EESTI KEEL JA MATEMAATIKA  |  INIMESEÕPETUS

 

I poolaasta, õppetöö nädal

1 2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12 | 13 14–15 |

Töökavad printimiseks:

Õppenädal 1–4 | 5–7 | 8–11 | 12–15

II poolaasta, õppetöö nädal

16| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 32 | 33 3435

Töökavad printimiseks:

Õppenädal 16–19 | 20–23 | 24–27 | 28–31 | 32–35

 

 

 

ÕPPENÄDAL 1


TEEMAD

  • Suvevaheaja meenutamine, koolis käimine, õppimine koos kaaslastega, meie klass
  • Eesti keele tähed ja häälikud, tähestik
  • Korrutamine arvudega 2–5
  • Arvupered liitmise ja lahutamisega

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ETERE, SÕBRAD!
3. klassi õppekomplektiga tutvumine.
Õpiku sisukorra uurimine.
Teemaplokkide pealkirjade järgi ennustamine.
Lk 4
Teksti lugemine, Jutulinnast tuttavate tegelaste meenutamine või tutvumine Jutulinnaga.
Arutlus: kuidas saab uuel õpilasel aidata kohaneda?

Jutulinna kaart
Jutulinna kohad ja kangelased>
Lk 2
Suvevaheaja meenutamine
Kohtumisbingo
• Loe kastides olevad laused läbi.
• Liigu klassis ringi ja küsitle kaaslasi. Otsi lapsi, kes saavad väitele jaatavalt vastata.
• Kui saad kelleltki jaatava vastuse, siis kirjuta ruutu selle lapse nimi.
• Kui kõik ruudud on täidetud, hüüa „Bingo!“. Kui võimalik, kirjuta iga nime üks kord. Enda nime võid ka kirjutada.
1. SISSEJUHATUS
Lk 4–5

Räägime matemaatikast ja peastarvutamise oskuse vajadusest
Arvupered liitmise ja lahutamisega
TKOHVA-KOHVA KOOLIMINEK
Lk 5

Luuletuse lugemine, töö tekstiga (riimuvad sõnad, meeleolu jm).
Luuletuse lugemine käepäraste rütmipillide saatel, räppides, eeslugejaga vms.
Illustratsioonidele pealkirjade mõtlemine.
Arutlus: kuidas sobib luuletus teemaga „Maailmavallutajad“?
Loovtöö: luuletusele lisasalmi mõtlemine.
Lk 3
Tähestik, suured ja väiksed tähed
Harjutuste täitmise eel on soovitav ühiselt korrata
• tähestikku,
• suur- ja väiketähtede kirjapilti, õiget kuju.
2. SPORDIPÄEV
Lk 6–7

Andmete võrdlemine ja järjestamine
Teksti põhjal andmete kandmine kaardile
KSPORDIPÄEV JUTULINNAS
Lk 6–7

Teksti ahellugemine.
Arutlus: milliseid Jutulinna spordipäeva tegevusi saaksite ka oma koolis kasutada?
Jutustamine: spordipäev ühe tegelase silmade läbi.
Lisaülesanne: loole lõpu mõtlemine.
Lk 4–5
Töö tekstiga (õige/vale)
Õpilastel tuleb peale loo lugemist otsustada lausete õigsuse üle.
Ül 4
Klassi pikim õpilane on Pärtel. (v)
Seekordne spordipäev toimub ainult koolistaadionil. (v)
Lapsed võtsid aja peale kartuleid. (õ)
Ühes rühmas olid Kaisa, Madis, Sander ja Susanna. (õ)
Spordipäeva lõpus tehti õpetaja Villemist pilti. (õ)

Ül 5
Üldnime leidmine – kuidas loetelus olevaid sõnu ühe sõnaga nimetada? (sportlane, spordiala, spordivahend, spordiriided, spordijalatsid)
Ül 7
Tähestikuline järjekord: Anna, Hannes, Kaisa, Madis, Marta, Pärtel, Sander, Siim, Susanne, Villem.
Ül 8
Liitsõna – eelnevalt on hea liitsõna mõistet ja moodustamise reeglit meenutada ning arutleda spordi teemadel, lasta lastel nimetada erinevaid pallimänge (jalgpall, sulgpall, käsipall, korvpall, jäähoki, saalihoki, lauatennis).
3. KORRUTAMINE ARVUDEGA 2 JA 5
Lk 8–9

Korrutamise seos liitmisega
Korrutamine arvudega 2 ja 5
Korrutamise vahetuvuse seadus
NEESTI KEELE TÄHED JA HÄÄLIKUD
Lk 8–9

Tähed ja häälikud.
Tähestikust ülevaade.
Harjutustevihiku sisse seadmine, vormistamine.
Harjutuste lahendamine suuliselt ja kirjalikult.
Lk 6–7
Täht ja häälik
Ül 10
Liitsõna
a. … liitsõna, mis algab suluta kaashäälikuga: spordipäev, sentimeeter, männipuu, jalgpall, jalgpallivõistlus, Jutulinn, mälumäng.
b. … liitsõna, mis algab sulghäälikuga:
kartulipõld, teatejooks.
4. KORRUTAMINE ARVUDEGA 3 JA 4
Lk 10–11

Korrutamine arvudega 3 ja 4
Korrutamine arvudega 2 ja 5 – kordamine
RTEEME KOOS!
Lk 10–11

Tutvumine selle kuu koostööga – jutu või luuletuse kirjutamine klassikaaslasest. Omaloomingulise luuletuse lugemine õpikust, töö alustamine.
Lk 7
Ül 11
Tähelepanu: ülesande tekstis on kaks lõiku. Sobivaid arve tuleb võtta ainult esimesest lõigust!
 

 

 

ÕPPENÄDAL 2


TEEMAD

  • Liiklus, liiklemine
  • Häälikuühendid, laused ja lausete laiendamine
  • Tehete järjekord – korrutamine enne liitmist-lahutamist
  • Korrutamine arvudega 2–5
  • Korrutustabeli koostamine ja selle uurimine
  • Ülesande vihikusse vormistamine

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ELUULETUSED LIIKLUSEST „Kana läheb üle tee“, „Liikluskummik“, „Puupüsti“.
Lk 12

Arutlus: mil viisil õpilased kooli tulevad? Kui pikk on kõige pikem koolitee ja kõige lühem koolitee?
Luuletuse valimine pähe õppimiseks ja lavastamiseks koos rühmaga.
Koostöö: targa liikleja meelespea koostamine.
Lk 8
Ül 12
Töö tekstiga – õpilase ülesandeks on luuletuse põhjal küsimustele täislausega vastata.

Ül 13
Segiaetud tähed
ATS LAJARG jalgratas
OLLE TORROM motoroller
SILLU BORTS trollibuss
TERLI PEHKO helikopter
KÕUR TAASTE tõukeratas
Funktsionaalne lugemine – õpilase ülesandeks on pilti teksti alusel täiendada.

Selle nädala teemadega sobib kuulamisülesanne nr 1 lk 89. Kuulamisülesanne „Jalgrattaga liiklemine “
Lastel on külas Jutulinna politseinik Taavi Vile. Jalgrattaga sõites peavad alla 16-aastased kandma jalgratturikiivrit. Jalgrattal peab kindlasti olema töökorras pidur ja signaalkell. Sõiduteed ületada on soovitav ratast käekõrval lükates.
5. KORRUTAMINE ARVUDEGA 2–5
Lk 12–13

Kordamine
THÄÄLIKUÜHENDID
Lk 13

Täishäälikuühend. Kaashäälikuühend. Tutvumine reeglitega.
Lk 9 ül 15
Häälikuühendid – kordame häälikuühendi tunnuseid ning sõnastame reegli.
Häälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt.
6. TEHETE JÄRJEKORD (1)
Lk 14–15

Korrutamine enne liitmist ja lahutamist
KMIKS ONU ÖÖBIK NII VAENE ON? KUIDAS ONU ÖÖBIK TÕUKERATTAGA SÕIDAB?
Lk 14–15

Juhend lugemiseelseteks tegevusteks – tutvumine raamatuga.
Loovtöö: viie-minuti-jutu koostamine.
Arutlus: mis onu Ööbiku juures on vahvat? Mida ta võiks oma tegemistes muuta?
Lk 10–11
Sõnavaraline töö – mida need sõnad võiksid tähendada? Soovitatav teha paaristööna.
Töö tekstiga – õpilane peab lause sisu järgi loo ära tundma.
Ül 19
Funktsionaalne lugemine – sõnamäng. Kriipsuta tabelis juhendi järgi sõnu maha. Mõnda sõna saad mitu korda maha tõmmata.
1. See sõna algab kaashäälikuühendiga. kraaksumine
2. Selles sõnas on pikk täishäälik. puudel, kraaksumine
3. Selles sõnas on täishäälikuühend. kaunis
4. See on liitsõna. hapuoblikas
5. Selle sõna lõpus on kaashäälikuühend. kraaksumine, hapuoblikas, kühvel, hark
6. See sõna algab täishäälikuga. udune
7. Selles sõnas on pikk suluta kaashäälik. forell
8. Selles sõnas on 6 tähte. kühvel, puudel, kaunis, forell
Järele jääb sõna sõneleb.
Ül 20
Deformeeritud tekst
7. SULEV SINILILLE KORRUTUSTABEL
Lk 16–17

Korrutustabeli ehitus – read ja veerud
Ülesande vihikusse vormistamine
NLAUSETE LAIENDAMINE
Lk 16

Lihtlaused. Laiendatud lihtlaused.
Kujutluspildi loomine lihtlauset ja laiendatud lihtlauset lugedes.
Lk 12
Sõnavaraline töö – kirjuta erinevaid liikumisega seotud sõnu.
Lausete laiendamine – soovitatav teha paaristööna.
8. KORRUTUSTABEL
Lk 18–19

Korrutustabeli analüüs. Peadiagonaal, sümmeetria
Korrutamine arvudega 1 ja 10
RKIRJUTAME
Lk 17

Loovtööd:
kahekõne koostamine;
lühijutu koostamine etteantud sõnadega;
ühe-tähe-lause või jutu koostamine.
Lk 13
Loovkirjutamine. Vaata pilti. Mõtle välja, kes see tegelane on. Kirjuta lugu sellest, mis saab edasi. Pane loole ka pealkiri.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 3


TEEMAD

  • Kõnetamine, viisakus, suhtlemine, mobiiltelefon ja selle kasutamine
  • Küsisõnad, küsilause
  • Korrutamine arvudega 1, 2–5 ja 10. Kordamine
  • Korrutamine arvudega 6, 7, 8 ja 9

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ETALGUD RAAMATUKOGUS
Lk 18–19

Suhtlemine.
Arutlus: kas ja kuidas muutub kõnetamisel kasutatav sõnavara tuttavate ja võõrastega?
Rollimängud.
Lk 14–15
Ül 24
Deformeeritud tekst – värvi jutumullid, milles on õigesti kirjutatud laused.
Ül 25
Lastekirjanike looming – eesmärk on leida kirjanikele õiged eesnimed ning kirjutada raamatule õigele nimi. Soovitatav teha paaristööna.
Piret Raud, „Tobias ja teine B“
Aino Pervik, „Presidendi lood“
Jaan Rannap, „Klaabu“
Ulf Stark, „Väike ja tugev“
Ilmar tomusk, „Tere, Volli!“
Ül 27
Paaristöö: märgi ristikesega, mida sina õigeks pead. Eelnevalt sobib teha üleklassiline arutelu viisakuse teemadel.
9. VAHEKOKKUVÕTE
L 20–21

Korrutamine arvudega 1, 2 – 5 ja 10. Kordamine
TTELEFONI KASUTAMINE. LUULETUSED TELEFONIST
Lk 20–21

Luuletuste lugemine ja oma arvamuse kirjeldamine. Luuletuse lugemine dramatiseeringuna.
Telefoni kasutamine suhtlemisel.
Koostöö: mobiiltelefoni kasutamise reeglite koostamine.
Loovtöö: fotode tegemine, vaatamine, pealkirjade mõtlemine jm.
Lk 16
Fantaasia- ja tähelepanuülesanded. Vali üks tegelane ja kujunda tema mobiiltelefon.
10. KORRUTAMINE ARVUGA 6
Lk 22–23

Neli uut korrutist
Varemõpitu kordamine
KKÜSISÕNAD. KÜSILAUSE
Lk 22–23

Küsisõna küsilauses. Küsisõnade õigekiri. Küsimuste koostamine kokkulepitud teemadel.
Lk 17–18
Küsisõnad
Küsimuste esitamine
Ül 18
Loovtöö – intervjuu. Koosta küsimused ja tee nende abil intervjuu ühe oma klassikaaslasega.
11. KORRUTAMINE ARVUGA 7
Lk 24–25

Kolm uut korrutist
Tuuleveski
NONU MARKO
Lk 24–26

Lugemiseelsed tegevused: sisu ennustamine pealkirja ja illustratsioonide järgi, sõnade tähenduste selgitamine ning nende kasutamine lauses.

Arutlus: õpilaste sõnavara ja täiskasvanute sõnavara.
Lk 19
Täishääliku- ja kaashäälikuühend
Enne ülesande lahendamist korrata suuliselt THÜ ja KHÜ reeglid (reegli sõnastamine, õigekiri). Õpilased mõtlevad THÜ ja KHÜ-ga sõnu.
Ül 32
Tõmba täishäälikuühendile punane ja kaashäälikuühendile sinine joon ümber.
Ül 33
Sõnavaraline töö – ülesande lahendamisel on soovitatav kasutada sõnaraamatu või interneti abi.
isa õde – sõtse
isa vend – lell
naise õde – käli
ema õde või isa õde – tädi
ema vend või isa vend – onu
mehe õde – nadu
poja naine – minia
onu, lelle, tädi või sõtse laps – nõbu
tütre mees – väimees
Kokku: TERE, SUGULASED!
12. KORRUTAMINE ARVUDEGA 8 JA 9
Lk 26–27

Kolm uut korrutist
RONU MARKO
Lk 26–27

Osade pealkirjastamine.
Arutlus: kuidas saavad ebaviisakaid sõnu kasutavatest lastest viisakad täiskasvanud?
 

 

 

ÕPPENÄDAL 4


 TEEMAD

  • Erinevad lapsed, erinevad elukohad, laste elu maal ja linnas, intervjuu
  • Korrutamise kordamine
  • Teksti funktsionaalne lugemine

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EKAMAPALLIMAA
Lk 28–29

Luuletuses nimetatud paikade otsimine maailmakaardil, nende kirjutamine ja tähestikulisse järjekorda seadmine.
Arutlus: mille poolest sarnanevad erinevate maade lapsed? Mille poolest nad erinevad?
Milliste riikide lapsi tunned ise?
Kus oled reisinud ja mida näinud?
Lk 20
Ül 34
Töö aimekirjanduse või internetiga. Millised maad on siin peidus? Soome, Taani, Eesti, Itaalia, Venemaa
Ül 35
Töö tekstiga. Milliste maadega sobivad sõnad luuletuses kokku?
liivakastimaa – Araabia
spagetimaa – Itaalia
mikihiiremaa – USA
lumepallimaa – Gröönimaa
legomaa – Taani
kamapallimaa – Eesti
miljoni lapse maa – Hiina
13. OSKAN KORRUTUSTABELIT
Lk 28–29

Korrutamine korrutustabeli piires
TTERVITUSED KOPENHAAGENIST!
Lk 30–31

Arutlus: mis on intervjuus üllatavat?
Mida uut said teada?
Ülesanne
Venni diagrammi koostamine teemal „Eesti kool / Taani kool“ või „Eesti lapsed/ Taani lapsed“ (vennidiagramm.weebly.com)
Lk 21
Ül 36
Küsimuste esitamine
a. Kus elab Argos?
b. Mis rahvusest on tema ema?
c. Kus nende pere suviti puhkab?
d. Kui pikk on Argose suvepuhkus?
e. Mida teevad Argose klassi lapsed esimesel koolipäeval?
Ül 37
Laps võiks kirjutada täislauselised vastused – vastamisel lähtub õpilane endast ja oma koolist.
14. KORDAMINE (1)
Lk 30–31

Korrutamine
KESIMENE PEATÜKK, KUS SAADAKSE ELU TÄHTIS ÕPPETUND
Lk 32–33

Lugemiseelne tegevus: pala sisu ennustamine pealkirja järgi.
Väitlus: kas raamatut „Halb tüdruk on jumala hea olla“ soovitada poistele või tüdrukutele?
Lk 22
Ül 38
Sõnavaraline töö – sõnaliigid. Milline sõna ei sobi korvi?
Kokku tuleb lause „Tark õpib teiste vigadest“.
Ül 39
Töö aimekirjanduse või internetiga. Milliseid sõnu kasutavad eri maade lapsed? Kirjuta sõnad tabelis õigesse lahtrisse. Kui vaja, uuri internetist või sõnaraamatutest.
EESTI – tere, nägemist, tänan
VENE – privet, dosvidania, spasibo
SOOME – terve, näkemiin, kiitos
INGLISE – hello, goodbye, thank you
PRANTSUSE – bonjour, au revoir, merci
SAKSA – hallo, aufwiedwersehen, danke
15. KORDAMINE (2)
Lk 32–33

Korrutamine
NVÕTMELUGU
Lk 34–37

Lugemiseelne tegevus: pealkirja laiendamine õpilaste enda kogemuste põhjal.

