I poolaasta, õppetöö nädal

1 2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12 | 13 14–15 |

 

Töökavad printimiseks:

Matemaatika ja eesti keel: õppenädal 1–4 | 5–7 | 8–11 | 12–15

Inimeseõpetus: õppenädal 1–8 | 9–15 

Loodusõpetus: õppenädal 1–7 | 8–15

II poolaasta, õppetöö nädal

16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 32 | 33 3435

Töökavad printimiseks:

Matemaatika ja eesti keel: õppenädal 16–19 | 20–23 | 24–27 | 28–31 | 32–35

Inimeseõpetus: õppenädal 16–24 | 25–35

Loodusõpetus: õppenädal 16–22 | 23–29 | 30–34

 

 

 

ÕPPENÄDAL 1


TEEMAD

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ETERE, SÕBRAD!
3. klassi õppekomplektiga tutvumine.
Õpiku sisukorra uurimine.
Teemaplokkide pealkirjade järgi ennustamine.
Lk 4
Teksti lugemine, Jutulinnast tuttavate tegelaste meenutamine või tutvumine Jutulinnaga.
Arutlus: kuidas saab uuel õpilasel aidata kohaneda?

Jutulinna kaart
Jutulinna kohad ja kangelased>
Lk 2
Suvevaheaja meenutamine
Kohtumisbingo
• Loe kastides olevad laused läbi.
• Liigu klassis ringi ja küsitle kaaslasi. Otsi lapsi, kes saavad väitele jaatavalt vastata.
• Kui saad kelleltki jaatava vastuse, siis kirjuta ruutu selle lapse nimi.
• Kui kõik ruudud on täidetud, hüüa „Bingo!“. Kui võimalik, kirjuta iga nime üks kord. Enda nime võid ka kirjutada.
1. SISSEJUHATUS
Lk 4–5

Räägime matemaatikast ja peastarvutamise oskuse vajadusest
Arvupered liitmise ja lahutamisega
LOODUSÕPETUS

1. Loodus on mitmekesine
Lk 4–6

Aruteluteemad
1. Mida loodus sinu jaoks tähendab?
2. Mida tähendab, et loodus on mitmekesine?
3. Milliseid muutusi ehk nähtusi looduses esineb?
4. Mis on võrdlemine?
5. Mis on liigitamine (rühmitamine)?
6. Milliseid asjade omadusi saab kindlaks teha meeleelunditega, milliseid mõõteriistadega?
7. Kuidas saab sõna tähendust teistele selgitada?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Objektide ja nähtuste (need oleks vaja kirjutada siltidele) meelde tuletamiseks ning liigitamise harjutamiseks võib anda igale õpilasele kätte mingi objekti. Klassis/õues tähistada ala, kuhu õpilased hakkavad liikuma, kui hõigatakse välja liigitamise alus: kas elus või eluta, looduslik või tehislik, suur või väike, silmaga nähtav või nähtamatu jne. Õpilased võivad mõelda, mille alusel saab veel liigitada.
• Objektideks võivad olla kivi, puuoks, leht, vili (nt kastan, tammetõru, õun, pirn jne), teokarp, pliiats, kustukumm jne. Nähtused: sajab vihma, tekib udu, maapind jahtub/soojeneb, puukoor soojeneb, vesi voolab, vesi aurub, lind lendab, tigu roomab, tomat valmib, õun kukub oksalt alla, taime leht närbub (kuivab) jne.
• Sõnu asjade/nähtuste kohta on hea liigitada, kui teatakse nende tähendust. Selleks sobib loodusõpetust õppides kogu aasta jooksul harjutada sõna tähenduse selgitamist kindla skeemi alusel. See aitab luua õpilaste peas süsteemi, kui õppida nii üldistamist (ühise tunnuse alusel sarnaste kokku koondamine) kui ka oluliste tunnuste – omaduste ehk detailide – väljatoomist õpitavate asjade ja nähtuste kohta. Soovitan panna sõna tähenduse selgitamise skeemi klassiseinale, et oleks lihtne harjutada.
TKOHVA-KOHVA KOOLIMINEK
Lk 5

Luuletuse lugemine, töö tekstiga (riimuvad sõnad, meeleolu jm).
Luuletuse lugemine käepäraste rütmipillide saatel, räppides, eeslugejaga vms.
Illustratsioonidele pealkirjade mõtlemine.
Arutlus: kuidas sobib luuletus teemaga „Maailmavallutajad“?
Loovtöö: luuletusele lisasalmi mõtlemine.
Lk 3
Tähestik, suured ja väiksed tähed
Harjutuste täitmise eel on soovitav ühiselt korrata
• tähestikku,
• suur- ja väiketähtede kirjapilti, õiget kuju.
2. SPORDIPÄEV
Lk 6–7

Andmete võrdlemine ja järjestamine
Teksti põhjal andmete kandmine kaardile
INIMESEÕPETUS

Teema: Tere! Tervitamine – lk 4–7

Tunni käik / aruteluteemad

1. Inimeseõpetuse aine ja tööraamatuga tutvumine – soovi korral võib õpetaja sissejuhatuseks kasutada lühitutvustust lk 4 ning infot inimeseõpetuse aine kohta lk 5.
2. Tervitamine: tervitamine kui üldkehtiv viisakusnorm. Erinevad tervitamise viisid, harjutus 1 lk 6. Arutlusküsimusi: mis tunne on, kui keegi sind tervitab või ei tervita, kuidas kellegi tervitamine võib talle heameelt teha, kuidas inimesel endal on siis hea olla?
Harjutus 2 lk 7: üldine suhtlemisoskuse, kuulamis- ja rääkimisoskuse arendamine, suvest jutustamine. Kui aega jagub, võib ülesannet lahendades vahetada paarilisi, seejuures alati alustada tervitusest. Soovi korral võib selle harjutuse edasiarenduseks lasta otsida (meelde jätta, üles märkida) sarnaseid asju laste suvemälestustest.

Lisad

Tervitamiste mäng
Mängu võib teha kohe tunni alguses n-ö jäämurdjana või hoopis tunni lõpus.
Vajalik on ruum, kus kõik mahuvad ringi liikuma.
Ettevalmistus: selgitada lastele, et juhiseid tuleb täita samm-sammult ja täpselt. Katsetuseks võib proovida alguses, kas lapsed suudavad näiteks 1 min olla täiesti vaikselt.
Iga etapp kestab u 1-2 min, mille õpetaja lõpetab sõnaga „Stopp!“. Seejärel selgitab õpetaja järgmist etappi ning see algab sõnaga „Läks!“.
1. etapp. Liigu ringi. Ei räägi ega vaata mitte kellelegi otsa. Ei põrka teiste vastu. Püüa täita ruum nii, et inimesi poleks liiga tihedalt ega oleks ka tühja ruumi.
NB! Kui ülesannet täita ei suudeta, nt hakatakse itsitama vms, siis tuleks see peatada ja selgitada, et ülesande juhiseid peab täitma täpselt (näiteks rõhutada, et võime täpselt täita ülesannet näitab, kui suur ja asjalik õppija oled) ning alustada otsast peale.
2. etapp. Liigu ringi. Nüüd vaata aeg-ajalt vastutulijale otsa. Kui tema ka vaatab, siis hetkeks seisata, nooguta, naerata ja liigu edasi.
3. etapp. Liigu ringi. Vaata vastutulijale otsa ja tema sulle ka. Üks tervitab mingi liigutusega ja teine teeb tema liigutust järele. Seejärel nooguta lõpetuseks ja mine edasi järgmise juurde.
4. etapp. Liigu ringi. Tervita vastutulijat kättpidi või patsuta õlale, vaheta mõni tore tervitus ja vasta teise omale. Seejärel jäta hüvasti ja liigud järgmise juurde.
Kui aega jagub ja ülesanne õnnestus, siis võib teha ka 5. etapi, milles on juba tegemist rollimänguga. Enne iga uut rolli tuleks peatada mäng hüüdega „Stopp!“, anda lastele uus roll ning seejärel „Läks!“
5. etapp. Liigu ringi. Tervita vastutulijaid, nagu oleksid… a) eriti tähtis isik, b) turule tõttav vanainimene, a) lasteaialaps, kes pole sõpru ammu näinud, vms.
Mängu lõpetuseks tee aplaus endale ja sõbrale tubli mängus osalemise eest.

Vägivallavabad mängud
Ühe 6. klassi lapse esitlus tervitamisest
KSPORDIPÄEV JUTULINNAS
Lk 6–7

Teksti ahellugemine.
Arutlus: milliseid Jutulinna spordipäeva tegevusi saaksite ka oma koolis kasutada?
Jutustamine: spordipäev ühe tegelase silmade läbi.
Lisaülesanne: loole lõpu mõtlemine.
Lk 4–5
Töö tekstiga (õige/vale)
Õpilastel tuleb peale loo lugemist otsustada lausete õigsuse üle.
Ül 4
Klassi pikim õpilane on Pärtel. (v)
Seekordne spordipäev toimub ainult koolistaadionil. (v)
Lapsed võtsid aja peale kartuleid. (õ)
Ühes rühmas olid Kaisa, Madis, Sander ja Susanna. (õ)
Spordipäeva lõpus tehti õpetaja Villemist pilti. (õ)

Ül 5
Üldnime leidmine – kuidas loetelus olevaid sõnu ühe sõnaga nimetada? (sportlane, spordiala, spordivahend, spordiriided, spordijalatsid)
Ül 7
Tähestikuline järjekord: Anna, Hannes, Kaisa, Madis, Marta, Pärtel, Sander, Siim, Susanne, Villem.
Ül 8
Liitsõna – eelnevalt on hea liitsõna mõistet ja moodustamise reeglit meenutada ning arutleda spordi teemadel, lasta lastel nimetada erinevaid pallimänge (jalgpall, sulgpall, käsipall, korvpall, jäähoki, saalihoki, lauatennis).
3. KORRUTAMINE ARVUDEGA 2 JA 5
Lk 8–9

Korrutamise seos liitmisega
Korrutamine arvudega 2 ja 5
Korrutamise vahetuvuse seadus
NEESTI KEELE TÄHED JA HÄÄLIKUD
Lk 8–9

Tähed ja häälikud.
Tähestikust ülevaade.
Harjutustevihiku sisse seadmine, vormistamine.
Harjutuste lahendamine suuliselt ja kirjalikult.
Lk 6–7
Täht ja häälik
Ül 10
Liitsõna
a. … liitsõna, mis algab suluta kaashäälikuga: spordipäev, sentimeeter, männipuu, jalgpall, jalgpallivõistlus, Jutulinn, mälumäng.
b. … liitsõna, mis algab sulghäälikuga:
kartulipõld, teatejooks.
4. KORRUTAMINE ARVUDEGA 3 JA 4
Lk 10–11

Korrutamine arvudega 3 ja 4
Korrutamine arvudega 2 ja 5 – kordamine
RTEEME KOOS!
Lk 10–11

Tutvumine selle kuu koostööga – jutu või luuletuse kirjutamine klassikaaslasest. Omaloomingulise luuletuse lugemine õpikust, töö alustamine.
Lk 7
Ül 11
Tähelepanu: ülesande tekstis on kaks lõiku. Sobivaid arve tuleb võtta ainult esimesest lõigust!
 

 

 

ÕPPENÄDAL 2


TEEMAD

  • Liiklus, liiklemine
  • Häälikuühendid, laused ja lausete laiendamine
  • Tehete järjekord – korrutamine enne liitmist-lahutamist
  • Korrutamine arvudega 2–5
  • Korrutustabeli koostamine ja selle uurimine
  • Ülesande vihikusse vormistamine

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV
MATEMAATIKALOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ELUULETUSED LIIKLUSEST „Kana läheb üle tee“, „Liikluskummik“, „Puupüsti“.
Lk 12

Arutlus: mil viisil õpilased kooli tulevad? Kui pikk on kõige pikem koolitee ja kõige lühem koolitee?
Luuletuse valimine pähe õppimiseks ja lavastamiseks koos rühmaga.
Koostöö: targa liikleja meelespea koostamine.
Lk 8
Ül 12
Töö tekstiga – õpilase ülesandeks on luuletuse põhjal küsimustele täislausega vastata.

Ül 13
Segiaetud tähed
ATS LAJARG jalgratas
OLLE TORROM motoroller
SILLU BORTS trollibuss
TERLI PEHKO helikopter
KÕUR TAASTE tõukeratas
Funktsionaalne lugemine – õpilase ülesandeks on pilti teksti alusel täiendada.

Selle nädala teemadega sobib kuulamisülesanne nr 1 lk 89. Kuulamisülesanne „Jalgrattaga liiklemine “
Lastel on külas Jutulinna politseinik Taavi Vile. Jalgrattaga sõites peavad alla 16-aastased kandma jalgratturikiivrit. Jalgrattal peab kindlasti olema töökorras pidur ja signaalkell. Sõiduteed ületada on soovitav ratast käekõrval lükates.
5. KORRUTAMINE ARVUDEGA 2–5
Lk 12–13

Kordamine
LOODUSÕPETUS

2. Olen osake elurikkusest
Lk 7–10

Aruteluteemad
1. Mis on sinu meelest rikkus? Aga elurikkus?
2. Mille poolest taimed erinevad loomadest? Seentest? Mille poolest nad sarnanevad? Kuhu rühma kuulub inimene ja miks?
3. Kes moodustavad sinu perekonna? Mille poolest nad sarnanevad ja mille poolest erinevad?
4. Mille poolest sinu teised sugulased sinuga sarnanevad?
5. Kas sinu peres või teistele sugulastele on pandud hüüdnimesid? Mille järgi?
6. Kes on võsavillem, mesikäpp, haavikuemand? Kas need on loomade liiginimed või rahvapärased nimetused?
7. Uurida eluslooduse mitmekesisust ja loomariigi rühmitamist juttselg-hiire näitel lk 10.

Soovitusi tunni läbiviimiseks
Tutvustada erinevaid võimalusi liikide kohta info saamiseks.
Nii taime-, looma- kui ka seeneriigist
Looduse leheküljed (ka eluta loodusest)
Elusloodus
Taimeriigist
Eesti taimed
Eesti taimed Vikipeedias
Loomariigist
Eesti selgroogsed
Loodusõpe
Eesti kalad
Eesti mageveekalad
Eesti kahepaiksed
Eesti roomajad
Eesti linnud / Eesti ornitoloogiaühing
Linnuvaatleja
Eesti imetajad
Erinevate äppide kohta
Lisaks ulukite jäljeäpp
THÄÄLIKUÜHENDID
Lk 13

Täishäälikuühend. Kaashäälikuühend. Tutvumine reeglitega.
Lk 9 ül 15
Häälikuühendid – kordame häälikuühendi tunnuseid ning sõnastame reegli.
Häälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt.
6. TEHETE JÄRJEKORD (1)
Lk 14–15

Korrutamine enne liitmist ja lahutamist
INIMESEÕPETUS

Teema: Käitumisreeglid. Minu hea ja halb käitumine – lk 8–9

Tunni käik / aruteluteemad

1. Milleks on vaja käitumisreegleid? Milles seisneb hea ja halb käitumine? (käitumine ja hoolsus koolis jms)
2. Harjutus 1 lk 9. Algul iseseisvalt vaikselt, jätkata paarilisega, grupis või klassi aruteluna nii, et võib arutluse jooksul juurde kirjutada, kui lapsel endal ei olnud enne mõtteid kirja pandud.
3. Harjutus 2 lk 9. Käitumis- ja õppevahendite hoidmise reeglite koostamine kas ühisaruteluna õpetaja eestvedamisel või rühmatööna väikestes gruppides. Lapsi võiks suunata sõnastama lühidalt, lihtsalt ja positiivselt ning ealiselt sobivas mina-vormis (teen, panen). Püüda vältida keeldusid ja eitusi (ära…). Väga üldised sõnastused (nt „käitun hästi“) tuleks ümber sõnastada konkreetsemaks ja selgemaks (tervitan, vabandan jne).
Harjutust 3 lk 9 võib kasutada sissejuhatuseks tunni alguses või paralleelselt lk 8 tekstiga ning harjutustega 1 ja 2.

Lisad

Juss õpib viisakust.
Vägivallavabad mängud selleks, et klassi õpilased julgeksid üksteisega suhelda, kasvõi käest kinni võtta.
Kooli käitumisreeglid või sisekorraeeskirjad.
Töölehed lugupidava käitumise kohta.
KMIKS ONU ÖÖBIK NII VAENE ON? KUIDAS ONU ÖÖBIK TÕUKERATTAGA SÕIDAB?
Lk 14–15

Juhend lugemiseelseteks tegevusteks – tutvumine raamatuga.
Loovtöö: viie-minuti-jutu koostamine.
Arutlus: mis onu Ööbiku juures on vahvat? Mida ta võiks oma tegemistes muuta?
Lk 10–11
Sõnavaraline töö – mida need sõnad võiksid tähendada? Soovitatav teha paaristööna.
Töö tekstiga – õpilane peab lause sisu järgi loo ära tundma.
Ül 19
Funktsionaalne lugemine – sõnamäng. Kriipsuta tabelis juhendi järgi sõnu maha. Mõnda sõna saad mitu korda maha tõmmata.
1. See sõna algab kaashäälikuühendiga. kraaksumine
2. Selles sõnas on pikk täishäälik. puudel, kraaksumine
3. Selles sõnas on täishäälikuühend. kaunis
4. See on liitsõna. hapuoblikas
5. Selle sõna lõpus on kaashäälikuühend. kraaksumine, hapuoblikas, kühvel, hark
6. See sõna algab täishäälikuga. udune
7. Selles sõnas on pikk suluta kaashäälik. forell
8. Selles sõnas on 6 tähte. kühvel, puudel, kaunis, forell
Järele jääb sõna sõneleb.
Ül 20
Deformeeritud tekst
7. SULEV SINILILLE KORRUTUSTABEL
Lk 16–17

Korrutustabeli ehitus – read ja veerud
Ülesande vihikusse vormistamine
NLAUSETE LAIENDAMINE
Lk 16

Lihtlaused. Laiendatud lihtlaused.
Kujutluspildi loomine lihtlauset ja laiendatud lihtlauset lugedes.
Lk 12
Sõnavaraline töö – kirjuta erinevaid liikumisega seotud sõnu.
Lausete laiendamine – soovitatav teha paaristööna.
8. KORRUTUSTABEL
Lk 18–19

Korrutustabeli analüüs. Peadiagonaal, sümmeetria
Korrutamine arvudega 1 ja 10
RKIRJUTAME
Lk 17

Loovtööd:
kahekõne koostamine;
lühijutu koostamine etteantud sõnadega;
ühe-tähe-lause või jutu koostamine.
Lk 13
Loovkirjutamine. Vaata pilti. Mõtle välja, kes see tegelane on. Kirjuta lugu sellest, mis saab edasi. Pane loole ka pealkiri.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 3


TEEMAD

  • Kõnetamine, viisakus, suhtlemine, mobiiltelefon ja selle kasutamine
  • Küsisõnad, küsilause
  • Korrutamine arvudega 1, 2–5 ja 10. Kordamine
  • Korrutamine arvudega 6, 7, 8 ja 9

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ETALGUD RAAMATUKOGUS
Lk 18–19

Suhtlemine.
Arutlus: kas ja kuidas muutub kõnetamisel kasutatav sõnavara tuttavate ja võõrastega?
Rollimängud.
Lk 14–15
Ül 24
Deformeeritud tekst – värvi jutumullid, milles on õigesti kirjutatud laused.
Ül 25
Lastekirjanike looming – eesmärk on leida kirjanikele õiged eesnimed ning kirjutada raamatule õigele nimi. Soovitatav teha paaristööna.
Piret Raud, „Tobias ja teine B“
Aino Pervik, „Presidendi lood“
Jaan Rannap, „Klaabu“
Ulf Stark, „Väike ja tugev“
Ilmar tomusk, „Tere, Volli!“
Ül 27
Paaristöö: märgi ristikesega, mida sina õigeks pead. Eelnevalt sobib teha üleklassiline arutelu viisakuse teemadel.
9. VAHEKOKKUVÕTE
L 20–21

Korrutamine arvudega 1, 2 – 5 ja 10. Kordamine
LOODUSÕPETUS

3. Liikumine toob kaasa muutusi
Lk 11–13

Aruteluteemad
1. Milliseid liikumisviise oskad nimetada erinevatel kehadel (inimene, teised loomad, masinad)?
2. Mille poolest kõik liikumised sarnanevad ja erinevad? Milliste näitajatega saab liikumisi kirjeldada?
3. Miks tänavatel ja teedel liigeldes ei tohiks kiirustada?
4. Millal oled kasutanud sõna „jõud“? Kust sina oma jõu saad?
5. Too näiteid, kuidas oled täna jõuga midagi mõjutanud?
6. Kuidas selgitada olukorda, kui keha seisab paigal, kuigi talle mõjuvad jõud?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Alustuseks võiksid õpilased selgitada, mida kiirus nende arvates näitab, tuua erinevaid näiteid või rääkida enda kogemustest seoses kiirusega.
• Edasi võiks lahendada ül 13, kus igaüks mõõdab ühe sekundi jooksul läbitud teepikkuse. Nii jäävad meelde aeg ja teepikkus, mida kiiruse väljendamiseks/leidmiseks on vaja.
• Ül-s 11 on erinevaid kiirusi, mille kirjapilti õpitakse koos lugema. Selguse mõttes võivad õpilased tähistada teepikkust ja ajaühikut erinevate värvidega, nt 50 km/h. Ülesannet võib lahendada aja kokkuhoiu mõttes rühmatööna, kus iga rühm leiab labürindist ühe või kahe objekti kiiruse.
• Liikumine on oluline nähtus, sest universumis on kõik pidevas liikumises ja seega ka muutumises. Liikumisi kutsuvad esile erinevad jõud. Suurim meid mõjutav jõud on Maa külgetõmbejõud, sest Maa on kõige suurema massiga keha meie läheduses (tõmmates kõiki teisi kehasid oma keskpunkti suunas). Gravitatsioon on kõikide kehade omavaheline tõmbumine (mina ja sina, pastakas ja tahvel jne ning sealhulgas ka Maa ja mina, Maa ja pastakas, Maa ja tahvel). Seega on Maa külgetõmbejõud ka gravitatsioon, kuid mitte ainult (see hõlmab ka kõikide ülejäänud kehade omavahelist tõmbumist).
TTELEFONI KASUTAMINE. LUULETUSED TELEFONIST
Lk 20–21

Luuletuste lugemine ja oma arvamuse kirjeldamine. Luuletuse lugemine dramatiseeringuna.
Telefoni kasutamine suhtlemisel.
Koostöö: mobiiltelefoni kasutamise reeglite koostamine.
Loovtöö: fotode tegemine, vaatamine, pealkirjade mõtlemine jm.
Lk 16
Fantaasia- ja tähelepanuülesanded. Vali üks tegelane ja kujunda tema mobiiltelefon.
10. KORRUTAMINE ARVUGA 6
Lk 22–23

Neli uut korrutist
Varemõpitu kordamine
INIMESEÕPETUS

Teema: Minu käitumise mõju ja tagajärjed – lk 10–12

Tunni käik / aruteluteemad

Sissejuhatuseks arutelu lk 10 oleva pildi üle – püüa kirjeldada, mida tegelased võivad selles olukorras tunda, kui nad on olude sunnil sattunud võõrasse keskkonda. Mida tunnevad need, kes sellise inimesega kokku puutuvad? Jms.
Lk 11 jutu lugemise ja küsimuste arutluse juurde võib rääkida ka Soome asukohast, kas lastel on pereliikmeid või tuttavaid Soomes või ka mõnel muul maal jms. Arutleda, milliseid raskusi võib ette tulla õppides võõrkeelses koolis.
Harjutus 1 lk 12, Liisa abistamine. Esialgu võib omaette mõelda, siis jagada mõtteid pinginaabriga ja täiendada oma joonist, seejärel võib jätkata arutlust järgmise õpilasega või väikses grupis. Harjutust võib täiendada lisaülesandega, tõmmata joon alla tegevustele, mida sina oled teinud või ilmselt teeksid, kui su kaaslane vajab uue kooli/klassiga tutvumisel abi.
Harjutus 2 lk 12. Võib teha nii individuaalselt kui ka grupis. Kui lapsed iseenda häid omadusi välja tuua ei oska või ei julge, võib ülesannet muuta nii, et lapsed nimetavad neid klassi- või koolikaaslasi, kellel need hea sõbra omadused on. Võib ka teha nii, et pinginaabrid nimetavad häid omadusi vastastikku: nt „Minu pinginaaber Liisa on rõõmsameelne, abivalmis…“ jne. Kuna lastel võib puudu tulla sõnadest, võib neid enne ühistööna tahvlile jm üles tähendada.
Harjutuse 2 võib vormistada ka kirjalikuks hindeliseks tööks.
Miks on oluline olla sõbralik, abivalmis jne? Mis sellest muutub? Mida ma võidan, mida teised võidavad?
Mida sõbrad koos teevad?
KKÜSISÕNAD. KÜSILAUSE
Lk 22–23

Küsisõna küsilauses. Küsisõnade õigekiri. Küsimuste koostamine kokkulepitud teemadel.
Lk 17–18
Küsisõnad
Küsimuste esitamine
Ül 18
Loovtöö – intervjuu. Koosta küsimused ja tee nende abil intervjuu ühe oma klassikaaslasega.
11. KORRUTAMINE ARVUGA 7
Lk 24–25

Kolm uut korrutist
Tuuleveski
NONU MARKO
Lk 24–26

Lugemiseelsed tegevused: sisu ennustamine pealkirja ja illustratsioonide järgi, sõnade tähenduste selgitamine ning nende kasutamine lauses.

Arutlus: õpilaste sõnavara ja täiskasvanute sõnavara.
Lk 19
Täishääliku- ja kaashäälikuühend
Enne ülesande lahendamist korrata suuliselt THÜ ja KHÜ reeglid (reegli sõnastamine, õigekiri). Õpilased mõtlevad THÜ ja KHÜ-ga sõnu.
Ül 32
Tõmba täishäälikuühendile punane ja kaashäälikuühendile sinine joon ümber.
Ül 33
Sõnavaraline töö – ülesande lahendamisel on soovitatav kasutada sõnaraamatu või interneti abi.
isa õde – sõtse
isa vend – lell
naise õde – käli
ema õde või isa õde – tädi
ema vend või isa vend – onu
mehe õde – nadu
poja naine – minia
onu, lelle, tädi või sõtse laps – nõbu
tütre mees – väimees
Kokku: TERE, SUGULASED!
12. KORRUTAMINE ARVUDEGA 8 JA 9
Lk 26–27

Kolm uut korrutist
RONU MARKO
Lk 26–27

Osade pealkirjastamine.
Arutlus: kuidas saavad ebaviisakaid sõnu kasutavatest lastest viisakad täiskasvanud?
 

 

 

ÕPPENÄDAL 4


 TEEMAD

  • Erinevad lapsed, erinevad elukohad, laste elu maal ja linnas, intervjuu
  • Korrutamise kordamine
  • Teksti funktsionaalne lugemine

 LISAMATERJALID

Eesti keele iseseisev töö nr 1 (september)

Matemaatika kontrolltöö nr 1 (september)

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EKAMAPALLIMAA
Lk 28–29

Luuletuses nimetatud paikade otsimine maailmakaardil, nende kirjutamine ja tähestikulisse järjekorda seadmine.
Arutlus: mille poolest sarnanevad erinevate maade lapsed? Mille poolest nad erinevad?
Milliste riikide lapsi tunned ise?
Kus oled reisinud ja mida näinud?
Lk 20
Ül 34
Töö aimekirjanduse või internetiga. Millised maad on siin peidus? Soome, Taani, Eesti, Itaalia, Venemaa
Ül 35
Töö tekstiga. Milliste maadega sobivad sõnad luuletuses kokku?
liivakastimaa – Araabia
spagetimaa – Itaalia
mikihiiremaa – USA
lumepallimaa – Gröönimaa
legomaa – Taani
kamapallimaa – Eesti
miljoni lapse maa – Hiina
13. OSKAN KORRUTUSTABELIT
Lk 28–29

Korrutamine korrutustabeli piires
LOODUSÕPETUS

4. Põhjus ja tagajärg
Lk 14–16

Aruteluteemad
1. Milliseid muutusi ehk nähtusi oskad nimetada? Mis neid põhjustab?
2. Mille poolest erinevad omavahel neli aastaaega?
3. Mis on mudel? Mis on katse? Kuidas katset planeerida ja läbi viia?
4. Kuidas võrrelda ja järeldust teha?
5. Kuidas eristada põhjust ja tagajärge?
6. Mida oled oma tegevusega põhjustanud? Millised olid tagajärjed?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Kõige parem on looduses esinevaid nähtusi selgitada näidete varal, mida lapsed on ise kogenud. Seetõttu sobivad selleks hästi neli aastaaega. Lisaks saab kinnistada, et Päike on valguse ja soojuse allikas.
• Et aru saada, miks meil neli aastaaega tekivad, viiakse läbi katse etteantud juhendi abil, kasutades mudeleid (Maa – gloobus ja hõõglamp – Päike). Lk 15 joonisele tehke ristikesed ka gloobusel poolustele! Kui tõmmata jooned ristikesteni, siis on näha päikesekiirte kaldenurka Maale jõudmisel. Mida väiksem see on, seda aeglasemalt aluspind soojeneb. Joonisel on gloobus Päikese suhtes selles asendis, kui Eestis on talv ja lõunapoolkeral suvi. Kas katse kinnitab teooriat?
• Mõõtmisel kogutakse andmeid, mille võrdlemisel saadakse tulemused. Tulemuste põhjal õpivad õpilased vastama uurimisküsimustele ja tegema järeldusi. Oluline on kõik need mõisted varakult selgeks teha, sest edaspidi kasutatakse neid sageli erinevates õppeainetes. Välja on jäetud sõna „analüüs“, kuigi sisuliselt seda tehakse (leitakse seoseid uurimisküsimuste ja saadud tulemuste vahel).

Loodusõpetuse tööleht nr 1: Loodus on mitmekesine. Liigitamine. Liikumine toob kaasa muutusi (TR lk 3–16)
TTERVITUSED KOPENHAAGENIST!
Lk 30–31

Arutlus: mis on intervjuus üllatavat?
Mida uut said teada?
Ülesanne
Venni diagrammi koostamine teemal „Eesti kool / Taani kool“ või „Eesti lapsed/ Taani lapsed“ (vennidiagramm.weebly.com)
Lk 21
Ül 36
Küsimuste esitamine
a. Kus elab Argos?
b. Mis rahvusest on tema ema?
c. Kus nende pere suviti puhkab?
d. Kui pikk on Argose suvepuhkus?
e. Mida teevad Argose klassi lapsed esimesel koolipäeval?
Ül 37
Laps võiks kirjutada täislauselised vastused – vastamisel lähtub õpilane endast ja oma koolist.
14. KORDAMINE (1)
Lk 30–31

Korrutamine
INIMESEÕPETUS

Teema: Liiklus – lk 13–17

Tunni käik / aruteluteemad

Tunni sissejuhatuseks või harjutuste 1 ja 2 järel võiks arutleda peamisi liiklusreegleid ja ohte, mis lastel võivad kooliteel ette tulla.
Lk 13: pildi arutelu. Harjutus 1: algul iseseisvalt, siis naabriga arutleda ning kirjutada erinevad mõtted harjutusse 2.
Liiklusreeglite tähtsusest ja ohtudest saab lugeda ja arutleda lk 14.
Harjutused 3 ja 4 lk 15: helkuri ning jalakäija teemadel reeglite sõnastamine.
Selles peatükis võiks tähelepanu pöörata just jalakäija ohutusele, sest suvega võib mõnikord ohutus meelest minna. Tähtis on välja tuua ka sagedased eksimused, mis tänaval võivad juhtuda teed ületades jne. Võib-olla hakkavad lapsed meenutama nähtud õnnetusi või ohtlikke olukordi, siis võib arutleda, miks nii juhtus ja milliseid vigu tehti. Õpetaja ülesanne on vestlust juhtida, et tänaval liiklemist mitte liialt dramatiseerida.
Helkuri kasutamist võiks kindlasti meelde tuletada ka pimedama aja saabudes. Jalgratturi lubade taotlemine on kooliti erinev, aga aasta alguses võiks sellest rääkida, et lapsed saaksid ka kodus sellest kõnelda ja vanemad aegsasti ka jalgratta varustusele mõelda.

Lisad

Lk 16: ristsõna liikluse teemal.
Ühistööna võiks valmistada jalakäija kõige tähtsamad käitumisreeglid ja kinnitada need klassi infostendile.

Kasulikud lingid
Lastelavastus „Vusserdused kooliteel“
„Lastetuba. Timmu teadusteater. Ohutult liikluses“
Liiklusmärkide kohta lisamaterjale
Laps liikluses

Lk 17 aitab õpitule tagasi vaadata, hinnata, kui huvitav või raske oli materjal, ja anda hinnang enesele kui õppijale.
Skaala 1–5 aitab väljendada õpitu olulisust või teema raskust matemaatiliselt.
Korrata aitavad lõpetamist vajavad laused, mis on väljavõtted käsitletud teemadest.
Oluline on, et see on lapse enda hinnang ega pruugi ühtida õpetaja või kaaslaste omaga. Kui laps hindab ennast liialt madalalt või liialt kõrgelt, tuleks sellele viidata tundlikult ja suunavalt („Kas oled kindel…?“).

