EESTI KEEL JA MATEMAATIKA  |  INIMESEÕPETUS

 

I poolaasta, õppetöö nädal

1 2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12 | 13 14–15 |

Töökavad printimiseks:

Õppenädal 1–4 | 5–7 | 8–11 | 12–15

II poolaasta, õppetöö nädal

16| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 32 | 33 | 34 | 35 

Töökavad printimiseks:

Õppenädal 16–19 | 20–23 | 24–27 | 28–31 | 32–35

 

 

 

ÕPPENÄDAL 1


TEEMAD

  • Suvevaheaja meenutamine, koolis käimine, õppimine koos kaaslastega, meie klass
  • Eesti keele tähed ja häälikud, tähestik
  • Korrutamine arvudega 2–5
  • Arvupered liitmise ja lahutamisega

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ETERE, SÕBRAD!
3. klassi õppekomplektiga tutvumine.
Õpiku sisukorra uurimine.
Teemaplokkide pealkirjade järgi ennustamine.
Lk 4
Teksti lugemine, Jutulinnast tuttavate tegelaste meenutamine või tutvumine Jutulinnaga.
Arutlus: kuidas saab uuel õpilasel aidata kohaneda?

Jutulinna kaart
Jutulinna kohad ja kangelased>
Lk 2
Suvevaheaja meenutamine
Kohtumisbingo
• Loe kastides olevad laused läbi.
• Liigu klassis ringi ja küsitle kaaslasi. Otsi lapsi, kes saavad väitele jaatavalt vastata.
• Kui saad kelleltki jaatava vastuse, siis kirjuta ruutu selle lapse nimi.
• Kui kõik ruudud on täidetud, hüüa „Bingo!“. Kui võimalik, kirjuta iga nime üks kord. Enda nime võid ka kirjutada.
1. SISSEJUHATUS
Lk 4–5

Räägime matemaatikast ja peastarvutamise oskuse vajadusest
Arvupered liitmise ja lahutamisega
TKOHVA-KOHVA KOOLIMINEK
Lk 5

Luuletuse lugemine, töö tekstiga (riimuvad sõnad, meeleolu jm).
Luuletuse lugemine käepäraste rütmipillide saatel, räppides, eeslugejaga vms.
Illustratsioonidele pealkirjade mõtlemine.
Arutlus: kuidas sobib luuletus teemaga „Maailmavallutajad“?
Loovtöö: luuletusele lisasalmi mõtlemine.
Lk 3
Tähestik, suured ja väiksed tähed
Harjutuste täitmise eel on soovitav ühiselt korrata
• tähestikku,
• suur- ja väiketähtede kirjapilti, õiget kuju.
2. SPORDIPÄEV
Lk 6–7

Andmete võrdlemine ja järjestamine
Teksti põhjal andmete kandmine kaardile
KSPORDIPÄEV JUTULINNAS
Lk 6–7

Teksti ahellugemine.
Arutlus: milliseid Jutulinna spordipäeva tegevusi saaksite ka oma koolis kasutada?
Jutustamine: spordipäev ühe tegelase silmade läbi.
Lisaülesanne: loole lõpu mõtlemine.
Lk 4–5
Töö tekstiga (õige/vale)
Õpilastel tuleb peale loo lugemist otsustada lausete õigsuse üle.
Ül 4
Klassi pikim õpilane on Pärtel. (v)
Seekordne spordipäev toimub ainult koolistaadionil. (v)
Lapsed võtsid aja peale kartuleid. (õ)
Ühes rühmas olid Kaisa, Madis, Sander ja Susanna. (õ)
Spordipäeva lõpus tehti õpetaja Villemist pilti. (õ)

Ül 5
Üldnime leidmine – kuidas loetelus olevaid sõnu ühe sõnaga nimetada? (sportlane, spordiala, spordivahend, spordiriided, spordijalatsid)
Ül 7
Tähestikuline järjekord: Anna, Hannes, Kaisa, Madis, Marta, Pärtel, Sander, Siim, Susanne, Villem.
Ül 8
Liitsõna – eelnevalt on hea liitsõna mõistet ja moodustamise reeglit meenutada ning arutleda spordi teemadel, lasta lastel nimetada erinevaid pallimänge (jalgpall, sulgpall, käsipall, korvpall, jäähoki, saalihoki, lauatennis).
3. KORRUTAMINE ARVUDEGA 2 JA 5
Lk 8–9

Korrutamise seos liitmisega
Korrutamine arvudega 2 ja 5
Korrutamise vahetuvuse seadus
NEESTI KEELE TÄHED JA HÄÄLIKUD
Lk 8–9

Tähed ja häälikud.
Tähestikust ülevaade.
Harjutustevihiku sisse seadmine, vormistamine.
Harjutuste lahendamine suuliselt ja kirjalikult.
Lk 6–7
Täht ja häälik
Ül 10
Liitsõna
a. … liitsõna, mis algab suluta kaashäälikuga: spordipäev, sentimeeter, männipuu, jalgpall, jalgpallivõistlus, Jutulinn, mälumäng.
b. … liitsõna, mis algab sulghäälikuga:
kartulipõld, teatejooks.
4. KORRUTAMINE ARVUDEGA 3 JA 4
Lk 10–11

Korrutamine arvudega 3 ja 4
Korrutamine arvudega 2 ja 5 – kordamine
RTEEME KOOS!
Lk 10–11

Tutvumine selle kuu koostööga – jutu või luuletuse kirjutamine klassikaaslasest. Omaloomingulise luuletuse lugemine õpikust, töö alustamine.
Lk 7
Ül 11
Tähelepanu: ülesande tekstis on kaks lõiku. Sobivaid arve tuleb võtta ainult esimesest lõigust!
 

 

 

ÕPPENÄDAL 2


TEEMAD

  • Liiklus, liiklemine
  • Häälikuühendid, laused ja lausete laiendamine
  • Tehete järjekord – korrutamine enne liitmist-lahutamist
  • Korrutamine arvudega 2–5
  • Korrutustabeli koostamine ja selle uurimine
  • Ülesande vihikusse vormistamine

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ELUULETUSED LIIKLUSEST „Kana läheb üle tee“, „Liikluskummik“, „Puupüsti“.
Lk 12

Arutlus: mil viisil õpilased kooli tulevad? Kui pikk on kõige pikem koolitee ja kõige lühem koolitee?
Luuletuse valimine pähe õppimiseks ja lavastamiseks koos rühmaga.
Koostöö: targa liikleja meelespea koostamine.
Lk 8
Ül 12
Töö tekstiga – õpilase ülesandeks on luuletuse põhjal küsimustele täislausega vastata.

Ül 13
Segiaetud tähed
ATS LAJARG jalgratas
OLLE TORROM motoroller
SILLU BORTS trollibuss
TERLI PEHKO helikopter
KÕUR TAASTE tõukeratas
Funktsionaalne lugemine – õpilase ülesandeks on pilti teksti alusel täiendada.

Selle nädala teemadega sobib kuulamisülesanne nr 1 lk 89. Kuulamisülesanne „Jalgrattaga liiklemine “
Lastel on külas Jutulinna politseinik Taavi Vile. Jalgrattaga sõites peavad alla 16-aastased kandma jalgratturikiivrit. Jalgrattal peab kindlasti olema töökorras pidur ja signaalkell. Sõiduteed ületada on soovitav ratast käekõrval lükates.
5. KORRUTAMINE ARVUDEGA 2–5
Lk 12–13

Kordamine
THÄÄLIKUÜHENDID
Lk 13

Täishäälikuühend. Kaashäälikuühend. Tutvumine reeglitega.
Lk 9 ül 15
Häälikuühendid – kordame häälikuühendi tunnuseid ning sõnastame reegli.
Häälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt.
6. TEHETE JÄRJEKORD (1)
Lk 14–15

Korrutamine enne liitmist ja lahutamist
KMIKS ONU ÖÖBIK NII VAENE ON? KUIDAS ONU ÖÖBIK TÕUKERATTAGA SÕIDAB?
Lk 14–15

Juhend lugemiseelseteks tegevusteks – tutvumine raamatuga.
Loovtöö: viie-minuti-jutu koostamine.
Arutlus: mis onu Ööbiku juures on vahvat? Mida ta võiks oma tegemistes muuta?
Lk 10–11
Sõnavaraline töö – mida need sõnad võiksid tähendada? Soovitatav teha paaristööna.
Töö tekstiga – õpilane peab lause sisu järgi loo ära tundma.
Ül 19
Funktsionaalne lugemine – sõnamäng. Kriipsuta tabelis juhendi järgi sõnu maha. Mõnda sõna saad mitu korda maha tõmmata.
1. See sõna algab kaashäälikuühendiga. kraaksumine
2. Selles sõnas on pikk täishäälik. puudel, kraaksumine
3. Selles sõnas on täishäälikuühend. kaunis
4. See on liitsõna. hapuoblikas
5. Selle sõna lõpus on kaashäälikuühend. kraaksumine, hapuoblikas, kühvel, hark
6. See sõna algab täishäälikuga. udune
7. Selles sõnas on pikk suluta kaashäälik. forell
8. Selles sõnas on 6 tähte. kühvel, puudel, kaunis, forell
Järele jääb sõna sõneleb.
Ül 20
Deformeeritud tekst
7. SULEV SINILILLE KORRUTUSTABEL
Lk 16–17