Lisaülesanded
Osade pealkirjastamine. Ühe osa valimine või loosimine jutustamiseks.
Koomiksi joonistamine.
Lk 23–24
Ül 40
Koeratõud – sõnapusa
Töö aimekirjanduse või internetiga
Töö tekstiga
16. TÕELISED MAAILMAVALLUTAJAD
Lk 34–35

Tekstid kolmest maailmakuulsast kaptenist ja nende ümbermaailmareisidest koos küsimustega
Allikad:
https://en.wikipedia.org/wiki/Christopher_Columbus
https://en.wikipedia.org/wiki/James_Cook#First_voyage_.281768.E2.80.9371.29
http://www.earlofpembroke.com/
https://et.wikipedia.org/wiki/Adam_Johann_von_Krusenstern
https://en.wikipedia.org/wiki/First_Russian_circumnavigation
RJUTULINNA RAAMATUKLUBI
Lk 38–39

Tutvumine Kaisa soovitatud raamatutega (autor, illustraator, sisu kokkuvõte jm).
Jutulinna raamatuklubile nime soovitamine.

Loovtöö: raamatuklubi esimese kokkusaamise ajakava koostamine.
Lk 25
Töö tekstiga
Töö aimekirjanduse või internetiga
Ül 44
Kristiina Kass, „Kasper ja viis tarka kassi“
Leelo Tungal, „Kristiina, see keskmine“
Andrus Kivirähk, „Oskar ja asjad“
Aino Pervik, „Hädaoru kuningas“
Ilmar Tomusk, „Kriminaalne koolipapa“
Eno Raud, „Naksitrallid“
Jaanus Vaiksoo, „Lumemöll“
 

 

 

ÕPPENÄDAL 5


TEEMAD

  • Teatmeteosed, televisioon, mälumäng, viktoriin
  • Suur ja väike algustäht
  • Jagamise seos korrutamisega
  • Jagamine arvudega 2, 3, 4 ja 5
  • Pool, veerand ja kolmveerand

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EUUDISHIMULIKUD OTSIJAD
Lk 40

Arutlus teemaploki pealkirja üle: mis pakub 3. klassi õpilastele huvi, kuidas ja kust leida väljundeid teadmiste hankimiseks ja uute kogemuste saamiseks, jms.
Lk 26
Ül 1
Töö aimekirjanduse või internetiga
Kuidas tunneb kärbes maitset? „Putukad“
Mitu liiki kakulisi elab Eestis? „Vaatle linde!“
Kas soopilvik on mürgine? „Tunne seeni“
Milline näeb välja sookail? „Eesti taimed“
Milline on Tartu linna lipp? „Eesti linnade entsüklopeedia“
Ül 2
Eesti kõige-kõige
Eesti kõige pikem jõgi on Võhandu.
Eesti kõige suurem järv on Peipsi.
Eesti kõige sügavam järv on Rõuge Suurjärv. Eesti kõige kõrgem juga on Vallaste.
Eesti kõige sügavam allikas on Sopa.
17. JAGAMINE
Lk 36–37

Jagamine kui võrdne jaotamine
Jagamine kui korrutamise pöördtehe
TMÄLUMÄNGU SAADE
Lk 41–43

Kuula õpilaste mälumänge.
Loovtöö: viktoriini korraldamine klassis.
Lk 27
Ül 3
Funktsionaalne lugemine
Loe ja nuputa, kellest on jutt.
siil, karu, rebane
18. HARJUTAME JAGAMIST ARVUDEGA 2, 3, 4 JA 5
Lk 38–39

Jagamine korrutamise pöördtehtena
Jagamine arvuga 1 ja arvu endaga
KSUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT
Lk 44–45

Tutvumine suure ja väikese algustähe näidete ja reeglitega.
Lk 28–29
Ül 4
Suur ja väike algustäht
Rühmita sõnad
Eelnevalt selgitada, mis on nimi, mis nimetus.
NIMI: Pärnu, Jaama, Läänemeri, Turba, Võhandu, Iida, Eesti Draamateater.
NIMETUS: mägi, linn, raamatukogu, teater, ida, koer, laupäev.

Pärast harjutuse tegemist sõnastada reegel.
Ül 5
Tähestikuline järjekord
1. Haapsalu
2. Jõgeva
3. Paide
4. Pärnu
5. Rakvere
6. Tallinn
7. Tartu
8. Valga
9. Viljandi
10. Võru
Ül 6
Deformeeritud tekst. Suur või väike algustäht? Paranda vead
Lisaülesanne lk 91:
Pusle „Nimed ja nimetused“. Sobib koduseks tööks või lisaülesandeks kiirematele. Hea ka teema kinnistamiseks.
Töökäsk: lõika pusletükid lahti ning kleebi õigesti A4-paberile.
19. POOL JA VEERAND
Lk 40–41

Pool ja veerand
Jagamine arvudega 2 ja 4
NLOEME TEATMETEOSEID
Lk 46

Näpunäited teatmeteostega tutvumiseks ning nende kasutamiseks.
Lk 30–31
Ül 8
Funktsionaalne lugemine, nimed. Loe tekst tähelepanelikult läbi. Kirjuta tekstist välja nimed.
20. LINDUDE SÜGISRÄNNE
Lk 42–43

Jagamise kordamine
RMILLAL JA MIKS LEIUTATI RAAMATUD?
Lk 47

Sõnade tähenduse selgitamine.
Info selgitamine ajajoone abiga.
Paaristöö. Lõikude lugemine ning lühikokkuvõtte tegemine.
Lk 30–31
Töö tekstiga
Millistele küsimustele saab teksti põhjal vastata? Märgi ristikesega ja tõmba tekstis vastusele joon alla.
Sisukord
Uuri raamatu sisukorda ja vasta küsimustele.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 6


 TEEMAD

  • Sügisene loodus, raba, rabamatk, pruunkaru; info otsimine raamatutest ja internetist
  • Suur ja väike algustäht ajalehtede, ajakirjade nimedes ja raamatute pealkirjades
  • Korrutamise ja jagamise vaheline seos
  • Arvupered korrutamise ja jagamisega
  • Veel üks pere – aeg, kiirus ja teepikkus
  • Arv 0 jagamistehtes

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EOLE TASA …
Lk 48

Luuletuse meeleolu ning oma arvamuse kirjeldamine.
Pealkirja mõtlemine.
Lk 32
Ül 10
Töö tekstiga. Leia luuletusest sobivad sõnad.
Lahendus:
2/1/1 kui
1/1/4 sa
2/1/5 paned
2/1/3 silmad
2/1/4 kinni
2/4/1 siis
2/4/4 näed
2/4/3 vaimusilmas
1/2/1 kuidas
1/2/3 linnuparv
1/3/3 kõrgel
1/2/2lendab
Ül 11
Täishäälikuühend
Leia luuletusest täishäälikuühendiga sõnad. Kirjuta selles järjekorras, nagu nad luuletuses on.
Lahendus:
1. Kuidas
2. Ei
3. Paista
4. Neid
5. Kui
6. Käed
7. Kui
8. Ei
9. Neid
10. Vaimusilmas
11. Näed
12. Teistelegi
13. Kõikidele
14. Ainult
Kokku: Räägi teistelegi, mida vaimusilmas näed.
21. ARVUPERED KORRUTAMISE JA JAGAMISEGA
Lk 44–45

Arvupered korrutamise ja jagamisega
Jagamise harjutamine
TTEEME KOOS!
Lk 49

Raba- või metsaretke korraldamine.
Uurimisülesanne: info otsimine rabas või
metsas kasvava loodusliku objekti kohta.
Juhend loovtöö koostamiseks
Lk 33
Ül 12
Liitsõna
Ühenda sõnad liitsõnadeks.
Turbasammal, rabamänd, sookail, rabamurakas
Silp
Tähestikuline järjekord
Koosta silpidest taimenimetused.
1. jõhvikas
2. kanarbik
3. küüvits
4. murakas
5. sinikas
22. AEG, KIIRUS ja TEEPIKKUS
Lk 46–47

Veel üks pere – aeg, kiirus ja teepikkus
KSUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT
Lk 50–52

Suur ja väike algustäht: raamatute pealkirjad; ajalehtede ja ajakirjade nimed.
Lk 34–35
Suur ja väike algustäht.
Uurimistöö. Sinu pereliikmete, sõprade ja õpetaja lemmikraamatutest.
Fantaasia- ja tähelepanuülesanded
Raamatu kaane kujundamine
Rühmatöö. Diagrammi koostamine loetud raamatutest.
Ül 17
Mis sõna ei sobi ritta?
Sõnad: kass, Emajõgi, Põltsamaa, Võhandu, kask, vihtlemine.
Sel nädalal võib läbi viia kuulamisülesande nr 2 lk 89. Kuulamisülesanne „Rabamatk “
Kuula lugu rabast ja kirjuta tabelisse vähemalt viis kuuldud nime ja viis nimetust.
NIMED: Jutulinn, Saara, Põhja-Eesti, Tallinn, Kaisa, Madis, Susanna, Kakerdaja;
NIMETUSED: raba, suvi, sügis, kevad, talv, järv, huulhein, järvekaur, kanarbik, sookail jne.
23. MATKAL
Lk 48–49

Aja, kiiruse ja teepikkuse vaheliste seoste harjutamine
NOTSIME INFOT
Lk 53

Infootsing raamatukogus ja internetis: näpunäited.
Lk 36
Töö aimekirjanduse või internetiga
Paaristöö. Õppekäigu planeerimine. Ülesandeks on koostada oma klassile õuesõppe plaan. Mõtelda, kuhu minna ja mida vaadata. Õpitakse otsima infot raamatutest ja internetist.
24. ARV 0 JAGAMISTEHTES
Lk 50–51

Arv 0 kui jagatav ja kui jagaja
RKARUGA METSAS
Lk 54–55

Loodusfotovõistluse „Vereta Jaht“ tutvustamine.
Loodusfotode vaatlus internetist või klassi fotovõistluse korraldamine.
Lisaks: fotograafi elukutse. Hobi ja elukutse – loodusfotograaf Ingmar Muusikuse näitel.
Intervjuu veebis
Lk 37
Töö tekstiga
Ül 20
Õige või vale?
Eesti metsades elab praegu 70–80 karu. (V)
Karude leviala on laienenud. (Õ)
Fotograafi ja karu kohtumine leidis aset Järvamaa metsas. (Õ)
Karu istus fotograafist allatuult. (V)
Tegemist oli 200 kg kaaluva emasloomaga. (V)
Fotograaf tegi kindlaks, et karu oli päeval rohtu söönud. (Õ)
Ül 21
Deformeeritud tekst. Paranda vead. Õpilaste töö lihtsustamiseks on iga lause lõpus antud vigade arv.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 7


 TEEMAD

  • Reklaam ja reklaami edastamise kanalid
  • Silbitamine, poolitamine
  • Õigekirjareeglite sõnastamine, näitlikustamine
  • Eesti lastekirjandus
  • Kõigi nelja matemaatilise tehte liikmete nimetused
  • Sulud matemaatikas
  • Tehete järjekord

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EREKLAAMID
Lk 56–57

Arutlus: mida arvavad õpilased reklaamidest? Kas ja kuidas see teema neid mõjutab?
Loovtöö: enda valitud tootele reklaamiva plakati kujundamine.
Lk 38
Skeem/mõistekaart. Kus võib reklaami kohata? Skeemi täiendamine.
Fantaasia- ja tähelepanuülesanded. Reklaamplakati koostamine.
25. TEHTE LIIKMETE NIMETUSED
Lk 52–53

Kõigi nelja matemaatilise tehte liikmete nimetused
TMIS ON TÄNA MOES?
Lk 58

Luuletuses nimetatud esemete reklaamimine, telefoniga salvestamine ja vaatamine.
Luuletuse lugemine lugeja poolt muudetud sõnastusega.
Lk 39
Töö tekstiga. Tekstist etteantud sõnade, lausete leidmine.
Omadussõnad. Omadussõnade kasutamine reklaamis.
26. SULUD MATEMAATIKAS
Lk 54–55

Sulgude tähendus avaldises
Sarnased avaldised sulgudega ja sulgudeta – erinevad vastused
Tehte liikmete nimetuste kordamine
KSILBITAMINE
Lk 59

Silbitamise reeglitega tutvumine.
Sõnad, suuline silbitamine.
Lk 40–41
Silbitamine. Luuletusest ühe-, kahe- ja neljasilbiliste sõnade leidmine.
Fantaasia- ja tähelepanuülesanded.
Ül 27
Deformeeritud tekst. Millised sõnad on siin peidus? Sõnade silbitamine ja silpide arvu märkimine.
kriibuline kluus – triibuline pluus
salged sõlvikud – valged põlvikud
polangidega peelik – volangidega seelik
vraksidega vüksid – traksidega püksid
räpiline rleit – täpiline kleit
lootud lampsun – kootud kampsun
nutiga nüts – tutiga müts
harmastega hall – narmastega sall
Ül 28
Poolitamine. Segi aetud silbid
e-rii ei ku-ri meest – RIIE EI RIKU MEEST
da-lai meest, te-mit he-me si-müt – LAIDA MEEST, MITTE MEHE MÜTSI
Töö tekstiga. Luuletusest silpide arvu poolest sobivate ridade leidmine (variante võib olla mitu).
Loovülesanne. Valida üks müts ja mõelda välja, kes võiks seda kanda. Kirjutada vihikusse jutuke mütsi omanikust. Näiteks ühest tema päevast või sellest, mis temaga üleeile juhtus. Mütsikandja näo saab joonistada mütsi alla.
27. TEHETE JÄRJEKORD (2)
Lk 56–57

Kõik matemaatilised tehted ja sulud
NPOOLITAMINE
Lk 60

Poolitamise reeglitega tutvumine.
Liitsõnade leidmine tekstis. Liitsõnade poolitamine vihikus püstkriipsukesega. Kõigepealt võib poolitada sõna liitsõna piirilt, kasutades värvilist pliiatsit. Seejärel hariliku pliiatsiga märkida sõnaosade poolituskohad.
Lk 42
Poolitamine. Sõnade poolitamine; valesti poolitatud sõnade leidmine ning nendest väit-, küsi- ja hüüdlause koostamine.
28. MÄNGULINE KORDAMINE
Lk 58–59

Vaheajaeelne kordamine – korrutamine ja jagamine
ROSTUTRALL
Lk 61–63

Lugemispala lugemine

Lisaülesanded:
Lugemiseelsed tegevused: pala sisu ennustamine pealkirja järgi.
Loovtöö: viie-minuti-jutu kirjutamine etteantud sõnadega (reklaam, postkast, vanaema, käru, raha, ...).
Rollimäng „Sõbraga ostukeskuses“.
Lk 43
Ül 32
Töö tekstiga
5. Kerli ja Ville hakkavad mütse proovima.
2. Laupäeva hommikul asutakse teele.
4. Poodlejad kohtavad Kerlit ja tema ema.
6. Riiul hakkab kõikuma.
7. Vanaema ja Kerli ema on kadunud.
8. Vanaema ja Kerli ema peavad aru.
3. Vanaema märkab soodushindu.
1. Vanaema peab plaani ostukeskusesse minna.
Ül 33
Poolitamise reeglid. Õpilaste ülesandeks on õpikutekstist reeglitele näidete otsimine. Ühe reegli kohta ei leidu näidet. Selle peavad lapsed ise mõtlema.
Reegel, mille kohta näidet tekstis ei ole:
kolmest täishäälikust viimane kuulub järgmisse silpi.
 