KESIMENE PEATÜKK, KUS SAADAKSE ELU TÄHTIS ÕPPETUND
Lk 32–33

Lugemiseelne tegevus: pala sisu ennustamine pealkirja järgi.
Väitlus: kas raamatut „Halb tüdruk on jumala hea olla“ soovitada poistele või tüdrukutele?
Lk 22
Ül 38
Sõnavaraline töö – sõnaliigid. Milline sõna ei sobi korvi?
Kokku tuleb lause „Tark õpib teiste vigadest“.
Ül 39
Töö aimekirjanduse või internetiga. Milliseid sõnu kasutavad eri maade lapsed? Kirjuta sõnad tabelis õigesse lahtrisse. Kui vaja, uuri internetist või sõnaraamatutest.
EESTI – tere, nägemist, tänan
VENE – privet, dosvidania, spasibo
SOOME – terve, näkemiin, kiitos
INGLISE – hello, goodbye, thank you
PRANTSUSE – bonjour, au revoir, merci
SAKSA – hallo, aufwiedwersehen, danke
15. KORDAMINE (2)
Lk 32–33

Korrutamine
NVÕTMELUGU
Lk 34–37

Lugemiseelne tegevus: pealkirja laiendamine õpilaste enda kogemuste põhjal.

Lisaülesanded
Osade pealkirjastamine. Ühe osa valimine või loosimine jutustamiseks.
Koomiksi joonistamine.
Lk 23–24
Ül 40
Koeratõud – sõnapusa
Töö aimekirjanduse või internetiga
Töö tekstiga
16. TÕELISED MAAILMAVALLUTAJAD
Lk 34–35

Tekstid kolmest maailmakuulsast kaptenist ja nende ümbermaailmareisidest koos küsimustega
Allikad:
Inglisekeelne artikkel: Christopher Columbus,
Inglisekeelne artikkel: James Cook,
Inglisekeelne artikkel: The Earl of Pembroke,
Eestikeelne artikkel: Adam Johann von Krusenstern,
Inglisekeelne artikkel: First Russian circumnavigation.
RJUTULINNA RAAMATUKLUBI
Lk 38–39

Tutvumine Kaisa soovitatud raamatutega (autor, illustraator, sisu kokkuvõte jm).
Jutulinna raamatuklubile nime soovitamine.

Loovtöö: raamatuklubi esimese kokkusaamise ajakava koostamine.
Lk 25
Töö tekstiga
Töö aimekirjanduse või internetiga
Ül 44
Kristiina Kass, „Kasper ja viis tarka kassi“
Leelo Tungal, „Kristiina, see keskmine“
Andrus Kivirähk, „Oskar ja asjad“
Aino Pervik, „Hädaoru kuningas“
Ilmar Tomusk, „Kriminaalne koolipapa“
Eno Raud, „Naksitrallid“
Jaanus Vaiksoo, „Lumemöll“
 

 

 

ÕPPENÄDAL 5


TEEMAD

  • Teatmeteosed, televisioon, mälumäng, viktoriin
  • Suur ja väike algustäht
  • Jagamise seos korrutamisega
  • Jagamine arvudega 2, 3, 4 ja 5
  • Pool, veerand ja kolmveerand

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EUUDISHIMULIKUD OTSIJAD
Lk 40

Arutlus teemaploki pealkirja üle: mis pakub 3. klassi õpilastele huvi, kuidas ja kust leida väljundeid teadmiste hankimiseks ja uute kogemuste saamiseks, jms.
Lk 26
Ül 1
Töö aimekirjanduse või internetiga
Kuidas tunneb kärbes maitset? „Putukad“
Mitu liiki kakulisi elab Eestis? „Vaatle linde!“
Kas soopilvik on mürgine? „Tunne seeni“
Milline näeb välja sookail? „Eesti taimed“
Milline on Tartu linna lipp? „Eesti linnade entsüklopeedia“
Ül 2
Eesti kõige-kõige
Eesti kõige pikem jõgi on Võhandu.
Eesti kõige suurem järv on Peipsi.
Eesti kõige sügavam järv on Rõuge Suurjärv. Eesti kõige kõrgem juga on Vallaste.
Eesti kõige sügavam allikas on Sopa.
17. JAGAMINE
Lk 36–37

Jagamine kui võrdne jaotamine
Jagamine kui korrutamise pöördtehe
LOODUSÕPETUS

5. Seente varjatud elu
Lk 17–19

Aruteluteemad
1. Kes elavad metsas varjatud elu?
2. Milliseid erinevate omadustega seeni oled näinud?
3. Kas seened vajavad elamiseks valgust? Tuua näiteid erinevate seente elupaikadest.
4. Miks seene viljakehad ilmuvad ainult korra aastas? Mis ülesannet täidavad seenekehad? Võrdluseks saab tuua ka loomade ja taimede paljunemise sageduse.
5. Millest tuleb nimetus „orgaaniline aine“? Sõna „orgaaniline“ tuleneb sõnast „organism“ ehk „elusolend“.
6. Millistest ainetest koosneb meie igapäevane toit? Uurige toiduainete pakenditelt koostisosi ja looge seos igapäevaeluga.

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Võimalusel tuua klassi kaasa mõni pehkinud (st seente poolt lagundatud) puutükk, kärntõvega õun, puuviljamädanikuga õun, jahukastega taimeleht, mingi hallitusega asi vms, et õpilased näevad ja saavad aru seente sageli nähtamatust elust oma elupaikades.
• Seened elavad mullas, surnud puidus ja mujal aastaringi salapärast elu meie silmale nähtamatu seeneniidistikuna. Enamasti kasvatavad nad vaid korra aastas viljakehad, kus valmivad eosed paljunemiseks. See on tähtsaim sündmus, milleks valmistutakse terve aasta (vahel ka aastaid). Enamik seeni toituvad surnud orgaanilisest ainest, olles seega olulised aineringe teostajad lagundajatena. Süües ära surnud organismidest elusaine ehk orgaanilise aine, jäävad järele lihtsad eluta looduse ained (vesi, süsihappegaas ja mineraalained), mida saavad taimed fotosünteesil kasutada. See on seente üks tähtsamaid ülesandeid – teostada koos bakteritega lagundamise abil aineringlust.
• Mikroskoobiga vaatlemiseks koguda erinevaid seente viljakehasid ja lasta neil toas eelnevalt seista, et eosed eralduksid. Seenekübara võib panna nt mustale paberile, siis on eosed tumedal taustal ka silmaga hästi näha. Kuid eose kuju, pinnaomadusi ja värvust võiks vaadelda mikroskoobis (ül 24).
• Ainete nimetuste õppimiseks ja harjutamiseks võib kasutada erinevaid mänge. Alustada võib paaris- või rühmatööna ainete siltide jagamisega elus ja eluta ainerühmadesse, õpilased võivad iga aine puhul mõelda näiteid, kus seda ainet kõige rohkem esineb seoses nende eluga (kui uuritud on toiduainete pakendeid). Ringmänguna saab kokku leppida elus ja eluta aine tähistuse (kükitamine, käe tõstmine, sammu ette või taha astumine jne). Kui mängujuht neid aineid nimetab, teevad õpilased otsuse ja väljendavad seda kokkulepitud viisil.
• Hea oleks uurida erinevate toiduainete pakenditelt toidu koostist – seal on koostisained kirjas ja nii saavad „võõrad ja keerulised“ nimetused selgeks. Võib nimetada, et kõiki orgaanilisi aineid vajab keha ehitusmaterjaliks. See selgitab hüüdlauset, et toit peab olema mitmekesine, siis on meie keha terve. Lisaks on orgaanilistel ainetel veel tähtsaid ülesandeid: süsivesikutest saab keha peaaegu kogu elutegevuseks vajaliku energia; valgud on peamine ehitusmaterjal kui ka „töötegija“ kehas, sest nad viivad läbi rakkudes toimuvaid protsesse; rasvad on kaitsevahendiks ja varuaineks.
• Soovi korral saab erinevate seeneliikidega tutvuda interneti vahendusel (sh äpp).

TMÄLUMÄNGU SAADE
Lk 41–43

Kuula õpilaste mälumänge.
Loovtöö: viktoriini korraldamine klassis.
Lk 27
Ül 3
Funktsionaalne lugemine
Loe ja nuputa, kellest on jutt.
siil, karu, rebane
18. HARJUTAME JAGAMIST ARVUDEGA 2, 3, 4 JA 5
Lk 38–39

Jagamine korrutamise pöördtehtena
Jagamine arvuga 1 ja arvu endaga
INIMESEÕPETUS

Vt eelmise nädala materjali
KSUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT
Lk 44–45

Tutvumine suure ja väikese algustähe näidete ja reeglitega.
Lk 28–29
Ül 4
Suur ja väike algustäht
Rühmita sõnad
Eelnevalt selgitada, mis on nimi, mis nimetus.
NIMI: Pärnu, Jaama, Läänemeri, Turba, Võhandu, Iida, Eesti Draamateater.
NIMETUS: mägi, linn, raamatukogu, teater, ida, koer, laupäev.

Pärast harjutuse tegemist sõnastada reegel.
Ül 5
Tähestikuline järjekord
1. Haapsalu
2. Jõgeva
3. Paide
4. Pärnu
5. Rakvere
6. Tallinn
7. Tartu
8. Valga
9. Viljandi
10. Võru
Ül 6
Deformeeritud tekst. Suur või väike algustäht? Paranda vead
Lisaülesanne lk 91:
Pusle „Nimed ja nimetused“. Sobib koduseks tööks või lisaülesandeks kiirematele. Hea ka teema kinnistamiseks.
Töökäsk: lõika pusletükid lahti ning kleebi õigesti A4-paberile.
19. POOL JA VEERAND
Lk 40–41

Pool ja veerand
Jagamine arvudega 2 ja 4
NLOEME TEATMETEOSEID
Lk 46

Näpunäited teatmeteostega tutvumiseks ning nende kasutamiseks.
Lk 30–31
Ül 8
Funktsionaalne lugemine, nimed. Loe tekst tähelepanelikult läbi. Kirjuta tekstist välja nimed.
20. LINDUDE SÜGISRÄNNE
Lk 42–43

Jagamise kordamine
RMILLAL JA MIKS LEIUTATI RAAMATUD?
Lk 47

Sõnade tähenduse selgitamine.
Info selgitamine ajajoone abiga.
Paaristöö. Lõikude lugemine ning lühikokkuvõtte tegemine.
Lk 30–31
Töö tekstiga
Millistele küsimustele saab teksti põhjal vastata? Märgi ristikesega ja tõmba tekstis vastusele joon alla.
Sisukord
Uuri raamatu sisukorda ja vasta küsimustele.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 6


 TEEMAD

  • Sügisene loodus, raba, rabamatk, pruunkaru; info otsimine raamatutest ja internetist
  • Suur ja väike algustäht ajalehtede, ajakirjade nimedes ja raamatute pealkirjades
  • Korrutamise ja jagamise vaheline seos
  • Arvupered korrutamise ja jagamisega
  • Veel üks pere – aeg, kiirus ja teepikkus
  • Arv 0 jagamistehtes

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EOLE TASA …
Lk 48

Luuletuse meeleolu ning oma arvamuse kirjeldamine.
Pealkirja mõtlemine.
Lk 32
Ül 10
Töö tekstiga. Leia luuletusest sobivad sõnad.
Lahendus:
2/1/1 kui
1/1/4 sa
2/1/5 paned
2/1/3 silmad
2/1/4 kinni
2/4/1 siis
2/4/4 näed
2/4/3 vaimusilmas
1/2/1 kuidas
1/2/3 linnuparv
1/3/3 kõrgel
1/2/2lendab
Ül 11
Täishäälikuühend
Leia luuletusest täishäälikuühendiga sõnad. Kirjuta selles järjekorras, nagu nad luuletuses on.
Lahendus:
1. Kuidas
2. Ei
3. Paista
4. Neid
5. Kui
6. Käed
7. Kui
8. Ei
9. Neid
10. Vaimusilmas
11. Näed
12. Teistelegi
13. Kõikidele
14. Ainult
Kokku: Räägi teistelegi, mida vaimusilmas näed.
21. ARVUPERED KORRUTAMISE JA JAGAMISEGA
Lk 44–45

Arvupered korrutamise ja jagamisega
Jagamise harjutamine
LOODUSÕPETUS

6. Taimeriigis on eos ja seeme erinevad stardipaketid
Lk 20–21

Aruteluteemad
1. Millistest stardipakettidest oled sina kuulnud?
2. Mille poolest erinevad vanemad telefonid uuematest mudelitest? Saab tuua paralleeli loodusega.
3. Milleks vajavad taimed seemneid või eoseid?
4. Millise taime seemneid me sööme? Milliseid seemneid ostad kauplusest?
5. Kuidas eristada vilja ja seemet?
6. Millest seeme koosneb?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Sobilik oleks tundi alustada erinevate kaasa toodud seemnete vaatlemisega (ülesande koguda seemneid saab anda õpilastele varem; võimalusel võib ka käia koos väikesel loodusmatkal ja koguda erinevate taimede seemneid/vilju (lisaks õppida eristama vilja seemnest) ja eoseid (sammalde eoskuprad, koldade eospead, sõnajalgade eoslehed või lehe all olevad eoskuhjad).
• Võimalusel vaadelda väiksemaid seemneid ja eoseid mikroskoobiga, suuremate pinda uurida luubiga. Kindlasti võrrelda ja kirjeldada nähtut.
• Seemnete kogu koostamiseks on vaja karpe ja etikette. Sobivad nt kommikarbid, milles on omaette pesad seemnete eraldi paigutamiseks. Iga pesa juurde võib kirjutada numbri, et kaanele täita vastavad etiketi-andmed. Andmeid võib lisada ka mõnel muul viisil. Soovituslik on seemned karbis katta nt läbipaistva teibiga, et need pesast välja ei kukuks ja segamini ei läheks. Etiketiks sobivad algul märkmepaberid, mida hoida koos kogutud seemnetega. Etiketile kirjutada taimeliigi (perekonna) nimi, koha nimi (kust seeme on leitud/saadud), kogumise kuupäev koos aastaga, koguja nimi.
* Kogu koostamiseks toovad õpilased kokkulepitud aja jooksul erinevaid seemneid ja täidavad iga kohta etiketid (kas individuaalselt otsides või ühise matka käigus). Soovituslik on koguda seemneid esimese veerandi lõpuni, sest 8. tund on just seemnetaimedest.
* Seemneid võib koguda paberist ümbrikusse või kripp-kotti, kuid esimesel võimalusel jätta õhu kätte kuni täieliku kuivamiseni (et vältida hallitust). Kusjuures mõned näited võiks jätta ka niiskena kilekotti, et seente elutegevust uurida.
* Kui kogumine on lõppenud, siis lepitakse kokku liigitamise alused, mille järgi seemnekarbid komplekteeritakse. Selleks võib valida märksõnu siit: kultuurtaimed – looduslikud liigid, rohttaimed – puud, köögiviljad – puuviljad,
eestimaised – välismaa liigid, lilled, ravimtaimed, põllukultuurid, aiataimed jne.
* Õpilased võivad luua etikettidest eraldi n-ö kartoteegi, kus saavad hiljem õppida rühmitamist (eespool nimetatud märksõnad jne).
* Karpide ja etikettide kujundamisel saab rakendada loovust!
TTEEME KOOS!
Lk 49

Raba- või metsaretke korraldamine.
Uurimisülesanne: info otsimine rabas või
metsas kasvava loodusliku objekti kohta.
Juhend loovtöö koostamiseks
Lk 33
Ül 12
Liitsõna
Ühenda sõnad liitsõnadeks.
Turbasammal, rabamänd, sookail, rabamurakas
Silp
Tähestikuline järjekord
Koosta silpidest taimenimetused.
1. jõhvikas
2. kanarbik
3. küüvits
4. murakas
5. sinikas
22. AEG, KIIRUS ja TEEPIKKUS
Lk 46–47

Veel üks pere – aeg, kiirus ja teepikkus
INIMESEÕPETUS

Teema: Teave, teabeallikad ja nende kasutamine – lk 18–20

Tunni käik / aruteluteemad

Millised teabe edastamise viisid on erinevatel juhtudel parimad? Miks? Millist teabeallikat usaldada? Miks? Millist teavet sobib / tohib / ei tohi avaldada? Jne.
Lk 18 pilt: tekst ja küsimused suunavad last mõistma teabe edastamise erinevaid võimalusi. Oluline on rõhutada, et teave/info ei ole ainult sõnaline.
Lisaks saab siin arutleda, milliste meeltega tajuks Susanne Madise edastatud teavet. (Šokolaad – maitsemeel, lilled – lõhna- ja nägemismeel jne.)
Harjutus 1 lk 20 sobib selle arutluse järele. NB! Valikuid võib olla mitu! Kõiki ei pea ka ära kasutama.
Lk 19 teabeallikad, info leidmise kiirus ja usaldusväärsus. Võimalusel teha läbi mõni teabe otsimise harjutus, näiteks mõne sõna tähenduse otsimine. Internetis otsides juhtida tähelepanu sellele, et vasteid on väga palju. Võiks arutleda, mis viitab usaldusväärsele allikale. Loodusõpetusega saab siduda näiteks entsüklopeedia kasutamist.
Lk 19, reeglid internetis, sh sotsiaalvõrgustikes (lisas olev link). Siin võib arutlusse kaasata laste endi kogemusi seoses ebasobivate postitustega vms.

Lisad

Reeglid sotsiaalvõrgustikes suhtlemisel:
Targalt internetis
Kas oskad internetis targalt käituda?
Video „Noor, posita targalt!“
Video „Tunne oma netisõpru“
Veel materjale e-koolikotist
KSUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT
Lk 50–52

Suur ja väike algustäht: raamatute pealkirjad; ajalehtede ja ajakirjade nimed.
Lk 34–35
Suur ja väike algustäht.
Uurimistöö. Sinu pereliikmete, sõprade ja õpetaja lemmikraamatutest.
Fantaasia- ja tähelepanuülesanded
Raamatu kaane kujundamine
Rühmatöö. Diagrammi koostamine loetud raamatutest.
Ül 17
Mis sõna ei sobi ritta?
Sõnad: kass, Emajõgi, Põltsamaa, Võhandu, kask, vihtlemine.
Sel nädalal võib läbi viia kuulamisülesande nr 2 lk 89. Kuulamisülesanne „Rabamatk “
Kuula lugu rabast ja kirjuta tabelisse vähemalt viis kuuldud nime ja viis nimetust.
NIMED: Jutulinn, Saara, Põhja-Eesti, Tallinn, Kaisa, Madis, Susanna, Kakerdaja;
NIMETUSED: raba, suvi, sügis, kevad, talv, järv, huulhein, järvekaur, kanarbik, sookail jne.
23. MATKAL
Lk 48–49

Aja, kiiruse ja teepikkuse vaheliste seoste harjutamine
NOTSIME INFOT
Lk 53

Infootsing raamatukogus ja internetis: näpunäited.
Lk 36
Töö aimekirjanduse või internetiga
Paaristöö. Õppekäigu planeerimine. Ülesandeks on koostada oma klassile õuesõppe plaan. Mõtelda, kuhu minna ja mida vaadata. Õpitakse otsima infot raamatutest ja internetist.
24. ARV 0 JAGAMISTEHTES
Lk 50–51

Arv 0 kui jagatav ja kui jagaja
RKARUGA METSAS
Lk 54–55

Loodusfotovõistluse „Vereta Jaht“ tutvustamine.
Loodusfotode vaatlus internetist või klassi fotovõistluse korraldamine.
Lisaks: fotograafi elukutse. Hobi ja elukutse – loodusfotograaf Ingmar Muusikuse näitel.
Intervjuu veebis
Lk 37
Töö tekstiga
Ül 20
Õige või vale?
Eesti metsades elab praegu 70–80 karu. (V)
Karude leviala on laienenud. (Õ)
Fotograafi ja karu kohtumine leidis aset Järvamaa metsas. (Õ)
Karu istus fotograafist allatuult. (V)
Tegemist oli 200 kg kaaluva emasloomaga. (V)
Fotograaf tegi kindlaks, et karu oli päeval rohtu söönud. (Õ)
Ül 21
Deformeeritud tekst. Paranda vead. Õpilaste töö lihtsustamiseks on iga lause lõpus antud vigade arv.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 7


 TEEMAD

  • Reklaam ja reklaami edastamise kanalid
  • Silbitamine, poolitamine
  • Õigekirjareeglite sõnastamine, näitlikustamine
  • Eesti lastekirjandus
  • Kõigi nelja matemaatilise tehte liikmete nimetused
  • Sulud matemaatikas
  • Tehete järjekord

 LISAMATERJALID

Eesti keele iseseisev töö nr 2 (oktoober)

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EREKLAAMID
Lk 56–57

Arutlus: mida arvavad õpilased reklaamidest? Kas ja kuidas see teema neid mõjutab?
Loovtöö: enda valitud tootele reklaamiva plakati kujundamine.
Lk 38
Skeem/mõistekaart. Kus võib reklaami kohata? Skeemi täiendamine.
Fantaasia- ja tähelepanuülesanded. Reklaamplakati koostamine.
25. TEHTE LIIKMETE NIMETUSED
Lk 52–53

Kõigi nelja matemaatilise tehte liikmete nimetused
LOODUSÕPETUS

7. Eostaimed
Lk 22–24

Aruteluteemad
1. Milliseid taimi nimetatakse eostaimedeks? Kas tunned mõnda?
2. Mille poolest erinevad suvehaljad taimed igihaljastest taimedest?
3. Millised elutingimused on sammaldele väga olulised?
4. Miks sobivad metsad ja sood sammalde elupaikadeks hästi?
5. Miks pole võimalik jaaniööl sõnajalaõit leida?
6. Milleks kasutavad eostaimed eoseid? Kus valmivad eosed?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Kindlasti tuleks tunnis kasutada maismaa-eostaimede näidiseksponaate, et õpilased saaksid neid katsuda ja lähedalt vaadata. Mõni enamlevinud liik on kindlasti kättesaadav. NB! Koldadest ei ole looduskaitse all kattekold, selle saaks tuua uurimiseks klassiruumi. Veelgi parem oleks aga viia tund läbi kas metsas või soostunud alal.
• Näidiseksponaatidest võib tunni lõpuks valmistada rühmatööna plakatid või mõistekaardid, mille võiks kinnitada seinale. Juurde võiks lisada olulisema info, näiteks lehelt www.loodus.ee (info eostaimede kohta leiab taimede alt). Mõistekaardi abil saab harjutada tunnuste liigitamist ja kõige olulisema info lühidalt märksõnadega väljatoomist.
• Kaasatoodud eksponaate võib vaadelda mikroskoobis. Kui aega jääb, võib mikroskoobi all sammalde lehti eraldi uurida – panna üksikuna laialisirutatuna alusplaadile (teha preparaate). Nii nähakse ka silmale esialgu nähtamatuid tunnuseid, mille abil liike eristatakse.
TMIS ON TÄNA MOES?
Lk 58

Luuletuses nimetatud esemete reklaamimine, telefoniga salvestamine ja vaatamine.
Luuletuse lugemine lugeja poolt muudetud sõnastusega.
Lk 39
Töö tekstiga. Tekstist etteantud sõnade, lausete leidmine.
Omadussõnad. Omadussõnade kasutamine reklaamis.
26. SULUD MATEMAATIKAS
Lk 54–55

Sulgude tähendus avaldises
Sarnased avaldised sulgudega ja sulgudeta – erinevad vastused
Tehte liikmete nimetuste kordamine
INIMESEÕPETUS

Teema: Reklaami mõju. Turvaline käitumine meediakeskkonnas – lk 18–20

Tunni käik / aruteluteemad

Mis on reklaam? Milleks reklaami kasutatakse? Milliseid võtteid reklaamides kasutatakse, et mõjutada meid ostma või tarbima?
Mida tähendab „reklaami ohvriks minema“?
Reklaamide näidete ülesande (harjutus 1 lk 22) võib teha tunnis või anda koduseks ülesandeks (telerist nähtud reklaami kohta etteantud mudeli järgi märkmeid teha või ajalehe-ajakirja reklaamist klassis grupitöö).
1) Kas on kasutatud kuulsat inimest, tuntud laulu vms?
2) Kas on värviline? Kas on kasutatud valgusefekte vms nägemismeelele suunatut?
3) Kellele see mõeldud on: lapsed, naised, mehed, vanad inimesed vm? Millest saab aru, kellele on reklaam suunatud?
4) Hüüdlause (kuulmismeel ja meeldejääv rütm)?
5) Kas pakutakse midagi osta või tahetakse muuta inimeste käitumist (näiteks tervisekäitumist)?

Lisad

Soovitatavaid reklaamiklippe:
Mänguasjade reklaam
Olerexi lasteeine
Sööme ära!
Sinu tervis on su enda kätes
Tasuta puuvili
Jäätis
Mul on hääl
Kadunud laste abitelefon
Amatöör-sotsiaalreklaam: Miks ei tohi linde toita?
KSILBITAMINE
Lk 59

Silbitamise reeglitega tutvumine.
Sõnad, suuline silbitamine.
Lk 40–41
Silbitamine. Luuletusest ühe-, kahe- ja neljasilbiliste sõnade leidmine.
Fantaasia- ja tähelepanuülesanded.
Ül 27
Deformeeritud tekst. Millised sõnad on siin peidus? Sõnade silbitamine ja silpide arvu märkimine.
kriibuline kluus – triibuline pluus
salged sõlvikud – valged põlvikud
polangidega peelik – volangidega seelik
vraksidega vüksid – traksidega püksid
räpiline rleit – täpiline kleit
lootud lampsun – kootud kampsun
nutiga nüts – tutiga müts
harmastega hall – narmastega sall
Ül 28
Poolitamine. Segi aetud silbid
e-rii ei ku-ri meest – RIIE EI RIKU MEEST
da-lai meest, te-mit he-me si-müt – LAIDA MEEST, MITTE MEHE MÜTSI
Töö tekstiga. Luuletusest silpide arvu poolest sobivate ridade leidmine (variante võib olla mitu).
Loovülesanne. Valida üks müts ja mõelda välja, kes võiks seda kanda. Kirjutada vihikusse jutuke mütsi omanikust. Näiteks ühest tema päevast või sellest, mis temaga üleeile juhtus. Mütsikandja näo saab joonistada mütsi alla.
27. TEHETE JÄRJEKORD (2)
Lk 56–57

Kõik matemaatilised tehted ja sulud
NPOOLITAMINE
Lk 60

Poolitamise reeglitega tutvumine.
Liitsõnade leidmine tekstis. Liitsõnade poolitamine vihikus püstkriipsukesega. Kõigepealt võib poolitada sõna liitsõna piirilt, kasutades värvilist pliiatsit. Seejärel hariliku pliiatsiga märkida sõnaosade poolituskohad.
Lk 42
Poolitamine. Sõnade poolitamine; valesti poolitatud sõnade leidmine ning nendest väit-, küsi- ja hüüdlause koostamine.
28. MÄNGULINE KORDAMINE
Lk 58–59

Vaheajaeelne kordamine – korrutamine ja jagamine
ROSTUTRALL
Lk 61–63

Lugemispala lugemine

Lisaülesanded:
Lugemiseelsed tegevused: pala sisu ennustamine pealkirja järgi.
Loovtöö: viie-minuti-jutu kirjutamine etteantud sõnadega (reklaam, postkast, vanaema, käru, raha, ...).
Rollimäng „Sõbraga ostukeskuses“.
Lk 43
Ül 32
Töö tekstiga
5. Kerli ja Ville hakkavad mütse proovima.
2. Laupäeva hommikul asutakse teele.
4. Poodlejad kohtavad Kerlit ja tema ema.
6. Riiul hakkab kõikuma.
7. Vanaema ja Kerli ema on kadunud.
8. Vanaema ja Kerli ema peavad aru.
3. Vanaema märkab soodushindu.
1. Vanaema peab plaani ostukeskusesse minna.
Ül 33
Poolitamise reeglid. Õpilaste ülesandeks on õpikutekstist reeglitele näidete otsimine. Ühe reegli kohta ei leidu näidet. Selle peavad lapsed ise mõtlema.
Reegel, mille kohta näidet tekstis ei ole:
kolmest täishäälikust viimane kuulub järgmisse silpi.
 

 

ÕPPENÄDAL 8


 TEEMAD

  • Rahvakalendri tähtpäevad, november, isad, vanaisad, erinevad ametid
  • Sidesõnad, koma loetelus
  • Korrutamise ja jagamise kordamine
  • Teksti funktsionaalne lugemine
  • Ülesannete väljamõtlemine matemaatilistel teemadel
  • Braille’ kiri kui matemaatiline 6-punkti-süsteem
  • Loodusõpetuse II veerandi tundide soovituslikud õppevahendid

 LISAMATERJALID

Matemaatika kontrolltöö nr 2 (oktoober)

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKALOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ELuuletused: „Hingekorter“, „Mardimaraton“, „Kadriõnn“
Lk 66–67

Arutlus teemaploki pealkirja üle: keda võib nimetada igapäevaseks kangelaseks?
Novembri rahvakalendri tähtpäevad hingedepäev, mardipäev, kadripäev luules.
Eesti rahvakalendri tähtpäevade kohta vaata http://www.folklore.ee/Berta/
Töö sõnavaraga – piltlikud väljendid.
Paaristöö: luuletuse lugemine erineva intonatsiooniga (rõõmsalt, kurvalt).
Vestlus: kas luuletust saab kirjeldada värvidega?
Lk 46–47

KOHTUMISBINGO
Millistes kuudes neid rahvakalendri tähtpäevi tähistatakse? Uuri internetist või raamatutest.
jaanipäev – juuni
jüripäev – aprill
lauritsapäev – august
küünlapäev – veebruar
kolletamispäev – oktoober
seitsmevennapäev – juuli
maarjapäev – märts
hingedepäev – november
tõnisepäev – jaanuar
toomapäev – detsember
mihklipäev – september
urbanipäev – mai
Milliseid rahvakalendri tähtpäevi saad silpidest moodustada? Värvi iga päev eri värvi.
andresepäev – nigulapäev
hingedepäev – lauritsapäev
mardipäev – korjusepäev
madisepäev – luuvalupäev
29. VAATAME TAEVASSE
Lk 60–61

Tekst Linnuteest ja Kuust koos küsimustega
Mäng „Maalt Kuule“ jagamise harjutamiseks
Allikad:
Linnutee galaktika,
Kuu,
Forbes'i artikkel: 7 moodust, kuidas Maa muutuks, kui meie Kuu häviks.
LOODUSÕPETUS

8. Seemne-taimed
Lk 25–28

Aruteluteemad
1. Miks on taimel seemneid vaja?
2. Miks on taimele kasulik, et seemned on kaetud tugeva kestaga?
3. Mida ütleb nimetus paljasseemnetaim ja katteseemnetaim? Liitsõnades on peidus oluline info!
4. Mis on luuletuse tekstis valesti lk 27? Mis hoidiseid sinu kodus tehakse?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Oleks hea, kui ül 33 lahendamiseks asetseks igal õpilasepaaril või suuremal rühmal laual vaatlemiseks ja katsumiseks meie nelja okaspuu oksad.
• Lisaks kuuse, männi, elupuu jt okaspuude käbid, võimaluse korral kadaka „marjad“ seemnete uurimiseks. Kui raputada toas mõnda aega seisnud kuuse käbi, siis langevad seemned kattesoomuste vahelt ise välja – seemned on paljalt, st katmata käbisoomuste vahel. Kui õuna, kurki vms katteseemnetaime vilja raputada, siis seemned sealt välja ei kuku, sest on kaetud (kaitstud) viljaga.
• Selleks, et õpilased mõistaksid sõna „katteseemnetaim“, peavad nad ise kogema, et seeme on vilja sees ehk viljaga kaetud ja kaitstud. Selleks võiksid nad viljadest seemneid eraldada (ja neid soovi korral ka oma seemnekogusse lisada). Hea on seda teha näiteks päevalille seemnistega, vahtra ja saare viljadega.
• Kindlasti tuleks kasutada, katsuda, vaadelda ja võrrelda erinevaid vilju. Õpetaja saab erinevate viljade väljanägemist (viljade tüübid pole nii väikestele vajalikud) vaadata siit: www.ebu.ee/esitlus/VILJATYYBID.ppt
Lisaks kauplusest saadavatele viljadele leidub sügisel ka looduses palju vilju. Kui siiski vilja tüüpe uuritakse (neid eristatakse ju samuti kindlate tunnuste alusel), siis on ehk huvitav teada, et viljatüübilt on:
marjad: viinamarjad, kurk, banaan, tomat, kiivi;
õunviljad: õunad, pirnid, pihlakad;
luuviljad: ploomid, mango, avokaado, mandel, Kreeka pähkel, kookospähkel;
pähkel: sarapuupähkel, tammetõru;
pähklike: harilik saar (tiibvili), kask;
teris: erinevad teraviljad, nt nisu, rukis, oder, kaer; mais, tatar;
kupar (meil levinuim viljatüüp): hobukastan, moon, iirised;
kaun: oad, herned;
kõder: raps, põldsinep;
vahtra kaksiktiibvili (jaguvili).