Korrutustabeli ehitus – read ja veerud
Ülesande vihikusse vormistamine
NLAUSETE LAIENDAMINE
Lk 16

Lihtlaused. Laiendatud lihtlaused.
Kujutluspildi loomine lihtlauset ja laiendatud lihtlauset lugedes.
Lk 12
Sõnavaraline töö – kirjuta erinevaid liikumisega seotud sõnu.
Lausete laiendamine – soovitatav teha paaristööna.
8. KORRUTUSTABEL
Lk 18–19

Korrutustabeli analüüs. Peadiagonaal, sümmeetria
Korrutamine arvudega 1 ja 10
RKIRJUTAME
Lk 17

Loovtööd:
kahekõne koostamine;
lühijutu koostamine etteantud sõnadega;
ühe-tähe-lause või jutu koostamine.
Lk 13
Loovkirjutamine. Vaata pilti. Mõtle välja, kes see tegelane on. Kirjuta lugu sellest, mis saab edasi. Pane loole ka pealkiri.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 3


TEEMAD

  • Kõnetamine, viisakus, suhtlemine, mobiiltelefon ja selle kasutamine
  • Küsisõnad, küsilause
  • Korrutamine arvudega 1, 2–5 ja 10. Kordamine
  • Korrutamine arvudega 6, 7, 8 ja 9

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ETALGUD RAAMATUKOGUS
Lk 18–19

Suhtlemine.
Arutlus: kas ja kuidas muutub kõnetamisel kasutatav sõnavara tuttavate ja võõrastega?
Rollimängud.
Lk 14–15
Ül 24
Deformeeritud tekst – värvi jutumullid, milles on õigesti kirjutatud laused.
Ül 25
Lastekirjanike looming – eesmärk on leida kirjanikele õiged eesnimed ning kirjutada raamatule õigele nimi. Soovitatav teha paaristööna.
Piret Raud, „Tobias ja teine B“
Aino Pervik, „Presidendi lood“
Jaan Rannap, „Klaabu“
Ulf Stark, „Väike ja tugev“
Ilmar tomusk, „Tere, Volli!“
Ül 27
Paaristöö: märgi ristikesega, mida sina õigeks pead. Eelnevalt sobib teha üleklassiline arutelu viisakuse teemadel.
9. VAHEKOKKUVÕTE
L 20–21

Korrutamine arvudega 1, 2 – 5 ja 10. Kordamine
TTELEFONI KASUTAMINE. LUULETUSED TELEFONIST
Lk 20–21

Luuletuste lugemine ja oma arvamuse kirjeldamine. Luuletuse lugemine dramatiseeringuna.
Telefoni kasutamine suhtlemisel.
Koostöö: mobiiltelefoni kasutamise reeglite koostamine.
Loovtöö: fotode tegemine, vaatamine, pealkirjade mõtlemine jm.
Lk 16
Fantaasia- ja tähelepanuülesanded. Vali üks tegelane ja kujunda tema mobiiltelefon.
10. KORRUTAMINE ARVUGA 6
Lk 22–23

Neli uut korrutist
Varemõpitu kordamine
KKÜSISÕNAD. KÜSILAUSE
Lk 22–23

Küsisõna küsilauses. Küsisõnade õigekiri. Küsimuste koostamine kokkulepitud teemadel.
Lk 17–18
Küsisõnad
Küsimuste esitamine
Ül 18
Loovtöö – intervjuu. Koosta küsimused ja tee nende abil intervjuu ühe oma klassikaaslasega.
11. KORRUTAMINE ARVUGA 7
Lk 24–25

Kolm uut korrutist
Tuuleveski
NONU MARKO
Lk 24–26

Lugemiseelsed tegevused: sisu ennustamine pealkirja ja illustratsioonide järgi, sõnade tähenduste selgitamine ning nende kasutamine lauses.

Arutlus: õpilaste sõnavara ja täiskasvanute sõnavara.
Lk 19
Täishääliku- ja kaashäälikuühend
Enne ülesande lahendamist korrata suuliselt THÜ ja KHÜ reeglid (reegli sõnastamine, õigekiri). Õpilased mõtlevad THÜ ja KHÜ-ga sõnu.
Ül 32
Tõmba täishäälikuühendile punane ja kaashäälikuühendile sinine joon ümber.
Ül 33
Sõnavaraline töö – ülesande lahendamisel on soovitatav kasutada sõnaraamatu või interneti abi.
isa õde – sõtse
isa vend – lell
naise õde – käli
ema õde või isa õde – tädi
ema vend või isa vend – onu
mehe õde – nadu
poja naine – minia
onu, lelle, tädi või sõtse laps – nõbu
tütre mees – väimees
Kokku: TERE, SUGULASED!
12. KORRUTAMINE ARVUDEGA 8 JA 9
Lk 26–27

Kolm uut korrutist
RONU MARKO
Lk 26–27

Osade pealkirjastamine.
Arutlus: kuidas saavad ebaviisakaid sõnu kasutavatest lastest viisakad täiskasvanud?
 

 

 

ÕPPENÄDAL 4


 TEEMAD

  • Erinevad lapsed, erinevad elukohad, laste elu maal ja linnas, intervjuu
  • Korrutamise kordamine
  • Teksti funktsionaalne lugemine

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EKAMAPALLIMAA
Lk 28–29

Luuletuses nimetatud paikade otsimine maailmakaardil, nende kirjutamine ja tähestikulisse järjekorda seadmine.
Arutlus: mille poolest sarnanevad erinevate maade lapsed? Mille poolest nad erinevad?
Milliste riikide lapsi tunned ise?
Kus oled reisinud ja mida näinud?
Lk 20
Ül 34
Töö aimekirjanduse või internetiga. Millised maad on siin peidus? Soome, Taani, Eesti, Itaalia, Venemaa
Ül 35
Töö tekstiga. Milliste maadega sobivad sõnad luuletuses kokku?
liivakastimaa – Araabia
spagetimaa – Itaalia
mikihiiremaa – USA
lumepallimaa – Gröönimaa
legomaa – Taani
kamapallimaa – Eesti
miljoni lapse maa – Hiina
13. OSKAN KORRUTUSTABELIT
Lk 28–29

Korrutamine korrutustabeli piires
TTERVITUSED KOPENHAAGENIST!
Lk 30–31

Arutlus: mis on intervjuus üllatavat?
Mida uut said teada?
Ülesanne
Venni diagrammi koostamine teemal „Eesti kool / Taani kool“ või „Eesti lapsed/ Taani lapsed“ (vennidiagramm.weebly.com)
Lk 21
Ül 36
Küsimuste esitamine
a. Kus elab Argos?
b. Mis rahvusest on tema ema?
c. Kus nende pere suviti puhkab?
d. Kui pikk on Argose suvepuhkus?
e. Mida teevad Argose klassi lapsed esimesel koolipäeval?
Ül 37
Laps võiks kirjutada täislauselised vastused – vastamisel lähtub õpilane endast ja oma koolist.
14. KORDAMINE (1)
Lk 30–31

Korrutamine
KESIMENE PEATÜKK, KUS SAADAKSE ELU TÄHTIS ÕPPETUND
Lk 32–33

Lugemiseelne tegevus: pala sisu ennustamine pealkirja järgi.
Väitlus: kas raamatut „Halb tüdruk on jumala hea olla“ soovitada poistele või tüdrukutele?
Lk 22
Ül 38
Sõnavaraline töö – sõnaliigid. Milline sõna ei sobi korvi?
Kokku tuleb lause „Tark õpib teiste vigadest“.
Ül 39
Töö aimekirjanduse või internetiga. Milliseid sõnu kasutavad eri maade lapsed? Kirjuta sõnad tabelis õigesse lahtrisse. Kui vaja, uuri internetist või sõnaraamatutest.
EESTI – tere, nägemist, tänan
VENE – privet, dosvidania, spasibo
SOOME – terve, näkemiin, kiitos
INGLISE – hello, goodbye, thank you
PRANTSUSE – bonjour, au revoir, merci
SAKSA – hallo, aufwiedwersehen, danke
15. KORDAMINE (2)
Lk 32–33

Korrutamine
NVÕTMELUGU
Lk 34–37

Lugemiseelne tegevus: pealkirja laiendamine õpilaste enda kogemuste põhjal.

