EESTI KEEL JA MATEMAATIKA |  INIMESEÕPETUS

 

I poolaasta, õppetöö nädal

1 | 2 | 3 | 4–5 | 6 | 7–8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14–15

Töökavad printimiseks:

Õppenädal 1–8 | 9–15 

II poolaasta, õppetöö nädal

16–17 | 18–19 | 20 | 21 | 22 | 23–24 | 25–26 | 27–28 | 29–30 | 31–32 | 33–34 | 35  

Töökavad printimiseks:

Õppenädal 16–24 | 25–35

 

 

 

ÕPPENÄDAL 1


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • teab inimeseõpetuse tunnis hästi toime tulekuks vajalikku, nagu näiteks hindamise korraldust ja nõudeid;
  • mõistab viisaka käitumise vajalikkust, oskab tervitada;
  • oskab kaaslast kuulata ja oma kogemustest rääkida.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, suhtluspädevus

Teised õppeained
eesti keel

Teema: Tere! Tervitamine – lk 4–7
Tunni käik / aruteluteemad

1. Inimeseõpetuse aine ja tööraamatuga tutvumine – soovi korral võib õpetaja sissejuhatuseks kasutada lühitutvustust lk 4 ning infot inimeseõpetuse aine kohta lk 5.
2. Tervitamine: tervitamine kui üldkehtiv viisakusnorm. Erinevad tervitamise viisid, harjutus 1 lk 6. Arutlusküsimusi: mis tunne on, kui keegi sind tervitab või ei tervita, kuidas kellegi tervitamine võib talle heameelt teha, kuidas inimesel endal on siis hea olla?
Harjutus 2 lk 7: üldine suhtlemisoskuse, kuulamis- ja rääkimisoskuse arendamine, suvest jutustamine. Kui aega jagub, võib ülesannet lahendades vahetada paarilisi, seejuures alati alustada tervitusest. Soovi korral võib selle harjutuse edasiarenduseks lasta otsida (meelde jätta, üles märkida) sarnaseid asju laste suvemälestustest.

Lisad

Tervitamiste mäng
Mängu võib teha kohe tunni alguses n-ö jäämurdjana või hoopis tunni lõpus.
Vajalik on ruum, kus kõik mahuvad ringi liikuma.
Ettevalmistus: selgitada lastele, et juhiseid tuleb täita samm-sammult ja täpselt. Katsetuseks võib proovida alguses, kas lapsed suudavad näiteks 1 min olla täiesti vaikselt.
Iga etapp kestab u 1-2 min, mille õpetaja lõpetab sõnaga „Stopp!“. Seejärel selgitab õpetaja järgmist etappi ning see algab sõnaga „Läks!“.
1. etapp. Liigu ringi. Ei räägi ega vaata mitte kellelegi otsa. Ei põrka teiste vastu. Püüa täita ruum nii, et inimesi poleks liiga tihedalt ega oleks ka tühja ruumi.
NB! Kui ülesannet täita ei suudeta, nt hakatakse itsitama vms, siis tuleks see peatada ja selgitada, et ülesande juhiseid peab täitma täpselt (näiteks rõhutada, et võime täpselt täita ülesannet näitab, kui suur ja asjalik õppija oled) ning alustada otsast peale.
2. etapp. Liigu ringi. Nüüd vaata aeg-ajalt vastutulijale otsa. Kui tema ka vaatab, siis hetkeks seisata, nooguta, naerata ja liigu edasi.
3. etapp. Liigu ringi. Vaata vastutulijale otsa ja tema sulle ka. Üks tervitab mingi liigutusega ja teine teeb tema liigutust järele. Seejärel nooguta lõpetuseks ja mine edasi järgmise juurde.
4. etapp. Liigu ringi. Tervita vastutulijat kättpidi või patsuta õlale, vaheta mõni tore tervitus ja vasta teise omale. Seejärel jäta hüvasti ja liigud järgmise juurde.
Kui aega jagub ja ülesanne õnnestus, siis võib teha ka 5. etapi, milles on juba tegemist rollimänguga. Enne iga uut rolli tuleks peatada mäng hüüdega „Stopp!“, anda lastele uus roll ning seejärel „Läks!“
5. etapp. Liigu ringi. Tervita vastutulijaid, nagu oleksid… a) eriti tähtis isik, b) turule tõttav vanainimene, a) lasteaialaps, kes pole sõpru ammu näinud, vms.
Mängu lõpetuseks tee aplaus endale ja sõbrale tubli mängus osalemise eest.

Vägivallavabad mängud
Ühe 6. klassi lapse esitlus tervitamisest
 

 

 

 

ÕPPENÄDAL 2


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • eristab enda head ja halba käitumist;
  • nimetab üldtunnustatud käitumisreegleid ja põhjendab nende vajalikkust.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, suhtluspädevus

Teised õppeained
eesti keel

Teema: Käitumisreeglid. Minu hea ja halb käitumine – lk 8–9
Tunni käik / aruteluteemad

1. Milleks on vaja käitumisreegleid? Milles seisneb hea ja halb käitumine? (käitumine ja hoolsus koolis jms)
2. Harjutus 1 lk 9. Algul iseseisvalt vaikselt, jätkata paarilisega, grupis või klassi aruteluna nii, et võib arutluse jooksul juurde kirjutada, kui lapsel endal ei olnud enne mõtteid kirja pandud.
3. Harjutus 2 lk 9. Käitumis- ja õppevahendite hoidmise reeglite koostamine kas ühisaruteluna õpetaja eestvedamisel või rühmatööna väikestes gruppides. Lapsi võiks suunata sõnastama lühidalt, lihtsalt ja positiivselt ning ealiselt sobivas mina-vormis (teen, panen). Püüda vältida keeldusid ja eitusi (ära…). Väga üldised sõnastused (nt „käitun hästi“) tuleks ümber sõnastada konkreetsemaks ja selgemaks (tervitan, vabandan jne).
Harjutust 3 lk 9 võib kasutada sissejuhatuseks tunni alguses või paralleelselt lk 8 tekstiga ning harjutustega 1 ja 2.

Lisad

Juss õpib viisakust.
Vägivallavabad mängud selleks, et klassi õpilased julgeksid üksteisega suhelda, kasvõi käest kinni võtta.
Kooli käitumisreeglid või sisekorraeeskirjad.
Töölehed lugupidava käitumise kohta.
 