Loodusõpetuse tööleht nr 2: Seened, eostaimed, seemnetaimed (TR lk 17–28).
TSidesõnad
Lk 68

Sidesõnad seovad omavahel lauseosi. Mõned neist vajavad koma, mõned mitte.
Temaatiliste lausete koostamine (elekter, mardipäev).
Lk 48

Kirjuta mardisandi korvi sidesõnad, mis vajavad koma. SEST, ET, AGA, KUID, VAID, SIIS, ENT, KUNI
Kadrisantide korvi kirjuta sidesõnad, mis koma ei vaja. JA, NING, EHK, EGA, VÕI, KUI, KA
Jooni alla sidesõnad. Pane puuduvad komad.
Kui mardipäeval on lumi maas, siis tuleb hea vilja-aasta ja palju õunu. Kui mardipäev on vihmane ning udune, siis tuleb pehme, aga suure lumega talv, ent suvi vilu ja vihmane. Ilusa ilmaga mardipäevast on oodata, et suvi tuleb ilus ning vilja- ja heinasaak hea. Mardipäeva külm toob külmad jõulud, kuid mardipäeva sula toob soojad jõulud.
Leia lause esimese poolega sobiv sidesõna. Ühenda lausepooled sisult sobivateks lauseteks.
Üks võimalustest:Tahtsin õhtul kinno minna, kuid mul oli palju õppida. Kuulasin tunnis tähelepanelikult, aga ikka ei saanud ülesandest aru. Ema ütles, et pisut puhata teeb head. Võtsingi raamatu ning lugesin seda pool tundi. Mulle meeldib lugeda, sest nii saab koolitööst puhata. Väike puhkus mõjus hästi ja pärast seda läks koolitöö lennates.
30. TSIRKUSES
Lk 62–63

Tekst Tallinnasse sõitmise kohta. Küsimused teksti kohta tuleb koostada õpilasel
Matemaatilisi nuputamisülesandeid tsirkuse teemadel
INIMESEÕPETUS

Vt eelmise nädala materjali
KKoma loetelu puhul
Lk 69
Lk 49

Jätka loetelu. Lõpeta lause.
Pirn, ploom, ......................... on PUUVILJAD
Pasteet, rulaad, ................... on LIHATOIDUD
Tramm, troll, ..................... on SÕIDUKID
Siga, lehm, ......................... on KODULOOMAD
Särg, luts, ........................... on KALAD
Seelik, vest, ........................ on RIIDED / RIIETUSESEMED
Jooni alla sidesõnad ning pane puuduvad komad värviliselt.
Hommikuti ärkan ma kell seitse, et õigeks ajaks kooli jõuda. Ma tõusen, teen mõned võimlemisharjutused ning kiirustan vannituppa. Seal pesen, käin kiirelt duši all, kuivatan end ning riietun. Ma panen selga puhta aluspesu, teksapüksid, pluusi ning sokid. Külma ilmaga panen ka kampsuni või pusa. Seejärel kiirustan ma kööki. Seal ootab mind mu armas isa. Ta on juba jõudnud teevett keeta, hommikupudru valmistada ja ka võileivad valmis teha. Võileivad on väga maitsvad – neil on kas vorsti, juustu või pasteeti, aga kindlasti kurk või tomat. Peale sööki kiirustan ma uuesti vannituppa, et hambaid pesta. Seejärel panen jope selga, botased jalga, haaran koti ning kallistan lahkudes isa ning väikevenda. Aega pole raisata, sest bussi väljumiseni on jäänud täpselt viis minutit.
31. MAASTIKUMÄNG
Lk 64–65

Maastikumängu ettevalmistamise õpetus
Õpilaste kaasamine mängu ettevalmistusse
Ülesannete koostamine
NIsa oodates
Lk 70

Novembrikuus on isadepäev.
Vestlus luuletuse põhjal: enda kujutamine luuletuse tegelasena.
Salmide pealkirjastamine.
Lk 50

Loe luuletust ja vasta küsimustele.
Kirjuta jutuke või joonista pilt sellest, mis sai siis edasi, kui isa koju jõudis.
32. PEAAEGU NAGU SALAKIRI
Lk 66–67

Braille’ kiri kui matemaatiline 6-punkti-süsteem
Põhimõtted, lugemine ja kirjutamine
RKuidas isa koosolekul käis.
Lk 71–73

Vestlus vanemate koosolekutest lapse silmade läbi.
Juhise järgi pala sisu analüüsimine.
Koostöö naabriga: kahekõne lugemine
Lk 51

Enne lugemist. Koosta nende sõnadega viie minuti jooksul lõbus jutuke.
Kirjuta küsimused, mis sobivad vastustega.
a. Mis päeval oli lastevanemate koosolek?
b. Miks ei läinud ema lastevanemate koosolekule? / Miks läks lastevanemate koosolekule isa?
c. Miks isa koosolekule hilines?
d. Millise ettepaneku tegi Kaisa isa? /Kuhu kutsus Kaisa isa õpilasi?
e. Miks muutusid lapsevanemad kurvaks?
f. Mida otsustasid Kaisa isa ja õpetajad?
 

 

 

ÕPPENÄDAL 9


 TEEMAD

  • Dokumentaalfilmid, filmivõtted, õpetajad
  • Rahvaluule: vanasõnad, mõistatused, liisusalmid, muinasjutud
  • Arvud arvteljel
  • Arvude võrdlemine
  • Arvu järgud
  • Järguühikud ja järkarvud
  • Arvude võrdlemine; võrratusmärgid < ja >
  • Peast liitmise tehnikad

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EFILMIVÕTTED JUTULINNAS
Lk 74–76

Arutlus: millest või kellest võiks meie koolis filmi teha?
Väitluse korraldamine: õpetaja mured\õpetaja rõõmud.
Paaristöö: küsimuste küsimine pala illustratsioonide kohta.
Lk 52

Loe luuletust. Tõmba värviline joon ümber sõnadele,
milles on täishäälikuühend AINSAT, SEAL
milles on ülipikk täishäälik KUULDA, VAATAN
mis on liitsõnad ÜKSISILMI, PESUMASINAT
mis algavad võõrtähega FILMI
milles on kaashäälikuühend ISTUN, PUNGIL, SILM, KÕRVAD, VÄLJAS, KÜLM, ÜHTKI, FILMI, AINSAT, ÜKSISILMI
mis on ühesilbilised SILM, ON, JA, KÜLM, MIS, SEAL
kus on kõrvuti kaks ühesugust sulghäälikut KIKKIS, RIKKIS
mis korduvad ISTUN, KODUS, ON
mis on kolmesilbilised TELEKAS, SOSINAT
Sul jäi alles neli sõna. Mis on neil ühist?
Kahesilbilised sõnad: AGA, POLE, NÄHA, IKKA.
33. MILLINE ARV ON KÕIGE SUUREM?
Lk 68–69

Arvud arvteljel
Arvule eelnev ja järgnev arv
Õpilaste pikkuste mõõtmine
LOODUSÕPETUS

9. Elusolendite ühised tunnused. Erinevused loomariigis.
Lk 29–31


Aruteluteemad
1. Ilma milleta ei saa ükski elusolend elada?
2. Miks peab toituma? Hingama?
3. Millest kasvab sinu keha suuremaks?
4. Kust saad igapäevaseks tegutsemiseks energiat?
5. Kust taimed endale toidu saavad (suuremaks kasvamiseks ja energia saamiseks)?
6. Võrrelge taime ja looma toitumist lk 30 asuva joonise abil.
7. Milleks kasutavad loomad liikumist?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Alustuseks oleks hea, kui õpilased toovad välja oma senised teadmised toitumise ja hingamise vajalikkuse kohta, et arutelu käigus jõuda uue, põhjendatud teadmiseni.
• Toidu energiasisaldust ja keha ehitusmaterjale saab uurida pakenditelt. Seal korduvad samad toitainete nimetused. Oluline on mõista, et ehitusmaterjalid on nii elus- kui ka eluta ained, aga energiat saab ainult elusainest.
• Rohelises taimes toimuv fotosüntees paneb aluse kogu elule Maal, sest tekib esmane elusaine ning lisaks vabaneb hapnik. Ainult roheline taim suudab eluta ainetest (vesi, süsihappegaas, mineraalained) luua päikesevalguse abil esmast elusainet. Kui loomad taimi söövad, siis nende kehas elusained muunduvad ja tekivad uute omadustega elusained.
• Hingamise puhul tuuakse esile seda, et saadakse hapnikku. Tegelikult on ka oluline, et samal ajal annab keha ära süsihappegaasi. Hingamine on gaaside vahetus (lämmastiku ja teiste gaaside hulk gaasivahetuse käigus ei muutu, sest keha neid gaase ei kasuta). Hingamise tähtsus on siiski selles, et kehasse jõudnud hapniku abil vabastatakse toidust energia, mida keha vajab. Näiteks tulekahju korral öeldakse, et inimene lämbus. Lämbumine tähendab, et hapnik ei jõua kehasse ja kehas tekib energiapuudus. Ilma energiata ei toimu kehas ühtegi protsessi.
TRAHVALUULE
Lk 77–78

Rahvaluule kui meie suur aardekirst: näited rahvaluule vormide kohta.
Klassi parima mõistatuste mõistataja selgitamine.
Paaristöö: liisusalmi loomine ja esitamine.
Lisalugemine: Liisusalmid. 70 rahvaluulelist hüpitus-, une- ja liisusalmi, Ajakirjade Kirjastus 2007.
Lk 53

Paaristöö. Lahendage ristsõna. Ristsõna vastus
34. ARVU JÄRGUD JA JÄRKARVUD
Lk 70–71

Ühelised, kümnelised, sajalised, tuhandelised ja tuhandelised kui järgud
Arvud 1, 10, 100, 1000 ja 10 000 kui järguühikud
Järkarv kui järguühikute summa
Arv kui järkarvude summa
INIMESEÕPETUS

Teema: Erinevate rahvaste tavad ja kombed. Sallivus – lk 24–26

Tunni käik / aruteluteemad

Milliseid sarnaseid või erinevaid tavasid ja kombeid seoses tähtpäevadega leidub? Kuidas suhtuda teise kultuuri tähtpäevadesse ja teistsugustesse kommetesse?
Rõhuasetus on sallivusel, teise kultuuri tavade austamisel, kuid samas siiski oma kultuuri ja kommete säilitamisel.
Lk 24 leiduv kalender on 2017. aasta kohta. Seda saab võrrelda järgmiste aastate kalendritega, rääkides liikuvatest pühadest või kindla kalendripäeva pühadest.
Küsimusi lk 25 võib õpetaja käsitleda valikuliselt. Harjutus 1 on rahvatraditsioonide tutvustamiseks või kinnistamiseks.
Lk 26 vanasõna „Ilma koppel on suur ja seal sees on igat karva vasikaid“ põhjal saab arutleda eesti keele üle: „ilm“ ja „ilma“. Mida vanasõna tähendab? Hakk ja kirju lind annavad vihje, et tegemist on erineva väljanägemisega.
Kuidas oleks eriti tore isadepäeva tähistada? Küsimus on sõnastatud nii, et juhul, kui lapsel pole isa või ei ole peres erilisi traditsioone, millest teistele rääkida, saab ta siiski kaasa mõelda ja unistada parimast isadepäevast. Ülesannet võib edasi arendada nii, et lapsed jagavad mõtteid grupis, leiavad, mida on ühist, või hoopis jätkata eesti keele tunnis kirjaliku ülesandega ja/või kunsti või käsitöö tunnis kaardi valmistamisega.

Lisad

Isadepäev
Rahvakalendri tähtpäevad, ristsõna
Hingedeaeg
Mardipäev, „Lastetuba. Mardimaski valmistamine“
Kadripäev, laulud
„Lastetuba. Kadripäev“
„Lastetuba. Kadripäeva kübarad“
KMUINASJUTUD
Lk 79

Muinasjutu tunnused.
Vestlus: millise muinasjutu tegelane sooviksid olla? Miks just tema?
Rühmatöö: muinasjutu väljamõtlemine ja esitamine aheljutustusena.
Lk 54–55

Kuulamisülesanne „Muinasjutud“ (ül 3 lk 90)
Milliste omadussõnadega kirjeldas Kerli Kelluke muinasjuttude tegelasi? Täienda mõistekaarti.
Mõtle ja kirjuta omadussõnu
Kirjuta nüüd need omadussõnad lünkadesse.
Loe teistele oma muinasjutt ette.
Millised muinasjutud olid sellesse teksti peidetud?
Kasutatud on neid muinasjutte: "Lumivalgeke", "Punamütsike", "Hunt ja seitse kitsetalle", "Kolm põrsakest", "Kakuke", "Kolm karu", "Saabastega kass".
Millistest muinasjuttudest on need pildid pärit?
"Hans ja Grete", "Pöial-Liisi", "Inetu pardipoeg", "Konn-kuningatütar", "Lumivalgeke", "Tuhkatriinu", "Kakuke".
35. ARVUDE VÕRDLEMINE
Lk 72–73

Arvu järkude võrdlemine
Märkide =, < ja > kasutamine arvude võrdlemisel
NKOLM KÜLMA
Lk 80–82

Lugemiseelne tegevus: muinasjutu sisu ennustamine pealkirja järgi.
Muinasjuttudele iseloomulike tunnuste nimetamine.
Muinasjutule jätku mõtlemine.
Lk 56–57

Täienda tabelit.
Kuidas mõistad neid ütlusi? Seleta oma sõnadega. Vajaduse korral otsi abi sõnastikest või internetist
Paranda tekstis vead.
Millise reegli vastu eelmises ülesandes eksiti? Märgi ristikesega. KAASHÄÄLIKUÜHENDI ÕIGEKIRI
Missugune sõna ei sobi teiste hulka? Põhjenda oma valikut. Kirjuta üks sobiv sõna juurde. VÕLUMÜTS, TRAKTOR, VÕLUMINE, PÄÄSUKE, UHKUS
36. PEASTARVUTAMINE 100 PIIRES. LIITMINE
Lk 74–75

Näiteid peast liitmise tehnikate kohta
Liitmine 20 piires – kordamine
R
 

 

 

ÕPPENÄDAL 10


 TEEMAD

  • Perekond, pereliikmed, erinevad ametid
  • Sõnaliigid, asesõnad, tegusõnad
  • Peast lahutamise tehnikad
  • Kordamine
  • Diagramm ja tabel andmeesitluses
  • Peastarvutamise kordamine

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ERÕÕMUS PEREKOND
Lk 83

Töö sõnavaraga: sama tähendusega sõnad.
Lõbusate lugude jutustamine enda pereliikmete kohta.
Lk 58

Paaristöö. Parandage lausetes vead. Otsustage, mitmenda salmi kohta iga lause käib. Joonista naeratus õigesse näkku.
Vanaisa arrvab, et naeruta hakkab jahe.(5) Isast ei saa alati aru, kass ta räägib tõsiselt või teeb nallja.(2) Väike vennd naerab kogu aeg. (4) Meie peere naerab väga palju. (1)Vanaema arrvab, et naer on nagu arsdirohi. (6) Mina naeran mõnikord ka siis, kui seta ei peaks teggema. (6) Emal on vägga ilusa kõlaga naer.(3) Kui vanaisa naerap, kaovad ta kortsud ära. (5) Ema silmad naeravad isegi sis, kui ta on kurri. (3) Isa naerab hästi kõva hääleka.(2) Mee alustame igad päeva kõlava „terega.(1)
37. PEASTARVUTAMINE 100 PIIRES. LAHUTAMINE
Lk 76–77

Näiteid peast lahutamise tehnikate kohta
LOODUSÕPETUS

10. Selgrootud loomad
Lk 32–35

Aruteluteemad
1. Mis loomi võiks olla looduses rohkem, selgroogseid või selgrootuid? Miks?
2. Milliseid selgrootuid oled looduses näinud? Aga milliseid selgroogseid?
3. Milleks on Sinu kehal selgroogu vaja?
4. Kuidas saab vahet teha ämblikul ja putukal?
5. Kas rästik ja nastik on ussid?
6. Kus putukad ja teised väikesed loomad talvel on?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Tuleks kasutada võimalikult palju erinevaid näidised selgrootutest ja selgroogsetest. Nt päris loomi, kuivatatud teokarpe, karbipoolmeid, vähi kesta, putukate kogust pärit näidiseid, usse märgpreparaadina, mida võib küsida oma kooli bioloogi käest; võib ka kasutada mänguasju, mis jäljendavad hästi päris loomi nende tunnustega.
• Lk 33 tulpdiagrammi abil saab harjutada info lugemist. Siia võib juurde joonistada või nimesid kirjutada. Tulpade all on toodud loomaliikide arv selleks, et aru saada putukate rohkusest võrreldes teiste selgrootutega. Suurem osa arvandmetest on pärit kogumikust „Eesti Loodus“, koostaja A. Raukas (1995). Täpsustusi on teinud Mati Martin (Tartu Ülikoolist) ja andmed limuste kohta on pärit A. Ehlvestilt. Kuna arvandmed ajas muutuvad, siis pole täpne arv oluline. Kui arvule siiski tähelepanu pöörata, tuleks jälgida, kes on autor ja mis aastast andmed pärit on. Olulisem on üldine suurusjärk.
• Loomade rühmitamise õppimiseks ja rühmakuuluvuse kinnistamiseks võib mängida mänge. Hea on kasutada päris loomade kujutisi või ka pilte ja nimesilte. Esmalt harjutavad õpilased nimesilte kujutistega või piltidega kokku panema, siis võib ka liikumisega mänge teha.
• Kõik tunnevad seitsetäpp lepatriinut, aga on olemas veel seene- ja õnnetriinu jpt triinud. Eestis on lepa- ja seenetriinulasi kokku üle 50 liigi. Eesti liikidest on kõige parem ülevaade raamatus „Mardikate määraja“, E. Merivee, H. Remm (1973, Tallinn: Kirjastus Valgus). Selles raamatus on ka pilditahvel Eesti seene- ja lepatriinulaste piltidega. Pildimaterjali leiab ka internetist (nt https://goo.gl/sfW4Hs), kuid siis tuleks leida pildil olevale liigile määrajast eestikeelne vaste.
• Ül 49 lk 35 on klassiga ühistöö tegemise soovitus, koostada Eesti lepatriinude mudelite kollektsioon. Seda võib teha mitmeti. 1. Joonistuste näitus. Iga õpilane valib välja ühe liigi ja teeb temast pildi, valminud töödest saab teha näituse. 2. Ise tehtud putukate kollektsioon. Iga õpilane valib välja liigid pildilt ja teeb selle mudeli: värvib liigile omased tunnused näiteks kõrvitsaseemnele. Kõrvitsaseemne(d) tuleb enne värvima hakkamist kinnitada teibile ja teip omakorda kinnitada lauale. Nii on mugav väikesele seemnele kanda esmalt alusvärv ja kui see kuivanud on, lisada vastavad täpid. Töö käigus õpivad lapsed tundma putukate liigirikkust ja saavad käeliselt end arendada. Kollektsiooni võib kokku panna karpi, mille põhjas on penoplast, kuhu on kinnitatud nööpnõelaga putukad – nagu tõelises putukakollektsioonis. Kindlasti tuleb lisada etikett, millel on kirjas liigi nimi, õpilase nimi, koha nimi, kuupäev ja aasta. Looduslik materjal omab teaduslikku väärtust vaid koos selle infoga. Tänapäeval kirjutatakse tihti paiga nime asemele GPS-koordinaadid.

TTEEME KOOS! MINU VANAEMA
Lk 84–85

Juhised intervjuu tegemiseks vanaemaga.
Lk 59

Mida keegi ütleb? Kirjuta jutumullidesse
38. MAGUS PEASTARVUTAMINE
Lk 78–79

Peast liitmine ja lahutamine 100 piires
INIMESEÕPETUS

Teema: Mäng ja töö. Õppimine – lk 27–31

Tunni käik / aruteluteemad

Lk 27 olev pilt aitab hästi arutelu algatada.
Kas mäng on alati ainult meelelahutuseks või võib mäng aidata õppimisele kaasa? Kui tunnis mängitakse, kas siis peab ka pingutama?
Lk 28 olevad tekst ja küsimused annavad vastuseid eelnevatele küsimustele ja aitavad arutlust edasi arendada.
Harjutus 1 lk 29 aitab lastel eristada igapäevaste tegevuste hulgast tööd. Vastavalt klassi eripärale võib õpetaja kas eelnevalt suuliselt tõusmise-kükitamise mängu läbi teha ja seejärel vaikselt harjutuse 1 sooritada või vastupidi.
Lk 29 arutlusküsimusi võib kasutada ka tunni sissejuhatuseks või lõpetuseks.
Lastel võib lasta kodus välja mõelda üks mäng ja selle täpsed reeglid ning mängud kehalise kasvatuse või muusika tundidega lõimides läbi mängida.
Harjutus 2 lk 30 võib lahendada nii eelnevalt pildi põhjal vesteldes ja seejärel kirjalikult kinnistades kui ka vastupidi – lapsed panevad kõigepealt mõtteid kirja ja siis vestlevad.
Harjutus 3 lk 31: sageli on õpetaja rühmatöö meelespead ja reegleid varem lastele juba tutvustanud. Kui nii, siis võib siin kiirelt kirjalikult korrata. Kuid kui klassis pole veel rühmas töötamise reeglitest põhjalikumalt räägitud, võib teha klassi seinale postri.

Lisad

Bingo kasutamine õppetunnis
Mängu kasutamine emakeeletundides (valik mänge, selgitustega)
Inimeseõpetuse tunnis õpitakse iseseisvalt mõtlema ja tegutsema
KSÕNALIIGID
Lk 86

Rühmatöö: mäng „Sõnavirn“.
Lk 60

Vali iga sõna jaoks sobiv küsimus. Tõmba sobivale küsimusele joon ümber.
Elekter – mis? Jalakäija – kes? Ruuduline – missugune? Joonistame – mida teeme? Helistan – mida teen? Terav – missugune? Laualamp – mis? Raamaturiiul – mis? Kitarrist – kes? Vaatab – mida teeb?
Kirjuta igasse tulpa viis sõna. – OMADUSSÕNA NIMISÕNA TEGUSÕNA
Moodustage kolmeliikmelised grupid.
Iga rühmaliige ütleb ühe sõnaliigi oma vihikust, nii et moodustub lause.
Ärge sõnade järjekorda muutke.
Näiteks: Ruuduline jänes joonistab.
39. EKSKURSIOONILE
Lk 80–81

Diagrammist andmete lugemine. Andmete kogumine ja esitamine tabelina
NASESÕNAD
Lk 87

Arutlus: millist asesõna kasutame kõige rohkem?
Lk 61

Ühenda paarid, nii et kirjutad tühja ruutu sobiva tähe
Vastus
Tõmba maha sõna, mis ei sobi lausesse
Kas/kass sa/saa tead, kus kas/kass on/onn? Sel/sell päeval ma/maa hilinesin, sest mu/muu kel/kell oli seisma jäänud. Sule/sulle raamat ja tule/tulle mu/muu juurde. Mul/mull on sule/sulle üks jutt. Me/mee vanaema teatas, et tema lambal sündis tal/tall. Kuid tal/tall pole veel nime. Mis/miss sa/saa arvad, mida me/mee talle nimeks võiksime panna?
Kirjuta need laused kauni käekirjaga ümber. Püüa jooni tõmbamata rida hoida
40. PRANGLIMINE
Lk 82–83

Peastarvutamiskeskkonna Pranglimine tutvustus
Võistlus iseendaga
Peastarvutamise kordamine. Kõik neli matemaatilist tehet
RTEGUSÕNAD
Lk 88–89

Paaristöö: tegusõna aegade üle otsustamine;
Dialoog eitavat kõnet kasutades.
Lk 62–63

Värvi asesõna ja sellega sobivad tegusõnad sama värvi.
Kirjuta sobivaid tegusõnu.
Tegusõnad OLEVIKus
Tegusõnad MINEVIKus
Millised ametid on siin peidus? Tõmba igale sõnale eri värvi joon ümber.
KUNSTNIK
KEEVITAJA
AUTOJUHT
TURVAMEES
STJUARDESS
SEKRETÄR
RÄTSEP
POLITSEINIK
KASSAPIDAJA
ARST
TRAKTORIST
Võrdle kadri- ja mardipäeva kombeid nii, et paigutad sõnad sobiva pealkirja alla.
Vastus
Tõmba tegusõnadele joon alla
 

 

 

ÕPPENÄDAL 11


 TEEMAD

  • Kodused tegevused, ohutus kodus, tuleohutus, veeohutus, elektroonika
  • Kirjalik liitmine üleminekuta ja üleminekuga
  • Kirjalik lahutamine laenamiseta ja laenamisega

 LISAMATERJALID

Eesti keele iseseisev töö nr 3 (november)

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ENOVEMBRIÕHTU KAISA KODUS
Lk 90

Jutustamine õpiku pildi järgi.

KAISA AITAB VANAVANAEMA
Lk 91

Koostöö: tegusõnade nimetamine ja kirjutamine tahvlile.
Jutu kirjutamine pildiseeria ja tahvlisõnade abil.
Lk 64–65

Loe. Vasta teksti põhjal küsimustele.
Pane lünkadesse täishäälikud.
SUItsUAndUr TulEkUstUtI TulEkUstUtUstEkk
Mis on tekstis valesti? Paranda.
Pimedatel novembriõhtutel meeldime meie perele küünlavalgel istuda ning juttu ajada. Tavaliselt alustan rääkimist isa. Ta vestate meile sellest, kuidas ta poisipõlves naabripoisiga luurekat mängis. Seejärel räägid ema oma lemmiknukust, mille vanaema talle ise meisterdas. Need lood on huvitavad kuulata. Aga kui vanaema pajatama hakkavad, tunduvad tema jutt nagu muinasjutt. Tal pidi lapsena ikka väga igav olema – ei arvutit, ei nutitelefoni. Isegi televiisorit polnud.
Pööra sõnu.
Millised sõnad puuduvad tabelist?
41. KIRJALIK LIITMINE ÜLEMINEKUTA
Lk 84–85

Liidetavate üksteise alla kirjutamine
Kirjalik liitmine ühikute kaupa
LOODUSÕPETUS

11. Selgroogsed loomad
Lk 36–39

Aruteluteemad
1. Mis ühine tunnus on kaladel, konnadel, madudel, lindudel ja imetajatel?
2. Millised neist loomadest saavad ainult vees paljuneda?
3. Kuidas need loomad paljunevad ja liiguvad?
4. Millised kehakatted neil on? Milleks neid katteid vaja on?
5. Mis on nende loomade hingamiselund? Miks nad hingama peavad?
6. Kuidas need loomad talvel elavad?
7. Miks loomad eelistavad elada varjatult?
8. Kes peab sagedamini sööma, et hoida oma keha soojust muutumatuna, kas suurt või väikest kasvu imetaja (hiir või karu)?
9. Kas soe karvakasukas annab kehale soojust või hoiab keha soojust?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Kui on võimalik kasutada kala, kahepaikse (konna), roomaja (mao), linnu ja imetaja mudelit või pilti, saab arutleda nende loomade sarnasuste ja erinevuste üle nii, et õpilasel tekib ettekujutus loomadest, kellest parasjagu räägitakse.
• Võib arutleda, miks ei saa näha paljusid loomi nende elupaigas, nt metsas, järve ääres vm. Miks nad põgenevad inimest kuuldes-nähes ja tema lõhna tundes? Kordamisteema: kõikide elusolendite tähtsaim ülesanne on paljunemine. Selleks tuleb toituda ja hingata – see annab eluks vajaliku energia. Toit tuleb loomadel endal kinni püüda, elusolendid on looduses üksteisele toiduks. Iga loom peab olema tähelepanelik ja end võimalusel varjama, sest igaüks on kellegi toit, va tipptarbijad.
• Lk 36 ringdiagrammil on väga palju infot, mida saab lugeda värvilegendi abil. Lisaks paljunemise tähtsusele saab arutleda ka hingamise, kehakatete ja liikumise vajalikkuse üle. Kõik see võimaldab elusolendil elus püsida. Elusolendid hingavad selleks, et vahetada kehas gaase, kuigi enamasti rõhutatakse hingamisest rääkides eelkõige seda, et hingates saab elusolend hapnikku, et vabastada toidust energia. Saadud toiduenergiat kasutatakse nii liikumiseks, keha soojuseks kui ka siseelundite tööks. Kõige suurem osa toiduenergiast kulubki keha soojuseks. Kui loomal on sooja hoidvad kehakatted (suled, karvad), siis suudab ta oma keha soojust hoida ühtlasena ja püsivalt kõrgena (on püsisoojased) ning see võimaldab tal olla aktiivne aastaringselt, ka külmal ajal. Kuid maismaa loomadest roomajad ja kahepaiksed peavad talve üle elama talveunes (magades), kuna keha soojuse saamiseks pole neil külmal ajal toitu (nt putukaid) ja kehasoojuse hoidmiseks pole sooje kehakatteid (kõigusoojased, kelle kehatemperatuur on õhutemperatuuriga umbes samal tasemel). Kalad on talvel enamasti vähem aktiivsed, kuid nende elukeskkond on aastaringselt plusskraadides! Õpetajale lisalugemist sel teemal: http://www.kalale.ee/ajakiri/kalade-elu/A6
Liikumine on loomadele tähtis, sest võimaldab toitu otsida või saaki püüda, vaenlase eest põgeneda ja leida liigikaaslasi paljunemiseks. Kõik need neli tahku on eluliselt olulised ja omavahel seotud!
• Vesi on kõigile eluks hädavajalik aine (ainevahetuse jaoks – et organism elus püsiks). Kuid kalad ja kahepaiksed vajavad vett ka paljunemiseks – nad koevad vette, st lasevad oma marjaterad ja seemnerakud vette, kus need ka ühinevad ehk viljastuvad.
• Ül 50 lk 37 täitmiseks saab kasutada lk 36 ringdiagrammi. Hea, kui laps õpib lühivastuseid andma – olulist konkreetselt väljendama, see oskus on tabelite täitmise juures vajalik. Soovi korral võib anda siin õpilastele individuaalse või rühmatöö – ühe loomarühma (või selle vabalt valitud esindaja) kohta koostada ettekanne, mõistekaart, referaat vms. Töö tegemiseks võib anda pikema ajavahemiku.
• Katse (ül 52) läbiviimiseks on imetajate mudeliks klaaspurgid koos sooja veega (imetaja kehasoojus). Katse on selleks, et aru saada, kui sageli peavad sööma erineva suurusega imetajad, et oma kehasoojust säilitada (hoida keha soojust eluks vajalikul tasemel).
On väga oluline, et imetaja kehasoojus püsiks. Õpilastele võib näiteks tuua inimese ja tema kehasoojuse. Me oleme terved, kui kehatemperatuur on keskmiselt 36,6 °C. Palavikus olles (alates 37 °C ) tunneme end haigena. Vahe on ainult 0,4°! Inimese elu on võimalik ainult temperatuuril +35 °C kuni +42 °C ehk inimese kehatemperatuur saab kõikuda ainult u 7 kraadi piires (aga 35 ja 42 on juba äärmuslikud). Aga näiteks karihiirlased peavad sööma päevas oma kehakaalust 2–3 korda rohkem toitu, sest neil on väga kiire ainevahetus. Väike karihiir (2,5–7,5 g) on üks maailma kiireima ainevahetusega imetaja, kes ei suuda elada söömata üle kahe tunni. Väikesed kehamõõtmed põhjustavad suure soojus(energia) kao keha pinna ja ruumala suure suhte tõttu. Kiiret ainevahetust näitab nende kiire pulss, mis mõnel karihiirlaste liigil võib ulatuda 1400 löögini minutis (J. Remm, O. Kalda, H. Valdmann, E. Moks, 2015. „Eesti Imetajad“. TÜ ökoloogia- ja maateaduste instituut). Täiskasvanud inimese normaalne pulss on 60–80 lööki minutis. Lastel on see kiirem, treenitud sportlasel aga aeglasem.
• Katses tuleb täita purgid sooja veega, kasutada tuleks võimalikult erineva mahuga purke (3 l ja ka väiksemat kui 0,3 l). Sallid mässida ümber purkide, et imiteerida imetajate karvkatet, mis hoiab looma keha soojust (vähendab soojuse äraandmist). Kui saab kasutada mingi looma pargitud nahka, muutub katse veelgi tõepärasemaks! Inimesed kannavad samal põhjusel riideid: külma ilmaga pannakse paksemad riided selga, sest temperatuuride suurem erinevus kiirendab soojuse äraandmist naha kaudu.
Juhul, kui õhutemperatuur on väljas veel suhteliselt soe, võib katse käigus purkidel lasta jahtuda ka üle 30 min. Mida suurem on temperatuuride vahe, seda kiiremini jahtumine toimub. Aga alguses võib võtta ka kuumema vee, et jahtumise protsessi paremini esitleda.
TLOEME UUDIST
Lk 92

Vestlus ohutust käitumisest veekogu ääres.
Lk 66

Märgi ristikesega need küsimused, millele leiad artiklist vastuse.
+ Kus elab Dima?
- Mis kuupäeval õnnetus juhtus?
+ Millisel nädalapäeval õnnetus juhtus?
- Mis oli Dima sõbra nimi?
- Kas Dima nägi hetke, mil sõber vette kukkus?
+ Kes aitas Dimal sõpra päästa?
+ Kas Dima sõber sõitis meelega jääle?
+ Kuidas suhtus Dima ema juhtunusse?
Koosta plakat teemal „Jääohutus“.
42. KIRJALIK LIITMINE ÜLEMINEKUGA
Lk 86–87

Kirjalik liitmine üleminekuga
Ülemineva ühiku kirjutamine
INIMESEÕPETUS

Teema: Mäng ja töö. Õppimine. Kohusetunne ja vastutus – lk 32–35

Tunni käik / aruteluteemad

Kuidas võiksid lapse huvialad olla seotud tulevase elukutse ja tööga?
Kuidas võib meelelahutus, mida pakuvad arvutid ja nutiseadmed, segada õppimist ja tööd? Kuidas sellega toime tulla?
Töö ja elukutse ning selleks vajalikud oskused.
Lk 32 olevad tekst ja pilt sobivad hästi sissejuhatuseks. Harjutus 1 (Madise intervjuu isaga) on tekstist tulenev tähelepanu ja funktsionaalse lugemisoskuse arendamise harjutus, mis sobib lõimimiseks eesti keelega.
Harjutuses 2 lk 34 võib elukutseid piltide juurde kirjutada ning elukutsete nimetusi võiks olla võimalikult palju ja erinevaid. Näiteks ehitaja, ehituse töödejuhataja, arhitekt, järelevalveametnik jms.
Harjutuses 3 leidub valik oskusi, mida õpetaja või õpilased ise võivad täiendada ja harjutuses 2 olevate või ise välja pakutud elukutsetega seostada.
Lk 35: tulevase elukutse pildi võib joonistada ka kunstiõpetuse tunnis eraldi paberile, kasutada kollaaže väljalõigetest või ruumilist seadet elukutset kirjeldavate esemetega.