Lisaülesanded
Osade pealkirjastamine. Ühe osa valimine või loosimine jutustamiseks.
Koomiksi joonistamine.
Lk 23–24
Ül 40
Koeratõud – sõnapusa
Töö aimekirjanduse või internetiga
Töö tekstiga
16. TÕELISED MAAILMAVALLUTAJAD
Lk 34–35

Tekstid kolmest maailmakuulsast kaptenist ja nende ümbermaailmareisidest koos küsimustega
Allikad:
https://en.wikipedia.org/wiki/Christopher_Columbus
https://en.wikipedia.org/wiki/James_Cook#First_voyage_.281768.E2.80.9371.29
http://www.earlofpembroke.com/
https://et.wikipedia.org/wiki/Adam_Johann_von_Krusenstern
https://en.wikipedia.org/wiki/First_Russian_circumnavigation
RJUTULINNA RAAMATUKLUBI
Lk 38–39

Tutvumine Kaisa soovitatud raamatutega (autor, illustraator, sisu kokkuvõte jm).
Jutulinna raamatuklubile nime soovitamine.

Loovtöö: raamatuklubi esimese kokkusaamise ajakava koostamine.
Lk 25
Töö tekstiga
Töö aimekirjanduse või internetiga
Ül 44
Kristiina Kass, „Kasper ja viis tarka kassi“
Leelo Tungal, „Kristiina, see keskmine“
Andrus Kivirähk, „Oskar ja asjad“
Aino Pervik, „Hädaoru kuningas“
Ilmar Tomusk, „Kriminaalne koolipapa“
Eno Raud, „Naksitrallid“
Jaanus Vaiksoo, „Lumemöll“
 

 

 

ÕPPENÄDAL 5


TEEMAD

  • Teatmeteosed, televisioon, mälumäng, viktoriin
  • Suur ja väike algustäht
  • Jagamise seos korrutamisega
  • Jagamine arvudega 2, 3, 4 ja 5
  • Pool, veerand ja kolmveerand

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EUUDISHIMULIKUD OTSIJAD
Lk 40

Arutlus teemaploki pealkirja üle: mis pakub 3. klassi õpilastele huvi, kuidas ja kust leida väljundeid teadmiste hankimiseks ja uute kogemuste saamiseks, jms.
Lk 26
Ül 1
Töö aimekirjanduse või internetiga
Kuidas tunneb kärbes maitset? „Putukad“
Mitu liiki kakulisi elab Eestis? „Vaatle linde!“
Kas soopilvik on mürgine? „Tunne seeni“
Milline näeb välja sookail? „Eesti taimed“
Milline on Tartu linna lipp? „Eesti linnade entsüklopeedia“
Ül 2
Eesti kõige-kõige
Eesti kõige pikem jõgi on Võhandu.
Eesti kõige suurem järv on Peipsi.
Eesti kõige sügavam järv on Rõuge Suurjärv. Eesti kõige kõrgem juga on Vallaste.
Eesti kõige sügavam allikas on Sopa.
17. JAGAMINE
Lk 36–37

Jagamine kui võrdne jaotamine
Jagamine kui korrutamise pöördtehe
TMÄLUMÄNGU SAADE
Lk 41–43

Kuula õpilaste mälumänge.
Loovtöö: viktoriini korraldamine klassis.
Lk 27
Ül 3
Funktsionaalne lugemine
Loe ja nuputa, kellest on jutt.
siil, karu, rebane
18. HARJUTAME JAGAMIST ARVUDEGA 2, 3, 4 JA 5
Lk 38–39

Jagamine korrutamise pöördtehtena
Jagamine arvuga 1 ja arvu endaga
KSUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT
Lk 44–45

Tutvumine suure ja väikese algustähe näidete ja reeglitega.
Lk 28–29
Ül 4
Suur ja väike algustäht
Rühmita sõnad
Eelnevalt selgitada, mis on nimi, mis nimetus.
NIMI: Pärnu, Jaama, Läänemeri, Turba, Võhandu, Iida, Eesti Draamateater.
NIMETUS: mägi, linn, raamatukogu, teater, ida, koer, laupäev.

Pärast harjutuse tegemist sõnastada reegel.
Ül 5
Tähestikuline järjekord
1. Haapsalu
2. Jõgeva
3. Paide
4. Pärnu
5. Rakvere
6. Tallinn
7. Tartu
8. Valga
9. Viljandi
10. Võru
Ül 6
Deformeeritud tekst. Suur või väike algustäht? Paranda vead
Lisaülesanne lk 91:
Pusle „Nimed ja nimetused“. Sobib koduseks tööks või lisaülesandeks kiirematele. Hea ka teema kinnistamiseks.
Töökäsk: lõika pusletükid lahti ning kleebi õigesti A4-paberile.
19. POOL JA VEERAND
Lk 40–41

Pool ja veerand
Jagamine arvudega 2 ja 4
NLOEME TEATMETEOSEID
Lk 46

Näpunäited teatmeteostega tutvumiseks ning nende kasutamiseks.
Lk 30–31
Ül 8
Funktsionaalne lugemine, nimed. Loe tekst tähelepanelikult läbi. Kirjuta tekstist välja nimed.
20. LINDUDE SÜGISRÄNNE
Lk 42–43

Jagamise kordamine
RMILLAL JA MIKS LEIUTATI RAAMATUD?
Lk 47

Sõnade tähenduse selgitamine.
Info selgitamine ajajoone abiga.
Paaristöö. Lõikude lugemine ning lühikokkuvõtte tegemine.
Lk 30–31
Töö tekstiga
Millistele küsimustele saab teksti põhjal vastata? Märgi ristikesega ja tõmba tekstis vastusele joon alla.
Sisukord
Uuri raamatu sisukorda ja vasta küsimustele.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 6


 TEEMAD

  • Sügisene loodus, raba, rabamatk, pruunkaru; info otsimine raamatutest ja internetist
  • Suur ja väike algustäht ajalehtede, ajakirjade nimedes ja raamatute pealkirjades
  • Korrutamise ja jagamise vaheline seos
  • Arvupered korrutamise ja jagamisega
  • Veel üks pere – aeg, kiirus ja teepikkus
  • Arv 0 jagamistehtes

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EOLE TASA …
Lk 48

Luuletuse meeleolu ning oma arvamuse kirjeldamine.
Pealkirja mõtlemine.
Lk 32
Ül 10
Töö tekstiga. Leia luuletusest sobivad sõnad.
Lahendus:
2/1/1 kui
1/1/4 sa
2/1/5 paned
2/1/3 silmad
2/1/4 kinni
2/4/1 siis
2/4/4 näed
2/4/3 vaimusilmas
1/2/1 kuidas
1/2/3 linnuparv
1/3/3 kõrgel
1/2/2lendab
Ül 11
Täishäälikuühend
Leia luuletusest täishäälikuühendiga sõnad. Kirjuta selles järjekorras, nagu nad luuletuses on.
Lahendus:
1. Kuidas
2. Ei
3. Paista
4. Neid
5. Kui
6. Käed
7. Kui
8. Ei
9. Neid
10. Vaimusilmas
11. Näed
12. Teistelegi
13. Kõikidele
14. Ainult
Kokku: Räägi teistelegi, mida vaimusilmas näed.
21. ARVUPERED KORRUTAMISE JA JAGAMISEGA
Lk 44–45

Arvupered korrutamise ja jagamisega
Jagamise harjutamine
TTEEME KOOS!
Lk 49

Raba- või metsaretke korraldamine.
Uurimisülesanne: info otsimine rabas või
metsas kasvava loodusliku objekti kohta.
Juhend loovtöö koostamiseks
Lk 33
Ül 12
Liitsõna
Ühenda sõnad liitsõnadeks.
Turbasammal, rabamänd, sookail, rabamurakas
Silp
Tähestikuline järjekord
Koosta silpidest taimenimetused.
1. jõhvikas
2. kanarbik
3. küüvits
4. murakas
5. sinikas
22. AEG, KIIRUS ja TEEPIKKUS
Lk 46–47

Veel üks pere – aeg, kiirus ja teepikkus
KSUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT
Lk 50–52

Suur ja väike algustäht: raamatute pealkirjad; ajalehtede ja ajakirjade nimed.
Lk 34–35
Suur ja väike algustäht.
Uurimistöö. Sinu pereliikmete, sõprade ja õpetaja lemmikraamatutest.
Fantaasia- ja tähelepanuülesanded
Raamatu kaane kujundamine
Rühmatöö. Diagrammi koostamine loetud raamatutest.
Ül 17
Mis sõna ei sobi ritta?
Sõnad: kass, Emajõgi, Põltsamaa, Võhandu, kask, vihtlemine.
Sel nädalal võib läbi viia kuulamisülesande nr 2 lk 89. Kuulamisülesanne „Rabamatk “
Kuula lugu rabast ja kirjuta tabelisse vähemalt viis kuuldud nime ja viis nimetust.
NIMED: Jutulinn, Saara, Põhja-Eesti, Tallinn, Kaisa, Madis, Susanna, Kakerdaja;
NIMETUSED: raba, suvi, sügis, kevad, talv, järv, huulhein, järvekaur, kanarbik, sookail jne.
23. MATKAL
Lk 48–49

