAGU MEIE KALLID EMAD! Mis nähtud, käib üle silmade, mis kuuldud, üle südame

VAHENDID:

Salakiri „Päikesekonservi“ mängimiseks igale rühmale (LO)
Õuesõpet toetavad vahendid, materjalid (M)

 

LISAMATERJALID:

 EESTI KEEL – Lugemik
Lugemine / Kuulamine / Kõnelemine
EESTI KEEL – Töövihik
Kõnelemine / Kirjutamine
MATEMAATIKA
Tööraamat
LOODUSÕPETUS
Tööraamat
ELK 135
VANEMUISE LAUL


Kuulamine: „Vanemuise laul”

Küsimus:
Mille järgi sa teada said,
et Vanemuise laul oli imeilus?

Piltide põhjal pala jutustamine

Oma lemmiklaulu tutvustamine
LK 113

Tabeli täitmine
loetud pala põhjal:

üks ja mitu

Paaristöö: tähemäng
(täht, lind, nimi, koduloom)
LK 120–125
LÄKI ÕUE! MÕÕTMINE


Mänge ja tegevusi, mis mõeldud
õuetundideks, võib sobitada ka ruumi.
LK 78–79
OMA SILM ON KUNINGAS


Nägemine, maitsmine, kompimine.
Kompimiselund on nahk.

Kompimismeele abil saab tunda
esemete soojust, kuju, pehmust,
niiskust ja libedust.

Arutlus:
Kuidas loomad kombivad ja miks nad seda teevad? Peamiselt otsivad toitu ja hoiduvad hädaohu ja vaenlaste eest.

Mängud
„Sile ja kare“ „Päikesekonserv“

Õpetajale: Muuda lk 79 töökorraldust: kirjuta ringi sisse looma nimi (TIGU, KÄRBES, SÄGA, LÕOKE, LIBLIKAS, KASS, ÄMBLIK). Jutusta, milliseid erinevaid kehaosi kasutavad loomad kompimiseks. Lk-le 78 lisame: Liblikas tunneb maitset jalgadega, nii nagu kärbes ja ämblik. Kaladel on keha külgedel küljejoon, mis aitab vees ohutult liikuda.
TLK 136
PÄÄSUKESE NELI LAULU


Õpetaja ettelugemise kuulamine

Lugemise ilmestamine liigutustega

Kaardi uurimine,
oma kodukoha leidmine

Kuula pääsukese laulu internetist
LK 114
k, p, t sõna alguses


Riimuvad sõnade kasutamine luuletuse loomisel

Täpitähtede korrektuur
LK 120–125
LÄKI ÕUE! MÕÕTMINE
KLK 137
KEVADPIDU


Luuletuse pähe õppimine
LK 115

Sõna kõla järgi
sobivate sõnapaaride leidmine

Tähemängud
LK 120–125
LÄKI ÕUE! MÕÕTMINE
NLK 138–139
NOORTE LEHTEDE PÄEV


Õpetaja ettelugemise kuulamine

Oma lemmiksalmi valimine
ja selle ettelugemine pinginaabrile
LK 116

Lemmiksalmi ärakiri
R

  

35. NÄDAL


SOOVITUS:

Paras aeg on vihikud kinni panna ja õue minna!

 

LÕIMING:

ELAGU SUVI JA SOOJAD ILMAD! Elagu suvi ja toredad elamused!

VAHENDID:

Õuesõpet toetavad vahendid, materjalid (M)

 

LISAMATERJALID:

 

N34LUGEMINEKUULAMINE / KÕNELEMINEKIRJUTAMINE
EÕ lk 136
Pääsukese neli laulu
Õpetaja ettelugemise kuulamine
Lugemise ilmestamine liigutustega
Kaardi uurimine, oma kodukoha leidmine
Kuula pääsukese laulu siit >
Tv lk 116
k, p, t sõna alguses
Riimuvad sõnad
Täpitähtede korrektuur
TÕ lk 137
Kevadpidu
Luuletuse päheõppimine
Laulmine
Tv lk 117
Sõna kõla järgi sobivate sõnapaaride leidmine
Tähemängud
KÕ lk 138
Noorte lehtede päev
Õpetaja ettelugemise kuulamine
Oma lemmiksalmi otsimine luuletusest ja selle ettelugemine pinginaabrile
Tv lk 118
Lemmiksalmi ärakiri
NElagu suvi ja soojad ilmad!Pealkirja ja pildi põhjal oma loo väljamõtlemine ja selle jutustamine
Küsimuste esitamine pildi põhjal
Tv lk 119
Kokkuvõte maikuust
RÕ lk 142
Kool on läbi
Kuulamine: "Kool on läbi"
Loetu põhjal viktoriini korraldamine
Oma suveplaanidest jutustamine
Pildi põhjal jutukese koostamine
Tv lk 120
Kordamine