Lisad

Ametite äraarvamise mäng
Heale lapsevanemale. Koolilapse kolm tarkust edukaks õppetööks
KHULL TEADLANE VASTAB LASTE KÜSIMUSTELE
Lk 93

Küsimuste koostamine pala kohta.
Loe lisaks hullteadlane.ut.ee
Lk 67

Täida lugemispalade põhjal tabel.
Õpilase ülesandeks on lugemispaladest „Miks vesi tule kustutab?“, „Kuidas lambipirn põleb?“ sobivad (1-, 2- , 3- ja 4-silbiline sõna; liitsõna; sõna, kus on täishäälikuühend; sõna, kus on kaashäälikuühend; sõna, kus on täishäälikuühend ja kaashäälikuühend) sõnad leida ning tabelisse kirjutada.
Leia lausetest sobivaid sõnu (nimi-, tegu-, omadus- ja sidesõna).
43. KIRJALIK LAHUTAMINE
Lk 88–89

Kirjalik lahutamine laenamiseta
Kirjalik lahutamine ühe laenamisega
NVOLLI OTSIB ELEKTRONE
Lk 94–97

Tegelase iseloomustamine.
Paaristöö: elektrilised kodumasinad, mida mina kasutan.
Loovjutu kirjutamine teemal „Meil polnud eile õhtul elektrit“.
Lk 68

Lõpeta laused lugemispala põhjal.
Lõpeta laused nii, et tekiks uus jutuke.
44. KIRJALIK LAHUTAMINE MITME LAENAMISEGA
Lk 90–91

Kirjalik lahutamine mitme laenamisega,
Eesti pikemate jõgede võrdlus
RJUTULINNA RAAMATUKLUBI
Lk 98–99

Arutlus: kuidas luua enda klassi raamatuklubi?
Meelepärase raamatu leidmine Madise soovituste järgi.
Soovitatud raamatute lehitsemine klassis või raamatukogus.
Lk 69

Kuulamisülesanne „Ahjualune“ (ül 4 lk 90).
Kuula muinasjuttu. Ühenda tegevus tegijaga.
HÄRRA – käskis uue paja tulele panna; karjus koka peale; pani kupja leent keetma
KOKK – õhutas tuld, teenis truusti
KUBJAS – lahkus tänamata ja sõna lausumata, kutsus mehikest külaliseks, ootas, aga mehike ei tule
MEHIKE – võttis laualt karbikese, lubas aidata, kui häda käes, kinkis kokale karbikese
RAUDMEES – tormas karbist välja
Ristsõna. Kas tunned nende raamatute autoreid? Uuri õpikut! Ristsõna vastus.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 12


 TEEMAD

  • Telesaate salvestamine, retseptid, jõulukaardid, head soovid
  • Kellega? Millega? Kelleta? Milleta?
  • Kirjalik lahutamine laenamisega üle nulli
  • Kirjaliku liitmise ja lahutamise kordamine
  • Funktsionaalne lugemine

 LISAMATERJALID

Eesti keele teadmiste kontrollimise tööleht 1. trimestri lõpuks!

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EVIIMANE LAHING
Lk 100–101

Lugemiseelne tegevus: pala sisu ennustamine illustratsioonide järgi.
Üleskutse jõululuuletuse otsimiseks ning klassi jõululuuletuste konkursiks valmistumiseks.
Lk 70–71

Sea sõnad lausetes õigesse järjekorda.
Lauset alusta suure tähega. Tõmba joon alla lausele, mis algab asesõnaga.
Mõtle naabriga, kuidas võiks lugu edasi minna.
Tuleta meelde häälikupikkuse reeglid. Lisa näitesõnu.
Jaota sõnad täishääliku pikkuse järgi tabelisse.
LÜHIKE – Madis, küsimus, vastus, pabinas
PIKK – muusika, juubeldasime, viimane, luuletust
ÜLIPIKK – meelde, kaasa, muutuma, see
Jaota sõnad suluta kaashääliku pikkuse järgi tabelisse.
LÜHIKE – kohe, tavaliselt, pärast
PIKK – õnnelikud, selle, Tallinnas
ÜLIPIKK – sisse, Villem, Villemil
Kirjuta lünka sobiv suluta kaashäälik.
Arvake ära, kes võistluse võitis! Loomulikult meie õpetaja. Olime väga õnnelikud, et meil nii tore ja tark õpetaja on. Ta oskab nii hästi luuletusi lugeda!
Uuri, mida sinu õpetaja hästi oskab.
45. KIRJALIK LAHUTAMINE LAENAMISEGA ÜLE NULLI
Lk 92–93

Laenamine üle nulli
LOODUSÕPETUS

12. Elu ja energia
Lk 40–41

Aruteluteemad
1. Milleks vajad Sina energiat? Kust (millest) Sa oma energia saad?
2. Kes veel peale inimeste energiat vajavad? Kust (millest) nad seda saavad?
3. Kuidas selgitada, et kogu elu Maal toimub ainult tänu päikeseenergiale?
4. Kuidas saada aru, milles (kus) on energiat?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Kuna energiat pole otseselt näha, tuleb õpilastele tuua hulgaliselt näiteid nende enda elust ja erinevate energialiikide seostest.
Kordamiseks: et elus ja terve olla, on vaja normaalset kehatemperatuuri. Selle saame toidust (taimne ja loomne), mis algselt tekkis tänu päikeseenergiale (taimed fotosünteesisid ja loomad sõid taimi). Kehasoojuse hoidmiseks kannavad inimesed rõivaid. Need tehakse enamasti taimsetest või loomsetest kiududest (jälle päikeseenergia). Inimese kehas olev energia (toiduenergia) muutub näiteks liikumisenergiaks (kõndimine, jooksmine), helienergiaks (rääkimine, laulmine). Ükskõik mida tehes (palli mängides, rattaga sõites jne) kasutab inimene oma kehas olevat energiat ja kutsub sellega esile uusi muutusi ja need omakorda uusi. Näiteks palli mängides muutub osa kehaenergiast palli liikumisenergiaks, mis omakorda paneb liikuma õhu osakesed, mis kiiremal liikumisel annavad rohkem soojust ümbritsevale jne. Paljud kehad omavad energiat siis, kui nad on ülespoole tõstetud (sest siis, kui nad n-ö allapoole kukuvad, muutub ülestõstmisel tekkinud n-ö asendienergia (potentsiaalne energia) liikumisenergiaks).
• Energia olemasolu teadvustamiseks ja nn ülesleidmiseks on vaja selgeks õppida lihtsad reeglid. Elektrienergiat on kõiges, mis töötab elektriga. Liikumisenergiat on kõiges, mis liigub (jookseb, kõnnib, kukub, lendab, kõigub jne). Helienergiat on kõiges, mis teeb mingit heli (häält). Toiduenergiat on kõiges, mis on söödav (ja mitte ainult inimesele söödav!). Soojusenergiat omavad kõik kehad, kuid soojana tunneme neid asju, mis on meie kehasoojusest soojemad. „Soe“ ja „külm“ on suhtelised mõisted, oleneb millega võrrelda. Külm – s.o väga vähe soojust! Soojus on energia hulk, mille üks keha annab teisele (endast jahedamale).
• Rühmatöös ül 56 lk 41 tuleks soovitada õpilastel kirjutada lühidalt ja konkreetselt. Kasutada saab ül 55 näidetena toodud energialiike (arutades eelnevalt kõik läbi).
Et paremini selgeks saada erinevate energialiikide tähendust, võib harjutada mõiste selgituse skeemi.

Loodusõpetuse tööleht nr 3: Elusolendite tunnused. Selgrootud ja selgroogsed loomad
TKELLEGA? MILLEGA?
KELLETA? MILLETA?

Lk 102–103

Töö sõnavaraga.
Paaristöö: dialoogi koostamine loetu näitel.
LK 72–73

Ristsõna vastus
46. IGAPÄEVANE MATEMAATIKA
Lk 94–95

Tolmuimejate võrdlus – hind ja tehnilised andmed
Ostuvaliku põhjendamine
INIMESEÕPETUS

Teema: Tavad, kombed, tähtpäevad – lk 36–37

Tunni käik / aruteluteemad

Milliseid uskumusi leidub seoses jõulude ja uue aastaga? Kuidas suhtuda erinevatesse uskumustesse, nagu näiteks päkapikkudesse ja nende heategevusliku maiustusetoomise loosse?
Rõhuasetus on sallivusel, st ei tohi naeruvääristada lapselikke uskumusi, vaid tuleks suhtuda neisse kui millessegi, mis edendab mängulisust ja headust, heatahtlikkust ja heategevust.
Tekst ja arutlusküsimused sobivad jõulukuu algusesse hommikuringi või eesti keele tunni juurde.

Inimeseõpetuse tööleht nr 1
KKELLEGA? MILLEGA?
KELLETA? MILLETA?

Lk 102–103

Rühmatöö: mäng „Täidan, täidan sussi!“.
Lk 72–73

Kirjuta sõna taha õige küsimus.
KELLETA? koerata
KELLEGA? postiljoniga, sõbraga
MILLETA? ajaleheta, kirjamargita, piparkoogita, aadressita, ümbrikuta
MILLEGA? rõõmuga, postkaardiga
Kirjuta jutt, kus kasutad kõiki neid sõnu.
47. KORDAMINE
Lk 96–97

Kirjalik liitmine ja lahutamine
NTEEME KOOS! KIRJU KOER
Lk 104

Maiuse valmistamine.
Koostöö: „Meie perede lemmiktoidud“ – retseptiraamatu koostamine.
Lk 74

Lühendid.
Loe retsepti. Märgi ristikesega, millised laused on õiged (Õ) ja millised valed (V).
Küpsised purustatakse kaussi. (Õ) Segu hulka tuleb riivida porgandit. (V) Kui segu on liiga kuiv, lisa keefiri. (V) Saadud mass tuleb panna koogivormi või keerata vorstiks. (Õ) Kook peab vähemalt kümme minutit külmkapis olema. (V)
Kaisal ja Madisel läksid toiduained sassi. Tõmba joonega iga asi sobiva toidu juurde.
VÕILEIB – 3 viilu täisteraleiba, 100 g avokaadot, salatilehti, 20 g päikesekuivatatud tomateid, 4 kirsstomatit
SMUUTI – 200 g maasikaid, 2 banaani, värskelt pressitud sidruni mahl, 2,5 dl keefiri
48. ROHELINE ENERGIA EHK TAASTUVENERGIA
Lk 98–99

Tekst taastuvenergiast koos küsimustega
Allikad:
Taastuvenergia aastaraamat,
Tuuleenergia statistika,
Olulisemad taastuvenergia trendid.
RRUUMILISED JÕULUKAARDID
Lk 105

Jõulukaardi valmistamine.
Postiaadresside kirjutamine sedelitele. Sedelite loosimine ja aadressi kirjutamine ümbrikule.
Kaartide postitamine.
Kaardi saatmise õpetus.
Lk 75

Otsusta, kellele tahaksid saata kaardi. Kirjuta kaardi tekst.
Jõulukuul saadetakse postkaarte. Kirjuta kaartidele häid soove.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 13


 TEEMAD

  • Talvine loodus, päkapikud
  • Kellesse? Millesse? Kuhu?
  • Sirge ja lõik
  • Lahtine ja kinnine murdjoon
  • Sirgete lõikumine, ristumine ja paralleelsus
  • Sirkli kasutamine
  • Hulknurgad
  • Küljed, tipud ja nurgad
  • Pealtvaade ja külgvaade

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ELUULETUSED
Lk 106–107

Luuletuse meeleolu ning oma arvamuse kirjeldamine.
Rühmatöö: loosiga saadud luuletuse ilmekas esitamine.
Lk 76

Mõtle sõnadele riime. Tõmba tegusõnadele ümber pruun ja omadussõnadele roheline joon.
Kirjuta Jaanus Vaiksoo luuletuse põhjal lühike jutuke. Abiks on küsimused. Joonista luuletuse põhjal pildike.
2. TÖÖRAAMAT – TALV

49. SIRGE, LÕIK JA MURDJOON
Lk 4–5

Mõisted sirge, lõik, lahtine ja kinnine murdjoon
Sirgete lõikumine, ristumine ja paralleelsus
LOODUSÕPETUS

13. Elektrienergia
Lk 42–44

Aruteluteemad
1. Mis elektrilisi seadmeid Sa iga päev kasutad? Millised neist töötavad patareiga?
2. Kust tuleb elektrivool? Millest tuleb sõna „elektrivool“ (elekter ja voolama)?
3. Mida tead elektrist?
4. Millistest materjalidest on enamasti elektrilised masinad (seest ja väljast)?
5. Milline on elektrijuhtme ehitus? Miks selline?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Liitsõnade puhul on väga oluline selgitada sõnade tähendusi eraldi. „Elektrivool“ – sõna „elekter“ tähendab kindlasti elektrilaenguga osakeste olemasolu ja „voolama“ tähistab liikumisviisi, milles kõik osakesed liiguvad ühes suunas, nt vesi voolab jões.
• Elektrivoolu mudeli tegemine (ül 57 lk 42) hernestega loob voolamisest hea ettekujutuse. Herned on selles katses elektrilaenguga osakeste mudeliks. Liikumise teeks tuleb voltida ajalehtedest rennid ja paigutada neid üksteise peale. Liikumiseks on vaja energiat (jõudu) ja hea on kasutada Maa külgetõmbejõudu. Selleks tuleb tekitada kallak (üks renni ots on kõrgemal), milleks võib keegi seista renni otsaga laua või tooli peal. Tuleks tekitada pikk renn. Allapoole veerenud herned võib keegi tassi/kaussi püüda ja viia alguspunkti tagasi, et uuesti herned voolama panna. Nii saab kauem voolamist tekitada ja vaadelda.
• Elektrilised seadmed töötavad elektrivooluga. Elektrivool jõuab seadmesse elektrijuhtmete kaudu. Hea oleks näidata erinevaid elektrijuhtme juppe, mis näevad erinevad välja, aga nende ehituse põhimõte on sama: sees on elektrivoolu juhtiv metallist traat (vask, varem ka alumiinium) ja selle ümber elektrit mittejuhtivast materjalist kate ehk isolaator (plast või kumm). Saab rõhutada, et kui elektrijuhtme kate on katki, siis on juhe eluohtlik. Nii saavad õpilased näited kahest erinevast materjalist, millel on elektrijuhtivuse suhtes erinevad omadused. Metallides on elektrilaenguga osakesed, mis saavad oma kohalt liikuda – seepärast juhib metall elektrivoolu.
Koostatud vooluringis saavad õpilased kontrollida erinevate materjalide elektrijuhtivust. Nad võivad ka ennustada, mis nende arvates juhib elektrit ja mis mitte. Ka ühe eseme erinevatest materjalidest osasid saab katsetada (pastapliiatsi metallist, plastist ja kummist osad). Katsetamisel ei tohi kindlasti klemmide otsad omavahel kokku puutuda, vaid kontakt peab olema uuritava esemega (materjaliga). Pärast katsetamist tuleks teha kindlasti koos järeldusi.
TKELLESSE? MILLESSE? KUHU?
Lk 108–109

Koostöö: mäng „Kas tunned Eestimaad?“.
Lk 77–78

Loe teksti. Muuda sõnu nii, et need vastavad küsimusele kellesse?, millesse? või kuhu?.
Korraldage kauni käekirja konkurss. Selleks kirjuta see tekst siia oma parima käekirjaga.
Kirjuta lausetele algused.
Loe teksti nii, et ütled pildi asemel sõna. Kirjuta sõnad pildi alla.
Lapsed kirjutavad jõuluvanale kirja. Peagi on päkapikk akna taga piilumas. Päkapikud jälgiva laste tegutsemist. Kõik tublid lapsed leiavad hommikul oma sussi seest toreda kingituse. Tavaliselt on selleks magus komm. Aga mõnikord on seal hoopis mahlane õun või apelsin. Sageli jätab päkapikk lastele sussi sisse väikese kirja. Selle on saatnud jõuluvana, et tublisid lapsi kiita. Kui sina soovid jõuluvanale kirja saata, võid oma ümbriku/kirja julgesti sussi sisse jätta.
50. JOONISTAMINE JA JOONESTAMINE
Lk 6–7

Mille poolest need kaks erinevad?
Ring ja ringjoon. Sirkli kasutamine
INIMESEÕPETUS

Teema: Ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras – lk 38–39

Tunni käik / aruteluteemad

Millised pühadeaegsed tegevused võivad olla ohtlikud? Kuidas sellistes olukordades ohutult toimida või abi saada?
Võimalik, et lapsed soovivad jagada isiklikke kogemusi ohtlikest olukordadest, see võib hakata tundi segama. Sel juhul võiks lapsed jagada rühmadesse, kus nad saavad mingi aja jooksul oma jutud ära rääkida. Hiljem võib õpetaja teema kokku võtta: „Nüüd tõstavad käed need, kellel on olnud küünlaga/säraküünlaga/elektriga õnnetusi“ vms.

Lisad

Praktiline harjutus. Õpetaja otsustab oma sisetunde, kooli reeglite, olemasolevate vahendite jms järgi, kas neid harjutusi saab klassis läbi viia.
Vahendid: erinevad küünlad ja küünlaalused, tikud, süttimiskindel alus (näiteks metallkandik), pikendusjuhe, lisaks võivad olla nt katkised jõulutuled või põlenud juhtmega muu jõulukaunistus, säraküünlad.
Vaatlusharjutus: leia kõige turvalisem küünlaalus; leia ohtlik elektriline vahend.
Tegutsemisharjutus: pikendusjuhtme pistiku panek pistikuauku ja selle väljavõtmine ohutute võtetega. Tiku ohutu süütamine ja kustutamine. Küünlaleegi kuumuse test paberiga: kui kõrgelt küünlaleek paberit pruunistama hakkab? Säraküünla süütamine ja sädemeid pilduva säraküünla käes hoidmisega toimetulek ning kuuma kustunud säraküünlaga ohutu toimetamine jms.
KKUIDAS MEIL PÄKAPIKUD KÄIVAD
Lk 110–112

Rühmatöö: palas kirjeldatud vihjemängu näitel mängu koostamine klassis, koolimajas või õues mängimiseks.
Lk 79–80

Labürint. Aita päkapikk kuuse otsast sussini.
Õige või vale? Värvi sobiv vastuseruut.
Värvilistest ruutudest saad sõnad OLED TUBLI.
Värvimata ruutudest saad sõna PÄKAPIKUD.
Paranda vead (suur ja väike algustäht).
51. HULKNURGAD
Lk 8–9

Mittekorrapärased ja korrapärased hulknurgad
Võrdkülgse kolmnurga joonestamine
Küljed, tipud ja nurgad
N52. LUMELINN
Lk 10–11

Täisnurk, sellest väiksem nurk ja suurem nurk
3-mõõtmelise ruumi kujutamine 2-mõõtmelisena
Pealtvaade, erinevad külgvaated
R
 

 

 

ÕPPENÄDAL 14–15


 TEEMAD

  • Ettevalmistumine jõuludeks, aasta lõpp, head soovid
  • Tasandilised kujundid
  • Ümbermõõt
  • Ruumikujundid
  • Vaheajaeelne nädal meisterdamise ja nuputamisülesannetega

 LISAMATERJALID

Eesti keele iseseisev töö nr 4 (detsember)

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
PÄKAPIKUD TÖÖTAVAD
Lk 113

Ajurünnak: millised on päkapikkude tööks vajalikud oskused?
Jutupildi joonistamine luuletuse põhjal.
Lk 81

Laienda luuletuse põhjal lauseid.
Küsi luuletuse põhjal kolm küsimust.
Päkapikud saavad kirju üle maailma. Täida näite järgi tabel.
53. TASANDILISED KUJUNDID
Lk 12–13

Tangrami tegemise õpetus
Kujundite iseloomustus külgede ja nurkade kaudu
LOODUSÕPETUS

14. Elektrivoolu tootmine. Elektri kasutamise ohutus
Lk 45–48

Aruteluteemad
1. Milliseid ohte elekter endas peidab? Kuidas neid saab ära hoida?
2. Milliseid reegleid Sa tead elektrivoolu kasutamise kohta?
3. Millised elektrivooluga töötavad seadmed on igapäevaelus hädavajalikud, millised mitte? Kuidas seda selgitada?
4. Kes on käinud Kirde-Eestis ja näinud tuhamägesid? Miks need mäed on sinna tekkinud? Kes on käinud Kohtla-Nõmmel kaevandusmuuseumis? Mida seal näha sai?
5. Kuidas jõuab Sinu koju elektrivool? Millised seadmed Sinu kodus on kõige suuremad elektrivoolu kasutajad (seda on vaja kodus vanematelt küsida)?
6. Kas sa tead, kui palju kulub raha Sinu perel igas kuus elektrienergiale? Küsi kodust järele. Kas seda on palju või vähe? Kas seda summat saaks vähendada? Kuidas?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Tundi võib alustada näiteks erinevate Eestis leiduvate kivimite näitamisega: graniit, liivakivi, paekivi, põlevkivi (saab kindlasti kooli geograafilt või loodusainete õpetajalt). Õpilased peaksid kivimeid vaatlema, katsuma ja arvama ära, millist kasutatakse Eestis elektrienergia tootmisel. Põlevkivi on kütus, sest see põleb ja eraldub soojusenergia. Põlevkivi on teistest kivimitest oluliselt kergem, sest see ei koosne ainult mineraalainetest nagu teised kivimid. Põlevad ainult orgaanilised ained (elusained), mitte eluta looduse ained (nt teised kivimid, mis koosnevad erinevatest mineraalainetest). Põlevkivi on tekkinud peamiselt merevetikate jäänustest ligi 500 miljonit aastat tagasi, kuid sisaldab ka savi ja lubiainet kuni 30–60% ulatuses. Seepärast tekibki põletamisel palju tuhka. Õpilastele võib näidata ka tuhka, mis jääb põlemisest järele. Tuhk koosneb mineraalainetest – eluta looduse osadest, mis ei põle.
•Põlevkivi kaevandamise piirkonna peaksid õpilased üles otsima Eesti kaardilt koos Narva elektrijaamade asukohaga. Seal toodetud elektrienergia saadetakse mööda kõrgepingeliine üle Eesti laiali. Kodudesse jõuab see elektrienergia läbi alajaamade ja vooluvõrgu. Kaardilt võib üles otsida ka Iru, kus põletatakse kõikidest Eestimaa kodudest pärit sorteerimata olmejäätmed, et toota soojus- ja elektrienergiat.
Elektrivooluga seotud ohtusid peab kindlasti selgitama-põhjendama, et õpilased tunneksid edaspidi ohuolukorra ära. Kasutada võib Elektrilevi kodulehel leiduvaid videoklippe.

Loodusõpetuse tööleht nr 4: Elu ja energia. Elektrienergia
AJAVARGAD
Lk 114–115

Vestlus: millal liigub aeg aeglaselt ja millal kiiresti? Miks see nii tundub?
Lk 82–83

Järjesta laused lugemispala järgi.
1. Karud pikutavad raamaturiiulil.
2. Karud vaatavad aknast ilusat linna.
3. Robot kolistab riiulil.
4. Robot hoiatab ajavaraste eest.
5. Karud vihastavad.
6. Kui emalt ja isalt võetakse aeg ära, siis hakkavad nad imelikult käituma.
7. Karud saavad teada, et mänguasjadelt ei saa aega varastada.
Kujuta ette, et ajavaras on olend. Milline ta võiks olla?
Joonista ja kirjuta.
Kirjuta lünkadesse sobivad kaashäälikud.
Karud Urbo ja Turbo pikutasid raamaturiiulil. Nad jälgisid ema ja isa, kes mööda korterit ringi jooksid. Neil oli palju teha. Vaja oli kaardid ja pakid posti panna ning sisseostud teha. Karud leidsid, et kõik vajavad rohkem aega. Robot aga hoiatas neid ajavaraste eest.
Muuda tegusõnade ajavormi nii, et minevikust saaks olevik ja olevikust minevik.
pikutasid – pikutavad
vaatasite – vaatate
jooksis – jookseb
tassisime – tassime
kolistas – kolistab
küsid – küsisid
tunneb – tundis
ütlevad – ütlesid
lähen – läksin
märkate – märkasite
Ühenda lausepooled vanasõnadeks.
Anna aega atra seada.
Hea asi nõuab aega.
Igal asjal oma aeg.
54. ÜMBERMÕÕT
Lk 14–15

Ümbermõõdu mõiste
Ümbermõõdu tähistamine
Erinevate kujundite ümbermõõdud
INIMESEÕPETUS

Teema: Meeskonnatöö. Tööjaotus – lk 38–39

Tunni käik / aruteluteemad

Mida saab igaüks ise teha, et toimuks pidu, leiaks aset pidustused või tähistataks tähtpäevi?
Rõhuasetus on vastutuse võtmisel ning kohustuste jagamisel.
Peatükki saab edukalt siduda jõulupeo või jõulueelsete tegevuste ning nendeks ettevalmistustega, kaasates sellesse lapsi.
Harjutus 1 lk 40: jõuluprogrammi pakkuja võib vahetada ka mõne muu vastu. Küsimusi võib lisada ja küsimused klassis ära jagada. Samuti võib anda gruppidele ülesande leida erinevate jõuluprogrammide pakkujaid ning leitud info kaaslastele esitada, et siis nende põhjal valida, kuhu minna.
Harjutused 2 ja 3 lk 41 suunavad arutlema erinevate ürituse korraldamise tegevuste, nende raskusastme ja isikliku sobivuse üle. Harjutusse 2 võib tegevusi juurde lisada.
Harjutus 4 lk 41 arendab oskust sõnastada eesmärke ja otsustada, kui edukalt ülesanne sai sooritatud. Hea oleks läbi teha vähemalt kahe erineva tegevusega, näiteks üks, mida meeldiks teha, ja teine, mida kindlasti teha ei tahaks.
Lk 42 olev tekst luulekonkursist, luuletuse näide ja harjutus 5 lõimuvad eesti keele tunniga.
Mängud lk 43 on pärimusmängude näited, mida võib tunnis või klassiõhtul kasutada.
KORDAMINELk 84–87

Joonista pilt lõpuni.
Värvi …
nimisõnad punaseks,
tegusõnad roheliseks,
omadussõnad kollaseks.
Loe tähelepanelikult. Täida tabel juhiste põhjal.
Värvi tähed, mis ei asu tähestikus õiges kohas. (Õige vastus!) Kirjuta tähestik õigesti.
Sirvi lugemikku. Värvi loo pealkiri ja tegelased ühte värvi.
„Volli otsib elektrone“ – Volli ja remondimees
„Ostutrall“ – Ville ja Kerli
„Ajavargad“ – Robot ja Urbo
„Onu Marko“ – Vanatädi Aime ja kalavanaema
„Kuidas meil päkapikud käivad“ – Toits ja Joonas
„Võtmelugu“ – Klaarika ja Lontrus
Kelle lood ja luuletused on sinu õpikus? Kirjuta sobiv perekonnanimi ning lisa ühe tema kirjutatud teksti pealkiri.
Ellen Niit „Miks onu Ööbik nii vaene on?“
Leelo Tungal „Võtmelugu“
Ilmar Trull „Aasta kee“, „Päkapikud töötavad“, „Talveuni“
Ilmar Tomusk „Volli otsib elektrone“
Anti Saar „Kuidas meil asjad käivad“
Olivia Saar „Kadriõnn“
Piret Raud „Onu Marko“
Henno Käo „Hingede korter“
Millistest õpikus olevatest luuletustest on need read pärit? Kirjuta luuletuste pealkirjad.
Magasin ja nägin und. „Talveuni“
Meie mõtleme riginal-raginal. „Kohva-kohva kooliminek“
Küllap kummik jalutades ristmikule keksis. „Liiklusummik“
Olgu lund või natuke. „Tali tuleb“
Gröönimaa on lapsele lumepallimaa. „Kamapallimaa“
Moes on klaasist grammofon. „Mis on täna moes?“
Ühenda keelereeglid. Kasuta erinevaid värve.
Tähti näeme ja kirjutame, häälikuid kuuleme ja hääldame.
Tähestikus on 9 täishäälikut. Need on A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü.
Tähestikus on 8 suluta kaashäälikut. Need on H, J, L, M, N, R, S, V.
Tähestikus on 6 suluga kaashäälikut ehk sulghäälikut. Need on B, D, G, K, P, T.
Tähestikus on 9 võõrtähte. Need on C, F, Q, Š, Z, Ž, W, X, Y.
Kokku on eesti keele tähestikus 32 tähte.
Kaks või enam erinevat kõrvuti asetsevat täis- või kaashäälikut moodustavad häälikuühendi.
Häälikuühendis kirjutame kõik tähed ühekordselt.
Pika ja ülipika hääliku kirjutame tavaliselt kahe tähega.
Nimed kirjutame suure algustähega.
Nimetused kirjutame väikse algustähega.
55. RUUMIKUJUNDID
Lk 16–17

Kolm mõõdet – pikkus, laius ja kõrgus
Seosed igapäevaeluga – ostuvaliku kriteeriumid
LOODUSÕPETUS

15. Hiirlaste jõulupidu
Lk 49

Aruteluteemad
1. Milliseid imetajate liike võiks olla Eestis kõige rohkem?
2. Kust leida infot loomade kohta?
3. Kuidas leida vajalikku infot kõige kiiremini?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Harjutada erinevatest portaalidest info otsimist ja selle väljakirjutamist. Õpilased võivad vormistada tabeli, kust on kerge konkreetset infot leida. Võiks uurida vähemalt kahe erineva portaali andmeid, nägemaks, et nende andmed võivad mõnevõrra erineda. Siit tuleneb alati vajadus öelda / kirja panna, kelle andmed need on / kust on andmed võetud. Hiljem õpitakse kirjalikes töödes kasutatud materjalidele viitama.
• Kui mõnes teises tunnis on juba õpetatud infot otsima internetist ja teatmeteostest, võib selle tunni eeltööna jätta õpilastele ülesande, et igaüks leiab mõne hiirlase (või teiste hiire nime kandvate imetajaliikide) kohta vajalikud andmed: keha mõõtmed (ka saba pikkus), keha värvus, peamine toit ja eluviis. Liigid võib eelnevalt klassis ära jagada, et saada ülevaade kõikidest hiirlastest.
• Liikide, perekondade ja sugukondade jaotust saab korrata lk 10 skeemilt.
• Hiirte meisterdamiseks kasutada väljaotsitud infot, et mudelid saaksid looduslike liikide tunnustega – õige suuruse ja värvusega. Iga loomaliigi mudelile võib teha oma „taldriku“ tema menüüga. Selleks võib kasutada väikest papptaldrikut, kuhu kirjutatakse loomaliigi nimi ja tema toiduobjektid. Nii on hiljem hea võrrelda, kes hiirtest on ainult taimetoidulised, kes segatoidulised. Need taldrikud on heaks õppevahendiks ka kevadel, kui õpitakse toiduahelaid ja -võrgustikku. Siis võib taldrikule juurde lisada ka loomade nimed, kes toituvad hiirtest ehk hiirte vaenlased.
Hiirlaste jõulupidu tuleb kindlasti väga vahva, sest seda juhib õpilaste fantaasia ja loovus! Häid jõule!