Aja, kiiruse ja teepikkuse vaheliste seoste harjutamine
NOTSIME INFOT
Lk 53

Infootsing raamatukogus ja internetis: näpunäited.
Lk 36
Töö aimekirjanduse või internetiga
Paaristöö. Õppekäigu planeerimine. Ülesandeks on koostada oma klassile õuesõppe plaan. Mõtelda, kuhu minna ja mida vaadata. Õpitakse otsima infot raamatutest ja internetist.
24. ARV 0 JAGAMISTEHTES
Lk 50–51

Arv 0 kui jagatav ja kui jagaja
RKARUGA METSAS
Lk 54–55

Loodusfotovõistluse „Vereta Jaht“ tutvustamine.
Loodusfotode vaatlus internetist või klassi fotovõistluse korraldamine.
Lisaks: fotograafi elukutse. Hobi ja elukutse – loodusfotograaf Ingmar Muusikuse näitel.
Intervjuu veebis
Lk 37
Töö tekstiga
Ül 20
Õige või vale?
Eesti metsades elab praegu 70–80 karu. (V)
Karude leviala on laienenud. (Õ)
Fotograafi ja karu kohtumine leidis aset Järvamaa metsas. (Õ)
Karu istus fotograafist allatuult. (V)
Tegemist oli 200 kg kaaluva emasloomaga. (V)
Fotograaf tegi kindlaks, et karu oli päeval rohtu söönud. (Õ)
Ül 21
Deformeeritud tekst. Paranda vead. Õpilaste töö lihtsustamiseks on iga lause lõpus antud vigade arv.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 7


 TEEMAD

  • Reklaam ja reklaami edastamise kanalid
  • Silbitamine, poolitamine
  • Õigekirjareeglite sõnastamine, näitlikustamine
  • Eesti lastekirjandus
  • Kõigi nelja matemaatilise tehte liikmete nimetused
  • Sulud matemaatikas
  • Tehete järjekord

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EREKLAAMID
Lk 56–57

Arutlus: mida arvavad õpilased reklaamidest? Kas ja kuidas see teema neid mõjutab?
Loovtöö: enda valitud tootele reklaamiva plakati kujundamine.
Lk 38
Skeem/mõistekaart. Kus võib reklaami kohata? Skeemi täiendamine.
Fantaasia- ja tähelepanuülesanded. Reklaamplakati koostamine.
25. TEHTE LIIKMETE NIMETUSED
Lk 52–53

Kõigi nelja matemaatilise tehte liikmete nimetused
TMIS ON TÄNA MOES?
Lk 58

Luuletuses nimetatud esemete reklaamimine, telefoniga salvestamine ja vaatamine.
Luuletuse lugemine lugeja poolt muudetud sõnastusega.
Lk 39
Töö tekstiga. Tekstist etteantud sõnade, lausete leidmine.
Omadussõnad. Omadussõnade kasutamine reklaamis.
26. SULUD MATEMAATIKAS
Lk 54–55

Sulgude tähendus avaldises
Sarnased avaldised sulgudega ja sulgudeta – erinevad vastused
Tehte liikmete nimetuste kordamine
KSILBITAMINE
Lk 59

Silbitamise reeglitega tutvumine.
Sõnad, suuline silbitamine.
Lk 40–41
Silbitamine. Luuletusest ühe-, kahe- ja neljasilbiliste sõnade leidmine.
Fantaasia- ja tähelepanuülesanded.
Ül 27
Deformeeritud tekst. Millised sõnad on siin peidus? Sõnade silbitamine ja silpide arvu märkimine.
kriibuline kluus – triibuline pluus
salged sõlvikud – valged põlvikud
polangidega peelik – volangidega seelik
vraksidega vüksid – traksidega püksid
räpiline rleit – täpiline kleit
lootud lampsun – kootud kampsun
nutiga nüts – tutiga müts
harmastega hall – narmastega sall
Ül 28
Poolitamine. Segi aetud silbid
e-rii ei ku-ri meest – RIIE EI RIKU MEEST
da-lai meest, te-mit he-me si-müt – LAIDA MEEST, MITTE MEHE MÜTSI
Töö tekstiga. Luuletusest silpide arvu poolest sobivate ridade leidmine (variante võib olla mitu).
Loovülesanne. Valida üks müts ja mõelda välja, kes võiks seda kanda. Kirjutada vihikusse jutuke mütsi omanikust. Näiteks ühest tema päevast või sellest, mis temaga üleeile juhtus. Mütsikandja näo saab joonistada mütsi alla.
27. TEHETE JÄRJEKORD (2)
Lk 56–57

Kõik matemaatilised tehted ja sulud
NPOOLITAMINE
Lk 60

Poolitamise reeglitega tutvumine.
Liitsõnade leidmine tekstis. Liitsõnade poolitamine vihikus püstkriipsukesega. Kõigepealt võib poolitada sõna liitsõna piirilt, kasutades värvilist pliiatsit. Seejärel hariliku pliiatsiga märkida sõnaosade poolituskohad.
Lk 42
Poolitamine. Sõnade poolitamine; valesti poolitatud sõnade leidmine ning nendest väit-, küsi- ja hüüdlause koostamine.
28. MÄNGULINE KORDAMINE
Lk 58–59

Vaheajaeelne kordamine – korrutamine ja jagamine
ROSTUTRALL
Lk 61–63

Lugemispala lugemine

Lisaülesanded:
Lugemiseelsed tegevused: pala sisu ennustamine pealkirja järgi.
Loovtöö: viie-minuti-jutu kirjutamine etteantud sõnadega (reklaam, postkast, vanaema, käru, raha, ...).
Rollimäng „Sõbraga ostukeskuses“.
Lk 43
Ül 32
Töö tekstiga
5. Kerli ja Ville hakkavad mütse proovima.
2. Laupäeva hommikul asutakse teele.
4. Poodlejad kohtavad Kerlit ja tema ema.
6. Riiul hakkab kõikuma.
7. Vanaema ja Kerli ema on kadunud.
8. Vanaema ja Kerli ema peavad aru.
3. Vanaema märkab soodushindu.
1. Vanaema peab plaani ostukeskusesse minna.
Ül 33
Poolitamise reeglid. Õpilaste ülesandeks on õpikutekstist reeglitele näidete otsimine. Ühe reegli kohta ei leidu näidet. Selle peavad lapsed ise mõtlema.
Reegel, mille kohta näidet tekstis ei ole:
kolmest täishäälikust viimane kuulub järgmisse silpi.
 

 

ÕPPENÄDAL 8


 TEEMAD

  • Rahvakalendri tähtpäevad, november, isad, vanaisad, erinevad ametid
  • Sidesõnad, koma loetelus
  • Korrutamise ja jagamise kordamine
  • Teksti funktsionaalne lugemine
  • Ülesannete väljamõtlemine matemaatilistel teemadel
  • Braille’ kiri kui matemaatiline 6-punkti-süsteem

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ELuuletused: „Hingekorter“, „Mardimaraton“, „Kadriõnn“
Lk 66–67

Arutlus teemaploki pealkirja üle: keda võib nimetada igapäevaseks kangelaseks?
Novembri rahvakalendri tähtpäevad hingedepäev, mardipäev, kadripäev luules.
Eesti rahvakalendri tähtpäevade kohta vaata http://www.folklore.ee/Berta/
Töö sõnavaraga – piltlikud väljendid.
Paaristöö: luuletuse lugemine erineva intonatsiooniga (rõõmsalt, kurvalt).
Vestlus: kas luuletust saab kirjeldada värvidega?
Lk 46–47

KOHTUMISBINGO
Millistes kuudes neid rahvakalendri tähtpäevi tähistatakse? Uuri internetist või raamatutest.
jaanipäev – juuni
jüripäev – aprill
lauritsapäev – august
küünlapäev – veebruar
kolletamispäev – oktoober
seitsmevennapäev – juuli
maarjapäev – märts
hingedepäev – november
tõnisepäev – jaanuar
toomapäev – detsember
mihklipäev – september
urbanipäev – mai
Milliseid rahvakalendri tähtpäevi saad silpidest moodustada? Värvi iga päev eri värvi.
andresepäev – nigulapäev
hingedepäev – lauritsapäev
mardipäev – korjusepäev
madisepäev – luuvalupäev
29. VAATAME TAEVASSE
Lk 60–61