 

ÕPPENÄDAL 3


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • väärtustab ennast ja teisi ning teab, et inimesed, nende arvamused, hinnangud ja väärtused on erinevad;
  • eristab enda head ja halba käitumist, kirjeldab oma käitumise tagajärgi ja annab neile hinnangu;
  • väärtustab hoolivust ja sõprust.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, sotsiaalne pädevus, kodanikupädevus

Teised õppeained
eesti keel, geograafia

Teema: Minu käitumise mõju ja tagajärjed – lk 10–12
Tunni käik / aruteluteemad

Sissejuhatuseks arutelu lk 10 oleva pildi üle – püüa kirjeldada, mida tegelased võivad selles olukorras tunda, kui nad on olude sunnil sattunud võõrasse keskkonda. Mida tunnevad need, kes sellise inimesega kokku puutuvad? Jms.
Lk 11 jutu lugemise ja küsimuste arutluse juurde võib rääkida ka Soome asukohast, kas lastel on pereliikmeid või tuttavaid Soomes või ka mõnel muul maal jms. Arutleda, milliseid raskusi võib ette tulla õppides võõrkeelses koolis.
Harjutus 1 lk 12, Liisa abistamine. Esialgu võib omaette mõelda, siis jagada mõtteid pinginaabriga ja täiendada oma joonist, seejärel võib jätkata arutlust järgmise õpilasega või väikses grupis. Harjutust võib täiendada lisaülesandega, tõmmata joon alla tegevustele, mida sina oled teinud või ilmselt teeksid, kui su kaaslane vajab uue kooli/klassiga tutvumisel abi.
Harjutus 2 lk 12. Võib teha nii individuaalselt kui ka grupis. Kui lapsed iseenda häid omadusi välja tuua ei oska või ei julge, võib ülesannet muuta nii, et lapsed nimetavad neid klassi- või koolikaaslasi, kellel need hea sõbra omadused on. Võib ka teha nii, et pinginaabrid nimetavad häid omadusi vastastikku: nt „Minu pinginaaber Liisa on rõõmsameelne, abivalmis…“ jne. Kuna lastel võib puudu tulla sõnadest, võib neid enne ühistööna tahvlile jm üles tähendada.
Harjutuse 2 võib vormistada ka kirjalikuks hindeliseks tööks.
Miks on oluline olla sõbralik, abivalmis jne? Mis sellest muutub? Mida ma võidan, mida teised võidavad?
Mida sõbrad koos teevad?
 

 

 

ÕPPENÄDAL 4–5


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • teab liikluseeskirja, mis tagab tema turvalisuse;
  • kirjeldab, kuidas käituda liikluses turvaliselt.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
tervis ja ohutus, kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng, tehnoloogia

Teema: Liiklus – lk 13–17
Tunni käik / aruteluteemad

Tunni sissejuhatuseks või harjutuste 1 ja 2 järel võiks arutleda peamisi liiklusreegleid ja ohte, mis lastel võivad kooliteel ette tulla.
Lk 13: pildi arutelu. Harjutus 1: algul iseseisvalt, siis naabriga arutleda ning kirjutada erinevad mõtted harjutusse 2.
Liiklusreeglite tähtsusest ja ohtudest saab lugeda ja arutleda lk 14.
Harjutused 3 ja 4 lk 15: helkuri ning jalakäija teemadel reeglite sõnastamine.
Selles peatükis võiks tähelepanu pöörata just jalakäija ohutusele, sest suvega võib mõnikord ohutus meelest minna. Tähtis on välja tuua ka sagedased eksimused, mis tänaval võivad juhtuda teed ületades jne. Võib-olla hakkavad lapsed meenutama nähtud õnnetusi või ohtlikke olukordi, siis võib arutleda, miks nii juhtus ja milliseid vigu tehti. Õpetaja ülesanne on vestlust juhtida, et tänaval liiklemist mitte liialt dramatiseerida.
Helkuri kasutamist võiks kindlasti meelde tuletada ka pimedama aja saabudes. Jalgratturi lubade taotlemine on kooliti erinev, aga aasta alguses võiks sellest rääkida, et lapsed saaksid ka kodus sellest kõnelda ja vanemad aegsasti ka jalgratta varustusele mõelda.

Lisad

Lk 16: ristsõna liikluse teemal.
Ühistööna võiks valmistada jalakäija kõige tähtsamad käitumisreeglid ja kinnitada need klassi infostendile.

Kasulikud lingid
Lastelavastus „Vusserdused kooliteel“
„Lastetuba. Timmu teadusteater. Ohutult liikluses“
Liiklusmärkide kohta lisamaterjale
Laps liikluses

Lk 17 aitab õpitule tagasi vaadata, hinnata, kui huvitav või raske oli materjal, ja anda hinnang enesele kui õppijale.
Skaala 1–5 aitab väljendada õpitu olulisust või teema raskust matemaatiliselt.
Korrata aitavad lõpetamist vajavad laused, mis on väljavõtted käsitletud teemadest.
Oluline on, et see on lapse enda hinnang ega pruugi ühtida õpetaja või kaaslaste omaga. Kui laps hindab ennast liialt madalalt või liialt kõrgelt, tuleks sellele viidata tundlikult ja suunavalt („Kas oled kindel…?“).

 

 

ÕPPENÄDAL 6


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • kirjeldab erinevate meeltega tajutavaid teabeallikaid;
  • teab erinevaid teabe edastamise ja teabe saamise allikaid ning arutleb nende kasulikkuse ning usaldusväärsuse üle;
  • on teadlik digikeskkonna ohtudest ja oskab teabekeskkonnas eetiliselt toimida.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, ohutus, õpipädevus, väärtused ja kõlblus

Teised õppeained
loodusõpetus – inimese meeled

Teema: Teave, teabeallikad ja nende kasutamine – lk 18–20
Tunni käik / aruteluteemad

Millised teabe edastamise viisid on erinevatel juhtudel parimad? Miks? Millist teabeallikat usaldada? Miks? Millist teavet sobib / tohib / ei tohi avaldada? Jne.
Lk 18 pilt: tekst ja küsimused suunavad last mõistma teabe edastamise erinevaid võimalusi. Oluline on rõhutada, et teave/info ei ole ainult sõnaline.
Lisaks saab siin arutleda, milliste meeltega tajuks Susanne Madise edastatud teavet. (Šokolaad – maitsemeel, lilled – lõhna- ja nägemismeel jne.)
Harjutus 1 lk 20 sobib selle arutluse järele. NB! Valikuid võib olla mitu! Kõiki ei pea ka ära kasutama.
Lk 19 teabeallikad, info leidmise kiirus ja usaldusväärsus. Võimalusel teha läbi mõni teabe otsimise harjutus, näiteks mõne sõna tähenduse otsimine. Internetis otsides juhtida tähelepanu sellele, et vasteid on väga palju. Võiks arutleda, mis viitab usaldusväärsele allikale. Loodusõpetusega saab siduda näiteks entsüklopeedia kasutamist.
Lk 19, reeglid internetis, sh sotsiaalvõrgustikes (lisas olev link). Siin võib arutlusse kaasata laste endi kogemusi seoses ebasobivate postitustega vms.

Lisad

Reeglid sotsiaalvõrgustikes suhtlemisel:
Targalt internetis
Kas oskad internetis targalt käituda?
Video „Noor, posita targalt!“
Video „Tunne oma netisõpru“
Veel materjale e-koolikotist
 

 

 

ÕPPENÄDAL 7–8


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • selgitab, kuidas võivad reklaamid mõjutada inimeste käitumist ja otsuseid;
  • kirjeldab erinevate meeltega tajutavaid teabeallikaid;
  • on teadlik digikeskkonna ohtudest ja oskab teabekeskkonnas eetiliselt toimida.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus

Teised õppeained
eesti keel

Teema: Reklaami mõju. Turvaline käitumine meediakeskkonnas – lk 18–20
Tunni käik / aruteluteemad

Mis on reklaam? Milleks reklaami kasutatakse? Milliseid võtteid reklaamides kasutatakse, et mõjutada meid ostma või tarbima?
Mida tähendab „reklaami ohvriks minema“?
Reklaamide näidete ülesande (harjutus 1 lk 22) võib teha tunnis või anda koduseks ülesandeks (telerist nähtud reklaami kohta etteantud mudeli järgi märkmeid teha või ajalehe-ajakirja reklaamist klassis grupitöö).
1) Kas on kasutatud kuulsat inimest, tuntud laulu vms?
2) Kas on värviline? Kas on kasutatud valgusefekte vms nägemismeelele suunatut?
3) Kellele see mõeldud on: lapsed, naised, mehed, vanad inimesed vm? Millest saab aru, kellele on reklaam suunatud?
4) Hüüdlause (kuulmismeel ja meeldejääv rütm)?
5) Kas pakutakse midagi osta või tahetakse muuta inimeste käitumist (näiteks tervisekäitumist)?