SALASOOVIPUU
Lk 116

Paaristöö: omadussõnade nimetamine luuletuse sisu kirjeldamiseks.
Luuletuse ilmekas lugemine.
Lk 88

Millised soovid on sinul selle aasta lõpus? Kirjuta õuntele.
Värvi pilt.
1-silbilised sõnad kollaseks
2-silbilised sõnad roheliseks
3-silbilised sõnad punaseks
56. KLOUNID KÜLAS EHK RUUMIKUJUNDITE JAOTUS
Lk 18–19

Ruumikujundite seos põhja kujuga
Risttahukas, püstprisma ja silinder
Püramiidid ja koonus. Kera

Lk 18 tabeli parempoolse veeru ülemine ruumikujund on kolmnurkne püramiid (mitte kolmnurkne prisma)!
AASTA KEE
Lk 117

Kokkuvõte lõppevast aastast: kuude nimetuste kirjutamine koos isikliku mälestusega.
JUTULINNA RAAMATUKLUBI
Lk 118–119

Vallatute vanasõnade koostamine: vanasõna sisu muutmine (nt: mida päkapikk ei õpi, seda jõuluvana ei tea).
Jutulinna raamatukoguhoidja lugemissoovitused.
57. GEOMEETRILISED JÕULUKAARDID
Lk 20–21

Allikas:
The Guardian
58. TEEME PABERIST LUMEHELBEID
Lk 22–23

Allikas:
Pinterest
59. NUPUTAMIST I
Lk 24–25

Allikas:
Homeschool Math
60. NUPUTAMIST II
Lk 26–27

Sudoku lahendused
 

 

ÕPPENÄDAL 16


 TEEMAD

 LISAMATERJALID

Eesti keele kordav töö (funktsionaalne lugemine, sõnaliigid, tegusõna pööramine, etteütlus)

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ETutvumine õpikuga
Jälle koolis!
Lk 4–6
Tutvumine lugemiku sisukorraga.
Vestlus – mis mõtteid tekitab pala pealkiri?

Töö illustratsioonidega. Millise raamatu valiksid endale, pinginaabrile, õpetajale? Miks?
Lk 2 ül 1
Kohtumisbingo
61. KORDAMINE
Lk 28–29
Tasandiliste ja ruumikujundite kordamine – viktoriin ja joonestamine
LOODUSÕPETUS

16. Magnet ja väli
Lk 50–53

Õpitulemused
Õpilane
1. Teab, et magnet on aine/materjal, mis tõmbab enda külge teatud metallist esemeid ilma neid puudutamata.
2. Teab, et igal magnetil on alati kaks poolust, mida tähistatakse vastavalt S ja N (põhja- ja lõunapoolus).
3. Saab katsetamise käigus selgeks, et magnetjõud on kõige tugevam magneti poolustel.
4. Tunneb magnetitega töötades tõuke- ja tõmbejõudu.
5. Teab, et magnetite ümbruses on alati magnetväli (magnetit ümbritsev ala, kus mõjuvad magnetjõud).
6. Teab, et magneteid kasutatakse paljudes igapäevaselt kasutatavates asjades.

Õppetükis kasutatud sõnavara
Magnet, poolus ehk ots, lõuna- ja põhjapoolus, magnetväli, magnetjõud, jõujooned, tõukejõud, tõmbejõud, kivim, maakoor, rauamaak, magnetiit, magnetiks muutuma ehk magneetuma, ohutus.

Aruteluteemad
1. Millal öeldakse, et kaks inimest tõmbuvad teineteise poole nagu magnetid?
2. Mida tunned, kui lähendad kahe magneti samanimelised poolused?
3. Millist jõudu tunned, kui lähendad kahe magneti erinimelised poolused?
4. Millises magneti osas on jõu tugevus kõige suurem?
5. Kuidas saab metallidele anda magnetilisi omadusi?
6. Kuidas võivad metallid kaotada magnetilised omadused?
7. Millised igapäevaselt kasutatavad asjad töötavad tänu magnetitele?
8. Milliste elektrooniliste seadmete lähedale ei või magneteid panna?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Tundi alustada kindlasti magnetitega katsetades, et tunnetada magnetjõudusid – tõmbe- ja tõukejõudu. Seostada tõmbe- ja tõukejõu teket magneti eri- ja samanimeliste poolustega. Lähendada kahte magnetit ja leida kaugus, kust alates magnetjõud mõjub. Kas magnetjõud on kõikidel magnetitel ühesugune? Hea, kui on katsetamiseks erinevaid magneteid, et mõista – magnetid võivad olla erineva tugevusega. Magnetjõudu tunnetades saab arusaadavaks, mis on magnetväli (nähtamatu) – magnetit ümbritsev ala, kus mõjub magnetjõud.
• Magnetvälja ja magnetvälja jõujoonte mõistmiseks viige kindlasti läbi katse ehk ül 4 lk 51. Selle läbiviimiseks vaata videot siit. Õpetajale lisaks selgitusi on siin.
• Magneteid ja rauapuru (näiteks see ja see) on müügil näiteks koolide varustuse kodulehel ja Totalis (pulkmagnet, U-magnet). Mitmesuguseid õppevahendeid, sh magneteid pakub OÜ Nuputaja.
Lisalugemist magnettormi mõjust nt kõvakettale.
TJälle koolis!
Lk 4–6
Tegelase iseloomustamine pala põhjal.
Ajurünnak teemal „Rühmatöö head ja halvad küljed“.
Lk 3 ül 2
• Sõna, täht ja häälik
Soovime teile kõigile head uut aastat

Ül 3
Häälikute liigid
Soovime TH o, o, i, e
S-ta KH s, v, m
S-ga KH – puuduvad,
jne

Ül 4
Ülesanne sobib hästi rühma- või paaristööks.
1. lause
Istusime rahutult klassis, kui õpetaja Villem suure raamatukastiga sisenes.
Lausest puudusid täishäälikud. Lauses on 9 sõna.
2. lause
Kastis oli uusi häid juturaamatuid, parasjagu teatmeteoseid ja igasuguseid mälumänguraamatuid.
Lausest puudusid kaashäälikud. Lauses on 11 sõna.
62. KOOLIHOOVI LAIENDUS
Lk 30–31
Arutelu probleemülesandele lahenduse leidmiseks
Mitmesuguseid tekstülesandeid samal teemal
INIMESEÕPETUS (nd 16–17)

Teema: Suhted. Tunded – lk 44–49

Tunni käik / aruteluteemad
Peatükke „Suhted“ ja „Tunded“ võib õpetaja võtta kombineeritult, sobitades tegevusi oma äranägemise järgi.
Kes ma olen? Milline ma olen? Sarnasused ja erinevused?
Lk 44: kellegi sõbravihikust lehekülg Kaisa kohta. Harjutuse 1 minapildi võib teha hoopis eraldi suurele paberile ning õpetaja võiks siin suunata täiendama seda minapilti tüüpilistest erinevatest rollidest peres (tütar, tütretütar, täditütar, keskmine õde, onu, tädi jms). Klassikaliste rollide kõrval võiks olla ka vähem formaalseid, mis seostuvad huvialadega (kassiomanik, kõva käsi ...-mängus jms) või muid omadusi (kardan äikest, armastan pilvi vaadelda jne).
Harjutust 2 lk 45 võib teha nii, et kaaslasega võrdlemisel tõmmatakse sarnastele asjadele üht värvi joon alla. Kiiremad võivad sel juhul ka kirjutada.
Harjutus 3 aitab näha erinevuste ja sarnasuste häid ja halbu külgi.
Lk 45 mäng „Kiida kaaslast!“. Õpetaja võiks ette valmistada väikesed paberilehed õpilaste nimedega nii, et iga lapse nimi oleks vähemalt 4-5 lehel. Seejärel jaotada lehed klassis ära. Igaüks saab 4-5 erineva klassikaaslase nimega lehekest, kuhu tuleb kirjutada selle klassikaaslase kohta midagi head, midagi toredat tema juures. Õpetaja võib suunata, andes erinevaid väljendeid või sõnu inimeste iseloomustamiseks. Oluline on rõhutada pigem häid iseloomuomadusi ja tublisid tegemisi, kui et välimust, nt ilusaid riideid vms. Siis liigutakse klassis ringi ja poetatakse sildid nende laste laudadele. Sildid võib põnevuse huvides kokku murda. Kirjutaja oma nime ei pane. Omanik loeb siis tema kohta kirjutatud kiitusi ning kleebib need lk-le 46.
Lk 46: korrata on hea pärast mängu „Kiida kaaslast!“, kui tunne on veel selgelt meeles. Viimased lõpetamist vajavad laused võivad olla laste jaoks, kel sõnaline väljendusoskus veel raske, keerulised. Sel juhul võib ühise arutlusega neid aidata.
Lk 47 Siimu loo I osa sobib hästi tunneteteemalise arutluse algatamiseks.
Milliseid tundeid inimesed tunnevad? Kas tunded on selgesti eristatavad?
Harjutus 1 lk 48 on inimese põhiemotsioonide kohta: rõõm, kurbus, viha, hirm, vastikus, imestus. Kuidas neid ära tunda? Milliseid emotsioone on kerge, milliseid raske ära tunda?
Milliseid tundeid veel on? (Kadedus, armukadedus, armastus, tüdimus jms.)
Harjutuses 2 lk 48 võib kasutada põhiemotsioonide mõisteid, aga ka muid ning tundeid võib olla mitu. Võib kasutada ka emotikone.
Harjutuses 3 lk 49 võib kasutada harjutuse 2 olukordi. Lk 48 või võib laps ise olukorra välja pakkuda (kui tal on midagi väga südamel).
Kui lapsed ise lahendusi väga pakkuda ei oska või kui lahendused kipuvad olema vägivaldsed või muul moel sobimatud, siis võib tutvuda samal leheküljel pärast harjutust 4 olevate mõtetega. Õpetaja võib pakkuda valikuid (vabandamine, selgitamine, abi küsimine, hingamisharjutused jms).
Laste pakutud lahendusi otseselt valeks nimetada ei ole hea. Pigem tuleks suunata analüüsima, kas see on parim lahendus. Parima lahenduse eelduseks on, et kõik osapooled saavad võimalikult vähe kannatada, ning tuleks jälgida, et pärast lahendust oleks osapooltel võimalikult hea tunne.

Lisad
Lisamaterjale emotsioonidest
Kuidas aidata noorel vihaga toime tulla?
KTeeme koos! Meie klassi etnograafid
Lk 7
Koostöö – klassi igapäevaelu kirjapanek ja tutvustamine.
Lk 4 ül 5
Diagramm rühmatööna

Kuulamisülesanne „Spordipäev“ (Ül 1 lk 100)

Rõõmus saad olla näiteks siis, kui oled palju väljas, liigud ja spordid. Meie tegime reedel talvise spordipäeva. Lapsed tulid kooli juurde juba varakult. Oli veel natuke hämar. Aga tahtsime kogu valge aja ära kasutada. Pärast suusaringi läksime kelgumäele. Seal ootas meid koolidirektor Pille. Tema oli koos abilistega kelgud juba kohale toonud ja hakkasime kelgutama. Aga ühel hetkel me pidime lõpetama, sest kooli juures ootas suur supipada. Tegelikult olid kõigil kõhud tühjad ja soe supp maitses külmas õues hiiglama hästi. Koju läksid lapsed punaste põskede ja rõõmsate nägudega. Oli kohe tunda, et värske õhk ja liikumine on neile head teinud. Kõik lubasid laupäeval-pühapäeval ka kelgutama minna!

Järele jäävad sõnad:
kehas, liigu, palju, terve, terves, vaim, värskes, õhus.
63. TORMISE ILMA TUND
Lk 32–33
Vanade pikkusühikute tutvustus
Meetermõõdustiku kujunemise ajaloost
Inimese kehaga seotud vanad pikkusühikud
Allikas: Carol Vorderman, „Kiehtova matematiikka“, WSOY 1997
NTähestikuline järjekord
Lk 8–9
Kooli raamatukogu külastamine ja uurimine, milliste reeglite järgi on raamatud riiulitesse paigutatud. Võimaluse korral võiks seda ise teha.
Arutlus – kus läheb vaja tähestiku tundmist?
Lk 5
Tähestik
64. SENTIMEETRID JA MILLIMEETRID
Lk 34–35
Pikkusühikute teisendused, cm <–> mm
Kogu pikkusühikute süsteemi tutvustus, kuhu kuuluvad ka 10 m ja 100 m
Süsteemis olevate järjestikuste pikkusühikute vahe on 10-kordne (läbivalt kogu selle teema jooksul)
RTähestikuline järjekord
Lk 8–9
Tähestikulise järjekorra kasutamine klassi nimekirja loomisel.
Rühmatöö – sõnamäng (töö õpiku sõnastikuga)
Lk 6–7
Funktsionaalne lugemine

Ül 11
Tähestikuline järjekord
Anna Aaron
Karl Anton
Luisa Kala
Mattias Lepp
Paula Mäe
Peep Pähkel
Sara Pähklimägi
Timm Vilep

Ül 12
Ristsõna (õige lahendus)
 

 

ÕPPENÄDAL 17


 TEEMAD

  • Arvuti, e-kiri, e-kirjade ja sõnumite saatmine, suhtlemine
  • Lühendid, juhised e-kirja koostamiseks
  • Erinevad pikkusühikud
  • Ühikutevahelised teisendused

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EProua Kohv saadab e-kirja
Lk 10–11
Vestlus igapäevastest suhtlemisviisidest; nende plussid ja miinused.
Rollimängud.
Luuletuse sisu ümberjutustamine.
Lk 8 ül 13
Funktsionaalne lugemine
V kohv.kohv@mail.ee
E Teine teisel pool lauda
S Mitte enam öösiti norsata
T … nohu
L … hakkas nutma
U Jooksis proua Kohvi lohutama.
S tee.tee@mail.ee
65. DETSIMEETRID JA SENTIMEETRID
Lk 36–37
Pikkusühikute teisendused, dm <–> cm
Ristküliku pikkus ja laius
17. Magnetid, elektrivool ja masinad
Lk 54–57

Õpitulemused
Õpilane
1. Saab teada, et magnetväli tekib ka igas elektrijuhtmes ja-seadmes, kus liigub elektrivool. See on ajutine (ainult elektrivoolu liikumise ajal) ja nimetatakse elektromagnetväljaks.
2. Teab, et kauaaegne elektriseadmetega töötamine võib mõjuda tervisele halvasti.
3. Tunneb ära ohumärgid, mis viitavad tavalisest tugevamale elektromagnetväljale.
4. On teadlik, et tänapäeval töötab suur osa tehnikast elektromagnetite abil.
5. Võrdleb tavaliikluse masinate liikumiskiirusi hõljukrongi kiirusega.
6. Oskab täiendada diagrammi etteantud andmetega.
7. Oskab valmistada juhendi abil etteantud vahenditest elektrimootorit.
8. Teab, et magnetitel on tähtis roll elektriliste seadmete töötamisel.

Õppetükis kasutatud sõnavara
Magnetväli, elektriväli, elektrivool, elektrijuhe, seinakontakt, pistik, elektromagnet, elektromagnetväli, ohumärk, liikumine, kiirus, elektrimootor, hõljukrong.

Aruteluteemad
1. Mis paneb hõõglambi või LED-lambi põlema?
2. Millistes tingimustes tekib elektriväli ja millistes magnetväli? Jutusta lk 54 ül 7 jooniste ja sõnavara abil. Need kolm joonist võiks üksteisest eraldada, et pildid paremini eristuksid. Selleks tõmmata piltidele jooned ümber.
3. Kas elektromagnetväljad võivad olla ohtlikud? Kuidas inimest teavitatakse ohtlikest olukordadest, näiteks liiga tugeva elektromagnetvälja olemasolust? Vt lk 55 piktogramme.
4. Millised on maismaa kiireimad liikumisvahendid? Kas oled kuulnud magnetite abil töötavast hõljukrongist?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• See peatükk on peamiselt silmaringi laiendamiseks ja teadvustamiseks, et magnetitel on tähtis roll elektriliste seadmete töötamisel meie igapäevaelus. Lisaks teadvustatakse, et magnetitega töötavad seadmed võivad olla ohtlikud.
• Lihtsa elektrimootori meisterdamine on kindlasti jõukohane ja huvitav tegevus, mis näitab, et elektrivoolu ja magneti koosmõjul tekib liikumine. Lihtsa elektrimootori ehitamist saab vaadata siit. Teisi variante elektrimootoritest siin ja siin.
• Uudsetest magnetitega töötavatest hõljukrongidest saab lisainfot videost ja artiklitest https://goo.gl/zBFL4R ja https://goo.gl/FhPmUL.
• Terviseohtudest saab lisainfot: https://goo.gl/HGnwxv, https://goo.gl/1MoLZL ja https://goo.gl/vKLtrm.
TSaadame e-kirju ja sõnumeid
Lk 12–13
Lk 9–10
Mõtle välja ja joonista emotikone tähtedele vms
Kirjuta sõnum
66. KELLE JÄLJED ON LUMEL?
Lk 38–39
Loodusega seotud lühemate pikkusühikute teisendused
Allikas ja lisalugemist: Jäljeaabits
INIMESEÕPETUS

Vt eelmist nädalat.
KE-kirja saatmine
Lk 14
Juhised e-kirja koostamiseks; e-kirja kirjutamine klassikaaslasele.
Lk 9–10
Kaaslase küsitlemine
67. MEETRID JA SENTIMEETRID
Lk 40–41
Pikkusühikute teisendused, m <–> (m ja) cm
Oluline on näidata ülevalolevas tabelis, kuidas meetrite veerust vaadatuna näeme pikkust 1 m, detsimeetrite veerust vaadatuna sama pikkust 10 dm ja sentimeetrite veerust 100 cm.
Seletada, millal lisame dm kohale nulli
Allikas:
Päikesepaneelid
NLühendid
Lk 15
Sõnade ja sõnaühendite lühendamine.
Lk 11
Lühendid

Ül 20
Oli esmaspäev, kui ühe kolmanda klassi õpilase kell ei helisenud ning ta sisse magas. Kuna tema kool on mitme kilomeetri kaugusel, sõidab ta sinna rongiga. Kui ta aga raudteejaama jõudis, oli rong juba umbes viis minutit tagasi lahkunud.
68. KILOMEETRID JA MEETRID
Lk 42–43
Pikkusühikute teisendused, km <–> m
Kindlasti selgitada, et km ja m vahele jäävad veel 100 m ja 10 m – seetõttu 1 km = 1000 m

Allikad mägede kohta:
Maailmajagude kõrgeimad mäed
Austraalia kõrgeimad mäed
Mount Everest
Mount Elbrus
Denali
Aconcagua
Kilimanjaro
RArvutihiir. Kirjutame ümberjutustust
Lk 16–17
Pala vaikne lugemine ning ettelugemine.
Ümberjutustuse kirjutamine tugisõnade abil.
Töö illustreerimine.
Lk 12
Töö tekstiga, funktsionaalne lugemine
 

 

ÕPPENÄDAL 18


 TEEMAD

  • Talvine loodus, virmalised, muinasjutt, tabeli koostamine, teemantluuletus
  • Sulghäälik sõna alguses, sõnavara
  • Pikkusühikute kordamine
  • Massiühikud

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EMuinasjutt „Virmalised“

Lk 18–20
Muinasjutus kirjeldatud viljakasvatuse etappide selgitamine aastaaegade kaupa (kündmine, külvamine, kasvatamine, küpsemine, lõikamine, jahvatamine).

Ülesandega lugemine (leia lause, kus …).
Lk 13 ül 22
Sõnavaraline töö
pakaseline talv – külm talv
põrutas jalad puhtaks – trampis jalad puhtaks
hakkas mühinal kasvama – kiiresti
pani suu vett jooksma – tekitas isu
vait nagu hiir – hästi vaikselt


Ül 13
Ristsõna
PAREMALE
5. Tasane – lauge
8. Väga külm – pakaseline
9. Katel – pada
10. Jäi magama – suikus
11. Keerutasid – tiirlesid
ALLA
1. Elusolend – hingeline
2. Suurt kasvu mees – mehemürakas
3. Kiiresti – mühinal
4. Trampis – põrutas
6. Teisele – muule
7. Hõikasid – huikasid
69. LUULEVÕISTLUS
Lk 44–45
Pikkusühikute kordamine ja teisendused
Luuletus ja laul kui memoreerimistehnika
Laulu saab laulda viisil „Sära, sära, täheke“ („Twinkle, twinkle little star“)

Mängu idee allikas
LOODUSÕPETUS

18. Maa kui magnet. Kompass
Lk 58–62

Õpitulemused
Õpilane
1. Jätab meelde, et planeet Maa on ise „suur magnet“, mille ümber on magnetväli.
2. Teab, et me elame pidevalt nähtamatus Maa magnetväljas ja see mõjutab paljude elusolendite liikumisi.
3. Teab, et Maa magnetväli kaitseb meid kosmosest tuleva ohtliku kiirguse eest.
4. Saab aru, et ka Maa poolustel on magnetjõud kõige tugevam sarnaselt tavaliste magnetitega.
5. Saab teada, et virmalised on seotud kosmilise kiirguse ja Maa magnetväljaga.
6. Teab, et kompass näitab meile ilmakaari Maa magnetvälja abil.
7. Teab, et teiste magnetite magnetväljad häirivad kompassi tööd.
8. Oskab nimetada kompassi osasid ja hoida kompassi õiges tööasendis.
9. Oskab ehitada lihtsa kompassi juhendi ja etteantud vahendite abil.

Õppetükis kasutatud sõnavara
Planeet Maa, metallid (raud, nikkel), vedel olek, liikumine, magnetväli, kosmiline kiirgus, Päike, magnettorm, virmalised, kompass, mõõteriist, ilmakaar ehk suund, paralleelne, horisontaalne, orienteerumine.

Aruteluteemad
1. Miks kukub õun puu otsast maapinnale, mitte ei lenda taevasse?
2. Mis võib muuta planeedi Maa magnetiks? Meenuta eelnevalt õpitu põhjal.
3. Mille tõttu ümbritseb Maad magnetväli? Vt joonis lk 58. Kuidas see magnetväli on meile kasulik?
4. Kes kasutavad Maa magnetvälja? Mis eesmärgil?
5. Millised näevad välja virmalised? Kas oled neid näinud?
6. Kas kompass näitab alati suundi õigesti? Mida on oluline teada?
7. Mis on orienteerumine? Milliseid vahendeid selleks vajatakse?
8. Kas kompassi on ise võimalik ehitada? Mida selleks vaja läheb?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Tunnis sobib näidata kosmilise kiirguse ettekujutamiseks lõiku videost, mis on artiklis https://goo.gl/1RLhpz. Temaatilist lisateavet õpetajale https://goo.gl/j5wHq1. Lk 58 joonise abil on hea üle korrata magnetvälja teke ja selle kujutamist magnetvälja jõujoonte abil ja meenutada läbiviidud katset rauapuruga (luua seoseid).
• Maa magnetvälja kasutavad paljud loomad (https://goo.gl/H1vos5).
• Virmaliste kohta saab soovi korral lisainfot https://virmalised.ee/et/ ja http://opik.fyysika.ee/index.php/exp/display/523
• Kindlasti anda õpilastele kätte kompassid, et nad saaksid katsetada kompassi nõela asendi muutumist näiteks metallist esemete läheduses, nt metallist lauajalad vms. Teiseks võiksid nad kompassi käes hoida erinevate nurkade all (sh paralleelselt aluspinnaga) ja jälgida, kas erinev kompassi käes hoidmine mõjutab kompassi tööd.
• Lihtsa kompassi ehitamine näitab, et magnetite abiga saab ka teisi metallist esemeid magneetida (anda magnetilised omadused). Teiseks seda, et magneetunud kerge piklik ese võtab sama suuna Maa magnetvälja jõujoontega ehk näitab meile silmaga nähtamatu magnetvälja mõjujõudu. Lk 62 ülesandes võib nõela suuna kohe kompassi abil ära määrata, kui ei soovi kleeplindiga tähistust pingile teha (eeldusel, et ilmakaared on õpilastele juba tuttavad).
TMuinasjutt „Virmalised“

Lk 18–20

Kava koostamine.
Ühe osa jutustamine.
Lk 14
Teemantluuletus
70. MASSIÜHIKUD
Lk 46–47
Süsteemi ühtsuse huvides on ära toodud massiühikuid mg-st kuni kg-ni
Massi hindamine – see on keerulisem kui pikkusühikute puhul ning sellele võiks pühendada aega ja tähelepanu.

Allikad:
Vana aja retsept
Kilogramm
INIMESEÕPETUS (nd 18–19)

Teema: Kiusamine. Üksteise austamine – lk 50–59

Tunni käik / aruteluteemad
Lk 50 Siimu loo II osa annab vastuse lk 47 tõstatatud küsimusele, mis Siimuga juhtus.
Tunnete teema kordamiseks võiks arutleda, mida Siim võis tunda ja mida ta klassikaaslased võisid tunda, kui loost teada said.
Oluline on sõnastada, mis on kiusamine (korduv, tahtlik tegevus, mis solvab, haavab, vigastab või muul moel kahjustab teist), eristada seda üksikjuhtudel naljatlemisest, juhuslikest tõukamistest jms ning rõhutada, et kiusamise suhtes on võimalik midagi ette võtta (lk 51 ja lk 52 näited).
Lk 53 on õpilasele eneseanalüüsiks ja refleksiooniks oluline. Selle kordamisülesande info võiks aidata last arenguvestlustes või vestlustes psühholoogiga.
Lk 54–55: Patricku lugu ja pilt räägivad loo sallimatusest ja narrimisest seoses päritolu ja nahavärviga. Aruteluküsimused suunavad tundeid sõnastama ja käitumisele hinnangut andma.
Patricku loo jätk lk 56 räägib olukorraga toimetulekust, suunab taas tundeid sõnastama ning arutlema vabandamise ja andestamise üle.
Harjutuses 1 lk 57 on pildid/olukorrad paarides. Võib rollimänguna kaaslasega läbi mängida.
Harjutust 2 lk 58 saab lõimida loodusainetega, kuna pildil on kasutatud mitte kujundlikku südant, vaid pigem bioloogiliselt tõepärast kujutist.
Võimalus selgitada tegelikku südame ehitust ja kuidas nii vaimne kui ka füüsiline kurnatus võivad südant kahjustada. Kui oleme ausad ja õiglased, on süda rahul ja loodetavasti ka tervem.
Lk 59 on ennast analüüsiv kordamine. Õpetaja võiks julgustada olema aus, sest enda suhtes mõõdukalt kriitiline olles õpime ja areneme paremateks inimesteks.
Südametunnistuse ja vastutustundlikkuse sõnastamine on õppekavas sätestatud olulise õpitulemusena!

Lisad
Õppefilm "Kiusamine"
Cernetist südame valmistamine
Rollimängud ja õpisituatsioonid, mis aitavad narrimise jm kiusamisega toime tulla. Kasutada võib lk 51–52 toodud võtteid või kiusamisega toimetuleku soovitusi veebis.
Mis on ja mis ei ole kiusamine?
Lasteabi on kättesaadav telefoni teel, internetis, sh ka Facebookis, ja olemas on ka äpp. Info nende veebilehelt.
KKoostame tabeli.
Lk 21

Tabel: Tean – tahan teada – sain teada.
Lk 15 ül 25
Mõistatused ilma kohta.
Laut lambaid täis, kerapeaga oinas keskel? Tähed ja kuu
Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab? Tuul
Noorik nutab nurga taga? Pilv
Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulda meie maal? Äike
Pikem kui kirikutorn, peenem kui karjavits? Vihm
Helmeid täis heinamaa, noppima ei lähe ükski? Kaste
Org täis, mägi täis, aga peosse ei saa? Udu
Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? Rahe
Õues mäena, toas veena? Lumi
Soomemaal raiutakse puid, laastud lendavad siia? Lumesadu
Eit pühib toa taga, tolm keerutab ukse ees? Tuisk
71. KILOGRAMMID JA GRAMMID
Lk 48–49
Teisendused, kg <–> (kg ja) g
Selgitada ühtset süsteemi, millesse kuuluvad ka 100 g ja 10 g – seetõttu 1 kg = 1000 g
Eelnevaga seonduvalt võiks selgitada, miks mõnikord on vaja lisada teisenduste puhul arvu keskele nulle.
NSulghäälik omasõnade ja võõrsõnade alguses
Lk 22–23

Võõrsõnad. Tähenduse otsimine võõrsõnade leksikonist, internetist.

Sõnabingo.
Lk 16–17

Sulghäälik omasõnade ja võõrsõnade alguses.
Kirjuta lünka sobiv sulghäälik.

Ül 27
Paiguta sõnad õiges vormis sobivasse lünka. Mida need sõnad tähendavad?
See on lihtsalt geniaalne plaan. Kui külastate Itaaliat, minge kindlasti gondliga sõitma. Kas sulle maitseb ungari rahvusroog guljašš? See ehitis on valatud betoonist. Armastan väga plombiiri süüa. Saime endile väikese beeži kassipoja. Oled sa käinud Pirita kloostris? Minu onu Ott mängib orkestris klarnetit. Suviti kohtab Tallinna vanalinnas palju turiste. Onu Marko sai vales kohas parkimise eest trahvi.
72. TONNID JA KILOGRAMMID
Lk 50–51
Tabelit on jätkatud kuni tonnideni
t ja kg vahel ühikud 100 kg ja 10 kg, seetõttu 1 t = 1000 kg
Erinevate loomade masside hindamine ja võrdlemine
(Õiged vastused: karu – 200 kg; Saksa lambakoer – 30 kg; delfiin – 120 kg; kass – 4 kg; hobune – 500 kg;
luik – 10 kg; elevant – 5 t; ninasarvik 2 t 500 kg)
RSulghäälik võõrsõnade alguses
Lk 22–23

Võõrsõnade tähenduse selgitamine pantomiimidega.
Lk 16–17 ül 28
Kirjuta lünka sobiv sulghäälik. Ühenda sõna tähendusega.
daam – hea käitumisega naisterahvas
bensiin – mootorikütus
gloobus – maakera mudel
dattel – suure suhkrusisaldusega puuvili
besee – vahustatud munavalgest koogike dressipüksid – spordiriietus
giid – ekskursioonijuht
delfiin – kuni 10 m pikkune vaalaline
gripp – äge viirushaigus
grimm – näojumestus


Küsimuste esitamine.
 

 

ÕPPENÄDAL 19


 TEEMAD

  • Mina ise, eneseanalüüs, koolielu enne ja nüüd, intervjuu, raamatusoovitused
  • Sõnavara, mitmus
  • Mahuühikud
  • Erinevate mõõtühikute kordamine

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EMis mulle meeldib?
Lk 24–25

Vestlus: millega sina enda välimuse juures rahul oled?
Mida sina teed, kui vahel meel on morn?
Lk 18
Sõnavaraline töö.
73. LIITRID JA DETSILIITRID
Lk 52–53
Süsteemi ühtsuse huvides on ära toodud mahuühikuid milliliitrist kuni liitrini
Teisendused, l <–> dl
LOODUSÕPETUS

19. Ilmakaared
Lk 63–66

Õpitulemused
Õpilane
1. Teab, et ilmakaar on suund, mis aitab kirjeldada objekti asukohta looduses või kaardil.
2. Teab põhiilmakaari eesti ja inglise keeles (koos tähistega).
3. Oskab nimetada vaheilmakaari.
4. Teab, et suuna määramiseks peab olema lähtekoht ja lõpp-punkt (sihtkoht).
5. Toob näiteid loodusest, mis aitavad suundi määrata ilma kompassita.
6. Saab teada, et Eesti on õhtumaa nagu teisedki Euroopa riigid, sest päike loojub läänesuunal.
7. Kasutab kompassi õigesti – seab kompassi alusplaadi esmalt aluspinnaga paralleelseks.

Õppetükis kasutatud sõnavara
Ilmakaar, suund, põhiilmakaared, põhi, lõuna, ida, lääs, vaheilmakaared, kirre, kagu, edel, loe, asukoht, suhteline, kompass.