Tekst Linnuteest ja Kuust koos küsimustega
Mäng „Maalt Kuule“ jagamise harjutamiseks
Allikad:
https://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee_galaktika
https://et.wikipedia.org/wiki/Kuu
https://www.forbes.com/sites/startswithabang/2017/03/02/7-ways-earth-would-change-if-our-moon-were-destroyed/#ea1bc6538527
TSidesõnad
Lk 68

Sidesõnad seovad omavahel lauseosi. Mõned neist vajavad koma, mõned mitte.
Temaatiliste lausete koostamine (elekter, mardipäev).
Lk 48

Kirjuta mardisandi korvi sidesõnad, mis vajavad koma. SEST, ET, AGA, KUID, VAID, SIIS, ENT, KUNI
Kadrisantide korvi kirjuta sidesõnad, mis koma ei vaja. JA, NING, EHK, EGA, VÕI, KUI, KA
Jooni alla sidesõnad. Pane puuduvad komad.
Kui mardipäeval on lumi maas, siis tuleb hea vilja-aasta ja palju õunu. Kui mardipäev on vihmane ning udune, siis tuleb pehme, aga suure lumega talv, ent suvi vilu ja vihmane. Ilusa ilmaga mardipäevast on oodata, et suvi tuleb ilus ning vilja- ja heinasaak hea. Mardipäeva külm toob külmad jõulud, kuid mardipäeva sula toob soojad jõulud.
Leia lause esimese poolega sobiv sidesõna. Ühenda lausepooled sisult sobivateks lauseteks.
Üks võimalustest:Tahtsin õhtul kinno minna, kuid mul oli palju õppida. Kuulasin tunnis tähelepanelikult, aga ikka ei saanud ülesandest aru. Ema ütles, et pisut puhata teeb head. Võtsingi raamatu ning lugesin seda pool tundi. Mulle meeldib lugeda, sest nii saab koolitööst puhata. Väike puhkus mõjus hästi ja pärast seda läks koolitöö lennates.
30. TSIRKUSES
Lk 62–63

Tekst Tallinnasse sõitmise kohta. Küsimused teksti kohta tuleb koostada õpilasel
Matemaatilisi nuputamisülesandeid tsirkuse teemadel
KKoma loetelu puhul
Lk 69
Lk 49

Jätka loetelu. Lõpeta lause.
Pirn, ploom, ......................... on PUUVILJAD
Pasteet, rulaad, ................... on LIHATOIDUD
Tramm, troll, ..................... on SÕIDUKID
Siga, lehm, ......................... on KODULOOMAD
Särg, luts, ........................... on KALAD
Seelik, vest, ........................ on RIIDED / RIIETUSESEMED
Jooni alla sidesõnad ning pane puuduvad komad värviliselt.
Hommikuti ärkan ma kell seitse, et õigeks ajaks kooli jõuda. Ma tõusen, teen mõned võimlemisharjutused ning kiirustan vannituppa. Seal pesen, käin kiirelt duši all, kuivatan end ning riietun. Ma panen selga puhta aluspesu, teksapüksid, pluusi ning sokid. Külma ilmaga panen ka kampsuni või pusa. Seejärel kiirustan ma kööki. Seal ootab mind mu armas isa. Ta on juba jõudnud teevett keeta, hommikupudru valmistada ja ka võileivad valmis teha. Võileivad on väga maitsvad – neil on kas vorsti, juustu või pasteeti, aga kindlasti kurk või tomat. Peale sööki kiirustan ma uuesti vannituppa, et hambaid pesta. Seejärel panen jope selga, botased jalga, haaran koti ning kallistan lahkudes isa ning väikevenda. Aega pole raisata, sest bussi väljumiseni on jäänud täpselt viis minutit.
31. MAASTIKUMÄNG
Lk 64–65

Maastikumängu ettevalmistamise õpetus
Õpilaste kaasamine mängu ettevalmistusse
Ülesannete koostamine
NIsa oodates
Lk 70

Novembrikuus on isadepäev.
Vestlus luuletuse põhjal: enda kujutamine luuletuse tegelasena.
Salmide pealkirjastamine.
Lk 50

Loe luuletust ja vasta küsimustele.
Kirjuta jutuke või joonista pilt sellest, mis sai siis edasi, kui isa koju jõudis.
32. PEAAEGU NAGU SALAKIRI
Lk 66–67

Braille’ kiri kui matemaatiline 6-punkti-süsteem
Põhimõtted, lugemine ja kirjutamine
RKuidas isa koosolekul käis.
Lk 71–73

Vestlus vanemate koosolekutest lapse silmade läbi.
Juhise järgi pala sisu analüüsimine.
Koostöö naabriga: kahekõne lugemine
Lk 51

Enne lugemist. Koosta nende sõnadega viie minuti jooksul lõbus jutuke.
Kirjuta küsimused, mis sobivad vastustega.
a. Mis päeval oli lastevanemate koosolek?
b. Miks ei läinud ema lastevanemate koosolekule? / Miks läks lastevanemate koosolekule isa?
c. Miks isa koosolekule hilines?
d. Millise ettepaneku tegi Kaisa isa? /Kuhu kutsus Kaisa isa õpilasi?
e. Miks muutusid lapsevanemad kurvaks?
f. Mida otsustasid Kaisa isa ja õpetajad?
 

 

 

ÕPPENÄDAL 9


 TEEMAD

  • Dokumentaalfilmid, filmivõtted, õpetajad
  • Rahvaluule: vanasõnad, mõistatused, liisusalmid, muinasjutud
  • Arvud arvteljel
  • Arvude võrdlemine
  • Arvu järgud
  • Järguühikud ja järkarvud
  • Arvude võrdlemine; võrratusmärgid < ja >
  • Peast liitmise tehnikad

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EFILMIVÕTTED JUTULINNAS
Lk 74–76

Arutlus: millest või kellest võiks meie koolis filmi teha?
Väitluse korraldamine: õpetaja mured\õpetaja rõõmud.
Paaristöö: küsimuste küsimine pala illustratsioonide kohta.
Lk 52

Loe luuletust. Tõmba värviline joon ümber sõnadele,
milles on täishäälikuühend AINSAT, SEAL
milles on ülipikk täishäälik KUULDA, VAATAN
mis on liitsõnad ÜKSISILMI, PESUMASINAT
mis algavad võõrtähega FILMI
milles on kaashäälikuühend ISTUN, PUNGIL, SILM, KÕRVAD, VÄLJAS, KÜLM, ÜHTKI, FILMI, AINSAT, ÜKSISILMI
mis on ühesilbilised SILM, ON, JA, KÜLM, MIS, SEAL
kus on kõrvuti kaks ühesugust sulghäälikut KIKKIS, RIKKIS
mis korduvad ISTUN, KODUS, ON
mis on kolmesilbilised TELEKAS, SOSINAT
Sul jäi alles neli sõna. Mis on neil ühist?
Kahesilbilised sõnad: AGA, POLE, NÄHA, IKKA.
37. PEASTARVUTAMINE 100 PIIRES. LAHUTAMINE
Lk 76–77

Näiteid peast lahutamise tehnikate kohta
TRAHVALUULE
Lk 77–78

Rahvaluule kui meie suur aardekirst: näited rahvaluule vormide kohta.
Klassi parima mõistatuste mõistataja selgitamine.
Paaristöö: liisusalmi loomine ja esitamine.
Lisalugemine: Liisusalmid. 70 rahvaluulelist hüpitus-, une- ja liisusalmi, Ajakirjade Kirjastus 2007.
Lk 53

Paaristöö. Lahendage ristsõna. Ristsõna vastus
38. MAGUS PEASTARVUTAMINE
Lk 78–79

Peast liitmine ja lahutamine 100 piires
KMUINASJUTUD
Lk 79

Muinasjutu tunnused.
Vestlus: millise muinasjutu tegelane sooviksid olla? Miks just tema?
Rühmatöö: muinasjutu väljamõtlemine ja esitamine aheljutustusena.
Lk 54–55

Kuulamisülesanne „Muinasjutud“ (ül 3 lk 90)
Milliste omadussõnadega kirjeldas Kerli Kelluke muinasjuttude tegelasi? Täienda mõistekaarti.
Mõtle ja kirjuta omadussõnu
Kirjuta nüüd need omadussõnad lünkadesse.
Loe teistele oma muinasjutt ette.
Millised muinasjutud olid sellesse teksti peidetud?
Kasutatud on neid muinasjutte: "Lumivalgeke", "Punamütsike", "Hunt ja seitse kitsetalle", "Kolm põrsakest", "Kakuke", "Kolm karu", "Saabastega kass".
Millistest muinasjuttudest on need pildid pärit?
"Hans ja Grete", "Pöial-Liisi", "Inetu pardipoeg", "Konn-kuningatütar", "Lumivalgeke", "Tuhkatriinu", "Kakuke".
39. EKSKURSIOONILE
Lk 80–81