Lisad

Soovitatavaid reklaamiklippe:
Mänguasjade reklaam
Olerexi lasteeine
Sööme ära!
Sinu tervis on su enda kätes
Tasuta puuvili
Jäätis
Mul on hääl
Kadunud laste abitelefon
Amatöör-sotsiaalreklaam: Miks ei tohi linde toita?
 

 

ÕPPENÄDAL 9


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • kirjeldab rahvakombeid;
  • kirjeldab Eestis elavate rahvuste tavasid ja kombeid ning austab neid;
  • jutustab oma pere traditsioonidest;
  • väärtustab oma kodumaad.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
kultuuriline identiteet, kultuuri- ja väärtuspädevus, kodanikupädevus, enesemääratluspädevus

Teised õppeained
eesti keel, ühiskonnaõpetus

Teema: Erinevate rahvaste tavad ja kombed. Sallivus – lk 24–26
Tunni käik / aruteluteemad

Milliseid sarnaseid või erinevaid tavasid ja kombeid seoses tähtpäevadega leidub? Kuidas suhtuda teise kultuuri tähtpäevadesse ja teistsugustesse kommetesse?
Rõhuasetus on sallivusel, teise kultuuri tavade austamisel, kuid samas siiski oma kultuuri ja kommete säilitamisel.
Lk 24 leiduv kalender on 2017. aasta kohta. Seda saab võrrelda järgmiste aastate kalendritega, rääkides liikuvatest pühadest või kindla kalendripäeva pühadest.
Küsimusi lk 25 võib õpetaja käsitleda valikuliselt. Harjutus 1 on rahvatraditsioonide tutvustamiseks või kinnistamiseks.
Lk 26 vanasõna „Ilma koppel on suur ja seal sees on igat karva vasikaid“ põhjal saab arutleda eesti keele üle: „ilm“ ja „ilma“. Mida vanasõna tähendab? Hakk ja kirju lind annavad vihje, et tegemist on erineva väljanägemisega.
Kuidas oleks eriti tore isadepäeva tähistada? Küsimus on sõnastatud nii, et juhul, kui lapsel pole isa või ei ole peres erilisi traditsioone, millest teistele rääkida, saab ta siiski kaasa mõelda ja unistada parimast isadepäevast. Ülesannet võib edasi arendada nii, et lapsed jagavad mõtteid grupis, leiavad, mida on ühist, või hoopis jätkata eesti keele tunnis kirjaliku ülesandega ja/või kunsti või käsitöö tunnis kaardi valmistamisega.

Lisad

Isadepäev
Rahvakalendri tähtpäevad, ristsõna
Hingedeaeg
Mardipäev, „Lastetuba. Mardimaski valmistamine“
Kadripäev, laulud
„Lastetuba. Kadripäev“
„Lastetuba. Kadripäeva kübarad“
 

 

 

ÕPPENÄDAL 10


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • eristab tööd ja mängu;
  • selgitab enda õppimise eesmärke ja toob näiteid, kuidas aitab õppimine igapäevaelus paremini hakkama saada;
  • teab tegureid, mis soodustavad või takistavad keskendumist õppimise ajal.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
ettevõtlikkus, elukestev õpe, sotsiaalne ja kodanikupädevus, õpipädevus

Teised õppeained
eesti keel

Teema: Mäng ja töö. Õppimine – lk 27–31
Tunni käik / aruteluteemad

Lk 27 olev pilt aitab hästi arutelu algatada.
Kas mäng on alati ainult meelelahutuseks või võib mäng aidata õppimisele kaasa? Kui tunnis mängitakse, kas siis peab ka pingutama?
Lk 28 olevad tekst ja küsimused annavad vastuseid eelnevatele küsimustele ja aitavad arutlust edasi arendada.
Harjutus 1 lk 29 aitab lastel eristada igapäevaste tegevuste hulgast tööd. Vastavalt klassi eripärale võib õpetaja kas eelnevalt suuliselt tõusmise-kükitamise mängu läbi teha ja seejärel vaikselt harjutuse 1 sooritada või vastupidi.
Lk 29 arutlusküsimusi võib kasutada ka tunni sissejuhatuseks või lõpetuseks.
Lastel võib lasta kodus välja mõelda üks mäng ja selle täpsed reeglid ning mängud kehalise kasvatuse või muusika tundidega lõimides läbi mängida.
Harjutus 2 lk 30 võib lahendada nii eelnevalt pildi põhjal vesteldes ja seejärel kirjalikult kinnistades kui ka vastupidi – lapsed panevad kõigepealt mõtteid kirja ja siis vestlevad.
Harjutus 3 lk 31: sageli on õpetaja rühmatöö meelespead ja reegleid varem lastele juba tutvustanud. Kui nii, siis võib siin kiirelt kirjalikult korrata. Kuid kui klassis pole veel rühmas töötamise reeglitest põhjalikumalt räägitud, võib teha klassi seinale postri.

Lisad

Bingo kasutamine õppetunnis
Mängu kasutamine emakeeletundides (valik mänge, selgitustega)
Inimeseõpetuse tunnis õpitakse iseseisvalt mõtlema ja tegutsema
 

 

 

ÕPPENÄDAL 11


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • eristab tööd ja mängu;
  • selgitab enda õppimise eesmärke ja toob näiteid, kuidas aitab õppimine igapäevaelus paremini hakkama saada;
  • teab tegureid, mis soodustavad või takistavad keskendumist õppimise ajal;
  • kirjeldab oma tegevuse planeerimist, väärtustades vastutust.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
ettevõtlikkus, elukestev õpe, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus, õpipädevus

Teised õppeained
eesti keel

Teema: Mäng ja töö. Õppimine. Kohusetunne ja vastutus – lk 32–35
Tunni käik / aruteluteemad

Kuidas võiksid lapse huvialad olla seotud tulevase elukutse ja tööga?
Kuidas võib meelelahutus, mida pakuvad arvutid ja nutiseadmed, segada õppimist ja tööd? Kuidas sellega toime tulla?
Töö ja elukutse ning selleks vajalikud oskused.
Lk 32 olevad tekst ja pilt sobivad hästi sissejuhatuseks. Harjutus 1 (Madise intervjuu isaga) on tekstist tulenev tähelepanu ja funktsionaalse lugemisoskuse arendamise harjutus, mis sobib lõimimiseks eesti keelega.
Harjutuses 2 lk 34 võib elukutseid piltide juurde kirjutada ning elukutsete nimetusi võiks olla võimalikult palju ja erinevaid. Näiteks ehitaja, ehituse töödejuhataja, arhitekt, järelevalveametnik jms.
Harjutuses 3 leidub valik oskusi, mida õpetaja või õpilased ise võivad täiendada ja harjutuses 2 olevate või ise välja pakutud elukutsetega seostada.
Lk 35: tulevase elukutse pildi võib joonistada ka kunstiõpetuse tunnis eraldi paberile, kasutada kollaaže väljalõigetest või ruumilist seadet elukutset kirjeldavate esemetega.