Aruteluteemad
1. Mis ajal süüakse lõunasööki? Kuidas on see ilmakaartega seotud?
2. Milliseid ütlusi oled veel kuulnud seoses ilmakaartega?
3. Kas oled näinud Põhjanaela? Kuidas Põhjanael aitab suundi määrata?
4. Millist liikumist nimetatakse pöörlemiseks? Mida toob kaasa Maa pöörlemine?
5. Mis suunas asuvad hommikumaad ehk päikesetõusumaad?
6. Mis suunas asuvad õhtumaad?
7. Millal näitab kompass tõeseid suundi? Mis võivad kompassi tööd mõjutada?
8. Lõunasuunale avatud kohti soojendab päike kõige rohkem, põhjasuunal aga kõige vähem. Mille järgi saab neid kohti looduses ära tunda ilma kompassita?
9. Millal on sinul vaja olnud ilmakaari/kompassi kasutada?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Võib arutleda, miks kasutatakse ilmakaarte tähistamiseks nende ingliskeelsete nimetuste tähiseid. Õpilased võivad proovida tähistada ilmakaari ka eestikeelsete tähistega. Mis olukord tekib ehk miks ei sobi eestikeelsed tähised?
• Suund on alati suhteline ehk tähendab seda, et vaadeldava objekti suund oleneb sellest, kust vaadeldakse. Selleks võib klassiruumis teha näitliku vaatluse. Leppige kokku näiteks, et tahvel asub klassis põhjasuunas. Asetage klassiruumi keskele mingi hästi nähtav objekt ja iga õpilane nimetab, mis suunda see temast jääb.
• Õpperaamatu lk 64 ül 17 mõistmiseks võiks gloobusega näidata pöörlemist, päikese tõusu idast ja loojumist läände. Päikeseks võib võtta nt põleva laualambi, mis valgustab gloobust (Maad), kui koolis pole Maa tiirlemise ja pöörlemise mudelit. Siis on lihtne mõista sõnu hommikumaad ja õhtumaad.
• Ilmakaarte harjutamiseks võib tahvlile märkida ilmakaareteljestiku ja vaatlemise asukoha, kust hakata tõmbama tahvlile jooni. Õpilased ütlevad, mis suunas liikumine toimub. Peale seda on lihtsam teha ül 20 lk 66.
Lisalugemist õpetajale, kompassi kasutamisest ja looduses ilma kompassita suundade määramisest.
TMis mulle meeldib?
Lk 24–25
Lemmiksalmi valimine pähe õppimiseks; valiku põhjendus.

Koostöö. Mis mulle meeldib? Anonüümne kirjutamine sedelile, jagamine õpilaste vahel, selgitamine sõna nimetamata.
Lk 18
Sõnavaraline töö – lausete lõpetamine.
74. VÄIKSEMAD MAHUÜHIKUD*
Lk 54–55
Õppekavaväline teema, milles käsitletakse väiksemaid mahuühikuid (cl, ml)
INIMESEÕPETUS

Vt eelmist nädalat.

Inimeseõpetuse tööleht nr 2
KMiks vana aja portfellid kiiresti kulusid
Lk 26

Arutlus: Mis teeb arstidele tänapäeva laste juures muret?

Mina-vormis jutustamine 1-2 lõigu põhjal.
Lk 19 ül 32
Töö tekstiga
Vanasti käisid lapsed koolis portfelliga.
Portfellil oli lukke üks-kaks.
Portfellid ei meeldinud arstidele.
Portfellidega võis ka mäest alla lasta.


Küsimuste esitamine.
75. KÖÖGIS
Lk 56–57
Mahuühikud köögis
Retsept on mugandatud versioon veebiaadressilt Täisterjahust sidruni-mustika muffinid glasuuriga
NKirjutame
Lk 27

Meelepärase kirjutamisülesande valimine:
a) küsimuste abil;
b) antud sõnu kasutades;
c) koolikoti välimuse järgi.
Lk 20
Reeglid mitmuse kohta
Ühenda lauseosad sobivaks tervikuks.
Üks ja mitu
Liitsõna
76. KORDAME MÕÕTÜHIKUID
Lk 58–59
Pikkus-, massi- ja mahuühikute kordamine
Teisendused

Ül 5 vastused:
a) tuletikk, nööpnõel, teekotike, suhkrutükk, 5-sendine, hernes;
b) kanamuna, õun, pulgajäätis, rull WC-paberit; lusikas; tomat
c) pakk kohvi, suurem pakk võid, matemaatika tööraamat, leib, 6 muna; greip
d) kott kartuleid, pakk jahu, ämbritäis vett, arbuus, Eesti – Inglise sõnaraamat, suur pakk mahla.
RJutulinna raamatuklubi
Lk 28–29
Intervjuu lastekirjanik Aino Pervikuga.
Raamatusoovitused:
A. Pervik, „Hädaoru kuningas“
M. Truman, „Hull teadlane. Vastused laste igasugustele küsimustele“
S. Oll, „Mis mulle meeldib?“
M. Müürsepp, H. Lukner, „Füübits. Teaduse ja tehnika esimene lugemik lastele“
Lk 21
Töö arvutiga – info otsimine

Aino Pervik Eesti Lastekirjanduse Keskuse leheküljel
 

 

ÕPPENÄDAL 20


 TEEMAD

  • Sõprus ja sõbrad, kirjad, kirjade saatmine
  • Sulghääliku pikkus, sulghäälik
  • Ajaühikute tutvustus
  • Enne- ja pärastlõunased ajad
  • Ajavahemikud
  • Minutid ja sekundid
  • Tunnid ja minutid

 LISAMATERJALID

Eesti keele kordav töö (mõistatused, tähestik, võõrsõnad)

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ERaamatukogu otsib koera
Lk 30–31
Vestlus pala pealkirja põhjal.
Rühmatöö: head soovitused, kuidas julgustada lapsi lugema.
Lk 22–23
Funktsionaalne lugemine
Ristsõnas tuleb kokku HIPOTERAAPIA
77. AEG VOOLAB
Lk 60–61
Ülevaade ajaühikutest
Erinevad kellad
LOODUSÕPETUS

20. Plaan
Lk 67–69

Õpitulemused
Õpilane
1. Teab, et plaan on väikese maa-ala vähendatud kujutis tasapinnal.
2. Oskab plaani legendist leppemärkide abil informatsiooni lugeda.
3. Saab aru, et plaanile kantud objektide omavahelised kaugused ja suunad on samad, mis tegelikkuses.
4. Ehitab klassikaaslasega oma unistuste koduasula mudeli, joonistab sellest plaani.
5. Teeb meelsasti koostööd klassikaaslastega, arvestab teiste arvamusega, põhjendab oma seisukohti.

Õppetükis kasutatud sõnavara
Plaan, asukoht, kuju, asend, pealtvaade, külgvaade, tasapinnaline, ruumiline, vähendama, suund, aerofoto, leppemärgid, legend.

Aruteluteemad
1. Sõnal „plaan“ on mitu tähendust. Millised? Mis neil tähendustel ühist on?
2. Milliseid plaane oled kasutanud?
3. Mille poolest plaanil olevad objektid erinevad looduses olevatest objektidest? Mille poolest sarnanevad?
4. Milline on sinu unistuste koduasula? Mille poolest see erineb sinu praegusest kodukohast?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Sõna „plaan“ tähenduse avamiseks võib näidata erinevaid plaane (plaan kooli ümbrusest, koduasulast, aiast, majast, toast, busside sõiduplaan jne).
• Võimalusel vaadata erinevate plaanide legende – mida värvid ja leppemärgid tähendavad.
• Unistuste koduasula ehitamiseks võib lasta igal õpilasel oma maja mudeli kodus juba selleks tunniks valmis teha (piimapakist, kingakarbist vms + kasutatud värviline pakkepaber). Siis saab tunnis kõikidest majadest kujundada asula mudeli, kui lisada teed, haljastust (nt pargis puude alla kukkunud oksad või kuivatatud puulehed plastiliinipallidel), kivid ja muu materjal linna kujundamiseks. Kui asula mudel on valmis, siis saab fotoaparaadiga teha sellest külg- ja pealtvaate (n-ö aerofoto näidis). Pealtvaate foto abil joonistavad õpilased plaani lk 118. Juhend on lk 69.
TSulghääliku pikkus
Lk 32–33

Lühikese, pika ja ülipika sulghääliku kirjutamise reeglid.

Sobivate sõnade nimetamine pildi järgi.

Rühmatöö: lausete koostamine teemal „Meie vahva klass“, kasutades erineva pikkusega sulghäälikutega sõnu.
Lk 24–25
Sulghäälikud
Vali sobiv sõna

Ül 4
Koostöö – sõnavaraline töö
saag – hambuline tööriist
särg – ujub vees
king – jalanõu
kink – viiakse sünnipäevalapsele
märk – pannakse rinda
tibu – koorub munast
saak – saan metsas jahil või marjul käies
kurg – pika nokaga lind
märg – sõna kuiv vastandsõna
ling – nöörist või köiest aas, silmus
särk – riietusese
tipud – mägede ülemised osad
link – ukse käepide
kurk – haigena punane ja valutab


Ül 5
RISTSÕNA
Paremale
1. Lihatoit SÜLT
6. Tasu töö eest PALK
8. Mööbliese LAUD
9. Isane siga KULT
10. Tiibadega olend LIND

Alla
1. Vanaaegne pikkusühik SÜLD
2. Seotakse ümber kingituse LINT
3. Riietusese SÄRK
4. Koht loomade hoidmiseks LAUT
5. Liivariba veekogu ääres RAND
7. Väärismetall KULD


Ül 6
Sulghääliku pikkuse muutmine
Väit-, küsi- ja hüüdlause
78. ÖÖPÄEV
Lk 62–63
Ööpäeva jagunemine enne- ja pärastlõunaks
Pärastlõunased kellaajad
Ajavahemiku arvutamine tundides
INIMESEÕPETUS

Teema: Kodumaa. Eesti sümbolid: lipp, vapp ja hümn. Rahvussümbolid, lk 50–51

Tunni käik / aruteluteemad
Eesti vabariigiga seotud teemasid ja sümboleid on ilmselt ka varem käsitletud, vastavalt eelnevale võib neid peatükke läbida kiire kordamisena või siis hoopis süvendatult, ühendada erinevaid peatükke kokku, käsitleda vabariigi aastapäeva aktuse eel või hoopis järel.
Vastavalt klassi võimekusele võib õpetaja geograafiaga seotud osa (lk 60) kaardilt ette näidata ja seejärel lastel kordamiseks täita lasta. Võib ka lasta lastel oma teadmisi enne demonstreerida ning seejärel kaardi abil üle kontrollida ja kinnistada.
Harjutuse 1 lk 61 ja harjutuse 2 lk 62 värvimise osa võib jätta tunni lõppu või kodus täitmiseks.
Fotokollaaž Pika Hermanni tornist aitab rääkida lipu heiskamise reeglitest, samuti nende laste endi kogemustest, kes on seal käinud.
Lk 62 hümniga seonduvate reeglite meeldetuletus ja sõnad kordamiseks.
Rahvussümbolite harjutuses 1 lk 63 võib lasta ise infot otsida.
Plakati tegemise võib lõimida kunsti- või käsitöötunniga.

Lisad
Riikliku sümboolika kohta lisainfo
Riigivapi kohta lisainfo
Naaberriikide kohta info
KTonje saab endale kolm uut sõpra
Lk 34–36
Vestlus: mida teame Norrast?

Lausete leidmine peategelase Tonje iseloomustamiseks (iseloom, tegevused jm).
Lk 26–27 ül 7
Töö tekstiga
Tüdruk mõtleb ainult kahest võõrast poisist.
Ta tõttab läbi metsa.
Ta sammub ringi mööda elutuba.
Võõraste poiste nimed on Vend ja Ole.


Jutukese kirjutamine.
79. HOMMIK, PÄEV, ÕHTU VÕI ÖÖ
Lk 64–65
Analoogkella näit digitaalkellal
Tunnid ja minutid
NTonje saab endale kolm uut sõpra
Lk 34–36
Lk 35 kahekõne lugemine.
Õpilasi puudutavate teemade väljatoomine ja arutlus (erivajadusega lapsed).
Lk 26–27
Kirjelda jutu põhjal Tonjet
Küsimuste esitamine
80. KUI KAUA?
Lk 66–67
Ajavahemiku leidmine tundides ja minutites
Sõiduaja võrdlus eri liiklusvahendeid kasutades
Andmed sõiduaja kohta: Elron ja T-pilet
RKirjad tulevad
Lk 37
Rühmatöö: luuletuse esitamine eeslugejaga, räppides vms.

Rühmatöö: suhtlemine kirja teel – plussid ja miinused.

Kirja kirjutamine ja postitamine.
Lk 28
Kirja kirjutamine raamatutegelasele
Häälikupikkus
Lausete koostamine
 

 

ÕPPENÄDAL 21


 TEEMAD

  • Raamatute tutvustamine, lemmikloomad ja nende pidamine
  • Sulghäälik s-i ja h kõrval, omadussõnad, sõnavara
  • Erinevad ajaühikud
  • Teisendused ajaühikutega

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ETeeme koos! Raamatututvustused
Lk 38–39

Raamatututvustuse koostamine juhise järgi.
Sellel nädalal on hea viia läbi kuulamisülesanne „Lemmikloomad“ (ül 2 lk 101).81. SEKUNDID
Lk 68–69
Sekund igapäevaelus
Tuule kiirus m/s
Tuule kiiruse skaala
LOODUSÕPETUS

21. Kaart
Lk 70–72

Õpitulemused
Õpilane
1. Teab, et kaart on suure maa-ala vähendatud kujutis tasapinnal.
2. Oskab kaardi legendilt informatsiooni lugeda.
3. Teab, et kaardi mõõtkava abil saab teada tegelikud vahemaad.
4. Teab kaardi ja plaani sarnasusi ning erinevusi.
5. Oskab kasutada Eesti loodus- ehk füüsilist kaarti.
6. Teab Eesti suuremaid kõrgustikke, madalikke, järvi, jõgesid, saari, asulaid.

Õppetükis kasutatud sõnavara
Kaart, tasapinnaline, pealtvaade, vähendatud vahemaad, leppemärgid, legend, looduskaart ehk füüsiline kaart, ilmakaared, kõrgustik, madalik, järv, jõgi, meri, saared, lahed, poolsaared, asulad.

Aruteluteemad
1. Meenuta, millal on sinul või sinu perel läinud vaja kaarti.
2. Mille poolest kaart sarnaneb plaaniga? Mille poolest erineb?
3. Miks on kaardil mõõtkava vaja?
4. Millist infot saab riigi looduskaardilt ehk füüsiliselt kaardilt?
5. Vaadelda erinevate kaartide leppemärke kaardi legendis.

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Võimalusel küsida kooli geograafilt tunnis kasutamiseks suured füüsilised seinakaardid maailmast, Euroopast ja Eestist. On hea aru saada, et mida rohkem on vahemaid võrreldes tegelikkusega vähendatud, seda väiksem on kaardil Eesti (võrrelda mõõtkavasid).
• Hea oleks võrrelda Eesti atlases erinevate kaartide pealkirju, ilmakaare teljestiku asukohta/olemasolu, mõõtkava ja legendi. Kaarti võrrelda mõne plaaniga, seejärel kokkuvõtteks täita lk 70 ül 24 (Vennie diagramm).
• Eesti suuremate kõrgustike, madalike, järvede, jõgede, saarte ja asulatega saab tutvuda Eesti looduskaardilt lk 60–61. Sellele kaardile saab iga õpilane kanda ise kaardi tähtsamate osade nimetused (ül 28 lk 72).
• Kaardi kasutamist on hea alustada oma kodukoha ümbruse uurimisega. Kaardile võib õpilane koduasula piirkonna joonega ümbritseda (nt igas suunas 20 km ulatuses – see õpetab kaardi mõõtkava rakendama). Ilmakaarte harjutamiseks saab vaadelda Eestimaa tuntud kohtade paiknemist oma koduasula suhtes.
TKõik Winn-Dixie pärast
Lk 40–41

Lugemine ülesandega (leia laused, kus…).

Vestlus: minu lemmikkoht lugemispalas.

Loole järje mõtlemine.
Lk 29 ül 12
Paaristöö – sõnaseletused
3. hooga üksteise vastu põrkama
6. liikus hoogsalt
5. sai aru
13. tuli mõttesse
8. vaatasid teatud suunas
9. püüaks meenutada
1. lohakas, räsitud
14. püüdis paremini kuulata
11. tahtis lähedalt silmast silma näha
2. sõber, vahva kaaslane
12. ei saanud midagi teha
4. kohe
10. pooljoostes liikuma
7. kõnepidaja


Ül 13
Küsimuste esitamine
82. NÄDALAD JA KUUD
Lk 70–71
Päevade arv erinevates kalendrikuudes
Rooma numbrid I – XX
Teisendused, ööpäev – nädal – kuu – aasta
Nädalapäevade nimede allikas
INIMESEÕPETUS

Teema: Eesti ja Euroopa. Eesti Vabariigi tähtpäevad – lk 64–67

Tunni käik / aruteluteemad
Harjutus 1 lk 64: riigi sümbolina lippude äratundmise juures on õppekava järgi kohustuslik ära tunda Eesti lipp. Teiste lippude puhul võib otsida abi. Oluline on teada ka Euroopa Liidu lippu.
Harjutus 2 lk 64–65 (lõiming geograafiaga). Harjutust saab kohandada vastavalt õpilaste võimekusele. Võimekamad saavad alustada iseseisvalt riikide nimede märkimisega ja hiljem teadmisi kontrollida ja kinnistada abimaterjalide abil. Vähem võimekate puhul võiks rõhuasetus olla õpioskuse (infoallikate kasutamise oskuse) arendamisel.
Lk 66 on fotokollaaž, tekst ja küsimused Eesti vabariigi aastapäeva ning selle tähistamise kommete kohta. Võib kombineerida koolis toimuvate üritustega (aktuse järel arutlemiseks vms).

Lisad
Jänku-Jussi multikad „Lipupäev“, „Võidupüha“, „20. august“.
Euroopa kohta
KK, p, t s-i ja h kõrval
Lk 42–43

Reeglit kinnitavad näited õpilaste nimedest ning luuletusest „Kuidas kutsut kutsutakse“.
Lk 30
Kirjuta lünka sulghäälik.
Kirjuta sõna lõppu ps, ks või ts.
Loovtöö

Kirjuta saadud sõnadega väike jutuke.
83. AASTAD JA SAJANDID
Lk 72–73
Aastaarvude jagunemine sajanditesse
Kirjalik liitmine ja lahutamine suurte arvudega (aastaarvud)
Andmed Eesti linnade kohta portaalis Histrodamus
NErandsõnad
Lk 43

Erandite tutvustamine.

Jutu koostamine antud sõnadega.
Lk 31
Sulghäälik s-i ja h kõrval. Erandid

Lünkharjutus
Lausete laiendamine
84. KORDAME AJAÜHIKUID
Lk 74–75
Ajaühikute hindamine
Sinu päev
Mäng „Liidame sekundeid“: korrutamine, liitmine, teisendamine (vaja läheb 2 täringut iga 2-3 mängija kohta)
RLoeme teabeteksti „Aarad“
Lk 44–45

Lugemine lõikude kaupa; esitatud küsimustele vastuse leidmine tekstist.

Paaristöö: meelespea lemmiklooma soovijale.
Lk 32 ül 17
Töö teabetekstiga – õige või vale
Värvitud tähtedest tuleb kokku sõna KÕNELEV.
Värvimata tähtedest tuleb kokku sõna PAPAGOI.


Infootsing internetis.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 22


 TEEMAD

  • Eesti Vabariigi sünnipäev, loodus, Friedrich Reinhold Kreutzwald, laste omalooming, raamatututvustused
  • Riimuvad sõnad, omadussõnad
  • Nimega ja nimeta arvud
  • Arvude uurimine
  • Peamurdmist
  • Ajatelg

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EPõhjatuulemaal
Lk 46

Töö illustratsiooniga – arutlus: millise meeleolu loob pilt enne luuletuse lugemist?

Ilmeka lugemise võistluse korraldamine (soovitused lugemiseks ja hindamiseks).

Arutlus: muusika valimine luuletuse meeleolude esiletõstmiseks.
Lk 33
Riimuvad sõnad
Loovülesanne
85. NIMEGA ARVUD
Lk 76–77
Nimega arvud
Nimega arvude võrdlemine ja järjestamine
Teisendused, m –> km ja m
Andmed Tartu sildade kohta
LOODUSÕPETUS

22. Loodus on meie rahva ühine varandus
Lk 73–74

Õpitulemused
Õpilane
1. Teab, et loodus on iga rahva ühine varandus.
2. Teab, et loodus on kujunenud pika aja jooksul ning on pidevas muutumises.
3. Oskab kirjeldada oma kodulähedast maastikku.
4. Teab nimetada erinevaid loodusvarasid.
5. Teab Eesti tähtsamaid maavarasid ja leiab nende leiukohad looduskaardilt.
6. Teab oma kodukoha loodusväärtusi.

Õppetükis kasutatud sõnavara
Territoorium ehk ala, maakoor, maastik, künkad, orud, meri, jõed, järved, rändrahnud, loodusvarad, maavarad, tardkivimid, põlevkivi, sinisavi, paekivi, liivakivi, moreen, turvas, muld, vesi, õhk, taimed, loomad, seened, raba, mets, maavara leiukoht ehk maardla.

Aruteluteemad
1. Kelle või mille üle sa oma riigis uhke oled?
2. Milline paik sulle Eestis kõige rohkem meeldib? Miks?
3. Kas meie kooli õuel kasavad puud ja teised taimed on ka loodusvara?
4. Milliseid maavarasid sinu kodukohas (läheduses) leidub?
5. Millised maavarad on olulised sinu igapäevaelus? Kuidas?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Maastiku mõiste seletamiseks võiks klassiga koos vaadata erinevaid pilte Eesti erinevatest maastikest, sh kodukohast. Maastik võib olla tasane, laineline, künklik. Sellel on erinevaid objekte – jõed, järved, meri, rändrahnud, metsad, rabad, niidud, põllud, linnad jne. Võib valida videolõike sarjast „Hoia, mida armastad“. Siin on palju materjali ka liikide kohta.
• Lk 73 pildil on loodusvarad, sh maavarad. Maavarad on kõik need loodusvarad, mida kaevandatakse maakoore seest. Maavara leiukohta, kus on kindlaks tehtud selle kogus ja kvaliteet, nimetatakse maardlaks. Maavarade suuremaid maardlaid võib leida ka looduskaardilt. Võimalusel tuua klassi näited maavaradest – tükk paekivi, põlevkivi, liiva, turvast, savi.
• Tuleks tuua näiteid selle kohta, kuidas me kõik tarbime maavarade hüvesid. Näiteks elektrienergia on toodetud põlevkivist. Maanteede ehitusel on kasutatud nii liiva kui ka paekivist tehtud killustikku, savist tehakse nõusid (keraamikat) ja liivast klaasi, turvast kasutatakse taimede kasvukeskkonnaks aianduseks jne.

Loodusõpetuse tööleht nr 5: Kompass. Ilmakaared. Kaart
TKuidas Vidri Rein karjapoiss oli
Lk 47–48

Lugemiseelne tegevus: pala pealkirja ja illustratsiooni sidumine lühijutuks.
Töö sõnavaraga.

Rühmatöö: suuline küsimuste esitamine pala põhjal.
Lk 34 ül 21
Sõnavaraline töö
omapäi uitama – hulkuma
peni – koer
nurme servast – äärest
lihav kael – jäme
veider keel – imelik
kasetohust torbik – kotike
upsaka häälega – ülbe
mürtsuga kinni – pauguga


Lünkharjutus
Kirjatehnika
86. KÕIGE PAREMAD SÕBRAD
Lk 78–79
Õppekavaväline teema – käsitletav nuputamisena
Arvude uurimine: arvu tegurid ja pooltäiuslikud arvud; faktoriaal

Lisalugemist sõbralike jm arvude kohta
INIMESEÕPETUS

Teema: Lapse õigused ja kohustused – lk 68–72

Tunni käik / aruteluteemad
Lk 68–69 olevad tekst, pildid ja küsimused kombineerivad lapse õiguste, kohustuste ning peres üksteise abistamise teemasid. Harjutus 1 lk 70 on jätkuks tekstile ja lisaks lapse enda elu üle arutlemiseks.
Harjutus 2 lk 71 rõhutab lapse õiguste ja kohustuste tasakaalu (et ei jääks vale arusaama, nagu lastel oleksid vaid õigused).
Lk 72 oleva lapse kohustuste ülesande võib teha ka eraldi lehele, kasutades fotosid või ajaleheväljalõikeid vms, ja siis teistele sellest rääkida. Siin on taas võimalus võrrelda ennast ja teisi.

Lisad
1) Arvuti kasutamise ülesanne
Ava lastekaitseliidu koduleht: Lastekaitseliit.ee > Laste õigused.
Loe teave läbi ja leia iga lapse õiguse kohta käiv kohustus. Kirjuta see lünka.
Näiteks:
Lapsel on õigus haigestumise puhul saada vajalikku ravi. See tähendab, et lapsel on ka kohustus hoida oma tervist.
Kõigil lastel on õigused. Võimalik vastus: see tähendab, et kõigil lastel on ka kohustus austada teiste õigusi, nii laste kui ka täiskasvanute omi. Laste kohustused
2) Igaühel on õigus ja võimalus kaasa rääkida riigi valitsemises. Teave Osalusveebi kohta.
KKuidas Vidri Rein vabaks sai


Kuidas isa Marikesele juttu rääkis
Lk 49–50

Rühmatöö: mida saime teada Friedrich Reinhold Kreutzwaldist? Tutvustus posteri, luuletuse, tabeli vm kujul.
Lk 35–36 ül 23
Omadussõna
muistne kuningas
suur hiiglane
pidulikud näod
tähtis uudis
värisev hääl
tõsine jutt
lõputu hulk


Ül 24
Leia küsisõna, vasta täislausega.

Ül 25
Ühenda lausepooled
1. Printsessidest, keda kuri nõid sundis kulda ketrama
2. Tigedast perenaisest, kes pani vaeslast käsikivil jahvatama
3. Koledast Põhja konnast, keda kangelane sai võita ainult Põrguneitsi abiga
4. Puulasest ja Tohtlasest, kelle Vanapagan müüs ahnele peremehele orjadeks
5. Targast, kes elas tükk aega ühe talumehe taskus ja andis talle head nõu
6. Kuningapojast, kes sattus kogemata karjapoisiks


Leia ja paranda vead.
87. PEAMURDMIST
Lk 80–81
Peastarvutamine
Arvuridade uurimine
Summade koostamine
Tikkude tõstmise ülesanded
Loogikaülesanne
1. ülesande idee allikas

2. ülesande vastused:
7, 8, 15, 23, 38; 10, 14, 24, 38, 62; 8, 12, 20, 32, 52; 4, 10, 14, 24, 38;
0, 10, 10, 20, 30; 3, 8, 11, 19, 30; 6, 6, 12, 18, 30; 9, 4, 13, 17, 30.
(lisaks veel 12, 2, 14, 16, 30 ja 15, 0, 15, 15, 30)

3. ülesande vastused:
a) ülevalt alla 4, 3, 2, 6; vasakult paremale 7, 3, 5
b) ülevalt alla 2, 5, 3, 6; vasakult paremale 7, 5, 4
c) ülevalt alla 2, 7, 3, 5; vasakult paremale 6, 7, 4

4. ülesande lahendus:
tikud on kolmes veerus; iga veeru ülemine tikk tuleb tõsta sama veeru alumiseks

5. ülesande lahendused
(Lahendusi on ka rohkem)

6. ülesande vastus: Susannel on üks koer, üks kass ja üks kilpkonn
NPresident kinnas
Lk 51–53

Ümberjutustuse kirjutamine:

a) pala lugemine;
b) paaristööna lausete lõpetamine;
c) jutu kirjutamine.
Lk 37 ül 27
Liitsõna
Ühenda pusletükid
TUULEHAUG, HÕBEKOGER, VIKERFORELL, ROOSÄRG, MERITINT, LEPAMAIM, KARPKALA, VÕIKALA, VINTRÄIM

Loovülesanne
88. EESTI SÜNNIPÄEV
Lk 82–83
Vaheajaeelne tund – EV teenetemärkide tutvustus, nende asutamisaasta paigutamine ajateljele
Uue teenetemärgi kujundamine (kellele? milline?)

Lugemist Eesti teenetemärkide kohta
RJutulinna raamatuklubi
Lk 54–55

Laste looming ajakirjast Täheke.
Raamatusoovitused:
L. Ots, „Lugusid kuulsatest eestlastest“
M. Parr, „Vilgukivioru Tonje“
E. van de Vendel, „Koer nimega Sam“
J. Vaiksoo, „Kolm sügist“
Lk 38–39
Loovülesanne – luuletuse või jutukese kirjutamine
Mõistekaart

Ül 32
Ristsõna
MEIE EESTIMAA
1. Saaremaa
2. Rakvere
3. Kihnu
4. Paide
5. Peebo
6. Ever
7. Vaiksoo
8. Mattiisen
9. Wiiralt
10. Härma
11. Wikland
12. Raud
 

 

 

ÕPPENÄDAL 23


 TEEMAD

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ETeatrikuu tervitused
Lk 56–58

Paaristöö: õpiku kava järgi küsimuste esitamine.

Rühmatöö: sõnadeta lavastus – pantomiim sellest, kuidas etenduse ajal pole sobilik käituda.
Lk 40–41
Kohtumisbingo
Tähestik (salakiri)
Funktsionaalne lugemine
3. TÖÖRAAMAT – KEVAD
LÕBUSAD VÕLURID
PÕHITEEMAD – PREALGEBRA; PEASTARVUTAMINE SUUREMATE ARVUDEGA

89. NUKU HOONETE AJALOOST
Lk 4–5
Funktsionaalne lugemine praeguse NUKU keskuse hoone ajaloo kohta
Andmete leidmine tekstist
Tehted aastaarvudega
Pikem tekst NUKU teatri ja selle hoone ajaloo kohta
LOODUSÕPETUS

23. Seeneriigist: hallitused
Lk 75–79

Õpitulemused
Õpilane
1. Teab, et hallitused on seened.
2. Oskab nimetada seente eluks vajalikud tingimused: soojus, niiskus ja toit.
3. Teab, et seened, sealhulgas hallitused, on looduses väga vajalikud.
4. Teab, et seente eoseid on kõikjal õhus ja pindadel.
5. Saab aru, et eosest kasvab uus organism vaid sobilike elutingimuste korral.
6. Mõistab, et hallitused toituvad materjalist, mille peal ja sees nad elavad.
7. Oskab selgitada toidu hallitamise vältimiseks vajalikke abinõusid.
8. Teeb koos klassikaaslastega pikaajalist katset, on uurimisel järjepidev ja tähelepanelik.
9. Sõnastab läbiviidud katse andmete põhjal tulemuse ja teeb lihtsa järelduse.

Õppetükis kasutatud sõnavara
Seeneriik, hallitus, elutingimus, soojus, niiskus, toit, eos, uurimisküsimus, andmed, tulemused, seos, järeldus, allergia, ülitundlikkus, antibiootikum.

Aruteluteemad
1. Mida mõtled, kui kuuled sõna „hallitus“?
2. Kus oled näinud hallitusi?
3. Mis ruumis oled tundnud kopitanud lõhna?
4. Selgita lauset: „Hallitused on looduses ülimalt vajalikud, nagu kõik teisedki seened.“
5. Millistes ruumides kodus võivad olla hallitustele kõige sobivamad elutingimused?
6. Kuidas hoida toitu, et see hallitama ei läheks?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Hallituste näitlikustamiseks kasutada erinevaid hallitusi kas toidul, riidel, nahast esemel vms, sinihallitus- ja valgehallitusjuust, salaamivorst (kui klassis on allergilisi õpilasi, saab kasutada pilte internetist).
• Katse hallituse kasvatamiseks on pikaajaline. Katset võiks iga õpilane läbi viia oma kodus, valides selleks meelepärase toiduaine. Samaaegselt võiks katset teha koos klassiga ka koolis (klassis on seinal tv lk 78 olev vaatluste tabel, mida koos täidetakse). Siis saavad õpilased oma koduse katse käiku pidevalt võrrelda klassiruumis toimuvaga ja nii ei unusta nad oma kodust katset jälgida. Koduse katse lõppedes võivad õpilased oma tulemused kooli kaasa tuua, sest erinevaid hallitusi on huvitav võrrelda (binokulaariga vaadelda) ja arutleda, kas / mille poolest nende hallituste kasvutingimused erinesid. Katsest kokkuvõtte tegemisel on koos vajalik läbi arutada seose leidmine uurimisküsimuse ja tulemuste vahel (lk 79). Õpilastel on lihtsam vastata küsimusele, kui nad koostavad vastuseks täislause, kasutades ära võimalikult palju sõnu küsimusest. Nii on kerge jälgida ka seda, mida tegelikult vastuseks oodatakse.
Lisalugemist õpetajale hallitustest Terviseametilt.
TI ja j
Lk 59
Reeglite tutvustamine; näited; harjutuse vigadeta ärakiri.
Lk 42–43
I ja j
Silbitamine
Reegli sõnastamine
Lausete koostamine
90. NUKU SAALIDEST
Lk 6–7
NUKU teatri saalide plaanid
Istekohtade arvu leidmine saalides
Istekohtade arvude võrdlus

Õpilasi tuleks abistada lava pealtvaate analüüsimisel: lava laius, sügavus ja kõrgus; prožektorid, mis on paigutatud saali kohale (lae alla) – vajab aega aruteluks
Saalide andmed
INIMESEÕPETUS (nd 23–24)

Teema: Tervis – lk 73–76

Tunni käik / aruteluteemad
Mis on tervis?
Lk 73–75 tekst, pilt ja küsimused jätkavad peres üksteise abistamise teemat ning juhatavad sisse tervise ja haiguste teemasse. Küsimused aitavad korrata oskust tunda ära tundeid ja neid sõnastada.
Harjutus 1 lk 75 aitab Kaisa loo näitel sõnastada vaimse ja füüsilise tervise tunnuseid.
Lk 76 kordab ja kinnistab vaimse tervise hoidmise võtteid: oskust sõnastada tundeid ning toime tulla negatiivsete tunnetega. Oluline on rõhutada, et oma vaimse tervise osas saab igaüks ise midagi ära teha. Esimesed sammud on positiivne mõtlemine, igast olukorrast väljapääsu otsimine, negatiivsete tunnete tunnistamine ja teadmine, et alati saab abi otsida jms.