 

ÕPPENÄDAL 8


 TEEMAD

  • Rahvakalendri tähtpäevad, november, isad, vanaisad, erinevad ametid
  • Sidesõnad, koma loetelus
  • Korrutamise ja jagamise kordamine
  • Teksti funktsionaalne lugemine
  • Ülesannete väljamõtlemine matemaatilistel teemadel
  • Braille’ kiri kui matemaatiline 6-punkti-süsteem

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ELuuletused: „Hingekorter“, „Mardimaraton“, „Kadriõnn“
Lk 66–67

Arutlus teemaploki pealkirja üle: keda võib nimetada igapäevaseks kangelaseks?
Novembri rahvakalendri tähtpäevad hingedepäev, mardipäev, kadripäev luules.
Eesti rahvakalendri tähtpäevade kohta vaata http://www.folklore.ee/Berta/
Töö sõnavaraga – piltlikud väljendid.
Paaristöö: luuletuse lugemine erineva intonatsiooniga (rõõmsalt, kurvalt).
Vestlus: kas luuletust saab kirjeldada värvidega?
Lk 46–47

KOHTUMISBINGO
Millistes kuudes neid rahvakalendri tähtpäevi tähistatakse? Uuri internetist või raamatutest.
jaanipäev – juuni
jüripäev – aprill
lauritsapäev – august
küünlapäev – veebruar
kolletamispäev – oktoober
seitsmevennapäev – juuli
maarjapäev – märts
hingedepäev – november
tõnisepäev – jaanuar
toomapäev – detsember
mihklipäev – september
urbanipäev – mai
Milliseid rahvakalendri tähtpäevi saad silpidest moodustada? Värvi iga päev eri värvi.
andresepäev – nigulapäev
hingedepäev – lauritsapäev
mardipäev – korjusepäev
madisepäev – luuvalupäev
29. VAATAME TAEVASSE
Lk 60–61

Tekst Linnuteest ja Kuust koos küsimustega
Mäng „Maalt Kuule“ jagamise harjutamiseks
Allikad:
https://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee_galaktika
https://et.wikipedia.org/wiki/Kuu
https://www.forbes.com/sites/startswithabang/2017/03/02/7-ways-earth-would-change-if-our-moon-were-destroyed/#ea1bc6538527
TSidesõnad
Lk 68

Sidesõnad seovad omavahel lauseosi. Mõned neist vajavad koma, mõned mitte.
Temaatiliste lausete koostamine (elekter, mardipäev).
Lk 48

Kirjuta mardisandi korvi sidesõnad, mis vajavad koma. SEST, ET, AGA, KUID, VAID, SIIS, ENT, KUNI
Kadrisantide korvi kirjuta sidesõnad, mis koma ei vaja. JA, NING, EHK, EGA, VÕI, KUI, KA
Jooni alla sidesõnad. Pane puuduvad komad.
Kui mardipäeval on lumi maas, siis tuleb hea vilja-aasta ja palju õunu. Kui mardipäev on vihmane ning udune, siis tuleb pehme, aga suure lumega talv, ent suvi vilu ja vihmane. Ilusa ilmaga mardipäevast on oodata, et suvi tuleb ilus ning vilja- ja heinasaak hea. Mardipäeva külm toob külmad jõulud, kuid mardipäeva sula toob soojad jõulud.
Leia lause esimese poolega sobiv sidesõna. Ühenda lausepooled sisult sobivateks lauseteks.
Üks võimalustest:Tahtsin õhtul kinno minna, kuid mul oli palju õppida. Kuulasin tunnis tähelepanelikult, aga ikka ei saanud ülesandest aru. Ema ütles, et pisut puhata teeb head. Võtsingi raamatu ning lugesin seda pool tundi. Mulle meeldib lugeda, sest nii saab koolitööst puhata. Väike puhkus mõjus hästi ja pärast seda läks koolitöö lennates.
30. TSIRKUSES
Lk 62–63

Tekst Tallinnasse sõitmise kohta. Küsimused teksti kohta tuleb koostada õpilasel
Matemaatilisi nuputamisülesandeid tsirkuse teemadel
KKoma loetelu puhul
Lk 69
Lk 49

Jätka loetelu. Lõpeta lause.
Pirn, ploom, ......................... on PUUVILJAD
Pasteet, rulaad, ................... on LIHATOIDUD
Tramm, troll, ..................... on SÕIDUKID
Siga, lehm, ......................... on KODULOOMAD
Särg, luts, ........................... on KALAD
Seelik, vest, ........................ on RIIDED / RIIETUSESEMED
Jooni alla sidesõnad ning pane puuduvad komad värviliselt.
Hommikuti ärkan ma kell seitse, et õigeks ajaks kooli jõuda. Ma tõusen, teen mõned võimlemisharjutused ning kiirustan vannituppa. Seal pesen, käin kiirelt duši all, kuivatan end ning riietun. Ma panen selga puhta aluspesu, teksapüksid, pluusi ning sokid. Külma ilmaga panen ka kampsuni või pusa. Seejärel kiirustan ma kööki. Seal ootab mind mu armas isa. Ta on juba jõudnud teevett keeta, hommikupudru valmistada ja ka võileivad valmis teha. Võileivad on väga maitsvad – neil on kas vorsti, juustu või pasteeti, aga kindlasti kurk või tomat. Peale sööki kiirustan ma uuesti vannituppa, et hambaid pesta. Seejärel panen jope selga, botased jalga, haaran koti ning kallistan lahkudes isa ning väikevenda. Aega pole raisata, sest bussi väljumiseni on jäänud täpselt viis minutit.
31. MAASTIKUMÄNG
Lk 64–65

Maastikumängu ettevalmistamise õpetus
Õpilaste kaasamine mängu ettevalmistusse
Ülesannete koostamine
NIsa oodates
Lk 70

Novembrikuus on isadepäev.
Vestlus luuletuse põhjal: enda kujutamine luuletuse tegelasena.
Salmide pealkirjastamine.
Lk 50

Loe luuletust ja vasta küsimustele.
Kirjuta jutuke või joonista pilt sellest, mis sai siis edasi, kui isa koju jõudis.
32. PEAAEGU NAGU SALAKIRI
Lk 66–67

Braille’ kiri kui matemaatiline 6-punkti-süsteem
Põhimõtted, lugemine ja kirjutamine
RKuidas isa koosolekul käis.
Lk 71–73

Vestlus vanemate koosolekutest lapse silmade läbi.
Juhise järgi pala sisu analüüsimine.
Koostöö naabriga: kahekõne lugemine
Lk 51

Enne lugemist. Koosta nende sõnadega viie minuti jooksul lõbus jutuke.
Kirjuta küsimused, mis sobivad vastustega.
a. Mis päeval oli lastevanemate koosolek?
b. Miks ei läinud ema lastevanemate koosolekule? / Miks läks lastevanemate koosolekule isa?
c. Miks isa koosolekule hilines?
d. Millise ettepaneku tegi Kaisa isa? /Kuhu kutsus Kaisa isa õpilasi?
e. Miks muutusid lapsevanemad kurvaks?
f. Mida otsustasid Kaisa isa ja õpetajad?
 

 

 

ÕPPENÄDAL 9


 TEEMAD

  • Dokumentaalfilmid, filmivõtted, õpetajad
  • Rahvaluule: vanasõnad, mõistatused, liisusalmid, muinasjutud
  • Arvud arvteljel
  • Arvude võrdlemine
  • Arvu järgud
  • Järguühikud ja järkarvud
  • Arvude võrdlemine; võrratusmärgid < ja >
  • Peast liitmise tehnikad

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EFILMIVÕTTED JUTULINNAS
Lk 74–76

Arutlus: millest või kellest võiks meie koolis filmi teha?
Väitluse korraldamine: õpetaja mured\õpetaja rõõmud.
Paaristöö: küsimuste küsimine pala illustratsioonide kohta.
Lk 52

Loe luuletust. Tõmba värviline joon ümber sõnadele,
milles on täishäälikuühend AINSAT, SEAL
milles on ülipikk täishäälik KUULDA, VAATAN
mis on liitsõnad ÜKSISILMI, PESUMASINAT
mis algavad võõrtähega FILMI
milles on kaashäälikuühend ISTUN, PUNGIL, SILM, KÕRVAD, VÄLJAS, KÜLM, ÜHTKI, FILMI, AINSAT, ÜKSISILMI
mis on ühesilbilised SILM, ON, JA, KÜLM, MIS, SEAL
kus on kõrvuti kaks ühesugust sulghäälikut KIKKIS, RIKKIS
mis korduvad ISTUN, KODUS, ON
mis on kolmesilbilised TELEKAS, SOSINAT
Sul jäi alles neli sõna. Mis on neil ühist?
Kahesilbilised sõnad: AGA, POLE, NÄHA, IKKA.
37. PEASTARVUTAMINE 100 PIIRES. LAHUTAMINE
Lk 76–77

Näiteid peast lahutamise tehnikate kohta
TRAHVALUULE
Lk 77–78

Rahvaluule kui meie suur aardekirst: näited rahvaluule vormide kohta.
Klassi parima mõistatuste mõistataja selgitamine.
Paaristöö: liisusalmi loomine ja esitamine.
Lisalugemine: Liisusalmid. 70 rahvaluulelist hüpitus-, une- ja liisusalmi, Ajakirjade Kirjastus 2007.
Lk 53

Paaristöö. Lahendage ristsõna. Ristsõna vastus
38. MAGUS PEASTARVUTAMINE
Lk 78–79

Peast liitmine ja lahutamine 100 piires
KMUINASJUTUD
Lk 79

Muinasjutu tunnused.
Vestlus: millise muinasjutu tegelane sooviksid olla? Miks just tema?
Rühmatöö: muinasjutu väljamõtlemine ja esitamine aheljutustusena.
Lk 54–55

Kuulamisülesanne „Muinasjutud“ (ül 3 lk 90)
Milliste omadussõnadega kirjeldas Kerli Kelluke muinasjuttude tegelasi? Täienda mõistekaarti.
Mõtle ja kirjuta omadussõnu
Kirjuta nüüd need omadussõnad lünkadesse.
Loe teistele oma muinasjutt ette.
Millised muinasjutud olid sellesse teksti peidetud?
Kasutatud on neid muinasjutte: "Lumivalgeke", "Punamütsike", "Hunt ja seitse kitsetalle", "Kolm põrsakest", "Kakuke", "Kolm karu", "Saabastega kass".
Millistest muinasjuttudest on need pildid pärit?
"Hans ja Grete", "Pöial-Liisi", "Inetu pardipoeg", "Konn-kuningatütar", "Lumivalgeke", "Tuhkatriinu", "Kakuke".
39. EKSKURSIOONILE
Lk 80–81

Diagrammist andmete lugemine. Andmete kogumine ja esitamine tabelina
NKOLM KÜLMA
Lk 80–82

Lugemiseelne tegevus: muinasjutu sisu ennustamine pealkirja järgi.
Muinasjuttudele iseloomulike tunnuste nimetamine.
Muinasjutule jätku mõtlemine.
Lk 56–57

Täienda tabelit.
Kuidas mõistad neid ütlusi? Seleta oma sõnadega. Vajaduse korral otsi abi sõnastikest või internetist
Paranda tekstis vead.
Millise reegli vastu eelmises ülesandes eksiti? Märgi ristikesega. KAASHÄÄLIKUÜHENDI ÕIGEKIRI
Missugune sõna ei sobi teiste hulka? Põhjenda oma valikut. Kirjuta üks sobiv sõna juurde. VÕLUMÜTS, TRAKTOR, VÕLUMINE, PÄÄSUKE, UHKUS
40. PRANGLIMINE
Lk 82–83

Peastarvutamiskeskkonna Pranglimine tutvustus
Võistlus iseendaga
Peastarvutamise kordamine. Kõik neli matemaatilist tehet
R
 

 

 

ÕPPENÄDAL 10


 TEEMAD

  • Perekond, pereliikmed, erinevad ametid
  • Sõnaliigid, asesõnad, tegusõnad
  • Peast lahutamise tehnikad
  • Kordamine
  • Diagramm ja tabel andmeesitluses
  • Peastarvutamise kordamine

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ERÕÕMUS PEREKOND
Lk 83

Töö sõnavaraga: sama tähendusega sõnad.
Lõbusate lugude jutustamine enda pereliikmete kohta.
Lk 58

Paaristöö. Parandage lausetes vead. Otsustage, mitmenda salmi kohta iga lause käib. Joonista naeratus õigesse näkku.
Vanaisa arrvab, et naeruta hakkab jahe.(5) Isast ei saa alati aru, kass ta räägib tõsiselt või teeb nallja.(2) Väike vennd naerab kogu aeg. (4) Meie peere naerab väga palju. (1)Vanaema arrvab, et naer on nagu arsdirohi. (6) Mina naeran mõnikord ka siis, kui seta ei peaks teggema. (6) Emal on vägga ilusa kõlaga naer.(3) Kui vanaisa naerap, kaovad ta kortsud ära. (5) Ema silmad naeravad isegi sis, kui ta on kurri. (3) Isa naerab hästi kõva hääleka.(2) Mee alustame igad päeva kõlava „terega.(1)
37. PEASTARVUTAMINE 100 PIIRES. LAHUTAMINE
Lk 76–77

Näiteid peast lahutamise tehnikate kohta
TTEEME KOOS! MINU VANAEMA
Lk 84–85

Juhised intervjuu tegemiseks vanaemaga.
Lk 59

Mida keegi ütleb? Kirjuta jutumullidesse
38. MAGUS PEASTARVUTAMINE
Lk 78–79

Peast liitmine ja lahutamine 100 piires
KSÕNALIIGID
Lk 86

Rühmatöö: mäng „Sõnavirn“.
Lk 60

Vali iga sõna jaoks sobiv küsimus. Tõmba sobivale küsimusele joon ümber.
Elekter – mis? Jalakäija – kes? Ruuduline – missugune? Joonistame – mida teeme? Helistan – mida teen? Terav – missugune? Laualamp – mis? Raamaturiiul – mis? Kitarrist – kes? Vaatab – mida teeb?
Kirjuta igasse tulpa viis sõna. – OMADUSSÕNA NIMISÕNA TEGUSÕNA
Moodustage kolmeliikmelised grupid.
Iga rühmaliige ütleb ühe sõnaliigi oma vihikust, nii et moodustub lause.
Ärge sõnade järjekorda muutke.
Näiteks: Ruuduline jänes joonistab.
39. EKSKURSIOONILE
Lk 80–81

Diagrammist andmete lugemine. Andmete kogumine ja esitamine tabelina
NASESÕNAD
Lk 87

Arutlus: millist asesõna kasutame kõige rohkem?
Lk 61

Ühenda paarid, nii et kirjutad tühja ruutu sobiva tähe
Vastus
Tõmba maha sõna, mis ei sobi lausesse
Kas/kass sa/saa tead, kus kas/kass on/onn? Sel/sell päeval ma/maa hilinesin, sest mu/muu kel/kell oli seisma jäänud. Sule/sulle raamat ja tule/tulle mu/muu juurde. Mul/mull on sule/sulle üks jutt. Me/mee vanaema teatas, et tema lambal sündis tal/tall. Kuid tal/tall pole veel nime. Mis/miss sa/saa arvad, mida me/mee talle nimeks võiksime panna?
Kirjuta need laused kauni käekirjaga ümber. Püüa jooni tõmbamata rida hoida
40. PRANGLIMINE
Lk 82–83

Peastarvutamiskeskkonna Pranglimine tutvustus
Võistlus iseendaga
Peastarvutamise kordamine. Kõik neli matemaatilist tehet
RTEGUSÕNAD
Lk 88–89

Paaristöö: tegusõna aegade üle otsustamine;
Dialoog eitavat kõnet kasutades.
Lk 62–63

Värvi asesõna ja sellega sobivad tegusõnad sama värvi.
Kirjuta sobivaid tegusõnu.
Tegusõnad OLEVIKus
Tegusõnad MINEVIKus
Millised ametid on siin peidus? Tõmba igale sõnale eri värvi joon ümber.
KUNSTNIK
KEEVITAJA
AUTOJUHT
TURVAMEES
STJUARDESS
SEKRETÄR
RÄTSEP
POLITSEINIK
KASSAPIDAJA
ARST
TRAKTORIST
Võrdle kadri- ja mardipäeva kombeid nii, et paigutad sõnad sobiva pealkirja alla.
Vastus
Tõmba tegusõnadele joon alla
 

 

 

ÕPPENÄDAL 11


 TEEMAD

  • Kodused tegevused, ohutus kodus, tuleohutus, veeohutus, elektroonika
  • Kirjalik liitmine üleminekuta ja üleminekuga
  • Kirjalik lahutamine laenamiseta ja laenamisega

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ENOVEMBRIÕHTU KAISA KODUS
Lk 90

Jutustamine õpiku pildi järgi.