Lisad

Ametite äraarvamise mäng
Heale lapsevanemale. Koolilapse kolm tarkust edukaks õppetööks
 

 

 

ÕPPENÄDAL 12


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • kirjeldab rahvakombeid;
  • kirjeldab Eestis elavate rahvuste tavasid ja kombeid ning austab neid;
  • jutustab oma pere traditsioonidest;
  • väärtustab oma kodumaad.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
kultuuriline identiteet, kultuuri- ja väärtuspädevus, kodanikupädevus, enesemääratluspädevus

Teised õppeained
eesti keel, ühiskonnaõpetus

Teema: Tavad, kombed, tähtpäevad – lk 36–37
Tunni käik / aruteluteemad

Milliseid uskumusi leidub seoses jõulude ja uue aastaga? Kuidas suhtuda erinevatesse uskumustesse, nagu näiteks päkapikkudesse ja nende heategevusliku maiustusetoomise loosse?
Rõhuasetus on sallivusel, st ei tohi naeruvääristada lapselikke uskumusi, vaid tuleks suhtuda neisse kui millessegi, mis edendab mängulisust ja headust, heatahtlikkust ja heategevust.
Tekst ja arutlusküsimused sobivad jõulukuu algusesse hommikuringi või eesti keele tunni juurde.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 13


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • kirjeldab olukordi ja toob näiteid, kuidas keelduda tegevusest, mis kahjustab tema tervist;
  • teab hädaabi telefoninumbrit ja oskab kutsuda abi;
  • nimetab, kelle poole pöörduda erinevate murede korral.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
tervis ja ohutus, keskkond ja jätkusuutlik areng, sotsiaalne ja kodanikupädevus

Teema: Ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras – lk 38–39
Tunni käik / aruteluteemad

Millised pühadeaegsed tegevused võivad olla ohtlikud? Kuidas sellistes olukordades ohutult toimida või abi saada?
Võimalik, et lapsed soovivad jagada isiklikke kogemusi ohtlikest olukordadest, see võib hakata tundi segama. Sel juhul võiks lapsed jagada rühmadesse, kus nad saavad mingi aja jooksul oma jutud ära rääkida. Hiljem võib õpetaja teema kokku võtta: „Nüüd tõstavad käed need, kellel on olnud küünlaga/säraküünlaga/elektriga õnnetusi“ vms.

Lisad

Praktiline harjutus. Õpetaja otsustab oma sisetunde, kooli reeglite, olemasolevate vahendite jms järgi, kas neid harjutusi saab klassis läbi viia.
Vahendid: erinevad küünlad ja küünlaalused, tikud, süttimiskindel alus (näiteks metallkandik), pikendusjuhe, lisaks võivad olla nt katkised jõulutuled või põlenud juhtmega muu jõulukaunistus, säraküünlad.
Vaatlusharjutus: leia kõige turvalisem küünlaalus; leia ohtlik elektriline vahend.
Tegutsemisharjutus: pikendusjuhtme pistiku panek pistikuauku ja selle väljavõtmine ohutute võtetega. Tiku ohutu süütamine ja kustutamine. Küünlaleegi kuumuse test paberiga: kui kõrgelt küünlaleek paberit pruunistama hakkab? Säraküünla süütamine ja sädemeid pilduva säraküünla käes hoidmisega toimetulek ning kuuma kustunud säraküünlaga ohutu toimetamine jms.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 14–15


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • oskab suhelda ja käituda teisi arvestades;
  • väärtustab ennast ja teisi, üksteise abistamist ning tegevusi, mis on positiivsete tunnete tekkimise allikaks;
  • väärtustab lubadustest kinnipidamist ja vastutust;
  • teab, kuidas olla hea kaaslane ning kuidas teha koostööd.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
kodanikualgatus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus

Teised õppeained
eesti keel, ühiskonnaõpetus

Teema: Meeskonnatöö. Tööjaotus – lk 38–39
Tunni käik / aruteluteemad

Mida saab igaüks ise teha, et toimuks pidu, leiaks aset pidustused või tähistataks tähtpäevi?
Rõhuasetus on vastutuse võtmisel ning kohustuste jagamisel.
Peatükki saab edukalt siduda jõulupeo või jõulueelsete tegevuste ning nendeks ettevalmistustega, kaasates sellesse lapsi.
Harjutus 1 lk 40: jõuluprogrammi pakkuja võib vahetada ka mõne muu vastu. Küsimusi võib lisada ja küsimused klassis ära jagada. Samuti võib anda gruppidele ülesande leida erinevate jõuluprogrammide pakkujaid ning leitud info kaaslastele esitada, et siis nende põhjal valida, kuhu minna.
Harjutused 2 ja 3 lk 41 suunavad arutlema erinevate ürituse korraldamise tegevuste, nende raskusastme ja isikliku sobivuse üle. Harjutusse 2 võib tegevusi juurde lisada.
Harjutus 4 lk 41 arendab oskust sõnastada eesmärke ja otsustada, kui edukalt ülesanne sai sooritatud. Hea oleks läbi teha vähemalt kahe erineva tegevusega, näiteks üks, mida meeldiks teha, ja teine, mida kindlasti teha ei tahaks.
Lk 42 olev tekst luulekonkursist, luuletuse näide ja harjutus 5 lõimuvad eesti keele tunniga.
Mängud lk 43 on pärimusmängude näited, mida võib tunnis või klassiõhtul kasutada.
 

 

ÕPPENÄDAL 16–17


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • kirjeldab oma välimust, huve ja tegevusi, mida talle meeldib teha;
  • nimetab, mille poolest ta sarnaneb teistega ja mille poolest erineb teistest;
  • väärtustab iseennast ja teisi ning inimese õigust olla erinev;
  • nimetab ja kirjeldab inimeste erinevaid tundeid ning toob näiteid olukordadest, kus need tekivad, ning leiab erinevaid viise nendega toimetulekuks;
  • kirjeldab omadusi, mis peavad olema heal sõbral, ning hindab ennast nende omaduste järgi.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
kultuuriline identiteet, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus

Teised õppeained
eesti keel, ühiskonnaõpetus

Teema: Suhted. Tunded – lk 44–49
Tunni käik / aruteluteemad

Peatükke „Suhted“ ja „Tunded“ võib õpetaja võtta kombineeritult, sobitades tegevusi oma äranägemise järgi.
Kes ma olen? Milline ma olen? Sarnasused ja erinevused?
Lk 44: kellegi sõbravihikust lehekülg Kaisa kohta. Harjutuse 1 minapildi võib teha hoopis eraldi suurele paberile ning õpetaja võiks siin suunata täiendama seda minapilti tüüpilistest erinevatest rollidest peres (tütar, tütretütar, täditütar, keskmine õde, onu, tädi jms). Klassikaliste rollide kõrval võiks olla ka vähem formaalseid, mis seostuvad huvialadega (kassiomanik, kõva käsi ...-mängus jms) või muid omadusi (kardan äikest, armastan pilvi vaadelda jne).
Harjutust 2 lk 45 võib teha nii, et kaaslasega võrdlemisel tõmmatakse sarnastele asjadele üht värvi joon alla. Kiiremad võivad sel juhul ka kirjutada.
Harjutus 3 aitab näha erinevuste ja sarnasuste häid ja halbu külgi.
Lk 45 mäng „Kiida kaaslast!“. Õpetaja võiks ette valmistada väikesed paberilehed õpilaste nimedega nii, et iga lapse nimi oleks vähemalt 4-5 lehel. Seejärel jaotada lehed klassis ära. Igaüks saab 4-5 erineva klassikaaslase nimega lehekest, kuhu tuleb kirjutada selle klassikaaslase kohta midagi head, midagi toredat tema juures. Õpetaja võib suunata, andes erinevaid väljendeid või sõnu inimeste iseloomustamiseks. Oluline on rõhutada pigem häid iseloomuomadusi ja tublisid tegemisi, kui et välimust, nt ilusaid riideid vms. Siis liigutakse klassis ringi ja poetatakse sildid nende laste laudadele. Sildid võib põnevuse huvides kokku murda. Kirjutaja oma nime ei pane. Omanik loeb siis tema kohta kirjutatud kiitusi ning kleebib need lk-le 46.
Lk 46: korrata on hea pärast mängu „Kiida kaaslast!“, kui tunne on veel selgelt meeles. Viimased lõpetamist vajavad laused võivad olla laste jaoks, kel sõnaline väljendusoskus veel raske, keerulised. Sel juhul võib ühise arutlusega neid aidata.
Lk 47 Siimu loo I osa sobib hästi tunneteteemalise arutluse algatamiseks.
Milliseid tundeid inimesed tunnevad? Kas tunded on selgesti eristatavad?
Harjutus 1 lk 48 on inimese põhiemotsioonide kohta: rõõm, kurbus, viha, hirm, vastikus, imestus. Kuidas neid ära tunda? Milliseid emotsioone on kerge, milliseid raske ära tunda?
Milliseid tundeid veel on? (Kadedus, armukadedus, armastus, tüdimus jms.)
Harjutuses 2 lk 48 võib kasutada põhiemotsioonide mõisteid, aga ka muid ning tundeid võib olla mitu. Võib kasutada ka emotikone.
Harjutuses 3 lk 49 võib kasutada harjutuse 2 olukordi. Lk 48 või võib laps ise olukorra välja pakkuda (kui tal on midagi väga südamel).
Kui lapsed ise lahendusi väga pakkuda ei oska või kui lahendused kipuvad olema vägivaldsed või muul moel sobimatud, siis võib tutvuda samal leheküljel pärast harjutust 4 olevate mõtetega. Õpetaja võib pakkuda valikuid (vabandamine, selgitamine, abi küsimine, hingamisharjutused jms).
Laste pakutud lahendusi otseselt valeks nimetada ei ole hea. Pigem tuleks suunata analüüsima, kas see on parim lahendus. Parima lahenduse eelduseks on, et kõik osapooled saavad võimalikult vähe kannatada, ning tuleks jälgida, et pärast lahendust oleks osapooltel võimalikult hea tunne.

Lisad

Lisamaterjale emotsioonidest
Kuidas aidata noorel vihaga toime tulla?
 

 

ÕPPENÄDAL 18–19


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • väärtustab iseennast ja teisi ning inimese õigust olla erinev, väärtustab üksteise eest hoolitsemist ja üksteise abistamist;
  • teab abi saamise võimalusi kiusamise ja vägivalla korral;
  • mõistab, et kiusamine on mitteaktsepteeritud käitumine;
  • demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas keelduda ennast või teisi kahjustavast tegevusest, kuidas vabandada ja vabandusele vastata;
  • kirjeldab oma sõnadega, mida tähendab vastustundlikkus ja südametunnistus.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
kultuuriline identiteet, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus

Teised õppeained
eesti keel, ühiskonnaõpetus, bioloogia

Teema: Kiusamine. Üksteise austamine – lk 50–59
Tunni käik / aruteluteemad

Lk 50 Siimu loo II osa annab vastuse lk 47 tõstatatud küsimusele, mis Siimuga juhtus.
Tunnete teema kordamiseks võiks arutleda, mida Siim võis tunda ja mida ta klassikaaslased võisid tunda, kui loost teada said.
Oluline on sõnastada, mis on kiusamine (korduv, tahtlik tegevus, mis solvab, haavab, vigastab või muul moel kahjustab teist), eristada seda üksikjuhtudel naljatlemisest, juhuslikest tõukamistest jms ning rõhutada, et kiusamise suhtes on võimalik midagi ette võtta (lk 51 ja lk 52 näited).
Lk 53 on õpilasele eneseanalüüsiks ja refleksiooniks oluline. Selle kordamisülesande info võiks aidata last arenguvestlustes või vestlustes psühholoogiga.
Lk 54–55: Patricku lugu ja pilt räägivad loo sallimatusest ja narrimisest seoses päritolu ja nahavärviga. Aruteluküsimused suunavad tundeid sõnastama ja käitumisele hinnangut andma.
Patricku loo jätk lk 56 räägib olukorraga toimetulekust, suunab taas tundeid sõnastama ning arutlema vabandamise ja andestamise üle.
Harjutuses 1 lk 57 on pildid/olukorrad paarides. Võib rollimänguna kaaslasega läbi mängida.
Harjutust 2 lk 58 saab lõimida loodusainetega, kuna pildil on kasutatud mitte kujundlikku südant, vaid pigem bioloogiliselt tõepärast kujutist.
Võimalus selgitada tegelikku südame ehitust ja kuidas nii vaimne kui ka füüsiline kurnatus võivad südant kahjustada. Kui oleme ausad ja õiglased, on süda rahul ja loodetavasti ka tervem.
Lk 59 on ennast analüüsiv kordamine. Õpetaja võiks julgustada olema aus, sest enda suhtes mõõdukalt kriitiline olles õpime ja areneme paremateks inimesteks.
Südametunnistuse ja vastutustundlikkuse sõnastamine on õppekavas sätestatud olulise õpitulemusena!

Lisad

Õppefilm "Kiusamine"
Cernetist südame valmistamine
Rollimängud ja õpisituatsioonid, mis aitavad narrimise jm kiusamisega toime tulla. Kasutada võib lk 51–52 toodud võtteid või kiusamisega toimetuleku soovitusi veebis.
Mis on ja mis ei ole kiusamine?
Lasteabi on kättesaadav telefoni teel, internetis, sh ka Facebookis, ja olemas on ka äpp. Info nende veebilehelt.
 