Lisad
Vaimne tervis
Hea vaimse tervise tunnused

Mäng sotsiaalsete oskuste arendamiseks „Algaja komplimenditegija baaskursus“:
1) Õpilased on paarides, istuvad toolidel või seisavad vastamisi. Parem oleks kasutada toole, sest õpetaja saab neid paigutada kindlasse vastamisi istumise asendisse, ühtlasi vähendab istumine ebakindlust.
2) Ettevalmistus: vaata kaaslasele otsa ja tervita, nooguta, naerata vms. Kui kaaslane ulatab teretamiseks käe, siis võta see vastu. Kui kaaslane naeratab, siis naerata vastu. Edaspidi hakatakse paarilisi vahetama, kuid õpetaja peaks tagama, et iga kord toimuks väike edasist ülesannet soosiv positiivne ettevalmistus!
3) 1. etapp. Vaata/vaatle oma kaaslast ja mõtle, mis on temas lahedat, ilusat, head, milles ta on tubli jne. Ütle seda kaaslasele. Teine ütleb ka.
4) Analüüs. Mis tunne oli teisele midagi head öelda? Mis tunne oli, kui sulle midagi head öeldi?
5) Vahetatakse paarilist. Toimub ettevalmistus. 2. etapp. Vaata/vaatle oma kaaslast ja mõtle, mis on temas lahedat, ilusat, head, milles ta on tubli jne. Ütle seda kaaslasele. Kaaslane tänab (!) ja ütleb siis omakorda vastu midagi head.
6) Vahetatakse paarilist jne.
Alguses kiputakse tegema komplimente laadis „Lahe särk!“ või „Ilusad silmad sul“. Teise-kolmanda paarilise vahetuse järel võib õpetaja suunata tegema komplimente rohkem iseloomu või tublide saavutuste kohta.
Komplimendile reageerimiseks võib ette anda näiteid: „Aitäh, seda on küll meeldiv kuulda!“, „Tänan! Sina/sul ka!“, „Oi, kas tõesti? Aitäh!“ jne.
Mängu võib lõpetada arutlusega. Mis tunne sul nüüd on? Kelle päeva võiksid sa veel paremaks muuta ühe komplimendiga? Kas oleksid valmis väljakutseks „Nädal aega iga päev vähemalt üks kompliment uuele inimesele“? Vms.


KTeatriametid
Lk 60–61

Teatriametite nimetamine; kavalehtede või reklaamide uurimine.
Paaristöö: ametite kirjelduste lugemine ja äraarvamine.
Arutlus: kellele mis amet sobiks?
Lk 44–45
Funktsionaalne lugemine
Internetiülesanne
91. PILETIMÜÜJA TÖÖ
Lk 8–9
Piletimüüja töö lühiiseloomustus
Ülesanded piletite hindadega
NUKU piletihinnad
NIntervjuu: Taavi Tõnisson
Lk 62–63

Enda päevaplaani koostamine.
Lk 46
Intervjuu
Küsimustele vastamine
Mõistekaart
92. TEATER JA MATEMAATIKA
Lk 10–11
Funktsionaalne lugemine etenduseks valmistumise kohta lavastuskunstniku pilgu läbi
Mõõtkava
Pildi vähendamine
Lavastusmeeskonna tööga seotud ülesanded (materjalide ostud)
RTeeme koos! Nukuteater
Lk 64–65

Koostöö: tuttava muinasjutu valik, osade ja ülesannete jaotamine, (näpu)nukkude valmistamine, näidendi õppimine ja esitamine.
Lk 47
Loovülesanne
 

 

 

ÕPPENÄDAL 24


 TEEMAD

  • Emakeelepäev, luuletamine, luule
  • Ainsus ja mitmus, sõnavara
  • Prealgebra – tähed matemaatikas

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EEmakeel
Lk 66
Luuletuse lugemine ja pähe õppimine.

Tulpdiagrammi koostamine õpilaste enimnimetatud ilusatest sõnadest.

Emakeelepäevast ja Kristjan Jaak Petersonist.
Lk 48
Koostööülesanne
93. KIIGEL
Lk 12–13
Tasakaal
Võrdus kui tasakaalus kiik või turukaal
Tehte puuduva arvu leidmine
Hea oleks, kui selles ja järgmises tunnis saaks tasakaalu näitlikustada turukaalu abil
LOODUSÕPETUS

24. Seeneriigist: pärmid
Lk 80–82

Õpitulemused
Õpilane
1. Teab, et iga elus ja eluta asi koosneb väikestest osadest.
2. Saab teada, et rakk on iga elusolendi kõige väiksem ehitusosa.
3. Teab, et pärmid on üherakulised seened.
4. Toob näiteid looduslike pärmide elupaikadest, mis on ühtlasi seenele toiduks.
5. On teadlik, et pagaripärmi müüakse kaupluses presspärmi ja kuivpärmina.
6. Tunneb huvi, kuidas pagaripärm kergitab tainast.
7. Teeb katse pagaripärmi elutegevuse kohta.

Õppetükis kasutatud sõnavara
Pärm ehk pärmseen, rakk, üherakuline ehk ainurakne, pagaripärm, presspärm, kuivpärm, maitsepärm ehk pärmihelbed, elutingimused – soojus, niiskus, toit, käärimine, pärmijook.

Aruteluteemad
1. Tooge näiteid erinevate asjade kõige väiksematest ehitusosadest.
2. Mis on sinu kõige väiksem ehitusosa?
3. Milleks sinu kodus pärmi kasutatakse?
4. Otsi internetist, mida ütleb pagaripärmi kohta tema ladinakeelne perekonnanimi Saccharomyces.
5. Kuidas pärm tainast kergitab?
6. Miks on vahel kasulik juua pärmijooki?
7. Võrdle hallituste ja pärmide elutingimusi.
8. Kas käärimine võib kasulik olla?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Õppetüki alguses on ülesanne „Otsi internetist, mida ütleb pagaripärmi kohta tema ladinakeelne perekonnanimi Saccharomyces.“ Seda võib teha klassis koos või jääb see enne tundi kodus vaadata.
• Kui rääkida erinevate asjade kõige väiksematest ehitusosadest, siis võib näitlikustamiseks kasutada legoklotse. Rakke pole tavaliselt võimalik silmaga eristada, kuid väga suured rakud on tsitruseliste viljadel – apelsinil, sidrunil jne. Lisaks õp lk 80 pildimaterjalile võib tuua suuruste võrdluseks näite – kui me kujutame ette, et bakterirakk (näiteks Escherichia coli) oleks sama suur kui inimene, siis pärmirakk oleks elevandisuurune (Tiina Tamm, 2011).
• Tundi võtta kaasa nii kuivpärmi kui ka presspärmi ja võimalusel pärmihelbeid (lugemist), tavalist ja kääritatud leiba, õhulist saia vms pagaripärmi töö näitlikustamiseks. Kääritamise näitena keefiri. Eelmisel tunnil võib õpilastega kokku leppida, kes milliseid tooteid saab kodust kaasa võtta (vaatamiseks).
• Katse lk 82 ül 39 on soovitatav läbi viia paarides või grupina. Kui hakata pärmi ja suhkru segu veekausis soojendama, siis alguses võiks võtta soojema vee kui 30 °C, sest alustuseks kulub palju soojust klaaspudeli soojenemiseks. Teine võimalus on klaaspudel eelnevalt kuumas vees juba eelsoojendada. Võimalusel võib vaadata paljunevat pärmi binokulaari all.
• Aeg-ajalt on hea korrata ja teha üldistusi elu jätkumise peamiste tingimuste kohta: toit, energia, paljunemine. Kui pärm saab süüa (energiat), siis ta paljuneb.
• Taustateadmisi õpetajale pärmide ja terviseprobleemide kohta: https://goo.gl/qXewfM, https://goo.gl/3RJ8B6.
TKuidas Jaagu koolis tähtis mees käis
Lk 67–68
Lugemiseelne tegevus: töö sõnavaraga.
Sisu ennustamine illustratsiooni ja pealkirja järgi.

Vanasõnade tähenduse sidumine loetud palaga.
Lk 49
Lausete ühendamine
Loogikaülesanne
94. VÕRDUSMÄRK JA TASAKAAL
Lk 14–15
Tähe arvväärtuse leidmine
Võrduse neli omadust
INIMESEÕPETUS

Vt eelmist nädalat.
KKuidas Jaak eestlaseks jäi
Lk 69–70

Kristjan Jaak Petersoni lugudest lemmikkoha valmine ja lugemine.
Lk 50
Ainsus ja mitmus
95. TÄHED MATEMAATIKAS
Lk 16–17
Algebralised avaldised ja nende väärtuse leidmine
Tehted tähtedega
Mängu idee allikas
NSõida tasa üle silla
Lk 71

Paaristöö: luuletuse omanäoline esitamine.
Lk 51
Loovülesanne
96. MATEMAATIKA KEEL
Lk 18–19
Tekstülesande lahendamine algebralise avaldise abil
Algebralise avaldise koostamine teksti põhjal
R
 

 

ÕPPENÄDAL 25


 TEEMAD

  • Muinasjutt, näidendi lavastamine
  • H-täht sõna alguses, küsimuste koostamine
  • Peast korrutamine arvuga 10
  • Summa ja vahe korrutamine
  • Summa jagamine*

 LISAMATERJALID

Eesti keele kontrolltöö

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EH-täht sõna alguses
Lk 72–73
Tere tulemast nukuteatri lattu!
Paaristöö: h-tähega sõnade nimetamine, lausete koostamine ja kirjutamine.
Lk 52
H-täht sõna alguses
Loovülesanne
Vastandsõnad
97. PEASTARVUTAMINE. SUMMA KORRUTAMINE
Lk 20–21
Arvutamine arvuga 10 ja täiskümnetega
Summa korrutamine
LOODUSÕPETUS

25. Seeneriigist: samblikud
Lk 83–85

Õpitulemused
Õpilane
1. Teab, et samblikud koosnevad vetikast ja seeneniidistikust.
2. Teab, et vetikad on kõige lihtsamad taimed.
3. Oskab kirjeldada vetika ja seeneniidistiku kasulikku kooselu.
4. Teeb vahet samblal ja samblikul väliste tunnuste abil.
5. Nimetab põhjused, miks samblikud pole elupaiga suhtes nõudlikud.
6. Märkab looduses liikudes erinevaid samblikke ja eristab neid sammaldest.

Õppetükis kasutatud sõnavara
Sammal, samblik, seeneriik, taimeriik, vetikas, seeneniidistik, vastastikku kasulik kooselu ehk sümbioos, elupaik, toitained, vesi, fotosüntees, elusaine.

Aruteluteemad
1. Millise sambla või samblikuga ravitakse köha? Sammalhabe soovitas seda Kingpoolele. Kas sammalhabeme habe koosneb samblast?
2. Kas olete märganud puude okstel, tüvedel ja kividel kasvamas midagi hallikat, rohekat või pruuni?
3. Mida tähendab vastastikku kasulik kooselu? Tooge näiteid oma elust.
4. Miks on samblad kõige lihtsamad maismaataimed?
5. Vetikad on rohelised taimed. Kust saavad nad oma kasvamiseks toitu?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Tundi on sobiv alustada jalutuskäiguga kooli ümbruses, et vaadelda erinevaid samblikke ja samblaid. Kui jalutuskäiku ei saa koos teha, siis tuua klassi kaasa erinevaid samblikke ja samblaid võrdlemiseks. Mõlemaid võib uurida binokulaariga. Kui õpilastel on võrreldav materjal laual, on neil lihtne täita lk 84 Venni diagrammi. Kindlasti saavad nad diagrammi jaoks vajalikku infot tekstist. Eesti Loodusmuuseumis oli 2016. aastal väga tore näitus, mille treiler sobib teema sissejuhatuseks. Terevisioonis toimus tore ülevaade sambla ja sambliku võrdlusest.
• Vaadake koos E. Raua raamatut „Naksitrallid“ (või pilte Sammalhabemest internetis) ja leidke vastus küsimusele lk 83 alguses. Köha ravitakse Islandi käokõrvaga, mis on samblik.
• Soovi korral võib sambliku mudeli ise ehitada. Vetikateks võib rohelisest papist või paberist välja lõigata ümmargused vetikad (vetika keha nimetatakse talluseks, mis on juureks, varreks ja lehtedeks jagunemata). Vetikad tuleb mässida nn seeneniidistiku sisse, milleks võib kasutada hallikat (või pruunikat, rohekat, ka oranži) paela või jämedamat nööri. Selle mudeli olemasolul on hea rääkida vastastikusest kasulikust kooselust ehk sümbioosist. Saab meelde tuletada ja üle korrata fotosünteesi. Mudelitele võivad õpilased pärast leida sobiva elupaiga klassiruumis või õues, põhjendades oma valikut (elavad seal, kus teised elusolendid ei suuda elada. Põhjuseks see, et vajaliku vee ja toitained fotosünteesiks saavad kõik õhust, mitte mullast).
• Palun parandage trükiviga lk 83 majaseina pildi kõrval pleurokoki tekstis. Sõnas puudtüvede on ülearune täht. Vabandame.
Lisalugemist õpetajale
TH-täht sõna alguses
Lk 72–73
Loovülesanded: h-tähega tegelased näidendis; lühinäidendi lavastamine.
98. PEASTARVUTAMINE: VAHE KORRUTAMINE
Lk 22–23
Vahe ja summa korrutamine
Mäng „Täheuurijad“ (varuda igale õpilasele täring)
Mängu idee allikas
INIMESEÕPETUS (nd 25–26)

Teema: Tervislik eluviis – lk 77–79

Tunni käik / aruteluteemad
Tervisliku eluviisi teema võiks seostada mõne kevadise terviseürituse, südamenädala vm sündmusega, kus samuti tervist edendatakse.
Harjutus 1 lk 77: esimeses reas püüda sõnastada tegevus, mis tervist edendab, ja seejärel, kui aega jagub, joonistada ise tegevust kujutav pilt.
Harjutus 2 lk 78 suunab mõtlema, millised eelised on terve olemisel, et motiveerida tervist hoidma.
Harjutus 3 lk 78 sõnastab sportimise põhjused ja annab lapsele võimaluse need enda jaoks tähtsuse järjekorda seada. Juhul, kui lapsed kipuvad negatiivselt reageerima, sportimist halvustama (näiteks on halbu kogemusi, pole head suhted kehalise kasvatuse õpetaja või treeneritega vms), siis võiks õpetaja aidata ette kujutada meeldivaid sportimise viise (aktiivsed tegevused ja mängud kaaslastega vabal ajal, mis vähegi sportimisega seostuksid).
Harjutust 4 lk 78 võib teha koos paarilisega või grupis. Oluline on siin lisaks sportimisharrastuse propageerimisele ka teabe edastamise oskus. Võib meelde tuletada teabeallikate ja reklaami teemat, erinevate meeltega tajumise ja inimeste mõjutamise teemat.
Kui aega jagub, mõelda välja reklaam või hüüdlause oma üritusele (ühendades harjutusega 5) ning teha ürituste esitlemisest väike konkurss, kelle kuulutus või esitlus on kõige haaravam, millisele tahaks minna ja miks.

Lisad
Kätepesu
Toitumise ja liikumise õpetajaraamat (sisaldab teooriat ja aktiivtöid)

Inimeseõpetuse tööleht nr 3
KSuur tükk ajab suu lõhki
Lk 74–78

Arutlemine vanasõna sisu üle ja näidete toomine.

Tutvumine näidendi tegelastega, osade jaotamine jms.
Lk 53–54
Küsimustele täislausetega vastamine
Töö tekstiga
Vanasõnad
99. PEASTARVUTAMINE. SUMMA JAGAMINE*
Lk 24–25
Õppekavaväline teema
Klassiõhtuks valmistumine – toidukraami võrdne jagamine laudadele/alustele
NSuur tükk ajab suu lõhki
Lk 74–78

Loovülesanne: maa-aluste mehikeste laulukese loomine tuntud lastelaulu viisil.
Sel nädalal on hea viia läbi kuulamisülesanne „Vapper printsess“ (ül 3 lk 101).100. ÜLLATUSKÜLALINE
Lk 26–27
Summa ja vahe korrutamise ning summa jagamise reeglite kordamine
RSuur tükk ajab suu lõhki
Lk 74–78

Rühmatöö: ülesanded kava valmistamisega: ristsõna, luuletus, koomiks, maa-aluste maja plaan vm.
 

 

ÕPPENÄDAL 26


 TEEMAD

  • Tegelane, tegelase kirjeldamine, näitleja, teater, raamatusoovitused
  • Tegusõna pööramine
  • Prealgebra kordamine

 

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ENõianeiu Nöbinina
Lk 79–80

Paaristöö lugemisülesandega: loe koht, mis tekitas judinaid, mis oli naljakas.
Lk 55
Funktsionaalne lugemine – fantaasiaülesanne
101. PROFESSOR VALDEKO, ALGEBRA JA ROBOTID
Lk 28–29
Tähtede kasutamine reeglite üleskirjutamisel (kolmnurga ümbermõõt)
Robotisse tähtede abil programmeeritud teekond
Roboti teekonna pikkuse leidmine, kui tähtede arvväärtused on teada
Lisalugemist robotite kohta:
Nutilabori robootika
Parallax.com robootikapood
LOODUSÕPETUS

26. Kokkuvõte seeneriigist. Seente tähtsus looduses ja inimese elus
Lk 86–87

Õpitulemused
Õpilane
1. Teab, et seeneriik on väga mitmekesine.
2. Oskab nimetada seente eluks vajalikke tingimusi.
3. Toob näiteid seente erinevatest elupaikadest.
4. Teab, et seened on toiduks nii inimesele kui ka teistele.
5. Saab aru, et seened on elu edasikestmiseks väga olulised, sest täidavad looduses lagundaja rolli.
6. Toob näiteid seente erinevatest rollidest looduses.
7. Toob näiteid seente erinevatest rollidest inimese elus.
8. Oskab toitu ja muud oma vara kaitsta hallitamise eest, sest teab seente eluks vajalikke tingimusi.

Õppetükis kasutatud sõnavara
Seened, seeneniidistik, seenekeha, seene viljakeha, kaitse, sümbioos, eluta ained, elusained, elupaik, toit, toitaine (mineraalaine), energia, lagundamine, muld, surnud organism, vesi, süsihappegaas, fotosüntees, hapnik, ainete ringlemine.

Aruteluteemad
1. Miks on seeni vaja? Kas inimesed saavad ilma seenteta elada?
2. Kes peale inimeste veel seeni söövad?
3. Kes kasutavad seene viljakehasid oma elupaigana?
4. Seened on looduses tähtsad lagundajad. Mida see tähendab? Kas see on oluline ka inimestele (sulle)?
5. Miks kasvavad seente viljakehad vahel ringina?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Alustuseks võivad õpilased ise välja tuua võimalikult palju erinevat seente tähtsuse/vajalikkuse kohta. Kui need tahvlile kirja panna, siis saab pärast ära tähistada need, mis on olulised ainult inimesele, ja need, mis on olulised kogu loodusele (kõikidele teistele ka). Arutelu käigus peaks tulema välja, et see, mida vajab inimene loodusest, vajavad ka teised elusolendid. Peame kõike jagama teistega, mitte tundma end ainuomanikuna.
• Looduse üldise toimimise seisukohast on kõige olulisem, et seened on tähtsad lagundajad (koos bakteritega). Tänu neile vabanevad mullas surnud organismidest jälle lihtsad eluta looduse ained (vesi, süsihappegaas, mineraalained), mida kasutavad rohelised taimed fotosünteesil, et luua elusainet (on toiduks kõigile). Seega hoiavad seened ained pidevas ringluses ja elu saab edasi kesta.
• Mõistekaardi koostamiseks lk 86 saab esmalt kasutada samal leheküljel olevat joonist. Joonisel on näha, kes kasutavad seene viljakehasid elupaigaks ja toiduks. Joonise ümber on märksõnad, mis on grupeeritud värvuse järgi. Õpilased saavad nendest koostada õigesisulisi lauseid.
• Ül 44 lk 87 saab esimese lause ühendada kolme pildiga, sest nii moos, marineeritud seened kui ka kerkiv saiapäts on meile toiduks. Kui ülesandes ei jaotu vastused ühtlaselt või esineb vastusevariante liiaga, siis see soodustab vastuste sisulist läbimõtlemist selle asemel, et lihtsalt jagada variandid ühtlaselt ära.
• Seente nn nõiaringid arenevad tavaliselt seeneniidistiku ühtlasel levimisel kõikidesse suundadesse (keskelt). See näitab, et ühtlaselt kogu alal on seentele sobivad elutingimused.

Loodusõpetuse tööleht nr 6: Samblikud
TKirjeldame tegelast
Lk 81
Valitud tegelase kirjeldamine küsimuste abil.
102. TULEVASED LEIUTAJAD
Lk 30–31
Kordamine: algebralise avaldise koostamine teksti põhjal
Tekstülesande lahendamine
INIMESEÕPETUS

Vt eelmist nädalat.
KTegusõna pööramine
Lk 82–83

Tutvumine tegusõna kolme pöördega ainsuses ja mitmuses ning pöördelõppudega.

Paaristöö: tegusõna nimetamine pildilt, aja ja pöörde määramine.

Ülesanne pantomiimide lavastamiseks.
Lk 56–57
Tegusõna pööramine
Pöördelõpud
Olevik, minevik
Sõnadest lausete moodustamine
Lünktekst (lisa sobiv tegusõna)
103. MADIS JA MATEMAATIKA
Lk 32–33
Arutelu: mida uut võiks leiutada?
Robotite teekonna pikkuse arvutamine
NMuri hakkab näitlejaks
Lk 84–85

Paaristöö: tutvumine kavaga.
Pala tekstilähedane jutustamine ühe teema põhjal.
Lk 58
Lausete muutmine (minevikust olevikku)
Tähelepanuülesanne (Aga Liis ja Muri...)
104. KAART PROFESSOR VALDEKOLE
Lk 34–35
Kordamine: salakiri korrutamise ja jagamisega
Lahendus:
SEE OLI TORE ÜLLATUS, ET SA MEIE KLASSIÕHTULE TULID. TULE JÄLLE, KUI AEGA SAAD!
RJutulinna raamatuklubi
Lk 86–87
Laste looming.
Raamatusoovitused:
A. Kivirähk, „Sibulad ja šokolaad“
K. Kass, „Nõianeiu Nöbinina“
Aapeli, „Vinski lood“
Wimberg, „Buratino tegutseb jälle“
Lk 59
Vanasõnad
Paaristöö
Loovülesanne
 

 

ÕPPENÄDAL 27


 TEEMAD

  • Kevad, nali, aprill, koostöö, muinasjutt, H. C. Andersen
  • Sõnavara
  • Sissejuhatus murdude teemasse
  • Murrud

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EPilt raamatust „Nutikad naljatilgad“
Lk 88–89
Küsimuste abil suunatud pildi vaatlus ja mina-vormis jutustamine.
Lk 60–61
Dialoog

Ül 2
Ristsõna (aprillikuu rahvapärased nimetused)
MAHLAKUU
PUHKEMISMUU
JÜRIKUU
LIHAVÕTTEKUU
SULAKUU
NALJAKUU
NUTIKAD NALJATILGAD
PÕHITEEMAD – MURRUD JA MURDARVUD

105. 1. APRILL
Lk 36–37
Tehte puuduva liikme leidmine
Sissejuhatus murdude teemasse – õpetaja Villem jagab pitsat
27. Elusolendite kooselu = kooslus
Lk 88–90

Õpitulemused
Õpilane
1. Selgitab koostöö vajalikkust enda kogemuse näitel.
2. Oskab tuua näiteid koostööst perekonnas ja riigis.
3. Teab, et koos elades tekib kooslus nii inimühiskonnas kui ka looduses.
4. Eristab erinevaid elukooslusi looduses peamiste välistunnuste alusel.
5. Teab, et igal elusolendil on looduses oma tähtis roll/töökoht.
6. Oskab nimetada tootja, tarbija ja lagundaja peamise ülesande (tähtsuse).
7. Teab, et elusolendid ei saa elada ilma eluta looduseta.
8. Mõistab, et elutegevus Maal kestab edasi tänu kõikide organismide koostööle, kus igaüks täidab oma rolli ainete ringlemise teostamisel.
9. Kirjeldab ainete ringlemist õpiku lk 90 joonise abil.

Õppetükis kasutatud sõnavara
Kooselu, kooslus, elukooslus, taime-, looma-, seenekooslus, mets, niit, linn, aed, põld, raba, jõgi, järv, meri, tootja, tarbija, lagundaja, toit, jäänused, päikeseenergia, soojusenergia, elusaine, mineraalaine (toitaine, toitesool), süsihappegaas, taim-, loom- ja segatoidulised loomad, seened, bakterid, mullaelustik, ainete ringlemine, jätkusuutlik ehk kestlik.

Aruteluteemad
1. Mida annab sulle klassikaaslastega koos olemine?
2. Milliseid koduseid töid sina teha aitad?
3. Mis ameteid peavad sinu vanemad? Kuidas on need tööd riigile vajalikud?
4. Milliseid erinevaid ameteid teie klassi vanemad peavad?
5. Kas taimed, loomad ja seened elavad/saaksid elada looduses üksteisest eraldi? Põhjendage oma arvamust.
6. Arutlege, milline oleks maailm ilma tootjateta, ilma tarbijateta ja ilma lagundajateta. Kas meie saaksime elada sellises maailmas?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Sõna „kooslus“ mõistmiseks võib selle suurelt tahvlile kirjutada ja alla joonida liitsõna osa „koos“. Igal pool, kus ollakse koos, kujunevad kooslused. Need võivad olla ajutised, st lühiajalised, pikemaajalised või kogu elu kestvad. Õpilased võivad tuua näiteid, millistes kooslustes nad oma päeva jooksul osalevad.
• Vanemate töökohtade kaudu saab tuua välja riigi toimimise – igaühe panus on oluline, et kogu süsteem kestaks ja areneks. Väike mudel sellest on perekonna toimimine. See on õpilasele tuttav ning aitab mõista looduse toimimist kõikide elusolendite kooselul.
• Väga oluline on ära õppida taime-, looma- ja seeneriigi roll Maal. Kõik rohelised taimed on tootjad ehk fotosünteesi abil toimub lihtsatest eluta ainetest (vesi, süsihappegaas, mineraalained ehk toitained ehk toitesoolad) elusaine ehk orgaanilise aine loomine (süsivesikud, millest edasiste protsesside käigus luuakse valgud, rasvad, vitamiinid). Fotosünteesi lisasaaduseks on hapnik, mis on suurele enamusele elusolenditele vajalik toidust energia saamiseks. Loomad on tarbijad, kes kasutavad ehk tarbivad taimede poolt loodud elusainet (suuremaks kasvamiseks ehk ehitusmaterjaliks, energia saamiseks). Seened ja bakterid on lagundajad, kes kõikidest surnud organismidest (jäänustest) vabastavad lihtsad eluta ained (vesi, süsihappegaas, mineraalained ehk toitained ehk toitesoolad), mida saavad rohelised taimed uuesti fotosünteesil kasutada. See n.ö vabastamine tekib sellest, et seened ja bakterid, nagu kõik elusolendid, söövad elusaine ära ja järele jäävad eluta ained. Kuna see protsess toimub valdavalt mullas, siis saab esile tuua siin ka mulla olulisust. Õpilastele võib kausiga mulda katsumiseks anda või lillepotist vaadelda – vaadates seda musta massi, ei näe me midagi ega kedagi. Tundub tähtsusetu. Aga kui teame, et seal elab tohutul hulgal baktereid ja seeneniidistikku, kes oma tööga annavad taimedele fotosünteesiks vajalikke aineid, siis suhtume ka mulda teisiti.
• Kui need rollid saavad varakult selgeks, siis on võimalik aru saada igapäevaselt toimivast ainete ringlemisest (elu toimimine Maal) ja edaspidi suudetakse ka enda kohta selles näha. Oleme ju samuti oma isikliku ainevahetusega seotud nende suurte ringetega, kus arusaadavamateks sõlmpunktideks on märksõnad meie elust: külmkapp (seal sees olev toit) ja WC (jääkainete eritamine).
• Õpik lk 90 skeemile võib soovi korral teha täiendusi segatoiduliste loomade kohta, joonistades neid skeemile taim- ja loomtoiduliste vahele (nt pruunkarud, sead, rotid, varesed jne). Selle aineringe joonise abil võiksid õpilased mõista, et igal isendil ja liigil on looduses tähtis roll täita, mis hoiab kogu seda suurt süsteemi jätkusuutlikuna. Kindlasti peab mainima ka eluta looduse samaväärset tähtsust kõiges, sest ilma Päikeselt saadud soojuse ja valguseta süsteem ei käivituks (tootmine). Ilma veeta poleks elu ühelgi tasandil. Kivimite murenemisel (olulised on temperatuuri kõikumine ja vesi) tekib juurde mineraalaineid ehk toitesooli. Kõigel on kindel roll ja tähtsus terviku moodustamisel. Ilmselt aitab selle skeemi järgi jutustamine koos vastava sõnavara kasutamisega mõistmisele kaasa.
Väga hea lugemine paljude liikide ja seoste kohta, kust leiab häid näiteid ka järgnevate tundide jaoks.
TPilt raamatust
Lk 88–89

Pildi järgi teema valimine ja jutu kirjutamine.
Lk 60–61 ül 3
Naljaküsimused
Miks ei saja kunagi kaks päeva järjest? SEST ÖÖ ON VAHEL
Miks jookseb jänes üle mäe? SEST MÄE ALT EI SAA
Kas siga käib g-ga või k-ga? SIGA KÄIB JALGADEGA
Mitu tähte on taevas? KUUS (T, A, E, V, A, S)
Kuhu poole puhub elektrirongi suits, kui tuul puhub lõunast? ELEKTRIRONGIL EI OLEGI SUITSU Mis on Paide keskel? I (TÄHT)


Loogikaülesanne
106. TALGUD JA PIKNIK
Lk 38–39
Sissejuhatus murdude teemasse – talgutel jagatakse õpilased võrdse suurusega rühmadesse
Erinevad ülesanded (korrutamine, jagamine) talgutel tehtud tööde kohta
Ettevalmistus piknikuks – võrdseteks osadeks jagamine
INIMESEÕPETUS (nd 27–28)

Teema: Ohud tervisele. Toimetulek ohuolukorras – lk 80–85

Tunni käik / aruteluteemad
Lk 80–81 toodud pildid ja lõpetamata lood suunavad arutlema tervisele ohtlike olukordade üle. Teretulnud on arutelud erinevate lahendusvõimaluste üle.
Millises olukorras tuleb kutsuda abi ja millises olukorras saab ise abistada ennast või teisi?
Harjutada läbi hädaabikõne (lk 81–82 olevate juhiste põhjal).
Harjutus 1 lk 82: esmaabivahendite äratundmine ja arutlus, kes ja millal neid tarvitada võib. Selle harjutuse võib arendada edasi praktiliseks harjutuseks (kirjeldatud allpool) ja viia läbi teema lõpetuseks.
Harjutus 2 lk 83 ning harjutus 3 lk 84–85: ohuolukorrad ja õige käitumisviisi ühendamine.
Praktiline harjutus
Harjutuses 1 näidatud vahendid ja mingeid muid juhuslikke asju lisaks. Lasta lastel välja valida esmaabivahendid või võtta välja need, mis ei ole esmaabivahendid. Antakse grupile suuliselt või kirjalikult mingi olukorra kirjeldus ning grupp peab otsustama, millised olemasolevad vahendid võiksid sellel puhul abiks olla, milliseid ja kuidas võiks tarvitada ise või milliste puhul võib seda teha ainult täiskasvanu loal jms.

KÕhk heliseb lõokeste laulust
Lk 90–91

Lõokese laulu kuulamine www.loodusheli.ee

Tähelepaneliku lugeja võistluse korraldamine.
Lk 62
Sõnaliigid
Loovtöö
107. MURRUD
Lk 40–41
Murruga seotud mõisted – murru lugeja ja nimetaja ning murrujoon
Teksti, pildi ja murru vahelised seosed
Kujundist värvitud osa väljendamine murruna

Rõhutada, et murru puhul on tervik jagatud võrdse suurusega osadeks
NTeeme koos!
Hans Christian Andersen
Lk 92
Maailmakuulsa muinasjutuvestja elukäik ja looming. Käik kooli raamatukogusse või teha näitus, tutvumaks Anderseni muinasjuttudega.
Lk 63
Töö tekstiga (õige/vale)
Ristsõna
108. LIPUD MEREL
Lk 42–43
Murdude kordamine
Signaallippude tähendus
Eri värvide (võrdsete) osade suurus lippudel murruna

Tähelepanu pöörata lipule „Laev on vigastatud, hoidke sidet!“. Võib soovitada tõmmata abijooned pikkuse ja laiuse keskele nii, et lipp oleks jagatud kokku kaheksaks osaks.