KAISA AITAB VANAVANAEMA
Lk 91

Koostöö: tegusõnade nimetamine ja kirjutamine tahvlile.
Jutu kirjutamine pildiseeria ja tahvlisõnade abil.
Lk 64–65

Loe. Vasta teksti põhjal küsimustele.
Pane lünkadesse täishäälikud.
SUItsUAndUr TulEkUstUtI TulEkUstUtUstEkk
Mis on tekstis valesti? Paranda.
Pimedatel novembriõhtutel meeldime meie perele küünlavalgel istuda ning juttu ajada. Tavaliselt alustan rääkimist isa. Ta vestate meile sellest, kuidas ta poisipõlves naabripoisiga luurekat mängis. Seejärel räägid ema oma lemmiknukust, mille vanaema talle ise meisterdas. Need lood on huvitavad kuulata. Aga kui vanaema pajatama hakkavad, tunduvad tema jutt nagu muinasjutt. Tal pidi lapsena ikka väga igav olema – ei arvutit, ei nutitelefoni. Isegi televiisorit polnud.
Pööra sõnu.
Millised sõnad puuduvad tabelist?
41. KIRJALIK LIITMINE ÜLEMINEKUTA
Lk 84–85

Liidetavate üksteise alla kirjutamine
Kirjalik liitmine ühikute kaupa
TLOEME UUDIST
Lk 92

Vestlus ohutust käitumisest veekogu ääres.
Lk 66

Märgi ristikesega need küsimused, millele leiad artiklist vastuse.
+ Kus elab Dima?
- Mis kuupäeval õnnetus juhtus?
+ Millisel nädalapäeval õnnetus juhtus?
- Mis oli Dima sõbra nimi?
- Kas Dima nägi hetke, mil sõber vette kukkus?
+ Kes aitas Dimal sõpra päästa?
+ Kas Dima sõber sõitis meelega jääle?
+ Kuidas suhtus Dima ema juhtunusse?
Koosta plakat teemal „Jääohutus“.
42. KIRJALIK LIITMINE ÜLEMINEKUGA
Lk 86–87

Kirjalik liitmine üleminekuga
Ülemineva ühiku kirjutamine
KHULL TEADLANE VASTAB LASTE KÜSIMUSTELE
Lk 93

Küsimuste koostamine pala kohta.
Loe lisaks hullteadlane.ut.ee
Lk 67

Täida lugemispalade põhjal tabel.
Õpilase ülesandeks on lugemispaladest „Miks vesi tule kustutab?“, „Kuidas lambipirn põleb?“ sobivad (1-, 2- , 3- ja 4-silbiline sõna; liitsõna; sõna, kus on täishäälikuühend; sõna, kus on kaashäälikuühend; sõna, kus on täishäälikuühend ja kaashäälikuühend) sõnad leida ning tabelisse kirjutada.
Leia lausetest sobivaid sõnu (nimi-, tegu-, omadus- ja sidesõna).
43. KIRJALIK LAHUTAMINE
Lk 88–89

Kirjalik lahutamine laenamiseta
Kirjalik lahutamine ühe laenamisega
NVOLLI OTSIB ELEKTRONE
Lk 94–97

Tegelase iseloomustamine.
Paaristöö: elektrilised kodumasinad, mida mina kasutan.
Loovjutu kirjutamine teemal „Meil polnud eile õhtul elektrit“.
Lk 68

Lõpeta laused lugemispala põhjal.
Lõpeta laused nii, et tekiks uus jutuke.
44. KIRJALIK LAHUTAMINE MITME LAENAMISEGA
Lk 90–91

Kirjalik lahutamine mitme laenamisega
Eesti pikemate jõgede võrdlus
RJUTULINNA RAAMATUKLUBI
Lk 98–99

Arutlus: kuidas luua enda klassi raamatuklubi?
Meelepärase raamatu leidmine Madise soovituste järgi.
Soovitatud raamatute lehitsemine klassis või raamatukogus.
Lk 69

Kuulamisülesanne „Ahjualune“ (ül 4 lk 90).
Kuula muinasjuttu. Ühenda tegevus tegijaga.
HÄRRA – käskis uue paja tulele panna; karjus koka peale; pani kupja leent keetma
KOKK – õhutas tuld, teenis truusti
KUBJAS – lahkus tänamata ja sõna lausumata, kutsus mehikest külaliseks, ootas, aga mehike ei tule
MEHIKE – võttis laualt karbikese, lubas aidata, kui häda käes, kinkis kokale karbikese
RAUDMEES – tormas karbist välja
Ristsõna. Kas tunned nende raamatute autoreid? Uuri õpikut! Ristsõna vastus.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 12


 TEEMAD

  • Telesaate salvestamine, retseptid, jõulukaardid, head soovid
  • Kellega? Millega? Kelleta? Milleta?
  • Kirjalik lahutamine laenamisega üle nulli
  • Kirjaliku liitmise ja lahutamise kordamine
  • Funktsionaalne lugemine

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EVIIMANE LAHING
Lk 100–101

Lugemiseelne tegevus: pala sisu ennustamine illustratsioonide järgi.
Üleskutse jõululuuletuse otsimiseks ning klassi jõululuuletuste konkursiks valmistumiseks.
Lk 70–71

Sea sõnad lausetes õigesse järjekorda.
Lauset alusta suure tähega. Tõmba joon alla lausele, mis algab asesõnaga.
Mõtle naabriga, kuidas võiks lugu edasi minna.
Tuleta meelde häälikupikkuse reeglid. Lisa näitesõnu.
Jaota sõnad täishääliku pikkuse järgi tabelisse.
LÜHIKE – Madis, küsimus, vastus, pabinas
PIKK – muusika, juubeldasime, viimane, luuletust
ÜLIPIKK – meelde, kaasa, muutuma, see
Jaota sõnad suluta kaashääliku pikkuse järgi tabelisse.
LÜHIKE – kohe, tavaliselt, pärast
PIKK – õnnelikud, selle, Tallinnas
ÜLIPIKK – sisse, Villem, Villemil
Kirjuta lünka sobiv suluta kaashäälik.
Arvake ära, kes võistluse võitis! Loomulikult meie õpetaja. Olime väga õnnelikud, et meil nii tore ja tark õpetaja on. Ta oskab nii hästi luuletusi lugeda!
Uuri, mida sinu õpetaja hästi oskab.
45. KIRJALIK LAHUTAMINE LAENAMISEGA ÜLE NULLI
Lk 92–93

Laenamine üle nulli
TKELLEGA? MILLEGA?
KELLETA? MILLETA?

Lk 102–103

Töö sõnavaraga.
Paaristöö: dialoogi koostamine loetu näitel.
LK 72–73

Ristsõna vastus
46. IGAPÄEVANE MATEMAATIKA
Lk 94–95

Tolmuimejate võrdlus – hind ja tehnilised andmed
Ostuvaliku põhjendamine
KKELLEGA? MILLEGA?
KELLETA? MILLETA?

Lk 102–103

Rühmatöö: mäng „Täidan, täidan sussi!“.
Lk 72–73

Kirjuta sõna taha õige küsimus.
KELLETA? koerata
KELLEGA? postiljoniga, sõbraga
MILLETA? ajaleheta, kirjamargita, piparkoogita, aadressita, ümbrikuta
MILLEGA? rõõmuga, postkaardiga
Kirjuta jutt, kus kasutad kõiki neid sõnu.
47. KORDAMINE
Lk 96–97

Kirjalik liitmine ja lahutamine
NTEEME KOOS! KIRJU KOER
Lk 104

Maiuse valmistamine.
Koostöö: „Meie perede lemmiktoidud“ – retseptiraamatu koostamine.
Lk 74

Lühendid.
Loe retsepti. Märgi ristikesega, millised laused on õiged (Õ) ja millised valed (V).
Küpsised purustatakse kaussi. (Õ) Segu hulka tuleb riivida porgandit. (V) Kui segu on liiga kuiv, lisa keefiri. (V) Saadud mass tuleb panna koogivormi või keerata vorstiks. (Õ) Kook peab vähemalt kümme minutit külmkapis olema. (V)
Kaisal ja Madisel läksid toiduained sassi. Tõmba joonega iga asi sobiva toidu juurde.
VÕILEIB – 3 viilu täisteraleiba, 100 g avokaadot, salatilehti, 20 g päikesekuivatatud tomateid, 4 kirsstomatit
SMUUTI – 200 g maasikaid, 2 banaani, värskelt pressitud sidruni mahl, 2,5 dl keefiri
48. ROHELINE ENERGIA EHK TAASTUVENERGIA
Lk 98–99

Tekst taastuvenergiast koos küsimustega
Allikad:
http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2016/12/Taastuvenergia-aastaraamat-2013-1.pdf
http://www.tuuleenergia.ee/about/statistika/
https://www.energia.ee/uudised/avaleht/-/newsv2/2017/01/06/4-olulisemat-energiatrendi-aastal-2017
RRUUMILISED JÕULUKAARDID
Lk 105

Jõulukaardi valmistamine.
Postiaadresside kirjutamine sedelitele. Sedelite loosimine ja aadressi kirjutamine ümbrikule.
Kaartide postitamine.
Kaardi saatmise õpetus.
Lk 75

Otsusta, kellele tahaksid saata kaardi. Kirjuta kaardi tekst.
Jõulukuul saadetakse postkaarte. Kirjuta kaartidele häid soove.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 13


 TEEMAD

  • Talvine loodus, päkapikud
  • Kellesse? Millesse? Kuhu?
  • Sirge ja lõik
  • Lahtine ja kinnine murdjoon
  • Sirgete lõikumine, ristumine ja paralleelsus
  • Sirkli kasutamine
  • Hulknurgad
  • Küljed, tipud ja nurgad
  • Pealtvaade ja külgvaade

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ELUULETUSED
Lk 106–107

Luuletuse meeleolu ning oma arvamuse kirjeldamine.
Rühmatöö: loosiga saadud luuletuse ilmekas esitamine.
Lk 76

Mõtle sõnadele riime. Tõmba tegusõnadele ümber pruun ja omadussõnadele roheline joon.
Kirjuta Jaanus Vaiksoo luuletuse põhjal lühike jutuke. Abiks on küsimused. Joonista luuletuse põhjal pildike.
2. TÖÖRAAMAT – TALV

49. SIRGE, LÕIK JA MURDJOON
Lk 4–5

Mõisted sirge, lõik, lahtine ja kinnine murdjoon
Sirgete lõikumine, ristumine ja paralleelsus
TKELLESSE? MILLESSE? KUHU?
Lk 108–109

Koostöö: mäng „Kas tunned Eestimaad?“.
Lk 77–78

Loe teksti. Muuda sõnu nii, et need vastavad küsimusele kellesse?, millesse? või kuhu?.
Korraldage kauni käekirja konkurss. Selleks kirjuta see tekst siia oma parima käekirjaga.
Kirjuta lausetele algused.
Loe teksti nii, et ütled pildi asemel sõna. Kirjuta sõnad pildi alla.
Lapsed kirjutavad jõuluvanale kirja. Peagi on päkapikk akna taga piilumas. Päkapikud jälgiva laste tegutsemist. Kõik tublid lapsed leiavad hommikul oma sussi seest toreda kingituse. Tavaliselt on selleks magus komm. Aga mõnikord on seal hoopis mahlane õun või apelsin. Sageli jätab päkapikk lastele sussi sisse väikese kirja. Selle on saatnud jõuluvana, et tublisid lapsi kiita. Kui sina soovid jõuluvanale kirja saata, võid oma ümbriku/kirja julgesti sussi sisse jätta.
50. JOONISTAMINE JA JOONESTAMINE
Lk 6–7

Mille poolest need kaks erinevad?
Ring ja ringjoon. Sirkli kasutamine
KKUIDAS MEIL PÄKAPIKUD KÄIVAD
Lk 110–112

Rühmatöö: palas kirjeldatud vihjemängu näitel mängu koostamine klassis, koolimajas või õues mängimiseks.
Lk 79–80

Labürint. Aita päkapikk kuuse otsast sussini.
Õige või vale? Värvi sobiv vastuseruut.
Värvilistest ruutudest saad sõnad OLED TUBLI.
Värvimata ruutudest saad sõna PÄKAPIKUD.
Paranda vead (suur ja väike algustäht).
51. HULKNURGAD
Lk 8–9

Mittekorrapärased ja korrapärased hulknurgad
Võrdkülgse kolmnurga joonestamine
Küljed, tipud ja nurgad
N52. LUMELINN
Lk 10–11

Täisnurk, sellest väiksem nurk ja suurem nurk
3-mõõtmelise ruumi kujutamine 2-mõõtmelisena
Pealtvaade, erinevad külgvaated
R
 

 

 

ÕPPENÄDAL 14–15


 TEEMAD

  • Ettevalmistumine jõuludeks, aasta lõpp, head soovid
  • Tasandilised kujundid
  • Ümbermõõt
  • Ruumikujundid
  • Vaheajaeelne nädal meisterdamise ja nuputamisülesannetega

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
PÄKAPIKUD TÖÖTAVAD
Lk 113

Ajurünnak: millised on päkapikkude tööks vajalikud oskused?
Jutupildi joonistamine luuletuse põhjal.
Lk 81

Laienda luuletuse põhjal lauseid.
Küsi luuletuse põhjal kolm küsimust.
Päkapikud saavad kirju üle maailma. Täida näite järgi tabel.
53. TASANDILISED KUJUNDID
Lk 12–13

Tangrami tegemise õpetus
Kujundite iseloomustus külgede ja nurkade kaudu
AJAVARGAD
Lk 114–115

Vestlus: millal liigub aeg aeglaselt ja millal kiiresti? Miks see nii tundub?
Lk 82–83

Järjesta laused lugemispala järgi.
1. Karud pikutavad raamaturiiulil.
2. Karud vaatavad aknast ilusat linna.
3. Robot kolistab riiulil.
4. Robot hoiatab ajavaraste eest.
5. Karud vihastavad.
6. Kui emalt ja isalt võetakse aeg ära, siis hakkavad nad imelikult käituma.
7. Karud saavad teada, et mänguasjadelt ei saa aega varastada.
Kujuta ette, et ajavaras on olend. Milline ta võiks olla?
Joonista ja kirjuta.
Kirjuta lünkadesse sobivad kaashäälikud.
Karud Urbo ja Turbo pikutasid raamaturiiulil. Nad jälgisid ema ja isa, kes mööda korterit ringi jooksid. Neil oli palju teha. Vaja oli kaardid ja pakid posti panna ning sisseostud teha. Karud leidsid, et kõik vajavad rohkem aega. Robot aga hoiatas neid ajavaraste eest.
Muuda tegusõnade ajavormi nii, et minevikust saaks olevik ja olevikust minevik.
pikutasid – pikutavad
vaatasite – vaatate
jooksis – jookseb
tassisime – tassime
kolistas – kolistab
küsid – küsisid
tunneb – tundis
ütlevad – ütlesid
lähen – läksin
märkate – märkasite
Ühenda lausepooled vanasõnadeks.
Anna aega atra seada.
Hea asi nõuab aega.
Igal asjal oma aeg.
54. ÜMBERMÕÕT
Lk 14–15

Ümbermõõdu mõiste
Ümbermõõdu tähistamine
Erinevate kujundite ümbermõõdud
KORDAMINELk 84–87

Joonista pilt lõpuni.
Värvi …
nimisõnad punaseks,
tegusõnad roheliseks,
omadussõnad kollaseks.
Loe tähelepanelikult. Täida tabel juhiste põhjal.
Värvi tähed, mis ei asu tähestikus õiges kohas. (Õige vastus!) Kirjuta tähestik õigesti.
Sirvi lugemikku. Värvi loo pealkiri ja tegelased ühte värvi.
„Volli otsib elektrone“ – Volli ja remondimees
„Ostutrall“ – Ville ja Kerli
„Ajavargad“ – Robot ja Urbo
„Onu Marko“ – Vanatädi Aime ja kalavanaema
„Kuidas meil päkapikud käivad“ – Toits ja Joonas
„Võtmelugu“ – Klaarika ja Lontrus
Kelle lood ja luuletused on sinu õpikus? Kirjuta sobiv perekonnanimi ning lisa ühe tema kirjutatud teksti pealkiri.
Ellen Niit „Miks onu Ööbik nii vaene on?“
Leelo Tungal „Võtmelugu“
Ilmar Trull „Aasta kee“, „Päkapikud töötavad“, „Talveuni“
Ilmar Tomusk „Volli otsib elektrone“
Anti Saar „Kuidas meil asjad käivad“
Olivia Saar „Kadriõnn“
Piret Raud „Onu Marko“
Henno Käo „Hingede korter“
Millistest õpikus olevatest luuletustest on need read pärit? Kirjuta luuletuste pealkirjad.
Magasin ja nägin und. „Talveuni“
Meie mõtleme riginal-raginal. „Kohva-kohva kooliminek“
Küllap kummik jalutades ristmikule keksis. „Liiklusummik“
Olgu lund või natuke. „Tali tuleb“
Gröönimaa on lapsele lumepallimaa. „Kamapallimaa“
Moes on klaasist grammofon. „Mis on täna moes?“
Ühenda keelereeglid. Kasuta erinevaid värve.
Tähti näeme ja kirjutame, häälikuid kuuleme ja hääldame.
Tähestikus on 9 täishäälikut. Need on A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü.
Tähestikus on 8 suluta kaashäälikut. Need on H, J, L, M, N, R, S, V.
Tähestikus on 6 suluga kaashäälikut ehk sulghäälikut. Need on B, D, G, K, P, T.
Tähestikus on 9 võõrtähte. Need on C, F, Q, Š, Z, Ž, W, X, Y.
Kokku on eesti keele tähestikus 32 tähte.
Kaks või enam erinevat kõrvuti asetsevat täis- või kaashäälikut moodustavad häälikuühendi.
Häälikuühendis kirjutame kõik tähed ühekordselt.
Pika ja ülipika hääliku kirjutame tavaliselt kahe tähega.
Nimed kirjutame suure algustähega.
Nimetused kirjutame väikse algustähega.
55. RUUMIKUJUNDID
Lk 16–17

Kolm mõõdet – pikkus, laius ja kõrgus
Seosed igapäevaeluga – ostuvaliku kriteeriumid
SALASOOVIPUU
Lk 116

Paaristöö: omadussõnade nimetamine luuletuse sisu kirjeldamiseks.
Luuletuse ilmekas lugemine.
Lk 88

Millised soovid on sinul selle aasta lõpus? Kirjuta õuntele.
Värvi pilt.
1-silbilised sõnad kollaseks
2-silbilised sõnad roheliseks
3-silbilised sõnad punaseks
56. KLOUNID KÜLAS EHK RUUMIKUJUNDITE JAOTUS
Lk 18–19

Ruumikujundite seos põhja kujuga
Risttahukas, püstprisma ja silinder
Püramiidid ja koonus. Kera

Lk 18 tabeli parempoolse veeru ülemine ruumikujund on kolmnurkne püramiid (mitte kolmnurkne prisma)!
AASTA KEE
Lk 117

Kokkuvõte lõppevast aastast: kuude nimetuste kirjutamine koos isikliku mälestusega.
JUTULINNA RAAMATUKLUBI
Lk 118–119

Vallatute vanasõnade koostamine: vanasõna sisu muutmine (nt: mida päkapikk ei õpi, seda jõuluvana ei tea).
Jutulinna raamatukoguhoidja lugemissoovitused.
57. GEOMEETRILISED JÕULUKAARDID
Lk 20–21

Allikas:
https://www.theguardian.com/science/alexs-adventures-in-numberland/2015/nov/26/solving-for-xmas-how-to-make-mathematical-christmas-cards
58. TEEME PABERIST LUMEHELBEID
Lk 22–23

Allikas:
https://www.pinterest.com/pin/111112315776506311/
59. NUPUTAMIST I
Lk 24–25

Allikas:
http://www.homeschoolmath.net/online/favorite_puzzles.php
60. NUPUTAMIST II
Lk 26–2

Sudoku lahendused
 

 

ÕPPENÄDAL 16


 TEEMAD

  • Kohtumine koolikaaslastega, leiutamine, rühmatöö, päevakokkuvõtete tegemine
  • Tähestik, tähestikuline järjekord
  • Tasandiliste ja ruumikujundite kordamine
  • Põhitehete kordamine; tekstülesanded
  • Sissejuhatus pikkusühikutesse; cm ja mm

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ETutvumine õpikuga
Jälle koolis!
Lk 4–6
Tutvumine lugemiku sisukorraga.
Vestlus – mis mõtteid tekitab pala pealkiri?