Diagrammist andmete lugemine. Andmete kogumine ja esitamine tabelina
NKOLM KÜLMA
Lk 80–82

Lugemiseelne tegevus: muinasjutu sisu ennustamine pealkirja järgi.
Muinasjuttudele iseloomulike tunnuste nimetamine.
Muinasjutule jätku mõtlemine.
Lk 56–57

Täienda tabelit.
Kuidas mõistad neid ütlusi? Seleta oma sõnadega. Vajaduse korral otsi abi sõnastikest või internetist
Paranda tekstis vead.
Millise reegli vastu eelmises ülesandes eksiti? Märgi ristikesega. KAASHÄÄLIKUÜHENDI ÕIGEKIRI
Missugune sõna ei sobi teiste hulka? Põhjenda oma valikut. Kirjuta üks sobiv sõna juurde. VÕLUMÜTS, TRAKTOR, VÕLUMINE, PÄÄSUKE, UHKUS
40. PRANGLIMINE
Lk 82–83

Peastarvutamiskeskkonna Pranglimine tutvustus
Võistlus iseendaga
Peastarvutamise kordamine. Kõik neli matemaatilist tehet
R
 

 

 

ÕPPENÄDAL 10


 TEEMAD

  • Perekond, pereliikmed, erinevad ametid
  • Sõnaliigid, asesõnad, tegusõnad
  • Peast lahutamise tehnikad
  • Kordamine
  • Diagramm ja tabel andmeesitluses
  • Peastarvutamise kordamine

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ERÕÕMUS PEREKOND
Lk 83

Töö sõnavaraga: sama tähendusega sõnad.
Lõbusate lugude jutustamine enda pereliikmete kohta.
Lk 58

Paaristöö. Parandage lausetes vead. Otsustage, mitmenda salmi kohta iga lause käib. Joonista naeratus õigesse näkku.
Vanaisa arrvab, et naeruta hakkab jahe.(5) Isast ei saa alati aru, kass ta räägib tõsiselt või teeb nallja.(2) Väike vennd naerab kogu aeg. (4) Meie peere naerab väga palju. (1)Vanaema arrvab, et naer on nagu arsdirohi. (6) Mina naeran mõnikord ka siis, kui seta ei peaks teggema. (6) Emal on vägga ilusa kõlaga naer.(3) Kui vanaisa naerap, kaovad ta kortsud ära. (5) Ema silmad naeravad isegi sis, kui ta on kurri. (3) Isa naerab hästi kõva hääleka.(2) Mee alustame igad päeva kõlava „terega.(1)
37. PEASTARVUTAMINE 100 PIIRES. LAHUTAMINE
Lk 76–77

Näiteid peast lahutamise tehnikate kohta
TTEEME KOOS! MINU VANAEMA
Lk 84–85

Juhised intervjuu tegemiseks vanaemaga.
Lk 59

Mida keegi ütleb? Kirjuta jutumullidesse
38. MAGUS PEASTARVUTAMINE
Lk 78–79

Peast liitmine ja lahutamine 100 piires
KSÕNALIIGID
Lk 86

Rühmatöö: mäng „Sõnavirn“.
Lk 60

Vali iga sõna jaoks sobiv küsimus. Tõmba sobivale küsimusele joon ümber.
Elekter – mis? Jalakäija – kes? Ruuduline – missugune? Joonistame – mida teeme? Helistan – mida teen? Terav – missugune? Laualamp – mis? Raamaturiiul – mis? Kitarrist – kes? Vaatab – mida teeb?
Kirjuta igasse tulpa viis sõna. – OMADUSSÕNA NIMISÕNA TEGUSÕNA
Moodustage kolmeliikmelised grupid.
Iga rühmaliige ütleb ühe sõnaliigi oma vihikust, nii et moodustub lause.
Ärge sõnade järjekorda muutke.
Näiteks: Ruuduline jänes joonistab.
39. EKSKURSIOONILE
Lk 80–81

Diagrammist andmete lugemine. Andmete kogumine ja esitamine tabelina
NASESÕNAD
Lk 87

Arutlus: millist asesõna kasutame kõige rohkem?
Lk 61

Ühenda paarid, nii et kirjutad tühja ruutu sobiva tähe
Vastus
Tõmba maha sõna, mis ei sobi lausesse
Kas/kass sa/saa tead, kus kas/kass on/onn? Sel/sell päeval ma/maa hilinesin, sest mu/muu kel/kell oli seisma jäänud. Sule/sulle raamat ja tule/tulle mu/muu juurde. Mul/mull on sule/sulle üks jutt. Me/mee vanaema teatas, et tema lambal sündis tal/tall. Kuid tal/tall pole veel nime. Mis/miss sa/saa arvad, mida me/mee talle nimeks võiksime panna?
Kirjuta need laused kauni käekirjaga ümber. Püüa jooni tõmbamata rida hoida
40. PRANGLIMINE
Lk 82–83

Peastarvutamiskeskkonna Pranglimine tutvustus
Võistlus iseendaga
Peastarvutamise kordamine. Kõik neli matemaatilist tehet
RTEGUSÕNAD
Lk 88–89

Paaristöö: tegusõna aegade üle otsustamine;
Dialoog eitavat kõnet kasutades.
Lk 62–63

Värvi asesõna ja sellega sobivad tegusõnad sama värvi.
Kirjuta sobivaid tegusõnu.
Tegusõnad OLEVIKus
Tegusõnad MINEVIKus
Millised ametid on siin peidus? Tõmba igale sõnale eri värvi joon ümber.
KUNSTNIK
KEEVITAJA
AUTOJUHT
TURVAMEES
STJUARDESS
SEKRETÄR
RÄTSEP
POLITSEINIK
KASSAPIDAJA
ARST
TRAKTORIST
Võrdle kadri- ja mardipäeva kombeid nii, et paigutad sõnad sobiva pealkirja alla.
Vastus
Tõmba tegusõnadele joon alla
 

 

 

ÕPPENÄDAL 11


 TEEMAD

  • Kodused tegevused, ohutus kodus, tuleohutus, veeohutus, elektroonika
  • Kirjalik liitmine üleminekuta ja üleminekuga
  • Kirjalik lahutamine laenamiseta ja laenamisega

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ENOVEMBRIÕHTU KAISA KODUS
Lk 90

Jutustamine õpiku pildi järgi.

KAISA AITAB VANAVANAEMA
Lk 91

Koostöö: tegusõnade nimetamine ja kirjutamine tahvlile.
Jutu kirjutamine pildiseeria ja tahvlisõnade abil.
Lk 64–65

Loe. Vasta teksti põhjal küsimustele.
Pane lünkadesse täishäälikud.
SUItsUAndUr TulEkUstUtI TulEkUstUtUstEkk
Mis on tekstis valesti? Paranda.
Pimedatel novembriõhtutel meeldime meie perele küünlavalgel istuda ning juttu ajada. Tavaliselt alustan rääkimist isa. Ta vestate meile sellest, kuidas ta poisipõlves naabripoisiga luurekat mängis. Seejärel räägid ema oma lemmiknukust, mille vanaema talle ise meisterdas. Need lood on huvitavad kuulata. Aga kui vanaema pajatama hakkavad, tunduvad tema jutt nagu muinasjutt. Tal pidi lapsena ikka väga igav olema – ei arvutit, ei nutitelefoni. Isegi televiisorit polnud.
Pööra sõnu.
Millised sõnad puuduvad tabelist?
41. KIRJALIK LIITMINE ÜLEMINEKUTA
Lk 84–85

Liidetavate üksteise alla kirjutamine
Kirjalik liitmine ühikute kaupa
TLOEME UUDIST
Lk 92

Vestlus ohutust käitumisest veekogu ääres.
Lk 66

Märgi ristikesega need küsimused, millele leiad artiklist vastuse.
+ Kus elab Dima?
- Mis kuupäeval õnnetus juhtus?
+ Millisel nädalapäeval õnnetus juhtus?
- Mis oli Dima sõbra nimi?
- Kas Dima nägi hetke, mil sõber vette kukkus?
+ Kes aitas Dimal sõpra päästa?
+ Kas Dima sõber sõitis meelega jääle?
+ Kuidas suhtus Dima ema juhtunusse?
Koosta plakat teemal „Jääohutus“.
42. KIRJALIK LIITMINE ÜLEMINEKUGA
Lk 86–87

Kirjalik liitmine üleminekuga
Ülemineva ühiku kirjutamine
KHULL TEADLANE VASTAB LASTE KÜSIMUSTELE
Lk 93