 

ÕPPENÄDAL 20


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • nimetab ja kirjeldab Eesti rahvuslikke ja riiklikke sümboleid;
  • leiab Euroopa kaardilt Eesti ja tema naaberriigid;
  • väärtustab oma kodumaad.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus, kultuuri- ja väärtuspädevus, enesemääratluspädevus

Teised õppeained
eesti keel, ühiskonnaõpetus, geograafia, kunstiõpetus

Teema: Kodumaa. Eesti sümbolid: lipp, vapp ja hümn. Rahvussümbolid, lk 50–51
Tunni käik / aruteluteemad

Eesti vabariigiga seotud teemasid ja sümboleid on ilmselt ka varem käsitletud, vastavalt eelnevale võib neid peatükke läbida kiire kordamisena või siis hoopis süvendatult, ühendada erinevaid peatükke kokku, käsitleda vabariigi aastapäeva aktuse eel või hoopis järel.
Vastavalt klassi võimekusele võib õpetaja geograafiaga seotud osa (lk 60) kaardilt ette näidata ja seejärel lastel kordamiseks täita lasta. Võib ka lasta lastel oma teadmisi enne demonstreerida ning seejärel kaardi abil üle kontrollida ja kinnistada.
Harjutuse 1 lk 61 ja harjutuse 2 lk 62 värvimise osa võib jätta tunni lõppu või kodus täitmiseks.
Fotokollaaž Pika Hermanni tornist aitab rääkida lipu heiskamise reeglitest, samuti nende laste endi kogemustest, kes on seal käinud.
Lk 62 hümniga seonduvate reeglite meeldetuletus ja sõnad kordamiseks.
Rahvussümbolite harjutuses 1 lk 63 võib lasta ise infot otsida.
Plakati tegemise võib lõimida kunsti- või käsitöötunniga.

Lisad

Riikliku sümboolika kohta lisainfo
Riigivapi kohta lisainfo
Naaberriikide kohta info
 

 

ÕPPENÄDAL 21


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • nimetab ja kirjeldab Eesti riiklikke sümboleid, eristades Eesti sümboleid teiste riikide omadest;
  • oskab nimetada Eesti vabariigi pealinna, sünnipäeva ja presidenti ning naaberriike;
  • leiab Euroopa kaardilt Eesti ja tema naaberriigid;
  • väärtustab oma kodumaad.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
kultuuriline identiteet, kultuuri- ja väärtuspädevus, enesemääratluspädevus

Teised õppeained
eesti keel, ühiskonnaõpetus, geograafia

Teema: Eesti ja Euroopa. Eesti Vabariigi tähtpäevad – lk 64–67
Tunni käik / aruteluteemad

Harjutus 1 lk 64: riigi sümbolina lippude äratundmise juures on õppekava järgi kohustuslik ära tunda Eesti lipp. Teiste lippude puhul võib otsida abi. Oluline on teada ka Euroopa Liidu lippu.
Harjutus 2 lk 64–65 (lõiming geograafiaga). Harjutust saab kohandada vastavalt õpilaste võimekusele. Võimekamad saavad alustada iseseisvalt riikide nimede märkimisega ja hiljem teadmisi kontrollida ja kinnistada abimaterjalide abil. Vähem võimekate puhul võiks rõhuasetus olla õpioskuse (infoallikate kasutamise oskuse) arendamisel.
Lk 66 on fotokollaaž, tekst ja küsimused Eesti vabariigi aastapäeva ning selle tähistamise kommete kohta. Võib kombineerida koolis toimuvate üritustega (aktuse järel arutlemiseks vms).

Lisad

Jänku-Jussi multikad „Lipupäev“, „Võidupüha“, „20. august“.
Euroopa kohta
 

 

ÕPPENÄDAL 22


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • nimetab enda õigusi ja kohustusi;
  • teab, et õigustega kaasnevad kohustused;
  • väärtustab üksteise abistamist ja arvestamist peres, toetavaid peresuhteid ja kodu;
  • kirjeldab, kuidas abistada pereliikmeid kodustes töödes.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
kodanikualgatus, keskkond, väärtused ja kõlblus, sotsiaalne ja kodanikupädevus

Teised õppeained
eesti keel, ühiskonnaõpetus

Teema: Lapse õigused ja kohustused – lk 68–72
Tunni käik / aruteluteemad

Lk 68–69 olevad tekst, pildid ja küsimused kombineerivad lapse õiguste, kohustuste ning peres üksteise abistamise teemasid. Harjutus 1 lk 70 on jätkuks tekstile ja lisaks lapse enda elu üle arutlemiseks.
Harjutus 2 lk 71 rõhutab lapse õiguste ja kohustuste tasakaalu (et ei jääks vale arusaama, nagu lastel oleksid vaid õigused).
Lk 72 oleva lapse kohustuste ülesande võib teha ka eraldi lehele, kasutades fotosid või ajaleheväljalõikeid vms, ja siis teistele sellest rääkida. Siin on taas võimalus võrrelda ennast ja teisi.

Lisad

1) Arvuti kasutamise ülesanne
Ava lastekaitseliidu koduleht: Lastekaitseliit.ee > Laste õigused.
Loe teave läbi ja leia iga lapse õiguse kohta käiv kohustus. Kirjuta see lünka.
Näiteks:
Lapsel on õigus haigestumise puhul saada vajalikku ravi. See tähendab, et lapsel on ka kohustus hoida oma tervist.
Kõigil lastel on õigused. Võimalik vastus: see tähendab, et kõigil lastel on ka kohustus austada teiste õigusi, nii laste kui ka täiskasvanute omi. Laste kohustused
2) Igaühel on õigus ja võimalus kaasa rääkida riigi valitsemises. Teave Osalusveebi kohta.
 

 

ÕPPENÄDAL 23–24


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • eristab vaimset ja füüsilist tervist ning seoseid nende vahel;
  • kirjeldab seoseid tervise hoidmise viiside vahel: mitmekesine toitumine, uni ja puhkus ning liikumine;
  • väärtustab oma tegevusi, mis on positiivsete tunnete tekkimise allikaks.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
tervis, väärtused ja kõlblus, kodanikupädevus

Teised õppeained
eesti keel, loodusained, kehaline kasvatus

Teema: Tervis – lk 73–76
Tunni käik / aruteluteemad

Mis on tervis?
Lk 73–75 tekst, pilt ja küsimused jätkavad peres üksteise abistamise teemat ning juhatavad sisse tervise ja haiguste teemasse. Küsimused aitavad korrata oskust tunda ära tundeid ja neid sõnastada.
Harjutus 1 lk 75 aitab Kaisa loo näitel sõnastada vaimse ja füüsilise tervise tunnuseid.
Lk 76 kordab ja kinnistab vaimse tervise hoidmise võtteid: oskust sõnastada tundeid ning toime tulla negatiivsete tunnetega. Oluline on rõhutada, et oma vaimse tervise osas saab igaüks ise midagi ära teha. Esimesed sammud on positiivne mõtlemine, igast olukorrast väljapääsu otsimine, negatiivsete tunnete tunnistamine ja teadmine, et alati saab abi otsida jms.