Töö illustratsioonidega. Millise raamatu valiksid endale, pinginaabrile, õpetajale? Miks?
Lk 2 ül 1
Kohtumisbingo
61. KORDAMINE
Lk 28–29
Tasandiliste ja ruumikujundite kordamine – viktoriin ja joonestamine
TJälle koolis!
Lk 4–6
Tegelase iseloomustamine pala põhjal.
Ajurünnak teemal „Rühmatöö head ja halvad küljed“.
Lk 3 ül 2
• Sõna, täht ja häälik
Soovime teile kõigile head uut aastat

Ül 3
Häälikute liigid
Soovime TH o, o, i, e
S-ta KH s, v, m
S-ga KH – puuduvad,
jne

Ül 4
Ülesanne sobib hästi rühma- või paaristööks.
1. lause
Istusime rahutult klassis, kui õpetaja Villem suure raamatukastiga sisenes.
Lausest puudusid täishäälikud. Lauses on 9 sõna.
2. lause
Kastis oli uusi häid juturaamatuid, parasjagu teatmeteoseid ja igasuguseid mälumänguraamatuid.
Lausest puudusid kaashäälikud. Lauses on 11 sõna.
62. KOOLIHOOVI LAIENDUS
Lk 30–31
Arutelu probleemülesandele lahenduse leidmiseks
Mitmesuguseid tekstülesandeid samal teemal
KTeeme koos! Meie klassi etnograafid
Lk 7
Koostöö – klassi igapäevaelu kirjapanek ja tutvustamine.
Lk 4 ül 5
Diagramm rühmatööna

Kuulamisülesanne „Spordipäev“ (Ül 1 lk 100)

Rõõmus saad olla näiteks siis, kui oled palju väljas, liigud ja spordid. Meie tegime reedel talvise spordipäeva. Lapsed tulid kooli juurde juba varakult. Oli veel natuke hämar. Aga tahtsime kogu valge aja ära kasutada. Pärast suusaringi läksime kelgumäele. Seal ootas meid koolidirektor Pille. Tema oli koos abilistega kelgud juba kohale toonud ja hakkasime kelgutama. Aga ühel hetkel me pidime lõpetama, sest kooli juures ootas suur supipada. Tegelikult olid kõigil kõhud tühjad ja soe supp maitses külmas õues hiiglama hästi. Koju läksid lapsed punaste põskede ja rõõmsate nägudega. Oli kohe tunda, et värske õhk ja liikumine on neile head teinud. Kõik lubasid laupäeval-pühapäeval ka kelgutama minna!

Järele jäävad sõnad:
kehas, liigu, palju, terve, terves, vaim, värskes, õhus.
63. TORMISE ILMA TUND
Lk 32–33
Vanade pikkusühikute tutvustus
Meetermõõdustiku kujunemise ajaloost
Inimese kehaga seotud vanad pikkusühikud
Allikas: Carol Vorderman, „Kiehtova matematiikka“, WSOY 1997
NTähestikuline järjekord
Lk 8–9
Kooli raamatukogu külastamine ja uurimine, milliste reeglite järgi on raamatud riiulitesse paigutatud. Võimaluse korral võiks seda ise teha.
Arutlus – kus läheb vaja tähestiku tundmist?
Lk 5
Tähestik
64. SENTIMEETRID JA MILLIMEETRID
Lk 34–35
Pikkusühikute teisendused, cm <–> mm
Kogu pikkusühikute süsteemi tutvustus, kuhu kuuluvad ka 10 m ja 100 m
Süsteemis olevate järjestikuste pikkusühikute vahe on 10-kordne (läbivalt kogu selle teema jooksul)
RTähestikuline järjekord
Lk 8–9
Tähestikulise järjekorra kasutamine klassi nimekirja loomisel.
Rühmatöö – sõnamäng (töö õpiku sõnastikuga)
Lk 6–7
Funktsionaalne lugemine

Ül 11
Tähestikuline järjekord
Anna Aaron
Karl Anton
Luisa Kala
Mattias Lepp
Paula Mäe
Peep Pähkel
Sara Pähklimägi
Timm Vilep

Ül 12
Ristsõna (õige lahendus)
 

 

ÕPPENÄDAL 17


 TEEMAD

  • Arvuti, e-kiri, e-kirjade ja sõnumite saatmine, suhtlemine
  • Lühendid, juhised e-kirja koostamiseks
  • Erinevad pikkusühikud
  • Ühikutevahelised teisendused

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EProua Kohv saadab e-kirja
Lk 10–11
Vestlus igapäevastest suhtlemisviisidest; nende plussid ja miinused.
Rollimängud.
Luuletuse sisu ümberjutustamine.
Lk 8 ül 13
Funktsionaalne lugemine
V kohv.kohv@mail.ee
E Teine teisel pool lauda
S Mitte enam öösiti norsata
T … nohu
L … hakkas nutma
U Jooksis proua Kohvi lohutama.
S tee.tee@mail.ee
65. DETSIMEETRID JA SENTIMEETRID
Lk 36–37
Pikkusühikute teisendused, dm <–> cm
Ristküliku pikkus ja laius
TSaadame e-kirju ja sõnumeid
Lk 12–13
Lk 9–10
Mõtle välja ja joonista emotikone tähtedele vms
Kirjuta sõnum
66. KELLE JÄLJED ON LUMEL?
Lk 38–39
Loodusega seotud lühemate pikkusühikute teisendused
Allikas ja lisalugemist: Jäljeaabits
KE-kirja saatmine
Lk 14
Juhised e-kirja koostamiseks; e-kirja kirjutamine klassikaaslasele.
Lk 9–10
Kaaslase küsitlemine
67. MEETRID JA SENTIMEETRID
Lk 40–41
Pikkusühikute teisendused, m <–> (m ja) cm
Oluline on näidata ülevalolevas tabelis, kuidas meetrite veerust vaadatuna näeme pikkust 1 m, detsimeetrite veerust vaadatuna sama pikkust 10 dm ja sentimeetrite veerust 100 cm.
Seletada, millal lisame dm kohale nulli
Allikad:
Sport
Päikesepaneelid
NLühendid
Lk 15
Sõnade ja sõnaühendite lühendamine.
Lk 11
Lühendid

Ül 20
Oli esmaspäev, kui ühe kolmanda klassi õpilase kell ei helisenud ning ta sisse magas. Kuna tema kool on mitme kilomeetri kaugusel, sõidab ta sinna rongiga. Kui ta aga raudteejaama jõudis, oli rong juba umbes viis minutit tagasi lahkunud.
68. KILOMEETRID JA MEETRID
Lk 42–43
Pikkusühikute teisendused, km <–> m
Kindlasti selgitada, et km ja m vahele jäävad veel 100 m ja 10 m – seetõttu 1 km = 1000 m

Allikad mägede kohta:
https://en.wikipedia.org/wiki/Seven_Summits
http://www.ga.gov.au/scientific-topics/national-location-information/landforms/highest-mountains
https://www.livescience.com/23359-mount-everest.html
https://www.livescience.com/40897-mount-elbrus.html
https://www.livescience.com/40595-denali-mount-mckinley.html
https://www.livescience.com/41702-aconcagua.html
https://www.livescience.com/23421-kilimanjaro.html
RArvutihiir. Kirjutame ümberjutustust
Lk 16–17
Pala vaikne lugemine ning ettelugemine.
Ümberjutustuse kirjutamine tugisõnade abil.
Töö illustreerimine.
Lk 12
Töö tekstiga, funktsionaalne lugemine
 

 

ÕPPENÄDAL 18


 TEEMAD

  • Talvine loodus, virmalised, muinasjutt, tabeli koostamine, teemantluuletus
  • Sulghäälik sõna alguses, sõnavara
  • Pikkusühikute kordamine
  • Massiühikud

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EMuinasjutt „Virmalised“

Lk 18–20
Muinasjutus kirjeldatud viljakasvatuse etappide selgitamine aastaaegade kaupa (kündmine, külvamine, kasvatamine, küpsemine, lõikamine, jahvatamine).

Ülesandega lugemine (leia lause, kus …).
Lk 13 ül 22
Sõnavaraline töö
pakaseline talv – külm talv
põrutas jalad puhtaks – trampis jalad puhtaks
hakkas mühinal kasvama – kiiresti
pani suu vett jooksma – tekitas isu
vait nagu hiir – hästi vaikselt


Ül 13
Ristsõna
PAREMALE
5. Tasane – lauge
8. Väga külm – pakaseline
9. Katel – pada
10. Jäi magama – suikus
11. Keerutasid – tiirlesid
ALLA
1. Elusolend – hingeline
2. Suurt kasvu mees – mehemürakas
3. Kiiresti – mühinal
4. Trampis – põrutas
6. Teisele – muule
7. Hõikasid – huikasid
69. LUULEVÕISTLUS
Lk 44–45
Pikkusühikute kordamine ja teisendused
Luuletus ja laul kui memoreerimistehnika
Laulu saab laulda viisil „Sära, sära, täheke“ („Twinkle, twinkle little star“)

Mängu idee allikas
TMuinasjutt „Virmalised“

Lk 18–20

Kava koostamine.
Ühe osa jutustamine.
Lk 14
Teemantluuletus
70. MASSIÜHIKUD
Lk 46–47
Süsteemi ühtsuse huvides on ära toodud massiühikuid mg-st kuni kg-ni
Massi hindamine – see on keerulisem kui pikkusühikute puhul ning sellele võiks pühendada aega ja tähelepanu.

Allikad:
Vana aja retsept
Vanaaegsed mõõtühikud
Kilogramm
Toiduainete ligikaudsed massid
KKoostame tabeli.
Lk 21

Tabel: Tean – tahan teada – sain teada.
Lk 15 ül 25
Mõistatused ilma kohta.
Laut lambaid täis, kerapeaga oinas keskel? Tähed ja kuu
Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab? Tuul
Noorik nutab nurga taga? Pilv
Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulda meie maal? Äike
Pikem kui kirikutorn, peenem kui karjavits? Vihm
Helmeid täis heinamaa, noppima ei lähe ükski? Kaste
Org täis, mägi täis, aga peosse ei saa? Udu
Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? Rahe
Õues mäena, toas veena? Lumi
Soomemaal raiutakse puid, laastud lendavad siia? Lumesadu
Eit pühib toa taga, tolm keerutab ukse ees? Tuisk
71. KILOGRAMMID JA GRAMMID
Lk 48–49
Teisendused, kg <–> (kg ja) g
Selgitada ühtset süsteemi, millesse kuuluvad ka 100 g ja 10 g – seetõttu 1 kg = 1000 g
Eelnevaga seonduvalt võiks selgitada, miks mõnikord on vaja lisada teisenduste puhul arvu keskele nulle.
Tulpdiagramm
Kuldse retriiveri kaaluandmed
NSulghäälik omasõnade ja võõrsõnade alguses
Lk 22–23

Võõrsõnad. Tähenduse otsimine võõrsõnade leksikonist, internetist.

Sõnabingo.
Lk 16–17

Sulghäälik omasõnade ja võõrsõnade alguses.
Kirjuta lünka sobiv sulghäälik.

Ül 27
Paiguta sõnad õiges vormis sobivasse lünka. Mida need sõnad tähendavad?
See on lihtsalt geniaalne plaan. Kui külastate Itaaliat, minge kindlasti gondliga sõitma. Kas sulle maitseb ungari rahvusroog guljašš? See ehitis on valatud betoonist. Armastan väga plombiiri süüa. Saime endile väikese beeži kassipoja. Oled sa käinud Pirita kloostris? Minu onu Ott mängib orkestris klarnetit. Suviti kohtab Tallinna vanalinnas palju turiste. Onu Marko sai vales kohas parkimise eest trahvi.
72. TONNID JA KILOGRAMMID
Lk 50–51
Tabelit on jätkatud kuni tonnideni
t ja kg vahel ühikud 100 kg ja 10 kg, seetõttu 1 t = 1000 kg
Erinevate loomade masside hindamine ja võrdlemine
(Õiged vastused: karu – 200 kg; Saksa lambakoer – 30 kg; delfiin – 120 kg; kass – 4 kg; hobune – 500 kg;
luik – 10 kg; elevant – 5 t; ninasarvik 2 t 500 kg)
RSulghäälik võõrsõnade alguses
Lk 22–23

Võõrsõnade tähenduse selgitamine pantomiimidega.
Lk 16–17 ül 28
Kirjuta lünka sobiv sulghäälik. Ühenda sõna tähendusega.
daam – hea käitumisega naisterahvas
bensiin – mootorikütus
gloobus – maakera mudel
dattel – suure suhkrusisaldusega puuvili
besee – vahustatud munavalgest koogike dressipüksid – spordiriietus
giid – ekskursioonijuht
delfiin – kuni 10 m pikkune vaalaline
gripp – äge viirushaigus
grimm – näojumestus


Küsimuste esitamine.
 

 

ÕPPENÄDAL 19


 TEEMAD

  • Mina ise, eneseanalüüs, koolielu enne ja nüüd, intervjuu, raamatusoovitused
  • Sõnavara, mitmus
  • Mahuühikud
  • Erinevate mõõtühikute kordamine

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EMis mulle meeldib?
Lk 24–25

Vestlus: millega sina enda välimuse juures rahul oled?
Mida sina teed, kui vahel meel on morn?
Lk 18
Sõnavaraline töö.
73. LIITRID JA DETSILIITRID
Lk 52–53
Süsteemi ühtsuse huvides on ära toodud mahuühikuid milliliitrist kuni liitrini
Teisendused, l <–> dl
TMis mulle meeldib?
Lk 24–25
Lemmiksalmi valimine pähe õppimiseks; valiku põhjendus.

Koostöö. Mis mulle meeldib? Anonüümne kirjutamine sedelile, jagamine õpilaste vahel, selgitamine sõna nimetamata.
Lk 18
Sõnavaraline töö – lausete lõpetamine.
74. VÄIKSEMAD MAHUÜHIKUD*
Lk 54–55
Õppekavaväline teema, milles käsitletakse väiksemaid mahuühikuid (cl, ml)
KMiks vana aja portfellid kiiresti kulusid
Lk 26

Arutlus: Mis teeb arstidele tänapäeva laste juures muret?

Mina-vormis jutustamine 1-2 lõigu põhjal.
Lk 19 ül 32
Töö tekstiga
Vanasti käisid lapsed koolis portfelliga.
Portfellil oli lukke üks-kaks.
Portfellid ei meeldinud arstidele.
Portfellidega võis ka mäest alla lasta.