Küsimuste koostamine pala kohta.
Loe lisaks hullteadlane.ut.ee
Lk 67

Täida lugemispalade põhjal tabel.
Õpilase ülesandeks on lugemispaladest „Miks vesi tule kustutab?“, „Kuidas lambipirn põleb?“ sobivad (1-, 2- , 3- ja 4-silbiline sõna; liitsõna; sõna, kus on täishäälikuühend; sõna, kus on kaashäälikuühend; sõna, kus on täishäälikuühend ja kaashäälikuühend) sõnad leida ning tabelisse kirjutada.
Leia lausetest sobivaid sõnu (nimi-, tegu-, omadus- ja sidesõna).
43. KIRJALIK LAHUTAMINE
Lk 88–89

Kirjalik lahutamine laenamiseta
Kirjalik lahutamine ühe laenamisega
NVOLLI OTSIB ELEKTRONE
Lk 94–97

Tegelase iseloomustamine.
Paaristöö: elektrilised kodumasinad, mida mina kasutan.
Loovjutu kirjutamine teemal „Meil polnud eile õhtul elektrit“.
Lk 68

Lõpeta laused lugemispala põhjal.
Lõpeta laused nii, et tekiks uus jutuke.
44. KIRJALIK LAHUTAMINE MITME LAENAMISEGA
Lk 90–91

Kirjalik lahutamine mitme laenamisega
Eesti pikemate jõgede võrdlus
RJUTULINNA RAAMATUKLUBI
Lk 98–99

Arutlus: kuidas luua enda klassi raamatuklubi?
Meelepärase raamatu leidmine Madise soovituste järgi.
Soovitatud raamatute lehitsemine klassis või raamatukogus.
Lk 69

Kuulamisülesanne „Ahjualune“ (ül 4 lk 90).
Kuula muinasjuttu. Ühenda tegevus tegijaga.
HÄRRA – käskis uue paja tulele panna; karjus koka peale; pani kupja leent keetma
KOKK – õhutas tuld, teenis truusti
KUBJAS – lahkus tänamata ja sõna lausumata, kutsus mehikest külaliseks, ootas, aga mehike ei tule
MEHIKE – võttis laualt karbikese, lubas aidata, kui häda käes, kinkis kokale karbikese
RAUDMEES – tormas karbist välja
Ristsõna. Kas tunned nende raamatute autoreid? Uuri õpikut! Ristsõna vastus.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 12


 TEEMAD

  • Telesaate salvestamine, retseptid, jõulukaardid, head soovid
  • Kellega? Millega? Kelleta? Milleta?
  • Kirjalik lahutamine laenamisega üle nulli
  • Kirjaliku liitmise ja lahutamise kordamine
  • Funktsionaalne lugemine

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
EVIIMANE LAHING
Lk 100–101

Lugemiseelne tegevus: pala sisu ennustamine illustratsioonide järgi.
Üleskutse jõululuuletuse otsimiseks ning klassi jõululuuletuste konkursiks valmistumiseks.
Lk 70–71

Sea sõnad lausetes õigesse järjekorda.
Lauset alusta suure tähega. Tõmba joon alla lausele, mis algab asesõnaga.
Mõtle naabriga, kuidas võiks lugu edasi minna.
Tuleta meelde häälikupikkuse reeglid. Lisa näitesõnu.
Jaota sõnad täishääliku pikkuse järgi tabelisse.
LÜHIKE – Madis, küsimus, vastus, pabinas
PIKK – muusika, juubeldasime, viimane, luuletust
ÜLIPIKK – meelde, kaasa, muutuma, see
Jaota sõnad suluta kaashääliku pikkuse järgi tabelisse.
LÜHIKE – kohe, tavaliselt, pärast
PIKK – õnnelikud, selle, Tallinnas
ÜLIPIKK – sisse, Villem, Villemil
Kirjuta lünka sobiv suluta kaashäälik.
Arvake ära, kes võistluse võitis! Loomulikult meie õpetaja. Olime väga õnnelikud, et meil nii tore ja tark õpetaja on. Ta oskab nii hästi luuletusi lugeda!
Uuri, mida sinu õpetaja hästi oskab.
45. KIRJALIK LAHUTAMINE LAENAMISEGA ÜLE NULLI
Lk 92–93

Laenamine üle nulli
TKELLEGA? MILLEGA?
KELLETA? MILLETA?

Lk 102–103

Töö sõnavaraga.
Paaristöö: dialoogi koostamine loetu näitel.
LK 72–73

Ristsõna vastus
46. IGAPÄEVANE MATEMAATIKA
Lk 94–95

Tolmuimejate võrdlus – hind ja tehnilised andmed
Ostuvaliku põhjendamine
KKELLEGA? MILLEGA?
KELLETA? MILLETA?

Lk 102–103

Rühmatöö: mäng „Täidan, täidan sussi!“.
Lk 72–73

Kirjuta sõna taha õige küsimus.
KELLETA? koerata
KELLEGA? postiljoniga, sõbraga
MILLETA? ajaleheta, kirjamargita, piparkoogita, aadressita, ümbrikuta
MILLEGA? rõõmuga, postkaardiga
Kirjuta jutt, kus kasutad kõiki neid sõnu.
47. KORDAMINE
Lk 96–97

Kirjalik liitmine ja lahutamine
NTEEME KOOS! KIRJU KOER
Lk 104

Maiuse valmistamine.
Koostöö: „Meie perede lemmiktoidud“ – retseptiraamatu koostamine.
Lk 74

Lühendid.
Loe retsepti. Märgi ristikesega, millised laused on õiged (Õ) ja millised valed (V).
Küpsised purustatakse kaussi. (Õ) Segu hulka tuleb riivida porgandit. (V) Kui segu on liiga kuiv, lisa keefiri. (V) Saadud mass tuleb panna koogivormi või keerata vorstiks. (Õ) Kook peab vähemalt kümme minutit külmkapis olema. (V)
Kaisal ja Madisel läksid toiduained sassi. Tõmba joonega iga asi sobiva toidu juurde.
VÕILEIB – 3 viilu täisteraleiba, 100 g avokaadot, salatilehti, 20 g päikesekuivatatud tomateid, 4 kirsstomatit
SMUUTI – 200 g maasikaid, 2 banaani, värskelt pressitud sidruni mahl, 2,5 dl keefiri
48. ROHELINE ENERGIA EHK TAASTUVENERGIA
Lk 98–99

Tekst taastuvenergiast koos küsimustega
Allikad:
http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2016/12/Taastuvenergia-aastaraamat-2013-1.pdf
http://www.tuuleenergia.ee/about/statistika/
https://www.energia.ee/uudised/avaleht/-/newsv2/2017/01/06/4-olulisemat-energiatrendi-aastal-2017
RRUUMILISED JÕULUKAARDID
Lk 105

Jõulukaardi valmistamine.
Postiaadresside kirjutamine sedelitele. Sedelite loosimine ja aadressi kirjutamine ümbrikule.
Kaartide postitamine.
Kaardi saatmise õpetus.
Lk 75

Otsusta, kellele tahaksid saata kaardi. Kirjuta kaardi tekst.
Jõulukuul saadetakse postkaarte. Kirjuta kaartidele häid soove.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 13


 TEEMAD

  • Talvine loodus, päkapikud
  • Kellesse? Millesse? Kuhu?
  • Sirge ja lõik
  • Lahtine ja kinnine murdjoon
  • Sirgete lõikumine, ristumine ja paralleelsus
  • Sirkli kasutamine
  • Hulknurgad
  • Küljed, tipud ja nurgad
  • Pealtvaade ja külgvaade

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
ELUULETUSED
Lk 106–107

Luuletuse meeleolu ning oma arvamuse kirjeldamine.
Rühmatöö: loosiga saadud luuletuse ilmekas esitamine.
Lk 76

Mõtle sõnadele riime. Tõmba tegusõnadele ümber pruun ja omadussõnadele roheline joon.
Kirjuta Jaanus Vaiksoo luuletuse põhjal lühike jutuke. Abiks on küsimused. Joonista luuletuse põhjal pildike.
2. TÖÖRAAMAT – TALV

49. SIRGE, LÕIK JA MURDJOON
Lk 4–5

Mõisted sirge, lõik, lahtine ja kinnine murdjoon
Sirgete lõikumine, ristumine ja paralleelsus
TKELLESSE? MILLESSE? KUHU?
Lk 108–109

Koostöö: mäng „Kas tunned Eestimaad?“.
Lk 77–78

Loe teksti. Muuda sõnu nii, et need vastavad küsimusele kellesse?, millesse? või kuhu?.
Korraldage kauni käekirja konkurss. Selleks kirjuta see tekst siia oma parima käekirjaga.
Kirjuta lausetele algused.
Loe teksti nii, et ütled pildi asemel sõna. Kirjuta sõnad pildi alla.
Lapsed kirjutavad jõuluvanale kirja. Peagi on päkapikk akna taga piilumas. Päkapikud jälgiva laste tegutsemist. Kõik tublid lapsed leiavad hommikul oma sussi seest toreda kingituse. Tavaliselt on selleks magus komm. Aga mõnikord on seal hoopis mahlane õun või apelsin. Sageli jätab päkapikk lastele sussi sisse väikese kirja. Selle on saatnud jõuluvana, et tublisid lapsi kiita. Kui sina soovid jõuluvanale kirja saata, võid oma ümbriku/kirja julgesti sussi sisse jätta.
50. JOONISTAMINE JA JOONESTAMINE
Lk 6–7