Lisad

Vaimne tervis
Hea vaimse tervise tunnused

Mäng sotsiaalsete oskuste arendamiseks „Algaja komplimenditegija baaskursus“:
1) Õpilased on paarides, istuvad toolidel või seisavad vastamisi. Parem oleks kasutada toole, sest õpetaja saab neid paigutada kindlasse vastamisi istumise asendisse, ühtlasi vähendab istumine ebakindlust.
2) Ettevalmistus: vaata kaaslasele otsa ja tervita, nooguta, naerata vms. Kui kaaslane ulatab teretamiseks käe, siis võta see vastu. Kui kaaslane naeratab, siis naerata vastu. Edaspidi hakatakse paarilisi vahetama, kuid õpetaja peaks tagama, et iga kord toimuks väike edasist ülesannet soosiv positiivne ettevalmistus!
3) 1. etapp. Vaata/vaatle oma kaaslast ja mõtle, mis on temas lahedat, ilusat, head, milles ta on tubli jne. Ütle seda kaaslasele. Teine ütleb ka.
4) Analüüs. Mis tunne oli teisele midagi head öelda? Mis tunne oli, kui sulle midagi head öeldi?
5) Vahetatakse paarilist. Toimub ettevalmistus. 2. etapp. Vaata/vaatle oma kaaslast ja mõtle, mis on temas lahedat, ilusat, head, milles ta on tubli jne. Ütle seda kaaslasele. Kaaslane tänab (!) ja ütleb siis omakorda vastu midagi head.
6) Vahetatakse paarilist jne.
Alguses kiputakse tegema komplimente laadis „Lahe särk!“ või „Ilusad silmad sul“. Teise-kolmanda paarilise vahetuse järel võib õpetaja suunata tegema komplimente rohkem iseloomu või tublide saavutuste kohta.
Komplimendile reageerimiseks võib ette anda näiteid: „Aitäh, seda on küll meeldiv kuulda!“, „Tänan! Sina/sul ka!“, „Oi, kas tõesti? Aitäh!“ jne.
Mängu võib lõpetada arutlusega. Mis tunne sul nüüd on? Kelle päeva võiksid sa veel paremaks muuta ühe komplimendiga? Kas oleksid valmis väljakutseks „Nädal aega iga päev vähemalt üks kompliment uuele inimesele“? Vms.
 

 

ÕPPENÄDAL 25–26


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • kirjeldab, kuidas oma tervise eest hoolitseda;
  • kirjeldab seoseid tervise hoidmise viiside vahel: mitmekesine toitumine, uni ja puhkus ning liikumine;
  • väärtustab tervislikku eluviisi.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
tervis, väärtused ja kõlblus, kodanikupädevus.

Teised õppeained
eesti keel, loodusained, kehaline kasvatus.

Teema: Tervislik eluviis – lk 77–79
Tunni käik / aruteluteemad

Tervisliku eluviisi teema võiks seostada mõne kevadise terviseürituse, südamenädala vm sündmusega, kus samuti tervist edendatakse.
Harjutus 1 lk 77: esimeses reas püüda sõnastada tegevus, mis tervist edendab, ja seejärel, kui aega jagub, joonistada ise tegevust kujutav pilt.
Harjutus 2 lk 78 suunab mõtlema, millised eelised on terve olemisel, et motiveerida tervist hoidma.
Harjutus 3 lk 78 sõnastab sportimise põhjused ja annab lapsele võimaluse need enda jaoks tähtsuse järjekorda seada. Juhul, kui lapsed kipuvad negatiivselt reageerima, sportimist halvustama (näiteks on halbu kogemusi, pole head suhted kehalise kasvatuse õpetaja või treeneritega vms), siis võiks õpetaja aidata ette kujutada meeldivaid sportimise viise (aktiivsed tegevused ja mängud kaaslastega vabal ajal, mis vähegi sportimisega seostuksid).
Harjutust 4 lk 78 võib teha koos paarilisega või grupis. Oluline on siin lisaks sportimisharrastuse propageerimisele ka teabe edastamise oskus. Võib meelde tuletada teabeallikate ja reklaami teemat, erinevate meeltega tajumise ja inimeste mõjutamise teemat.
Kui aega jagub, mõelda välja reklaam või hüüdlause oma üritusele (ühendades harjutusega 5) ning teha ürituste esitlemisest väike konkurss, kelle kuulutus või esitlus on kõige haaravam, millisele tahaks minna ja miks.

Lisad

Kätepesu
Toitumise ja liikumise õpetajaraamat (sisaldab teooriat ja aktiivtöid)
 

 

ÕPPENÄDAL 27–28


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • kirjeldab olukordi ja toob näiteid, kuidas keelduda või hoiduda tegevusest, mis ohustab tervist;
  • teab, et ravimeid võetakse siis, kui ollakse haige, ning et ravimid võivad olla inimese tervisele ohtlikud;
  • demonstreerib õpisituatsioonis lihtsamaid esmaabivõtteid ja abi saamise võimalusi (nt haav, kukkumine, mesilase nõelamine, ninaverejooks, praht silmas, puugihammustus, põletus ja rästikuhammustus);
  • teab hädaabi telefoninumbrit ja oskab kutsuda abi.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, kodanikupädevus.

Teised õppeained
eesti keel, loodusained, kehaline kasvatus.

Teema: Ohud tervisele. Toimetulek ohuolukorras – lk 80–85
Tunni käik / aruteluteemad

Lk 80–81 toodud pildid ja lõpetamata lood suunavad arutlema tervisele ohtlike olukordade üle. Teretulnud on arutelud erinevate lahendusvõimaluste üle.
Millises olukorras tuleb kutsuda abi ja millises olukorras saab ise abistada ennast või teisi?
Harjutada läbi hädaabikõne (lk 81–82 olevate juhiste põhjal).
Harjutus 1 lk 82: esmaabivahendite äratundmine ja arutlus, kes ja millal neid tarvitada võib. Selle harjutuse võib arendada edasi praktiliseks harjutuseks (kirjeldatud allpool) ja viia läbi teema lõpetuseks.
Harjutus 2 lk 83 ning harjutus 3 lk 84–85: ohuolukorrad ja õige käitumisviisi ühendamine.
Praktiline harjutus
Harjutuses 1 näidatud vahendid ja mingeid muid juhuslikke asju lisaks. Lasta lastel välja valida esmaabivahendid või võtta välja need, mis ei ole esmaabivahendid. Antakse grupile suuliselt või kirjalikult mingi olukorra kirjeldus ning grupp peab otsustama, millised olemasolevad vahendid võiksid sellel puhul abiks olla, milliseid ja kuidas võiks tarvitada ise või milliste puhul võib seda teha ainult täiskasvanu loal jms.
 

 

ÕPPENÄDAL 29–30


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • teab oma kodukoha infot (vald/linn, maakond, sümboolika) ning selle asukohta;
  • nimetab ja kirjeldab oma kodukoha tuntud isikuid või paiku.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
tehnoloogia, teabekeskkond, ettevõtlikkus.

Teised õppeained
eesti keel, geograafia, matemaatika, ühiskonnaõpetus.