Küsimuste esitamine.
75. KÖÖGIS
Lk 56–57
Mahuühikud köögis
Retsept on mugandatud versioon veebiaadressilt https://retseptisahtel.ee/taisterjahust-sidruni-mustika-muffinid/
NKirjutame
Lk 27

Meelepärase kirjutamisülesande valimine:
a) küsimuste abil;
b) antud sõnu kasutades;
c) koolikoti välimuse järgi.
Lk 20
Reeglid mitmuse kohta
Ühenda lauseosad sobivaks tervikuks.
Üks ja mitu
Liitsõna
76. KORDAME MÕÕTÜHIKUID
Lk 58–59
Pikkus-, massi- ja mahuühikute kordamine
Teisendused

Ül 5 vastused:
a) tuletikk, nööpnõel, teekotike, suhkrutükk, 5-sendine, hernes;
b) kanamuna, õun, pulgajäätis, rull WC-paberit; lusikas; tomat
c) pakk kohvi, suurem pakk võid, matemaatika tööraamat, leib, 6 muna; greip
d) kott kartuleid, pakk jahu, ämbritäis vett, arbuus, Eesti – Inglise sõnaraamat, suur pakk mahla.
RJutulinna raamatuklubi
Lk 28–29
Intervjuu lastekirjanik Aino Pervikuga.
Raamatusoovitused:
A. Pervik, „Hädaoru kuningas“
M. Truman, „Hull teadlane. Vastused laste igasugustele küsimustele“
S. Oll, „Mis mulle meeldib?“
M. Müürsepp, H. Lukner, „Füübits. Teaduse ja tehnika esimene lugemik lastele“
Lk 21
Töö arvutiga – info otsimine

Aino Pervik Eesti Lastekirjanduse Keskuse leheküljel
 

 

ÕPPENÄDAL 20


 TEEMAD

  • Sõprus ja sõbrad, kirjad, kirjade saatmine
  • Sulghääliku pikkus, sulghäälik
  • Ajaühikute tutvustus
  • Enne- ja pärastlõunased ajad
  • Ajavahemikud
  • Minutid ja sekundid
  • Tunnid ja minutid

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ERaamatukogu otsib koera
Lk 30–31
Vestlus pala pealkirja põhjal.
Rühmatöö: head soovitused, kuidas julgustada lapsi lugema.
Lk 22–23
Funktsionaalne lugemine
Ristsõnas tuleb kokku HIPOTERAAPIA
77. AEG VOOLAB
Lk 60–61
Ülevaade ajaühikutest
Erinevad kellad
TSulghääliku pikkus
Lk 32–33

Lühikese, pika ja ülipika sulghääliku kirjutamise reeglid.

Sobivate sõnade nimetamine pildi järgi.

Rühmatöö: lausete koostamine teemal „Meie vahva klass“, kasutades erineva pikkusega sulghäälikutega sõnu.
Lk 24–25
Sulghäälikud
Vali sobiv sõna

Ül 4
Koostöö – sõnavaraline töö
saag – hambuline tööriist
särg – ujub vees
king – jalanõu
kink – viiakse sünnipäevalapsele
märk – pannakse rinda
tibu – koorub munast
saak – saan metsas jahil või marjul käies
kurg – pika nokaga lind
märg – sõna kuiv vastandsõna
ling – nöörist või köiest aas, silmus
särk – riietusese
tipud – mägede ülemised osad
link – ukse käepide
kurk – haigena punane ja valutab


Ül 5
RISTSÕNA
Paremale
1. Lihatoit SÜLT
6. Tasu töö eest PALK
8. Mööbliese LAUD
9. Isane siga KULT
10. Tiibadega olend LIND

Alla
1. Vanaaegne pikkusühik SÜLD
2. Seotakse ümber kingituse LINT
3. Riietusese SÄRK
4. Koht loomade hoidmiseks LAUT
5. Liivariba veekogu ääres RAND
7. Väärismetall KULD


Ül 6
Sulghääliku pikkuse muutmine
Väit-, küsi- ja hüüdlause
78. ÖÖPÄEV
Lk 62–63
Ööpäeva jagunemine enne- ja pärastlõunaks
Pärastlõunased kellaajad
Ajavahemiku arvutamine tundides
KTonje saab endale kolm uut sõpra
Lk 34–36
Vestlus: mida teame Norrast?

Lausete leidmine peategelase Tonje iseloomustamiseks (iseloom, tegevused jm).
Lk 26–27 ül 7
Töö tekstiga
Tüdruk mõtleb ainult kahest võõrast poisist.
Ta tõttab läbi metsa.
Ta sammub ringi mööda elutuba.
Võõraste poiste nimed on Vend ja Ole.


Jutukese kirjutamine.
79. HOMMIK, PÄEV, ÕHTU VÕI ÖÖ
Lk 64–65
Analoogkella näit digitaalkellal
Tunnid ja minutid
NTonje saab endale kolm uut sõpra
Lk 34–36
Lk 35 kahekõne lugemine.
Õpilasi puudutavate teemade väljatoomine ja arutlus (erivajadusega lapsed).
Lk 26–27
Kirjelda jutu põhjal Tonjet
Küsimuste esitamine
80. KUI KAUA?
Lk 66–67
Ajavahemiku leidmine tundides ja minutites
Sõiduaja võrdlus eri liiklusvahendeid kasutades
Andmed sõiduaja kohta: http://elron.ee/ ja https://www.tpilet.ee/
RKirjad tulevad
Lk 37
Rühmatöö: luuletuse esitamine eeslugejaga, räppides vms.

Rühmatöö: suhtlemine kirja teel – plussid ja miinused.

Kirja kirjutamine ja postitamine.
Lk 28
Kirja kirjutamine raamatutegelasele
Häälikupikkus
Lausete koostamine
 

 

ÕPPENÄDAL 21


 TEEMAD

  • Raamatute tutvustamine, lemmikloomad ja nende pidamine
  • Sulghäälik s-i ja h kõrval, omadussõnad, sõnavara
  • Erinevad ajaühikud
  • Teisendused ajaühikutega

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ETeeme koos! Raamatututvustused
Lk 38–39

Raamatututvustuse koostamine juhise järgi.
Sellel nädalal on hea viia läbi kuulamisülesanne „Lemmikloomad“ (ül 2 lk 101).81. SEKUNDID
Lk 68–69
Sekund igapäevaelus
Tuule kiirus m/s
Põhjalikum tekst tuule kiiruse kohta
TKõik Winn-Dixie pärast
Lk 40–41

Lugemine ülesandega (leia laused, kus…).

Vestlus: minu lemmikkoht lugemispalas.

Loole järje mõtlemine.
Lk 29 ül 12
Paaristöö – sõnaseletused
3. hooga üksteise vastu põrkama
6. liikus hoogsalt
5. sai aru
13. tuli mõttesse
8. vaatasid teatud suunas
9. püüaks meenutada
1. lohakas, räsitud
14. püüdis paremini kuulata
11. tahtis lähedalt silmast silma näha
2. sõber, vahva kaaslane
12. ei saanud midagi teha
4. kohe
10. pooljoostes liikuma
7. kõnepidaja


Ül 13
Küsimuste esitamine
82. NÄDALAD JA KUUD
Lk 70–71
Päevade arv erinevates kalendrikuudes
Rooma numbrid I – XX
Teisendused, ööpäev – nädal – kuu – aasta
Nädalapäevade nimede allikas
KK, p, t s-i ja h kõrval
Lk 42–43

Reeglit kinnitavad näited õpilaste nimedest ning luuletusest „Kuidas kutsut kutsutakse“.
Lk 30
Kirjuta lünka sulghäälik.
Kirjuta sõna lõppu ps, ks või ts.
Loovtöö

Kirjuta saadud sõnadega väike jutuke.
83. AASTAD JA SAJANDID
Lk 72–73
Aastaarvude jagunemine sajanditesse
Kirjalik liitmine ja lahutamine suurte arvudega (aastaarvud)
Andmed Eesti linnade kohta portaalis Histrodamus
NErandsõnad
Lk 43

Erandite tutvustamine.

Jutu koostamine antud sõnadega.
Lk 31
Sulghäälik s-i ja h kõrval. Erandid

Lünkharjutus
Lausete laiendamine
84. KORDAME AJAÜHIKUID
Lk 74–75
Ajaühikute hindamine
Sinu päev
Mäng „Liidame sekundeid“: korrutamine, liitmine, teisendamine (vaja läheb 2 täringut iga 2-3 mängija kohta)
RLoeme teabeteksti „Aarad“
Lk 44–45

Lugemine lõikude kaupa; esitatud küsimustele vastuse leidmine tekstist.

Paaristöö: meelespea lemmiklooma soovijale.
Lk 32 ül 17
Töö teabetekstiga – õige või vale
Värvitud tähtedest tuleb kokku sõna KÕNELEV.
Värvimata tähtedest tuleb kokku sõna PAPAGOI.


Infootsing internetis.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 22


 TEEMAD

  • Eesti Vabariigi sünnipäev, loodus, Friedrich Reinhold Kreutzwald, laste omalooming, raamatututvustused
  • Riimuvad sõnad, omadussõnad
  • Nimega ja nimeta arvud
  • Arvude uurimine
  • Peamurdmist
  • Ajatelg

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EPõhjatuulemaal
Lk 46

Töö illustratsiooniga – arutlus: millise meeleolu loob pilt enne luuletuse lugemist?

Ilmeka lugemise võistluse korraldamine (soovitused lugemiseks ja hindamiseks).

Arutlus: muusika valimine luuletuse meeleolude esiletõstmiseks.
Lk 33
Riimuvad sõnad
Loovülesanne
85. NIMEGA ARVUD
Lk 76–77
Nimega arvud
Nimega arvude võrdlemine ja järjestamine
Teisendused, m –> km ja m
Andmed Tartu sildade kohta
TKuidas Vidri Rein karjapoiss oli
Lk 47–48

Lugemiseelne tegevus: pala pealkirja ja illustratsiooni sidumine lühijutuks.
Töö sõnavaraga.

Rühmatöö: suuline küsimuste esitamine pala põhjal.
Lk 34 ül 21
Sõnavaraline töö
omapäi uitama – hulkuma
peni – koer
nurme servast – äärest
lihav kael – jäme
veider keel – imelik
kasetohust torbik – kotike
upsaka häälega – ülbe
mürtsuga kinni – pauguga


Lünkharjutus
Kirjatehnika
86. KÕIGE PAREMAD SÕBRAD
Lk 78–79
Õppekavaväline teema – käsitletav nuputamisena
Arvude uurimine: arvu tegurid ja pooltäiuslikud arvud; faktoriaal

Lisalugemist sõbralike jm arvude kohta
KKuidas Vidri Rein vabaks sai


Kuidas isa Marikesele juttu rääkis
Lk 49–50

Rühmatöö: mida saime teada Friedrich Reinhold Kreutzwaldist? Tutvustus posteri, luuletuse, tabeli vm kujul.
Lk 35–36 ül 23
Omadussõna
muistne kuningas
suur hiiglane
pidulikud näod
tähtis uudis
värisev hääl
tõsine jutt
lõputu hulk


Ül 24
Leia küsisõna, vasta täislausega.

Ül 25
Ühenda lausepooled
1. Printsessidest, keda kuri nõid sundis kulda ketrama
2. Tigedast perenaisest, kes pani vaeslast käsikivil jahvatama
3. Koledast Põhja konnast, keda kangelane sai võita ainult Põrguneitsi abiga
4. Puulasest ja Tohtlasest, kelle Vanapagan müüs ahnele peremehele orjadeks
5. Targast, kes elas tükk aega ühe talumehe taskus ja andis talle head nõu
6. Kuningapojast, kes sattus kogemata karjapoisiks


Leia ja paranda vead.
87. PEAMURDMIST
Lk 80–81
Peastarvutamine
Arvuridade uurimine
Summade koostamine
Tikkude tõstmise ülesanded
Loogikaülesanne
1. ülesande idee allikas

2. ülesande vastused:
7, 8, 15, 23, 38; 10, 14, 24, 38, 62; 8, 12, 20, 32, 52; 4, 10, 14, 24, 38;
0, 10, 10, 20, 30; 3, 8, 11, 19, 30; 6, 6, 12, 18, 30; 9, 4, 13, 17, 30.
(lisaks veel 12, 2, 14, 16, 30 ja 15, 0, 15, 15, 30)

3. ülesande vastused:
a) ülevalt alla 4, 3, 2, 6; vasakult paremale 7, 3, 5
b) ülevalt alla 2, 5, 3, 6; vasakult paremale 7, 5, 4
c) ülevalt alla 2, 7, 3, 5; vasakult paremale 6, 7, 4

4. ülesande lahendus:
tikud on kolmes veerus; iga veeru ülemine tikk tuleb tõsta sama veeru alumiseks

5. ülesande lahendused
(Lahendusi on ka rohkem)

6. ülesande vastus: Susannel on üks koer, üks kass ja üks kilpkonn
NPresident kinnas
Lk 51–53

Ümberjutustuse kirjutamine:

a) pala lugemine;
b) paaristööna lausete lõpetamine;
c) jutu kirjutamine.
Lk 37 ül 27
Liitsõna
Ühenda pusletükid
TUULEHAUG, HÕBEKOGER, VIKERFORELL, ROOSÄRG, MERITINT, LEPAMAIM, KARPKALA, VÕIKALA, VINTRÄIM

Loovülesanne
88. EESTI SÜNNIPÄEV
Lk 82–83
Vaheajaeelne tund – EV teenetemärkide tutvustus, nende asutamisaasta paigutamine ajateljele
Uue teenetemärgi kujundamine (kellele? milline?)

Lugemist Eesti teenetemärkide kohta
RJutulinna raamatuklubi
Lk 54–55

Laste looming ajakirjast Täheke.
Raamatusoovitused:
L. Ots, „Lugusid kuulsatest eestlastest“
M. Parr, „Vilgukivioru Tonje“
E. van de Vendel, „Koer nimega Sam“
J. Vaiksoo, „Kolm sügist“
Lk 38–39
Loovülesanne – luuletuse või jutukese kirjutamine
Mõistekaart

Ül 32
Ristsõna
MEIE EESTIMAA
1. Saaremaa
2. Rakvere
3. Kihnu
4. Paide
5. Peebo
6. Ever
7. Vaiksoo
8. Mattiisen
9. Wiiralt
10. Härma
11. Wikland
12. Raud
 

 

 

ÕPPENÄDAL 23


 TEEMAD

  • Teater, teatrietendus, kava, teatriametid, intervjuu, nukuteater
  • I ja j
  • Teatrikuu – teater ja matemaatika

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ETeatrikuu tervitused
Lk 56–58

Paaristöö: õpiku kava järgi küsimuste esitamine.

Rühmatöö: sõnadeta lavastus – pantomiim sellest, kuidas etenduse ajal pole sobilik käituda.
Lk 40–41
Kohtumisbingo
Tähestik (salakiri)
Funktsionaalne lugemine
3. TÖÖRAAMAT – KEVAD
LÕBUSAD VÕLURID
PÕHITEEMAD – PREALGEBRA; PEASTARVUTAMINE SUUREMATE ARVUDEGA

89. NUKU HOONETE AJALOOST
Lk 4–5
Funktsionaalne lugemine praeguse NUKU keskuse hoone ajaloo kohta
Andmete leidmine tekstist
Tehted aastaarvudega
Pikem tekst NUKU teatri ja selle hoone ajaloo kohta
TI ja j
Lk 59
Reeglite tutvustamine; näited; harjutuse vigadeta ärakiri.
Lk 42–43
I ja j
Silbitamine
Reegli sõnastamine
Lausete koostamine
90. NUKU SAALIDEST
Lk 6–7
NUKU teatri saalide plaanid
Istekohtade arvu leidmine saalides
Istekohtade arvude võrdlus

Õpilasi tuleks abistada lava pealtvaate analüüsimisel: lava laius, sügavus ja kõrgus; prožektorid, mis on paigutatud saali kohale (lae alla) – vajab aega aruteluks
Saalide andmed
KTeatriametid
Lk 60–61

Teatriametite nimetamine; kavalehtede või reklaamide uurimine.
Paaristöö: ametite kirjelduste lugemine ja äraarvamine.
Arutlus: kellele mis amet sobiks?
Lk 44–45
Funktsionaalne lugemine
Internetiülesanne
91. PILETIMÜÜJA TÖÖ
Lk 8–9
Piletimüüja töö lühiiseloomustus
Ülesanded piletite hindadega
NUKU piletihinnad
NIntervjuu: Taavi Tõnisson
Lk 62–63

Enda päevaplaani koostamine.
Lk 46
Intervjuu
Küsimustele vastamine
Mõistekaart
92. TEATER JA MATEMAATIKA
Lk 10–11
Funktsionaalne lugemine etenduseks valmistumise kohta lavastuskunstniku pilgu läbi
Mõõtkava
Pildi vähendamine
Lavastusmeeskonna tööga seotud ülesanded (materjalide ostud)
RTeeme koos! Nukuteater
Lk 64–65

Koostöö: tuttava muinasjutu valik, osade ja ülesannete jaotamine, (näpu)nukkude valmistamine, näidendi õppimine ja esitamine.
Lk 47
Loovülesanne
 

 

 

ÕPPENÄDAL 24


 TEEMAD

  • Emakeelepäev, luuletamine, luule
  • Ainsus ja mitmus, sõnavara
  • Prealgebra – tähed matemaatikas

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EEmakeel
Lk 66
Luuletuse lugemine ja pähe õppimine.

Tulpdiagrammi koostamine õpilaste enimnimetatud ilusatest sõnadest.

Emakeelepäevast ja Kristjan Jaak Petersonist.
Lk 48
Koostööülesanne
93. KIIGEL
Lk 12–13
Tasakaal
Võrdus kui tasakaalus kiik või turukaal
Tehte puuduva arvu leidmine
Hea oleks, kui selles ja järgmises tunnis saaks tasakaalu näitlikustada turukaalu abil
TKuidas Jaagu koolis tähtis mees käis
Lk 67–68
Lugemiseelne tegevus: töö sõnavaraga.
Sisu ennustamine illustratsiooni ja pealkirja järgi.