Mille poolest need kaks erinevad?
Ring ja ringjoon. Sirkli kasutamine
KKUIDAS MEIL PÄKAPIKUD KÄIVAD
Lk 110–112

Rühmatöö: palas kirjeldatud vihjemängu näitel mängu koostamine klassis, koolimajas või õues mängimiseks.
Lk 79–80

Labürint. Aita päkapikk kuuse otsast sussini.
Õige või vale? Värvi sobiv vastuseruut.
Värvilistest ruutudest saad sõnad OLED TUBLI.
Värvimata ruutudest saad sõna PÄKAPIKUD.
Paranda vead (suur ja väike algustäht).
51. HULKNURGAD
Lk 8–9

Mittekorrapärased ja korrapärased hulknurgad
Võrdkülgse kolmnurga joonestamine
Küljed, tipud ja nurgad
N52. LUMELINN
Lk 10–11

Täisnurk, sellest väiksem nurk ja suurem nurk
3-mõõtmelise ruumi kujutamine 2-mõõtmelisena
Pealtvaade, erinevad külgvaated
R
 

 

 

ÕPPENÄDAL 14–15


 TEEMAD

  • Ettevalmistumine jõuludeks, aasta lõpp, head soovid
  • Tasandilised kujundid
  • Ümbermõõt
  • Ruumikujundid
  • Vaheajaeelne nädal meisterdamise ja nuputamisülesannetega
 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
PÄKAPIKUD TÖÖTAVAD
Lk 113

Ajurünnak: millised on päkapikkude tööks vajalikud oskused?
Jutupildi joonistamine luuletuse põhjal.
Lk 81

Laienda luuletuse põhjal lauseid.
Küsi luuletuse põhjal kolm küsimust.
Päkapikud saavad kirju üle maailma. Täida näite järgi tabel.
53. TASANDILISED KUJUNDID
Lk 12–13

Tangram
Kujundite iseloomustus külgede ja nurkade kaudu
AJAVARGAD
Lk 114–115

Vestlus: millal liigub aeg aeglaselt ja millal kiiresti? Miks see nii tundub?
Lk 82–83

Järjesta laused lugemispala järgi.
1. Karud pikutavad raamaturiiulil.
2. Karud vaatavad aknast ilusat linna.
3. Robot kolistab riiulil.
4. Robot hoiatab ajavaraste eest.
5. Karud vihastavad.
6. Kui emalt ja isalt võetakse aeg ära, siis hakkavad nad imelikult käituma.
7. Karud saavad teada, et mänguasjadelt ei saa aega varastada.
Kujuta ette, et ajavaras on olend. Milline ta võiks olla?
Joonista ja kirjuta.
Kirjuta lünkadesse sobivad kaashäälikud.
Karud Urbo ja Turbo pikutasid raamaturiiulil. Nad jälgisid ema ja isa, kes mööda korterit ringi jooksid. Neil oli palju teha. Vaja oli kaardid ja pakid posti panna ning sisseostud teha. Karud leidsid, et kõik vajavad rohkem aega. Robot aga hoiatas neid ajavaraste eest.
Muuda tegusõnade ajavormi nii, et minevikust saaks olevik ja olevikust minevik.
pikutasid – pikutavad
vaatasite – vaatate
jooksis – jookseb
tassisime – tassime
kolistas – kolistab
küsid – küsisid
tunneb – tundis
ütlevad – ütlesid
lähen – läksin
märkate – märkasite
Ühenda lausepooled vanasõnadeks.
Anna aega atra seada.
Hea asi nõuab aega.
Igal asjal oma aeg.
54. ÜMBERMÕÕT
Lk 14–15

Ümbermõõdu mõiste
Ümbermõõdu tähistamine
Erinevate kujundite ümbermõõdud
KORDAMINELk 84–87

Joonista pilt lõpuni.
Värvi …
nimisõnad punaseks,
tegusõnad roheliseks,
omadussõnad kollaseks.
Loe tähelepanelikult. Täida tabel juhiste põhjal.
Värvi tähed, mis ei asu tähestikus õiges kohas. (Õige vastus!) Kirjuta tähestik õigesti.
Sirvi lugemikku. Värvi loo pealkiri ja tegelased ühte värvi.
„Volli otsib elektrone“ – Volli ja remondimees
„Ostutrall“ – Ville ja Kerli
„Ajavargad“ – Robot ja Urbo
„Onu Marko“ – Vanatädi Aime ja kalavanaema
„Kuidas meil päkapikud käivad“ – Toits ja Joonas
„Võtmelugu“ – Klaarika ja Lontrus
Kelle lood ja luuletused on sinu õpikus? Kirjuta sobiv perekonnanimi ning lisa ühe tema kirjutatud teksti pealkiri.
Ellen Niit „Miks onu Ööbik nii vaene on?“
Leelo Tungal „Võtmelugu“
Ilmar Trull „Aasta kee“, „Päkapikud töötavad“, „Talveuni“
Ilmar Tomusk „Volli otsib elektrone“
Anti Saar „Kuidas meil asjad käivad“
Olivia Saar „Kadriõnn“
Piret Raud „Onu Marko“
Henno Käo „Hingede korter“
Millistest õpikus olevatest luuletustest on need read pärit? Kirjuta luuletuste pealkirjad.
Magasin ja nägin und. „Talveuni“
Meie mõtleme riginal-raginal. „Kohva-kohva kooliminek“
Küllap kummik jalutades ristmikule keksis. „Liiklusummik“
Olgu lund või natuke. „Tali tuleb“
Gröönimaa on lapsele lumepallimaa. „Kamapallimaa“
Moes on klaasist grammofon. „Mis on täna moes?“
Ühenda keelereeglid. Kasuta erinevaid värve.
Tähti näeme ja kirjutame, häälikuid kuuleme ja hääldame.
Tähestikus on 9 täishäälikut. Need on A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü.
Tähestikus on 8 suluta kaashäälikut. Need on H, J, L, M, N, R, S, V.
Tähestikus on 6 suluga kaashäälikut ehk sulghäälikut. Need on B, D, G, K, P, T.
Tähestikus on 9 võõrtähte. Need on C, F, Q, Š, Z, Ž, W, X, Y.
Kokku on eesti keele tähestikus 32 tähte.
Kaks või enam erinevat kõrvuti asetsevat täis- või kaashäälikut moodustavad häälikuühendi.
Häälikuühendis kirjutame kõik tähed ühekordselt.
Pika ja ülipika hääliku kirjutame tavaliselt kahe tähega.
Nimed kirjutame suure algustähega.
Nimetused kirjutame väikse algustähega.
55. RUUMIKUJUNDID
Lk 16–17

Kolm mõõdet – pikkus, laius ja kõrgus
Seosed igapäevaeluga – ostuvaliku kriteeriumid
SALASOOVIPUU
Lk 116

Paaristöö: omadussõnade nimetamine luuletuse sisu kirjeldamiseks.
Luuletuse ilmekas lugemine.
Lk 88

Millised soovid on sinul selle aasta lõpus? Kirjuta õuntele.
Värvi pilt.
1-silbilised sõnad kollaseks
2-silbilised sõnad roheliseks
3-silbilised sõnad punaseks
56. KLOUNID KÜLAS EHK RUUMIKUJUNDITE JAOTUS
Lk 18–19

Ruumikujundite seos põhja kujuga
Risttahukas, püstprisma ja silinder
Püramiidid ja koonus. Kera
AASTA KEE
Lk 117

Kokkuvõte lõppevast aastast: kuude nimetuste kirjutamine koos isikliku mälestusega.
JUTULINNA RAAMATUKLUBI
Lk 118–119

Vallatute vanasõnade koostamine: vanasõna sisu muutmine (nt: mida päkapikk ei õpi, seda jõuluvana ei tea).
Jutulinna raamatukoguhoidja lugemissoovitused.
57. GEOMEETRILISED JÕULUKAARDID
Lk 20–21

Allikas:
https://www.theguardian.com/science/alexs-adventures-in-numberland/2015/nov/26/solving-for-xmas-how-to-make-mathematical-christmas-cards
58. TEEME PABERIST LUMEHELBEID
Lk 22–23

Allikas:
https://www.pinterest.com/pin/111112315776506311/
59. NUPUTAMIST I
Lk 24–25

Allikas:
http://www.homeschoolmath.net/online/favorite_puzzles.php
60. NUPUTAMIST II
Lk 26–2

Sudoku lahendused