Teema: Kodukoht – lk 86–88
Tunni käik / aruteluteemad

Selle teema saab ühendada kevadise ekskursiooni või matkaga. Peatüki ülesandeid võib täita õppekäigu jooksul, kasutades ära lähedal asuvaid piirkonna infotahvleid, võib külastada omavalitsust või muid asutusi või vaatamisväärsusi jms.
Tunni sissejuhatuseks saab kasutada varasemaid teadmisi („Mida juba tead või mäletad?“ lk 86).
Harjutust 1 lk 86 võib lasta kodus ette valmistada.
Harjutused 2 ja 3 lk 87 on eriti olulised seoses haldusüksuste muutumisega, andes õpetajale võimaluse muutunud olukorra järel lastele uusi omavalitsuste nimesid ning sümboleid tutvustada.
Harjutust 4 lk 87 on hea teha rühmatööna enne ekskursiooni või matka, aga ka ekskursiooni või matka käigus, salvestades erinevate vahenditega nähtut ja kuuldut (fotojaht vms).
Harjutus 5 lk 88: matka või ekskursiooni plaani koostamine. Seda võib teha lõimingus informaatikatunniga või digivahendite õppimisega. Kui on olemas internetiühendusega tahvelarvutid, saab ülesannet kohandada jooksvalt matka või ekskursiooni jaoks, nt bussiga sõites arvestada kaugust järgmise sihtkohani ja sinna jõudmiseks kuluvat aega.

Lisad

Õpetajale Google Mapsi rakenduse kasutamisest
Mäng „Eesti maakonnad“
 

 

 

ÕPPENÄDAL 31–32


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • teab liikluseeskirja, mis tagab tema turvalisuse;
  • kirjeldab, kuidas käituda liikluses turvaliselt.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
tervis ja ohutus, kultuuriline identiteet, keskkond, tehnoloogia.

Teised õppeained
eesti keel, kehaline kasvatus.

Teema: Liiklus: jalgrattaga sõitmine – lk 89–96
Tunni käik / aruteluteemad

Liikluse teema esimest poolt käsitlesime õppeaasta alguses, et põhilised reeglid ja ohud meelde tuletada. Kuna paljudes koolides toimub just 3. klassi lõpus jalgratturi lubade eksamiks ettevalmistumine, siis saab selleks kasutada inimeseõpetuse tundi.
Lk 89 leiduvad mõned näited lapsele olulistest liiklusmärkidest ning jutuke Madisest ja liikluse õppimise olulisusest.
Lk 90 on peamised reeglid koos näidispiltidega. Võib kasutada nii, et lapsed vaatavad pilti ja katavad teksti kinni ning püüavad ise reegli sõnastada.
Harjutus 1 lk 91: kui linnukesed on märgitud, võib ülesannet täiendada nii, et joonistatakse pildile juurde kõik puuduvad elemendid selliselt, et ratas vastaks nõuetele. Nõuetele vastava lisadega ratta võib ka eraldi lehele joonistada.
Harjutus 2 suunab maanteeameti leheküljelt infot leidma ning selle põhjal ratta sobivuse kohta teadmisi kontrollima.
Harjutus 3 lk 92–93. Hea teoreetiline eeltöö enne ratturieksamit: jalgratturi oskuste harjutused ning soovitused ja selgitused harjutuse kohta.
Lk 94: digioskuste arendamine, nutiseadmega QR-koodi lugemine ning seejärel liiklustestide lahendamine. Lisaks vajadusel arutlusküsimused ja ristsõna.
Lk 95: lõiming eesti keelega. Sõnade järjestamine lausetes – jalgrattaharjutuste kohta käivad nõuanded ja reeglid.

Lisad

Maanteeameti liikluskasvatuse lehekülg
Jalakäijale
Valik teste veebis
Väljaprinditavad testid
Munakiivrikatse
Liiklusmärgid
 

 

ÕPPENÄDAL 33–34


SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Õpilane

  • teab, et raha eest saab osta asju ja teenuseid ning seda, et raha teenitakse tööga;
  • mõistab oma vastutust asjade hoidmise ja laenamise eest;
  • selgitab, milleks kasutatakse raha ning mis on raha teenimine, hoidmine, kulutamine ja laenamine;
  • kirjeldab, milliseid vajadusi tuleb arvestada taskuraha kulutades ja säästes.

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
kodanikupädevus, suhtluspädevus, väärtused ja kõlblus.

Teised õppeained
matemaatika, eesti keel, ühiskonnaõpetus.

Teema: Raha ja vastutus – lk 97–100
Tunni käik / aruteluteemad

Raha ja kulutuste planeerimise teemat võib siduda klassiekskursiooni või õppekäiguga, kus õpilased võiksid mingi summa taskuraha kulutada.
Lk 97 on toodud erinevaid arvamusavaldusi raha ja selle teenimise või kasutamise kohta. Milliste arvamustega nõustud, millistega mitte? Miks nii?
NB! Osa arvamusi on pisut intrigeerivad ning klassis võib tekkida vastakaid seisukohti. Sel puhul saab õpetaja taas kord rõhutada, et inimestel võibki olla erinevaid arvamusi ning me saame vaid oma arvamust põhjendada ja selgitada, kuid teise arvamust valeks kuulutada ei ole päris õige.
Harjutus 1 lk 98 on loovülesanne, mida võiks alustada vaikselt igaüks eraldi, valjusti ei kommenteeri. Ülesanne on mõelda välja võimalikult palju erinevaid võimalusi. Kui aega jagub, võib ülesannet edasi arendada nii, et arutletakse, millised neist on iseenda jaoks kulutamised või millised teiste heaks, millistel puhkudel saab sellest midagi käegakatsutavat ja püsivat või millise abil saadakse vaid elamusi jne.
Harjutus 2 lk 98 on suhtlusoskusi arendav küsitlus. Mitme täiskasvanu küsitlemise võib anda kodus teha. Ülesannet saab edasi arendada vastuste võrdlemise ja arutlusega selle üle, kas õpilastel ja täiskasvanutel on erinevad vastused, mida on sarnast, kellel on rohkem materiaalsed asjad, kellel endale või teistele jne.
Lk 99 arutlusküsimuste jaoks võib olla vajalik enne küsitleda pereliikmeid või teisi täiskasvanuid.
Harjutus 3 lk 99 on raha kulutamise, vastutuse ja teistega arvestamise oskuse teemal. Esialgu võiks õpetaja ülesande ette lugeda ja lasta õpilastel järgnevatele küsimustele järjest vastata. Seejärel vaadata üle, kas rahast tuli välja, kuivõrd laps mõtles ainult enda heaolule või on nõus kulutama ka teiste rõõmustamiseks jms. Samalaadse harjutuse võib teha lapse tegeliku taskurahaga, kui reaalselt õppekäigule või ekskursioonile minnakse.
Lk 100 teema kordamise juures linnukesega tähistatavad laused on õpitulemustes sätestatud, mistõttu on oluline õppetöö käigus õpilaste suhtumist nendeni suunata.

Lisad

Kool. Minu raha
Mäng „Rahamaa“
Uued finantskirjaoskuse õppematerjalid I kooliastmele; abiks õpetajale
 

 

ÕPPENÄDAL 35


 

Teema: Kordamine, kokkuvõte – lk 101–102
Tunni käik / aruteluteemad

Kokkuvõtteks võib kogu õppeaasta teemad üle vaadata, millised on olnud põnevad ja uudsemad teemad, milliste peatükkide juures tuli kõige rohkem pingutada jms.
Kordamistunnis võib kasutada mängulisi võtteid. Näiteks lasta õpilastel leida materjalidest olulisi mõtteid, öelda kaaslastele ainult selle mõtte või reegli algus ja lasta kaaslastel lause lõpetada.
Leheküljel 101 saab õpilane ennast kui õppijat hinnata ning teemade kohta mõtteid kirja panna.

Lisad

Rõõmus, loov ja julge koolilaps
Aeg ja ajaühikud