Vanasõnade tähenduse sidumine loetud palaga.
Lk 49
Lausete ühendamine
Loogikaülesanne
94. VÕRDUSMÄRK JA TASAKAAL
Lk 14–15
Tähe arvväärtuse leidmine
Võrduse neli omadust
KKuidas Jaak eestlaseks jäi
Lk 69–70

Kristjan Jaak Petersoni lugudest lemmikkoha valmine ja lugemine.
Lk 50
Ainsus ja mitmus
95. TÄHED MATEMAATIKAS
Lk 16–17
Algebralised avaldised ja nende väärtuse leidmine
Tehted tähtedega
Mängu idee allikas
NSõida tasa üle silla
Lk 71

Paaristöö: luuletuse omanäoline esitamine.
Lk 51
Loovülesanne
96. MATEMAATIKA KEEL
Lk 18–19
Tekstülesande lahendamine algebralise avaldise abil
Algebralise avaldise koostamine teksti põhjal
R
 

 

ÕPPENÄDAL 25


 TEEMAD

  • Muinasjutt, näidendi lavastamine
  • H-täht sõna alguses, küsimuste koostamine
  • Peast korrutamine arvuga 10
  • Summa ja vahe korrutamine
  • Summa jagamine*

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EH-täht sõna alguses
Lk 72–73
Tere tulemast nukuteatri lattu!
Paaristöö: h-tähega sõnade nimetamine, lausete koostamine ja kirjutamine.
Lk 52
H-täht sõna alguses
Loovülesanne
Vastandsõnad
97. PEASTARVUTAMINE. SUMMA KORRUTAMINE
Lk 20–21
Arvutamine arvuga 10 ja täiskümnetega
Summa korrutamine
TH-täht sõna alguses
Lk 72–73
Loovülesanded: h-tähega tegelased näidendis; lühinäidendi lavastamine.
98. PEASTARVUTAMINE: VAHE KORRUTAMINE
Lk 22–23
Vahe ja summa korrutamine
Mäng „Täheuurijad“ (varuda igale õpilasele täring)
Mängu idee allikas
KSuur tükk ajab suu lõhki
Lk 74–78

Arutlemine vanasõna sisu üle ja näidete toomine.

Tutvumine näidendi tegelastega, osade jaotamine jms.
Lk 53–54
Küsimustele täislausetega vastamine
Töö tekstiga
Vanasõnad
99. PEASTARVUTAMINE. SUMMA JAGAMINE*
Lk 24–25
Õppekavaväline teema
Klassiõhtuks valmistumine – toidukraami võrdne jagamine laudadele/alustele
NSuur tükk ajab suu lõhki
Lk 74–78

Loovülesanne: maa-aluste mehikeste laulukese loomine tuntud lastelaulu viisil.
Sel nädalal on hea viia läbi kuulamisülesanne „Vapper printsess“ (ül 3 lk 101).100. ÜLLATUSKÜLALINE
Lk 26–27
Summa ja vahe korrutamise ning summa jagamise reeglite kordamine
RSuur tükk ajab suu lõhki
Lk 74–78

Rühmatöö: ülesanded kava valmistamisega: ristsõna, luuletus, koomiks, maa-aluste maja plaan vm.
 

 

ÕPPENÄDAL 26


 TEEMAD

  • Tegelane, tegelase kirjeldamine, näitleja, teater, raamatusoovitused
  • Tegusõna pööramine
  • Prealgebra kordamine

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ENõianeiu Nöbinina
Lk 79–80

Paaristöö lugemisülesandega: loe koht, mis tekitas judinaid, mis oli naljakas.
Lk 55
Funktsionaalne lugemine – fantaasiaülesanne
101. PROFESSOR VALDEKO, ALGEBRA JA ROBOTID
Lk 28–29
Tähtede kasutamine reeglite üleskirjutamisel (kolmnurga ümbermõõt)
Robotisse tähtede abil programmeeritud teekond
Roboti teekonna pikkuse leidmine, kui tähtede arvväärtused on teada
Lisalugemist robotite kohta:
http://www.nutilabor.ee/robootika-2/
https://www.parallax.com/product/boe-bot-robot
TKirjeldame tegelast
Lk 81
Valitud tegelase kirjeldamine küsimuste abil.
102. TULEVASED LEIUTAJAD
Lk 30–31
Kordamine: algebralise avaldise koostamine teksti põhjal
Tekstülesande lahendamine
KTegusõna pööramine
Lk 82–83

Tutvumine tegusõna kolme pöördega ainsuses ja mitmuses ning pöördelõppudega.

Paaristöö: tegusõna nimetamine pildilt, aja ja pöörde määramine.

Ülesanne pantomiimide lavastamiseks.
Lk 56–57
Tegusõna pööramine
Pöördelõpud
Olevik, minevik
Sõnadest lausete moodustamine
Lünktekst (lisa sobiv tegusõna)
103. MADIS JA MATEMAATIKA
Lk 32–33
Arutelu: mida uut võiks leiutada?
Robotite teekonna pikkuse arvutamine
NMuri hakkab näitlejaks
Lk 84–85

Paaristöö: tutvumine kavaga.
Pala tekstilähedane jutustamine ühe teema põhjal.
Lk 58
Lausete muutmine (minevikust olevikku)
Tähelepanuülesanne (Aga Liis ja Muri...)
104. KAART PROFESSOR VALDEKOLE
Lk 34–35
Kordamine: salakiri korrutamise ja jagamisega
Lahendus:
SEE OLI TORE ÜLLATUS, ET SA MEIE KLASSIÕHTULE TULID. TULE JÄLLE, KUI AEGA SAAD!
RJutulinna raamatuklubi
Lk 86–87
Laste looming.
Raamatusoovitused:
A. Kivirähk, „Sibulad ja šokolaad“
K. Kass, „Nõianeiu Nöbinina“
Aapeli, „Vinski lood“
Wimberg, „Buratino tegutseb jälle“
Lk 59
Vanasõnad
Paaristöö
Loovülesanne
 

 

ÕPPENÄDAL 27


 TEEMAD

  • Kevad, nali, aprill, koostöö, muinasjutt, H. C. Andersen
  • Sõnavara
  • Sissejuhatus murdude teemasse
  • Murrud

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EPilt raamatust „Nutikad naljatilgad“
Lk 88–89
Küsimuste abil suunatud pildi vaatlus ja mina-vormis jutustamine.
Lk 60–61
Dialoog

Ül 2
Ristsõna (aprillikuu rahvapärased nimetused)
MAHLAKUU
PUHKEMISMUU
JÜRIKUU
LIHAVÕTTEKUU
SULAKUU
NALJAKUU
NUTIKAD NALJATILGAD
PÕHITEEMAD – MURRUD JA MURDARVUD

105. 1. APRILL
Lk 36–37
Tehte puuduva liikme leidmine
Sissejuhatus murdude teemasse – õpetaja Villem jagab pitsat
TPilt raamatust
Lk 88–89

Pildi järgi teema valimine ja jutu kirjutamine.
Lk 60–61 ül 3
Naljaküsimused
Miks ei saja kunagi kaks päeva järjest? SEST ÖÖ ON VAHEL
Miks jookseb jänes üle mäe? SEST MÄE ALT EI SAA
Kas siga käib g-ga või k-ga? SIGA KÄIB JALGADEGA
Mitu tähte on taevas? KUUS (T, A, E, V, A, S)
Kuhu poole puhub elektrirongi suits, kui tuul puhub lõunast? ELEKTRIRONGIL EI OLEGI SUITSU Mis on Paide keskel? I (TÄHT)


Loogikaülesanne
106. TALGUD JA PIKNIK
Lk 38–39
Sissejuhatus murdude teemasse – talgutel jagatakse õpilased võrdse suurusega rühmadesse
Erinevad ülesanded (korrutamine, jagamine) talgutel tehtud tööde kohta
Ettevalmistus piknikuks – võrdseteks osadeks jagamine
KÕhk heliseb lõokeste laulust
Lk 90–91

Lõokese laulu kuulamine www.loodusheli.ee

Tähelepaneliku lugeja võistluse korraldamine.
Lk 62
Sõnaliigid
Loovtöö
107. MURRUD
Lk 40–41
Murruga seotud mõisted – murru lugeja ja nimetaja ning murrujoon
Teksti, pildi ja murru vahelised seosed
Kujundist värvitud osa väljendamine murruna

Rõhutada, et murru puhul on tervik jagatud võrdse suurusega osadeks
NTeeme koos!
Hans Christian Andersen
Lk 92
Maailmakuulsa muinasjutuvestja elukäik ja looming. Käik kooli raamatukogusse või teha näitus, tutvumaks Anderseni muinasjuttudega.
Lk 63
Töö tekstiga (õige/vale)
Ristsõna
108. LIPUD MEREL
Lk 42–43
Murdude kordamine
Signaallippude tähendus
Eri värvide (võrdsete) osade suurus lippudel murruna

Tähelepanu pöörata lipule „Laev on vigastatud, hoidke sidet!“. Võib soovitada tõmmata abijooned pikkuse ja laiuse keskele nii, et lipp oleks jagatud kokku kaheksaks osaks.

Lisalugemist lippude kohta:
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Rahvusvaheline_signaalkood
http://tkj.ee/userfiles/file/VLJ%20materjal/Signaallipud%20ENG_EST.doc
https://en.wikipedia.org/wiki/International_Code_of_Signals#History
RTeeme koos!
Lk 93
Koostöö: meie klassi muinasjutuvestjad.
Juhend ettevalmistusteks ning muinasjutu esitamiseks.
 

 

ÕPPENÄDAL 28


 TEEMAD

  • Sport, liikumine, luuletused, jalgpall, mängujuhend
  • Lähedase tähendusega sõnad
  • Tervik kui murd
  • Terviku jagamine osadeks
  • Murdude võrdlemine
  • Murrule vastava osa leidmine tervikust

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ESpordiluuletused
Judo
Pingpong
Lk 94
Luuletuste võrdlemine:
sarnasuste ja erinevuste leidmine.

Info otsimine judo ning pingpongi kohta.

Luuletuse ärakiri ning illustreerimine.
Ül 8
Sõnapusa, ühendamine
ujumine PRILLID
võrkpall VÕRK
iluuisutamine UISUD
poks KINDAD
hoki LITTER
male RATSU
sulgpall SULGPALL
suusatamine SUUSK
pesapall KURIKAS
tennis REKET
trekisõit RATAS
jalgpall VÄRAV


Riimuvad sõnad
109. TERVIK KUI MURD
Lk 44–45
Ühe terviku võib jagada ükskõik kui mitmeks osaks
Tervik võib olla 1/1, 2/2, 3/3, jne
TKristjan Palusalu
Lk 95

Vestlus: mida mõtlevad maadlemise all lapsed, vanemad ja sportlased?

Rühmatöö: posteri koostamine olümpiavõitja Kristjan Palusalu tutvustamiseks.
Lk 64–65
Lünktekst (puuduvad sulghäälikud)
Poolitamine
110. MEISTERDAMA!
Lk 46–47
Terviku jagamine 1/2; 1/3; 1/4 ja 1/5 osadeks voltimise teel
Erinimeliste murdude võrdlemine
(Vaja valmistada viis pabeririba 2 x 15 cm – varuda paberit)
Tervik kui 1/1
Möbiuse lehe valmistamine (vajalikud pikemad paberiribad, nt A3 pikemast servast lõigatud)
Lisalugemist A. F. Möbiuse ja Möbiuse lehe kohta:
https://en.wikipedia.org/wiki/August_Ferdinand_M%C3%B6bius
https://brilliant.org/wiki/mobius-strips/
KLähedase tähendusega sõnad
Lk 96–97

Töö sõnavaraga:
lähedase tähendusega sõnade leidmine tekstist, pildilt ning lisamine loetellu.
Lk 66–67 ül 12
Rühmatöö (lähedase tähendusega sõnad)
Kõndima
Tüdruk
Rebane
Hiir
Ütlema
Magama

Ül 13
Ristsõna
PAREMALE
3. NUGA
5. ÄIKE
7. SUSSID
8. KOER

ALLA
1. JULGE
2. PANG
4. PISIKE
6. ÕUN
8. KIBE


Ül 14
häälikupikkus
Piltidel on kass, küünal, pann, roos, konn, küüs, müür, komm, hiir – kokku tuleb sünonüümid.
Silbitamine
111. VÕRDLEME MURDE
Lk 48–49
Samanimeliste murdude võrdlemine
Eelmisel tunnil õpitud erinimeliste murdude võrdlemine
Pöörata tähelepanu sellele, et on kaks põhimõtet, mille järgi murde võrrelda – kas osade suurus (1/2 > 1/5) või ühesuuruste osade arv (1/5 < 4/5)
Eri- ja samanimeliste murdude võrdlemine
Murdude järjestamine
NMasupallid
Lk 98–99
Lugemiseelne tegevus: arutlus pala peakirja üle.

Tegelaste kahekõne lavastamine.

Paaristöö: enim meeldinud koha ettelugemine.
Lk 68
Töö tekstiga
Vanasõnad
112. MURRULE VASTAVA OSA LEIDMINE
Lk 50–51
Murrule (1/2, 1/3, 1/4 ja 1/5) vastava osa leidmine tervikust
RÕuemängud
„Kuum kartul“
„Silgud ritta, üks-kaks-kolm!“
„Uka-uka“

Lk 100–101

Läki õue mängima, kui mängujuhendid on selged!
Lk 69 ül 18
Salakirjad
a. Jutulinnas algab õueõpe.
b. Kogunege koolimaja taha suure kivi juurde.
c. Hakkame otsima aaret!
d. Homme tulge kooli dressides.


Rühmatöö
 

 

ÕPPENÄDAL 29


 TEEMAD

  • Fantaasiajutud, kirjeldus, raamatututvustused, intervjuu
  • Vastandtähendusega sõnad
  • Murdarvud
  • Murdude kordamine

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EVastandtähendusega sõnad
Lk 102

Töö sõnavaraga: klassiruumi, klassikaaslaste, raamatutegelaste kirjeldamine vastandsõnu kasutades.
Lk 70
Ristsõna vastandtähedusega sõnadest
Silpide arv sõnas
113. MURRUD ARVTELJEL
Lk 52–53
Murde arvteljel nimetame murdarvudeks
Mõisted täisarv ja murdarv
Vahemiku 0-st 1-ni jagamine võrdseteks osadeks (2-ks, 3-ks, 4-ks ja 5-ks osaks)
Murdarvude (ka lihtsamate segaarvude) lisamine arvteljele
THondisõit
Lk 103–104

Lugemiseelne tegevus: vastandsõnade nimetamine ning pala sisu ennustamine.

Pala tegelase kirjeldamine.
Tuttava paiga kirjeldamine juhise järgi. Kirjelduse ettelugemine paika nimetamata.
Lk 71
Omadussõna
Vastandsõnad, paaristöö
114. KORDAME MURDE JA MURDARVE
Lk 54–55
Võrdseteks osadeks jagatud geomeetriliste kujundite ja murdude ühendamine
Murdarvud arvteljel
KHärra Peters
Lk 105–107

Rühmatöö: pala 1. osa lugemine osalistega.

Järgnevate sündmuste ennustamine.
115. KEVADET OTSIMAS
Lk 56–57
Jüripäev
Jutulinna lapsed metsas
Prügi koristamine (seos murdudega)
Linnulaulu õppimine
Lillede korjamine (seos murdudega)
Lugemist kevadlillede kohta
NHärra Peters
Lk 105–107

Naljakate või põnevate kohtade ettelugemine.

Kava koostamine ning selle kasutamine jutustamisel.
Lk 72
Ristsõna koostamine
116. NUPUTAMIST JA LUGEMIST
Lk 58–59
Lahendused:
1. Seitse ruutu – vasakpoolse alumise ruudu ümbert võetakse ära kaks tikku ja asetatakse risti ühe järelejäänud ruudu sisse. Jääb järele kolm suuremat ruutu ja ühe ruudu sees neli väikest ruutu.
2. Pascali kolmnurk – puuduv arv on eelmisel real tema kohal kõrvuti olevate arvude summa ehk arv 6. Järgmine rida on 1, 5, 10, 10, 5, 1. Soovi korral võib kolmnurka jätkata. Alati lisanduvad servadelt ühed ja ülejäänud arvud saadakse eelmise rea kahe arvu summast (1, 6, 15, 20, 15, 6, 1 jne).
3. Kirjalik lahutamine: 621 – 411 = 210; 216 – 112 = 104.
4. Kuubil on 6 tahku. Väikeseid kuupe on kokku 27, neist 8 (nurkadel asuvad) on värvitud kolmest küljest, 12 kahest küljest, 6 ühest küljest ja 1 keskel asuv väike kuup jääb täiesti värvimata.

Lisalugemist B. Pascali kohta
RJutulinna raamatuklubi
Lk 108–109

Tutvumine lastekirjanik Mika Keräneniga
Raamatusoovitused:
M. Keränen, „Jõmmu“
G. Oster, „Vallatu matemaatika. Ülesannete kogumik“
M. Saksatamm, „Kus on tuukri koduke?“
Lk 73
Loovtööd. 5-minuti-muinasjutud
 

 

ÕPPENÄDAL 30


 TEEMAD

  • Loodus, matkamine, reisimine, vaatamisväärsused
  • Kordamine: tähestik, täht, häälik, riimid, liitsõna
  • Korrutamine
  • Jagamine
  • Arvu järgud ja järkarvud

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EKasvamine
Lk 110–111
Riimipaaride leidmine ning lisamine.

Paaristöö: luuletuse esitamine pantomiimina.
Lk 74
Bingo
SUURED SEIKLEJAD
PÕHITEEMA – I KOOLIASTME TEEMADE KORDAMINE
LÄBIV ÕPILASE ENESEHINDAMINE EMOTIKONIDE ABIL (IGA TUNNI LÕPUS)

117. ÕHUPALLID EHK KORDAME KORRUTAMIST
Lk 60–61
Lisateavet
Kuumaõhupallidest
Ilmauuringutest
Korrutustabeli kordamine
Joondiagramm
TLuuletused
Viisakusvisiit
ABC
Kõige …
Lk 112–114

Antud riimuvate sõnade kasutamine omaloomingus.
Lk 75 ül 2
Kordame. Tähestik, tähestikuline järjekord
OLED VAPPER!
118. HÜPPAVAD KONNAD EHK KORDAME SUUREMATE ARVUDE KORRUTAMIST
Lk 62–63
Korrutamine täiskümnete ja täissadadega
Summa ja vahe korrutamine
KLuuletused
***
„Kurb telefon“
Lk 112–114

Tutvumine vabavärsiga.

Luuletuste võrdlemine küsimuste abil. Kujutluspiltide edasiandmine.

Klassi lemmikluuletuse valimine.

Luuletuse kirjutamine valgele paberile ning illustreerimine.
Lk 76 ül 5
Kordame. Tähestik, täht ja häälik
TÄHED KINDLAS JÄRJEKORRAS MOODUSTAVAD TÄHESTIKU
119. MAAHINGUSPÄEV EHK KORDAME JAGAMIST
Lk 64–65
Jagamine korrutustabeli piires
Summa jagamine*
NLuuletused
Dušilaul
Helide ilus maailm
Lk 115

Looduslikud helide tekitamise vahendid (sahin, krõbin, toksimine jms). Luuletuse kirjutamine helide põhjal.
Lk 77
Kordame. Täht ja häälik, kirjavahemärgid
Riimid
Meisterdamine
120. JÄRGUD JÄRJEKORDA EHK KORDAME ARVU JÄRKE JA JÄRKARVE
Lk 66–67
Ühelised, kümnelised, sajalised, tuhandelised ja kümnetuhandelised
Arv kui järkarvude summa
Arvu kirjutamine sõnadega
Arvsõnade kirjutamine numbritega
Mäng järkarvudega
RIntervjuu: Leelo Tungal
Lk 116–117

Tutvumine lastekirjanik Leelo Tunglaga.
Lk 78
Kordame. Liitsõna
 

 

 

ÕPPENÄDAL 31


 TEEMAD

  • Reisimine Eestis, Eesti vaatamisväärsused, loodus, võilill, uurimuse koostamine
  • Kordamine: häälikupikkus, nimed, suur ja väike algustäht, sulghäälikud
  • Peast liitmine ja lahutamine
  • Kirjalik liitmine
  • Kirjalik lahutamine
  • Tehete järjekord

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ELähme reisime Eestis!
Lk 118–121

Vestlus kodupaiga vaatamisväärsustest jm.

Motivatsioonikirja koostamine: tahan saada reisijuhiks.

Rühmatöö: reisisihtide valimine Eesti kaarti uurides.
Lk 79
Sellel nädalal on hea läbi viia kuulamisülesanded. „Emadepäev“ (ül 4 lk 102)
EMA, EMMA, KOMME
LILI, LILLED, LILLI
KADI, KATAB, KATTA
MINA, KONNA, SINNA

ja „Ekskursioon“ (ül 5 lk 102)
Rakvere, Kärevere, Särevere, Kaarepere, Palivere, Koluvere
Põltsamaa, Saaremaa, Hiiumaa, Tõstamaa, Muhumaa, Heltermaa, Märjamaa


Kordame. Täishääliku pikkus
121. NAGU LAUAMÄNG EHK KORDAME PEAST LIITMIST JA LAHUTAMIST
Lk 68–69
Mäng „Vägikaikavedu“: liitmine ja lahutamine 14 piires
(vajalik täring igale mängijale või igale paarile ning igale mängijale oma mängunupp)
Peast liitmine ja lahutamine 100 piires
Vahemaade arvutamine
TLähme reisime Eestis!
Lk 118–121

Eestimaa huvitavate paikade tutvustus ning tähistamine Eesti kaardil.
Lk 80
Kordame. Suluta kaashääliku pikkus
122. JALGRATTASÕIT EHK KORDAME KIRJALIKKU LIITMIST
Lk 70–71
Kirjalik liitmine üleminekuta ja üleminekuga
KLähme reisime Eestis!
Lk 118–121

Koostöö: Eesti-teemalise viktoriini korraldamine
Lk 81
Kordame. Sulghäälikud
Lünktekst
123. VAHEMAAD EHK KORDAME KIRJALIKKU LAHUTAMIST
Lk 72–73
Kirjalik lahutamine laenamiseta ja laenamisega
Vahemaad linnulennult ja mööda maanteed, nende erinevus
NUurimus võilillest
Lk 122–123

Juhend uurimistöö koostamiseks. Ülesannete jaotamine.
Lk 82
Kordame. Suur ja väike algustäht

Ül 16
Ristsõna on soovitatav läbi viia rühmatööna. Kui vaja, kasutada arvutit ja teatmeteoseid. Lugemissoovitus: „Risti-rästi läbi Eestimaa“ (Valgus, 2010)
PAREMALE
2. VÕRUMAA
3. PANDIVERE
4. EMAJÕGI
6. VOORED
9. TARTUMAA
10. RUTU
11. SAAREMAA
12. LÄTLASED
ALLA
1. SUUR TAEVASKODA
5. LOOSALU
7. OTEPÄÄ
8. SAKALA
124. KEVADLAAT EHK KORDAME TEHETE JÄRJEKORDA
Lk 74–75
Tehete järjekorra kordamine
Kes mida kevadlaadal müüs ja kui palju ta teenis
RUurimus võilillest
Lk 122–123

Ülesannete täitmine rühma- või paaristööna.
Töö vormistamine.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 32


 TEEMAD

  • Rahvajutud, muistendid, kodukandi lood
  • Kordamine: silbitamine, poolitamine, i ja j, häälikuühendid
  • Geomeetria
  • Erinevad jooned
  • Tasandilised kujundid
  • Ruumikujundid

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EMuistendid. Miks kiivit iseennast hüüab
Lk 124

Tutvumine muistenditega.
Eeltöö muistendi jutustamiseks: kodupaika jõudnud rändlindude nimetamine, nende laulu kuulamine, välimuse kirjeldamine jm.
Lk 83
Kordame. Silbitamine ja poolitamine

Ül 18
Sõnadest, mis olid valesti poolitatud, saan lause:
OOTAME KÕIK VÄGA SOOJA SUVE, ET PIKAST KOOLIAASTAST PUHATA
Õigesti poolitatud sõnadest saan lause: MILLISEID RAAMATUID SOOVID SINA SUVE JOOKSUL LÄBI LUGEDA?
125. KÄÄRID, RIST JA MAANTEE EHK KORDAME JOONI
Lk 76–77
Lõik ja sirge
Paralleelsed, lõikuvad ja ristuvad sirged
Lahtine ja kinnine murdjoon
TKuidas Kanamatsi künkad endale nime said
Lk 125

Muistendi jutustamine mina-vormis.
Lk 84
Kordame. I ja j
126. KORDAME TASANDILISI KUJUNDEID
Lk 78–79
Kolmnurk
Ristkülik ja ruut
Ümbermõõt
Ring
KTeeme koos! Klassi muistendiraamat
Lk 126–127

Juhend muistendiraamatu valmistamiseks.
Lk 85
Kordame. Täishäälikuühend ja kaashäälikuühend
127. TORNIDE VÄLJAK EHK KORDAME RUUMIKUJUNDEID
Lk 80–81
Risttahukas ja kuup
Püramiid ja koonus
Silinder
Kera
Põhimõisted: serv, tahk, tipp, põhi, põhitahk, külgtahk
NKlassi muistendiraamat

Raamatu koostamine.
128. LIBLIKAD JA SÜMMEETRIA*
Lk 82–83
Tekst kevadistest liblikatest
Sümmeetria looduses
Sümmeetriatelg
RKlassi muistendiraamat

Raamatu koostamine.
Esitlus.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 33


 TEEMAD

  • Merereisid, mereröövlid
  • Pikkusühikud
  • Massiühikud
  • Mahuühikud
  • Ajaühikud

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EEsimene Eesti lipp ümber maailma
Lk 128

Sündmuste kujutamine ajateljel.
Lk 86
Kordame. Kellega? Millega? Kelleta? Milleta?
Ristsõna
129. LOODUSRETK EHK KORDAME PIKKUSÜHIKUID
Lk 84–85
Laul „Sõbralikud pikkusühikud“
Tahvlile pikkusühikud millimeetrist kuni kilomeetrini süsteemina, kaasa arvatud 10 m ja 100 m
Pikkusühikute-vahelised teisendused
TUue aja merekangelased
Lk 129

Jahtlaeva Lennuk teekonna jälgimine kaardilt või gloobuselt.
Lk 87
Kordame. Koma lauses
130. LUMELEOPARD MILEEDI EHK KORDAME MASSIÜHIKUID
Lk 86–87
Muudetud sõnadega laul „Sõbralikud massiühikud“ (meetrid asendatud grammidega)
Tahvlile massiühikud milligrammist kuni kilogrammini süsteemina, kaasa arvatud 10 g ja 100 g
Grammid, kilogrammid ja tonnid
Massiühikute-vahelised teisendused
KUue aja merekangelased
Lk 129
Paaristöö: kas-küsimuste koostamine ja vastuse kirjutamine naabri vihikusse.
Lk 88
Kordame. Sõnaliigid
131. KÜPSETAMA EHK KORDAME MAHUÜHIKUID
Lk 88–89
Muudetud sõnadega laul „Sõbralikud mahuühikud“ (meetrid asendatud liitritega)
Detsiliitrid ja liitrid
Teisendused, dl <–> l
Mitu dl mahub tavalisse teeklaasi?
NKui ma mereröövel oleksin
Lk 130

Rühmatöö: nimekiri asjadest, mis võiksid olla teie aardekirstus.
Lk 89
Kordame. Asesõna
132. KELL KLASSI SEINAL EHK KORDAME AJAÜHIKUID
Lk 90–91
Teisendused, min <–> h
Analoogkella näit digitaalkellal
Ennelõunased ja pärastlõunased kellaajad (teisenduseks tuleb tundidele +/– 12)
Viktoriin erinevate ajaga seotud küsimustega; kaks praktilist küsimust rahaühikute kohta
RKui ma mereröövel oleksin
Lk 130

Muusika ja riietuse valik.
Loo esitamine lausete kaupa.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 34


 TEEMAD

  • Jutud erinevatest raamatutest, oma arvamuse kujundamine
  • Kordamine: tegusõna pööramine, sõnavara, lause, kirjavahemärgid
  • Tehte puuduva liikme leidmine
  • Murrud ja murdarvud
  • Murrule vastava osa leidmine
  • Kokkuvõte kordamisest

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ELoeme ja arutleme. Naljavaene kevad
Lk 131–132
Tutvumine raamatuga.

Rühmatöö: arvamuse koostamine loetud pala kohta.
Lk 90
Kordame. Tegusõna pööramine
133. TÄHED JA ARVUD EHK KORDAME TEHTE PUUDUVA LIIKME LEIDMIST
Lk 92–93
Tähega tähistatud liikme väärtuse leidmine liitmis-, lahutamis-, korrutamis- ja jagamistehtes
Mäng „Kuidas leida tundmatu?“ puuduva tehte liikme leidmise reeglite sõnastamiseks
TAuk hekis
Lk 133–134

Tutvumine raamatuga.

Rühmatöö: arvamuse koostamine loetud pala kohta.
Lk 91
Kordame. Sarnase ja vastandtähendusega sõna

Ül 35
Ristsõna
PAREMALE
2. UUS
3. ANDMA
5. TERVE
7. TULEMA
9. KURB
10. PAREMAL
11. EILE
13. VANA
ALLA
1. MUST
3. NAERMA
6. AEGLANE
8. UINUMA
9. KALLIS
10. PUHAS
12. EES
134. VÕRDSED OSAD EHK KORDAME MURDE
Lk 94–95
Murrud
Murdude võrdlemine
Murdarvud
KLuiskaja Liisa
Lk 134–135

Tutvumine raamatuga.

Rühmatöö: arvamuse koostamine loetud pala kohta.
Lk 92
Kordame. Lause, lauselõpumärgid
135. MEDALID EHK KORDAME MURRULE VASTAVA OSA LEIDMISE ÜLESANDEID
Lk 96–97
Murrule vastava osa leidmine tervikust
Õpetaja Villem teeb mälestusmedaleid poistele ja tüdrukutele; medalitele otsitakse eri värvi paelasid
NArutelud
Lk 135

Lugemispalade võrdlemine küsimuste toel.

Lugemissoovituse kirjutamine.
136. KOKKUVÕTETE TEGEMISE AEG
Lk 98–99
Kokkuvõte viimase peatüki eneseanalüüsi tulemustest: mitu rohelist, kollast ja punast emotikoni keegi on saanud? (Eelnevalt peaks üle kontrollima, kas õpilased on kõikidele õppetükkidele – v.a sümmeetria – oma hinnangud andnud)

Tulemuste koondamine tulpdiagrammile
Diplomi täitmine (nimi, enesehinnangu tulemused, koht ja aeg)
RJutulinna raamatuklubi
Lk 136–137

Tutvumine lastekirjanik Piret Rauaga.

Raamatusoovitused:
P. Raud, „Sanna ja salakütid“
K. Hinrikus, „Katariina ja herned“
M. Bond, „Karupoeg Paddington“
T. Kuisma, „Lapse retk looduses“
Lk 93
Sirvime õpikut
 

 

 

ÕPPENÄDAL 35


 TEEMAD

  • Kordamine
  • Mängud ja mõistatused
 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
KordamineLk 94–99
Mida me õppisime? Tuleta meelde ja lisa oma näited!
1. EESTI KEELE TÄHESTIK
2. TÄHT JA HÄÄLIK
3. HÄÄLIKUÜHENDID
4. LAUSE
5. LAUSELÕPUMÄRK
6. SIDESÕNAD
7. KOMA
8. NIMI VÕI NIMETUS
9. AJALEHTEDE-AJAKIRJADE NIMED; RAAMATUTE PEALKIRJAD
10. SILBITAMINE
11. POOLITAMINE
12. SÕNALIIGID
13. TEGUSÕNA
14. KELLEGA? MILLEGA?
14. KELLETA? MILLETA?
16. KELLESSE? MILLESSE?
17. SULGHÄÄLIK SÕNA ALGUSES
18. TÄISHÄÄLIKU ÕIGEKIRI
19. SULUTA KAASHÄÄLIKU ÕIGEKIRI
20. SULGHÄÄLIKU ÕIGEKIRI
21. SULGHÄÄLIK S–I JA H KÕRVAL
22. I JA J
23. H SÕNA ALGUSES
24. LÄHEDASE VÕI VASTANDTÄHENDUSEGA SÕNAD
137. MÄNGUD JA MÕISTATUSED (1)
Lk 100–101
Liitmise ja lahutamisega seotud mäng
Mänguks on igale paarile või kolmikule vaja kahte täringut

Mõistatuste lahendused:
1. Antud arvud on ridade ja veergude summad
7 4 4 7
5 5 7 5
7 7 7 7
4 7 5 4

2. 10 ja 8, sest siis on kõik paarisarvud
3. Igas sektoris on korrutis; tuleb leida puuduvad tehte liikmed
138. MÄNGUD JA MÕISTATUSED (2)
Lk 102–103
Korrutamisega seotud mäng, mis valmistab ette pindala leidmist
Igale paarile kaks täringut

Mõistatuste lahendused:
1. 244 + 433 + 2434 = 3111

2. Tikuülesannete lahendused
139. MÄNGUD JA MÕISTATUSED (3)
Lk 104–105
Jagamisega seotud mäng
Igale paarile üks täring, kaks mängunuppu ja kummalegi eri värvi pliiats
140. MÄNGUD JA MÕISTATUSED (4)
Lk 106–107
Mõistatus tikkude tõstmise kohta. Tõsta tohib üle kahe tiku I I või X
Üks võimalik lahendus:
I I I I I I I I I I –> I I I I I I I X I
I I I I I I I X I –> X I I I I I X I
X I I I I I X I –> X I X I I X I
X I X I I X I –> X I X I X X
X I X I X X –> X X X X X

Mäng „Kartulikuhi“

Mäng „Hüppavad konnad“
Kui mängida paberil, siis peaks olema igal mängijal 3 + 3 erinevat eset (näiteks värvilised pudelikorgid)
Võib ka käsitöötunnis voltida konnasid ja igaüks teeb endale kolm üht ja kolm teist värvi konna.
Lisatekst konnadest ja nende voltimise õpetus on siin: http://www.rannaaare.ee/moonika/Kodutoo3/
Võib mängida ka internetis
Strateegia: vältida tuleks kahe sama värvi konna kõrvuti sattumist.