Lisalugemist lippude kohta:
Mereviki: Rahvusvaheline signaalkood
Wikipedia: International Code of Signals #History
RTeeme koos!
Lk 93
Koostöö: meie klassi muinasjutuvestjad.
Juhend ettevalmistusteks ning muinasjutu esitamiseks.
 

 

ÕPPENÄDAL 28


 TEEMAD

  • Sport, liikumine, luuletused, jalgpall, mängujuhend
  • Lähedase tähendusega sõnad
  • Tervik kui murd
  • Terviku jagamine osadeks
  • Murdude võrdlemine
  • Murrule vastava osa leidmine tervikust

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ESpordiluuletused
Judo
Pingpong
Lk 94
Luuletuste võrdlemine:
sarnasuste ja erinevuste leidmine.

Info otsimine judo ning pingpongi kohta.

Luuletuse ärakiri ning illustreerimine.
Ül 8
Sõnapusa, ühendamine
ujumine PRILLID
võrkpall VÕRK
iluuisutamine UISUD
poks KINDAD
hoki LITTER
male RATSU
sulgpall SULGPALL
suusatamine SUUSK
pesapall KURIKAS
tennis REKET
trekisõit RATAS
jalgpall VÄRAV


Riimuvad sõnad
109. TERVIK KUI MURD
Lk 44–45
Ühe terviku võib jagada ükskõik kui mitmeks osaks
Tervik võib olla 1/1, 2/2, 3/3, jne
LOODUSÕPETUS

28. Koosluses kujunevad suhted
Lk 91–93

Õpitulemused
Õpilane
1. Teab, et looduses on organismide vahel erinevaid suhteid.
2. Oskab selgitada ja tuua näiteid vastastikku kasulikust kooselust taimede ja seente vahel.
3. Teab, et kooselu kasulikkus on suhteline. Toob näiteid selle kohta.
4. Teab, et parasiit on elusolend, kes kasutab oma toiduobjekti ka elupaigana.
5. Toob näiteid parasiitidest nii taime-, looma- kui ka seeneriigist.
6. Saab aru, et inimene nimetab organisme kahjuriteks siis, kui need kasutavad tema vara.
7. Oskab leida internetist infot kahjurite kohta ja sellest olulise lühidalt välja kirjutada.
8. Oskab avada põhjus-tagajärg seoseid liikide käitumise kohta. Teab, et loomad ei hävita oma toiduobjekti, vaid kasutavad seda energia saamiseks ja kasvamiseks (ehitusmaterjalina).

Õppetükis kasutatud sõnavara
Kooslus, suhted, kasulik, kahjulik, sümbioos, seenjuur ehk mükoriisa, parasiit, peremeesorganism, elupaik, toit, toitumissuhe, kartuli lehemädanik, käopäkk, küüneseen, sügelislest, kahjur, hävitama, põhjus, tagajärg.

Aruteluteemad
1. Millised kohustused on sinu pere liikmetel kodus? Miks see nii on?
2. Tooge näiteid, milliseid ülesandeid (kohustusi) täidate erinevates kooslustes (kodus, koolis, trennis, sõpradega jne). Millised on sinu suhted nendes kooslustes?
3. Kelle vahel on looduses vastastikku kasulikud suhted?
4. Too näiteid, kelle vahel looduses on toitumissuhe mõlemale osapoolele kasulik. Kus on ainult ühele osapoolele kasulik? Selgita.
5. Nimeta parasiite. Miks neid nii nimetatakse?
6. Milliseid kahjureid tead? Miks neid nii nimetatakse? Kas nad ise on teadlikud oma halvast mainest?
7. Mis vahe on sõnadel „hävitama“ ja „ära kasutama“? Tooge näiteid mõlema kohta.

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Kuna looduses elavad kõik elusolendid paratamatult teiste abiga (aineringe), siis on neil omavahel palju erinevaid suhteid. Tähtsaimad suhted on toitumissuhted, sest sellega peab tegelema igapäevaselt. Toitumine tagab kasvamise, suguküpseks saamise ja võimaluse jõuda paljunemiseni.
• Seente tähtsusest aineringes, taimede toitainetega varustamisel ja mükoriisa näiteks sobib see video.
• Väga oluline on käsitleda sõnade „kasulik“ ja „kahjulik“ kasutamist elusolendite kohta. Tuleb selgeks teha, et nende sõnade tähendus on suhteline ehk oleneb, kelle seisukohast vaadata. Kindlasti tuua palju näiteid. Näiteks lk 92 on toitumissuhe kopra ja hundinuia vahel. Koprale on hundinui kasulik, sest ta saab toitu, aga hundinuiale kobras kahjulik, sest ta sööb taime ära enne, kui too jõuab paljunemiseni. Millises suhtes aga võib hundinui n-ö kahjulik olla? Kui teda tiigis kasvatada, siis võib ta oma võimsa kasvuga sealt välja tõrjuda teised, väiksemakasvulised taimed. Teised taimed kaotavad oma elupaiga ja inimene kaotab tiigis taimede mitmekesisuse (elurikkuse). Mis suhtes on kobras kasulik? Kopra elu on seotud veekogudega. Ta võib ise rajada oma elutegevusega, kui langetab puid ja tõstab sellega olemasolevat veetaset, juurde märgalasid ja tamme. Seeläbi ta säilitab ja loob juurde elupaiku nii kobrastele kui ka teistele märgalade liikidele. Selliselt arutledes selgub, et pole ühtegi elusolendit, kes oleks ainult ja kõigile kahjulik, sest igaühel on oma roll suures süsteemis. Kõik on suhteline!
• Sama teema on ka kahjuritega. Kahjuriks on nimetanud inimene kõik need liigid, kes toituvad inimese varast (olgu see toit, riideesemed jms). Tegelikult need elusolendid ise ei tea, et nad põhjustavad oma elutegevusega kellelegi nii suurt meelehärmi. Nad elavad seal, kus endale vajalikku toitu lihtsalt kätte saavad. Selleks, et kahjurid meie juures ei elaks, peame oma vara ise kaitsma nende loomade, taimede ja seente eest. Inimene kaitseb oma vara teiste inimeste eest – paneb ukse lukku kodust ära minnes, kasutab võimsaid signalisatsioonisüsteeme kodu ja auto kaitsmiseks jne. Kahjurite ärahoidmiseks tuleb muuta kodu nende elutingimustele sobimatuks. Näiteks seened arenevad soojas ja niiskes, kus on toitu ehk orgaanilist ainet. Peame hallituse ärahoidmiseks seega oma kodu keldri, sahvri, vannitoa hoidma kas kuiva või jahedana. Või ei tohiks soojadesse ja niisketesse tingimustesse jätta toitu, riideid, nahkesemeid ja muud elusainest koosnevat. Selleks, et hiired ei saaks toituda inimese kasvatatud viljasaagist, peab viljasalv olema suletud hiirtele. Et hundid ei murraks lambaid, peab lambakasvataja karjamaale ehitama aia ümber ja võtma näiteks lambakoerad, kes karja kaitsevad ning hundid eemale ajavad. Igaüks peab oma vara ise kaitsma.
• Lk 93 ül 55 võib nende näidete varal harjutada põhjus-tagajärg seose loomist. Kui hiirtel on kõht tühi, siis nad söövad võimalusel inimese vilja, sest see on suur kogus toitu, mis on ühte kohta kokku kogutud. Väga mõnus einelaud loomadele! Inimesele aga ei meeldi, et hiired seda söövad, sest nad on vilja kogunud ka jahu tegemiseks pagaritoode küpsetamiseks või kariloomade kasvatamiseks. Inimese seisukohast on hiir kahjur ja hävitaja (mõttetult otsa saanud vili). Hiire seisukohast aga hea toit ja temale väga kasulik energia ja ehitusmaterjali allikas. Kui midagi saab otsa kellelegi kasu toomata (tulekahju, torm, üleujutus), siis on tõesti hävitamine.
• Ül 54 lk 93 tuleb leida internetist infot mõne kahjuri kohta. Hea on enne ühiselt arutleda, keda teatakse inimese toidu, villaste riiete ja toataimede kahjuritena. Õpilased võivad kodus vanematelt küsida ja uurida eelnevalt.
TKristjan Palusalu
Lk 95

Vestlus: mida mõtlevad maadlemise all lapsed, vanemad ja sportlased?

Rühmatöö: posteri koostamine olümpiavõitja Kristjan Palusalu tutvustamiseks.
Lk 64–65
Lünktekst (puuduvad sulghäälikud)
Poolitamine
110. MEISTERDAMA!
Lk 46–47
Terviku jagamine 1/2; 1/3; 1/4 ja 1/5 osadeks voltimise teel
Erinimeliste murdude võrdlemine
(Vaja valmistada viis pabeririba 2 x 15 cm – varuda paberit)
Tervik kui 1/1
Möbiuse lehe valmistamine (vajalikud pikemad paberiribad, nt A3 pikemast servast lõigatud)
Lisalugemist A. F. Möbiuse ja Möbiuse lehe kohta:
Wikipedia: August Ferdinand Möbius
Brilliant: Möbius strips
INIMESEÕPETUS

Vt eelmist nädalat.
KLähedase tähendusega sõnad
Lk 96–97

Töö sõnavaraga:
lähedase tähendusega sõnade leidmine tekstist, pildilt ning lisamine loetellu.
Lk 66–67 ül 12
Rühmatöö (lähedase tähendusega sõnad)
Kõndima
Tüdruk
Rebane
Hiir
Ütlema
Magama

Ül 13
Ristsõna
PAREMALE
3. NUGA
5. ÄIKE
7. SUSSID
8. KOER

ALLA
1. JULGE
2. PANG
4. PISIKE
6. ÕUN
8. KIBE


Ül 14
häälikupikkus
Piltidel on kass, küünal, pann, roos, konn, küüs, müür, komm, hiir – kokku tuleb sünonüümid.
Silbitamine
111. VÕRDLEME MURDE
Lk 48–49
Samanimeliste murdude võrdlemine
Eelmisel tunnil õpitud erinimeliste murdude võrdlemine
Pöörata tähelepanu sellele, et on kaks põhimõtet, mille järgi murde võrrelda – kas osade suurus (1/2 > 1/5) või ühesuuruste osade arv (1/5 < 4/5)
Eri- ja samanimeliste murdude võrdlemine
Murdude järjestamine
NMasupallid
Lk 98–99
Lugemiseelne tegevus: arutlus pala peakirja üle.

Tegelaste kahekõne lavastamine.

Paaristöö: enim meeldinud koha ettelugemine.
Lk 68
Töö tekstiga
Vanasõnad
112. MURRULE VASTAVA OSA LEIDMINE
Lk 50–51
Murrule (1/2, 1/3, 1/4 ja 1/5) vastava osa leidmine tervikust
RÕuemängud
„Kuum kartul“
„Silgud ritta, üks-kaks-kolm!“
„Uka-uka“

Lk 100–101

Läki õue mängima, kui mängujuhendid on selged!
Lk 69 ül 18
Salakirjad
a. Jutulinnas algab õueõpe.
b. Kogunege koolimaja taha suure kivi juurde.
c. Hakkame otsima aaret!
d. Homme tulge kooli dressides.


Rühmatöö
 

 

ÕPPENÄDAL 29


 TEEMAD

  • Fantaasiajutud, kirjeldus, raamatututvustused, intervjuu
  • Vastandtähendusega sõnad
  • Murdarvud
  • Murdude kordamine

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EVastandtähendusega sõnad
Lk 102

Töö sõnavaraga: klassiruumi, klassikaaslaste, raamatutegelaste kirjeldamine vastandsõnu kasutades.
Lk 70
Ristsõna vastandtähedusega sõnadest
Silpide arv sõnas
113. MURRUD ARVTELJEL
Lk 52–53
Murde arvteljel nimetame murdarvudeks
Mõisted täisarv ja murdarv
Vahemiku 0-st 1-ni jagamine võrdseteks osadeks (2-ks, 3-ks, 4-ks ja 5-ks osaks)
Murdarvude (ka lihtsamate segaarvude) lisamine arvteljele
LOODUSÕPETUS

29. Toiduahelad ja toidu-võrgustikud
Lk 94–97

Õpitulemused
Õpilane
1. Teab, et kõikide elusolendite toit saab alguse taimede fotosünteesil.
2. Teab, et toit on organismidele vajalik energia saamiseks ja ehitusmaterjaliks (keha kasvamine ja uuenemine).
3. Teab, et toidust energia saamiseks on vaja hapnikku. Selleks organismid hingavad.
4. Teab, et toiduahel koosneb liikidest, kes üksteisest toituvad.
5. Mõistab, et iga toiduahel algab alati tootjast ehk rohelisest taimest.
6. Oskab nimetada taim-, loom- ja segatoidulisi loomi.
7. Oskab toiduvõrgustiku abil koostada toiduahelaid ja vastupidi.

Õppetükis kasutatud sõnavara
Toiduahel, toiduvõrgustik, toit, aine, energia, liikumine, hapnik, taim-, loom- ja segatoidulised loomad, röövtoidulised imetajad ehk kiskjad, selgroogne, selgrootu.

Aruteluteemad
1. Millest valmistatakse meie igapäevane toit?
2. Millise teekonna on liikunud meie igapäevane toit? Kui palju toiduaineid tuuakse
välismaalt, teistelt mandritelt? Kas me oleme neid süües seotud nt Aafrikas ja Ameerikas kasvavate taimedega, muldade ja mullaelustikuga?
3. Milleks vajavad elusolendid toitu?
4. Koostage toiduahelaid teile tuttavatest liikidest (liigid, kes üksteisest toituvad).
5. Kes kuuluksid nende liikidega samasse toiduvõrgustikku ehk keda need liigid veel võivad toiduks kasutada?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Toitumine, hingamine, eritamine on eluavaldused, mille kaudu on kõik elusolendid väliskeskkonnaga seotud ja võib öelda, et lausa sõltuvad. Hea, kui õpilane saab varakult selgeks organismide rollid ehk „töökohad“ (tootja, tarbija ja lagundaja), et oskaks hinnata kõike elavat meie ümber. Meie elu sõltub nendest.
• Toitumise kaudu on samal alal koos elavad organismid omavahel seotud, moodustades toiduahelaid ja need omakorda tihedalt läbipõimunud toiduvõrgustiku. Näitena on õpikus üks võrgustik lk 96. Võrgustikus on kindlasti ka selliseid toitumissuhteid näidatud, mis pole ehk igapäevased ja tavapärased, aga võivad osutuda tõesteks äärmuslikel juhtudel, kui tavapärast meelistoitu kätte ei saa vms. Selle toiduvõrgustiku abil on hea harjutada toiduahelate moodustamist, et näidata aine ja energia liikumist ühest organismist järgmisesse. Kuna esmane toit ehk elusaine (orgaaniline aine) tekib ainult rohelises taimes, siis algab iga toiduahel taimega.
• Kui on soov luua oma klassiga uus toiduvõrgustik, aitab see ka harjutada sihipärast infootsingut internetist. Esmalt on vaja mõelda välja organism, kes kindlasti oleks selles toiduvõrgustikus. Edasi saab lugeda selle konkreetse liigi toidueelistustest ja tema nn vaenlastest (liigid, kes temast toituvad). Nii saab jätkata kõigi nimetatud liikide toidu ja „vaenlaste“ otsimisel ja kogunebki suur hulk organisme, kes on omavahel seotud.
THondisõit
Lk 103–104

Lugemiseelne tegevus: vastandsõnade nimetamine ning pala sisu ennustamine.

Pala tegelase kirjeldamine.
Tuttava paiga kirjeldamine juhise järgi. Kirjelduse ettelugemine paika nimetamata.
Lk 71
Omadussõna
Vastandsõnad, paaristöö
114. KORDAME MURDE JA MURDARVE
Lk 54–55
Võrdseteks osadeks jagatud geomeetriliste kujundite ja murdude ühendamine
Murdarvud arvteljel
INIMESEÕPETUS (nd 29–30)

Teema: Kodukoht – lk 86–88

Tunni käik / aruteluteemad
Selle teema saab ühendada kevadise ekskursiooni või matkaga. Peatüki ülesandeid võib täita õppekäigu jooksul, kasutades ära lähedal asuvaid piirkonna infotahvleid, võib külastada omavalitsust või muid asutusi või vaatamisväärsusi jms.
Tunni sissejuhatuseks saab kasutada varasemaid teadmisi („Mida juba tead või mäletad?“ lk 86).
Harjutust 1 lk 86 võib lasta kodus ette valmistada.
Harjutused 2 ja 3 lk 87 on eriti olulised seoses haldusüksuste muutumisega, andes õpetajale võimaluse muutunud olukorra järel lastele uusi omavalitsuste nimesid ning sümboleid tutvustada.
Harjutust 4 lk 87 on hea teha rühmatööna enne ekskursiooni või matka, aga ka ekskursiooni või matka käigus, salvestades erinevate vahenditega nähtut ja kuuldut (fotojaht vms).
Harjutus 5 lk 88: matka või ekskursiooni plaani koostamine. Seda võib teha lõimingus informaatikatunniga või digivahendite õppimisega. Kui on olemas internetiühendusega tahvelarvutid, saab ülesannet kohandada jooksvalt matka või ekskursiooni jaoks, nt bussiga sõites arvestada kaugust järgmise sihtkohani ja sinna jõudmiseks kuluvat aega.

Lisad
Õpetajale Google Mapsi rakenduse kasutamisest
Mäng „Eesti maakonnad“
KHärra Peters
Lk 105–107

Rühmatöö: pala 1. osa lugemine osalistega.

Järgnevate sündmuste ennustamine.
115. KEVADET OTSIMAS
Lk 56–57
Jüripäev
Jutulinna lapsed metsas
Prügi koristamine (seos murdudega)
Linnulaulu õppimine
Lillede korjamine (seos murdudega)
Lugemist kevadlillede kohta
NHärra Peters
Lk 105–107

Naljakate või põnevate kohtade ettelugemine.

Kava koostamine ning selle kasutamine jutustamisel.
Lk 72
Ristsõna koostamine
116. NUPUTAMIST JA LUGEMIST
Lk 58–59
Lahendused:
1. Seitse ruutu – vasakpoolse alumise ruudu ümbert võetakse ära kaks tikku ja asetatakse risti ühe järelejäänud ruudu sisse. Jääb järele kolm suuremat ruutu ja ühe ruudu sees neli väikest ruutu.
2. Pascali kolmnurk – puuduv arv on eelmisel real tema kohal kõrvuti olevate arvude summa ehk arv 6. Järgmine rida on 1, 5, 10, 10, 5, 1. Soovi korral võib kolmnurka jätkata. Alati lisanduvad servadelt ühed ja ülejäänud arvud saadakse eelmise rea kahe arvu summast (1, 6, 15, 20, 15, 6, 1 jne).
3. Kirjalik lahutamine: 621 – 411 = 210; 216 – 112 = 104.
4. Kuubil on 6 tahku. Väikeseid kuupe on kokku 27, neist 8 (nurkadel asuvad) on värvitud kolmest küljest, 12 kahest küljest, 6 ühest küljest ja 1 keskel asuv väike kuup jääb täiesti värvimata.

Lisalugemist B. Pascali kohta
RJutulinna raamatuklubi
Lk 108–109

Tutvumine lastekirjanik Mika Keräneniga
Raamatusoovitused:
M. Keränen, „Jõmmu“
G. Oster, „Vallatu matemaatika. Ülesannete kogumik“
M. Saksatamm, „Kus on tuukri koduke?“
Lk 73
Loovtööd. 5-minuti-muinasjutud
 

 

ÕPPENÄDAL 30


 TEEMAD

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EKasvamine
Lk 110–111
Riimipaaride leidmine ning lisamine.

Paaristöö: luuletuse esitamine pantomiimina.
Lk 74
Bingo
SUURED SEIKLEJAD
PÕHITEEMA – I KOOLIASTME TEEMADE KORDAMINE
LÄBIV ÕPILASE ENESEHINDAMINE EMOTIKONIDE ABIL (IGA TUNNI LÕPUS)

117. ÕHUPALLID EHK KORDAME KORRUTAMIST
Lk 60–61
Lisateavet
Kuumaõhupallidest
Korrutustabeli kordamine
Joondiagramm
LOODUSÕPETUS

30. Mina ja jätkusuutlik eluviis
Lk 98–101

Õpitulemused
Õpilane
1. Teab, et toidu- ja tarbekaupade tooraine on pärit loodusest.
2. Oskab hinnata looduses iga elusolendit kui väärtuslikku loodusvara, sest teab nende tähtsust looduses ja oma elus.
3. Mõistab sõnade „taastuv ja taastumatu loodusvara“ tähendust.
4. Eristab maavarasid teistest loodusvaradest.
5. Sorteerib jäätmeid ja suunab need ringlusesse.
6. Teab, et jäätmed on väärtuslik materjal uueks tootmiseks.
7. Oskab vajadusel otsida infot jäätmete sorteerimise kohta internetist.
8. Saab aru, et inimesed peavad eeskuju võtma loodusest, kus ained ringlevad kõikide liikide koostööl.

Õppetükis kasutatud sõnavara
Loodusvara, maavara, tooraine, ained, materjal, taastuv, taastumatu, tarbimine, jäätmejaam, sorteerimine, kordus- ja taaskasutus, jäätmekäitluse püramiid, jätkusuutlik ehk kestlik, energia, ainete ringlemine.

Aruteluteemad
1. Uuri, millest on valmistatud sul täna seljas olev riideese. Selleks vaata riiete küljes olevat silti!
2. Milliseid materjale on kasutatud sinu asjade valmistamiseks? Kust need materjalid saadud on?
3. Nimeta taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid.
4. Milliseid loodusvarasid nimetatakse maavaradeks? Too näiteid.
5. Kuidas mõjutab Maal kasvav inimeste arv toidu ja tarbekaupade tootmist?
6. Kuidas käituda asjadega, mis on küll vanad, aga veel kasutuskõlblikud?
7. Miks peab jäätmeid sorteerima?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Õpik lk 98 joonise abil saab vaadelda, kuidas on meie igapäevased asjad loodusega seotud. Õpilased võivad selle eeskujul enda asjades oleva materjali (tooraine) saamisest jutustada. Joonisel võib eraldada näiteks vertikaalse joonega loodusliku ja tehisliku (inimese kaasabil tehtud või muudetud) poole ning selle üle arutleda. Sõnad „looduslik“ ja „tehislik“ võib kirjutada ka joonisele. Joonisel on kõik materjalid pärit elusolenditelt, kes on taastuvad loodusvarad vaid siis, kui nad paljuneda saavad. Selleks peab neil olema sobiv elupaik, kust toitu leida ja varjuda vaenlaste eest. Kuna aga inimeste arvukus planeedil kasvab, siis jääb paratamatult looduslikele liikidele maailmas vähem ruumi.
• Inimeste tarbimisvajadus on aastatega suurenenud. See tekitab suurel hulgal tarbetult seisma jäänud „vanu mudeleid“, mille asemele soetatakse uusi. Need seisma jäänud asjad tuleks anda kellelegi kasutamiseks (tuttavatele või viia Uuskasutuskeskusesse) või toimetada jäätmejaama, kust suunatakse asjad materjalide kaupa taastootmisesse. See on hea viis hoida kokku looduslikku materjali ja energiat, mida uute asjade tootmine suurel hulgal vajab. Nii saavad kõik aidata kaasa ringmajandusele, mis sarnaneb loodusliku ainete ringlemisega. Eesmärk on mõlemal juhul üks – ringlus tagab kestvuse ehk jätkusuutlikkuse – aineid ei tule puudu ega jää ka üle. Kõik on kasutuses ja vajalik.
• Selle kohta, kuidas on õige jäätmeid sorteerida, leiab internetist teavet näiteks www.tvo.ee, www.kuhuviia.ee, https://pakendiringlus.ee/, https://eestipandipakend.ee/oppematerjalid/ (siin lehekülje lõpus on toredad videod materjalide taaskasutamisest).

Loodusõpetuse tööleht nr 7: Elusolendite kooselu. Toiduahelad. Jätkusuutlik eluviis
TLuuletused
Viisakusvisiit
ABC
Kõige …
Lk 112–114

Antud riimuvate sõnade kasutamine omaloomingus.
Lk 75 ül 2
Kordame. Tähestik, tähestikuline järjekord
OLED VAPPER!
118. HÜPPAVAD KONNAD EHK KORDAME SUUREMATE ARVUDE KORRUTAMIST
Lk 62–63
Korrutamine täiskümnete ja täissadadega
Summa ja vahe korrutamine
INIMESEÕPETUS

Vt eelmist nädalat.
KLuuletused
***
„Kurb telefon“
Lk 112–114

Tutvumine vabavärsiga.

Luuletuste võrdlemine küsimuste abil. Kujutluspiltide edasiandmine.

Klassi lemmikluuletuse valimine.

Luuletuse kirjutamine valgele paberile ning illustreerimine.
Lk 76 ül 5
Kordame. Tähestik, täht ja häälik
TÄHED KINDLAS JÄRJEKORRAS MOODUSTAVAD TÄHESTIKU
119. MAAHINGUSPÄEV EHK KORDAME JAGAMIST
Lk 64–65
Jagamine korrutustabeli piires
Summa jagamine*
NLuuletused
Dušilaul
Helide ilus maailm
Lk 115

Looduslikud helide tekitamise vahendid (sahin, krõbin, toksimine jms). Luuletuse kirjutamine helide põhjal.
Lk 77
Kordame. Täht ja häälik, kirjavahemärgid
Riimid
Meisterdamine
120. JÄRGUD JÄRJEKORDA EHK KORDAME ARVU JÄRKE JA JÄRKARVE
Lk 66–67
Ühelised, kümnelised, sajalised, tuhandelised ja kümnetuhandelised
Arv kui järkarvude summa
Arvu kirjutamine sõnadega
Arvsõnade kirjutamine numbritega
Mäng järkarvudega
RIntervjuu: Leelo Tungal
Lk 116–117

Tutvumine lastekirjanik Leelo Tunglaga.
Lk 78
Kordame. Liitsõna
 

 

 

ÕPPENÄDAL 31


 TEEMAD

  • Reisimine Eestis, Eesti vaatamisväärsused, loodus, võilill, uurimuse koostamine
  • Kordamine: häälikupikkus, nimed, suur ja väike algustäht, sulghäälikud
  • Peast liitmine ja lahutamine
  • Kirjalik liitmine
  • Kirjalik lahutamine
  • Tehete järjekord

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ELähme reisime Eestis!
Lk 118–121

Vestlus kodupaiga vaatamisväärsustest jm.

Motivatsioonikirja koostamine: tahan saada reisijuhiks.

Rühmatöö: reisisihtide valimine Eesti kaarti uurides.
Lk 79
Sellel nädalal on hea läbi viia kuulamisülesanded. „Emadepäev“ (ül 4 lk 102)
EMA, EMMA, KOMME
LILI, LILLED, LILLI
KADI, KATAB, KATTA
MINA, KONNA, SINNA

ja „Ekskursioon“ (ül 5 lk 102)
Rakvere, Kärevere, Särevere, Kaarepere, Palivere, Koluvere
Põltsamaa, Saaremaa, Hiiumaa, Tõstamaa, Muhumaa, Heltermaa, Märjamaa


Kordame. Täishääliku pikkus
121. NAGU LAUAMÄNG EHK KORDAME PEAST LIITMIST JA LAHUTAMIST
Lk 68–69
Mäng „Vägikaikavedu“: liitmine ja lahutamine 14 piires
(vajalik täring igale mängijale või igale paarile ning igale mängijale oma mängunupp)
Peast liitmine ja lahutamine 100 piires
Vahemaade arvutamine
LOODUSÕPETUS

31. Loodust saab hoida igaüks
Lk 102–103

Õpitulemused
Õpilane
1. Tunneb tervislikke eluviise ja järgib neid.
2. Teab taimede, loomade ja seente eluks vajalikke tingimusi.
3. Teab, et inimese majandustegevus muudab looduslikku elurikkust.
4. Oskab ette antud jutu põhjal tuua esile põhjus-tagajärg seoseid.
5. Oskab sõnastada looduskaitse eesmärgid.
6. Toob näiteid oma kodukoha looduslikest vaatamisväärsustest.

Õppetükis kasutatud sõnavara
Elupaik, elutingimused, tervislik eluviis, toit, puhtus ehk hügieen, uni, liikumine, suhtlemine, vesi, hapnik, soojus, valgus, mineraalained ehk toitesoolad, põhjus, tagajärg, süsihappegaas, muutused, looduskaitse, elurikkus, kaitsealused liigid.

Aruteluteemad
1. Kuidas saan mina loodust kaitsta?
2. Millised elutingimused on hädavajalikud taimedele, loomadele, seentele?
3. Millest koosneb tervislik eluviis?
4. Mis põhjusel osade liikide arvukus langeb ja need tuleb looduskaitse alla võtta?
5. Kas tähtsad on ainult looduskaitsealused liigid või kõik tavalised liigid ka?
6. Kelle eest ja pärast tuleb loodust kaitsta?
7. Mis looduse vaatamisväärsusi on meie kodukoha ümbruses (maakonnas)?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Tundi võib alustada inimese vajaduste üle arutlemisega. Kui mugavused ära jätta, mis on elamiseks hädavajalikud? Need on vesi, toit, õhk (hapnik), soojus ja elupaik ehk kodu (kaitse) + perekond, kaaslased. Kui arutleda samade asjade üle looduses elavate liikide kohta (ül 66 lk 102), siis igaüks vajab samuti elupaika, kust ta saab oma eluks hädavajaliku – vee, toidu ja varjevõimaluse (kaitse). Taimedele on hädavajalik eluks elupaik, kust saab vett, mineraalaineid ehk toitesooli, süsihappegaasi ja valgust fotosünteesimiseks (endale toidu valmistamiseks) + hapnikku toidust energia vabastamiseks. Loomad vajavad elupaika, kust saavad vett, valmis toitu ja hapnikku. Seened peavad saama oma elupaigast vett, valmis toitu ja soojust.
• Kuna inimese majandustegevus põhineb loodusvarade kasutamisel, siis paratamatult muudab see loodust (loodus muutub ka ilma inimese sekkumata, kuid teisel moel ja mitte nii kiiresti). Lk 102 teksti põhjal saab luua põhjus-tagajärg seoseid, mille kaudu saab võrrelda inimese ja looduse (liikide) vajadusi ja elutingimusi. Loodus kogu aeg muutub (tagajärg), sest inimene majandab pidevalt, kasutab loodusvarasid oma heaolu loomiseks (põhjus). Taimede, loomade ja seente elutingimused ja elupaigad muutuvad (põhjus) – liikide arvukus hakkab vähenema (tagajärg). Liigi arvukus langeb – põhjus, mille tagajärjeks võib olla liigi väljasuremine. Kui arvestada seda, et iga liik on väga oluline suures looduse süsteemis, siis selliseid tagajärgi peab inimene oma tegevuses vältima. Selleks peab loodust tundma ja teadma seoseid. Võib öelda, et kõik on omavahel seotud ja kõik on pidevas muutumises!
• Seoses majandustegevusega saab rääkida kodumaakonna maavaradest, nende kaevandamisest.
• Looduskaitse ühte eesmärki saab igaüks täita – õppida loodust hästi tundma. See on eelduseks, et märgata looduses rohkem ja näha olulisi seoseid selles suures süsteemis. Seda, mida tuntakse, tahetakse ja osatakse hoida. Teadlikkus ei lase teha rumalaid ja halbade tagajärgedega tegusid.
• Looduse tundmaõppimist peab alustama oma kodu lähedalt. Kodukoha vaatamisväärsuste kohta võib koostada ettekandeid, võimalusel külastada neid koos. Kasutada kaarti või plaani nende objektide kirjeldamiseks.
• Eesti looduskaitse 100. sünnipäevaks tehti arvukas videoklippide kogu, mida saab kasutada nii liikide, elukoosluste kui kaitsealade tutvustamiseks.
• Viimastel aegadel kõneldakse aina sagedamini igaühe looduskaitsest. Selle idee seisneb sellest, et võimalusel saame igaüks luua elupaiku erinevatele liikidele. Kui rajada lillepeenar, ampel rõdule või jätta muruplatsil mõni osa niitmata, siis loob see võimalusi putukate toitumiseks asulates, kus neid napib. Aina sagedamini räägitakse, et tolmeldajate hulk väheneb väga kiirelt. See võib kaasa tuua selle, et meie õunapuudel, marjapõõsastel jne ei valmigi enam vilju, kui tolmeldajaid pole. Mida tugevam ja tihedam on looduslik liikide võrgustik, seda lihtsam on tagada inimese eluks vajalikku.
TLähme reisime Eestis!
Lk 118–121

Eestimaa huvitavate paikade tutvustus ning tähistamine Eesti kaardil.
Lk 80
Kordame. Suluta kaashääliku pikkus
122. JALGRATTASÕIT EHK KORDAME KIRJALIKKU LIITMIST
Lk 70–71
Kirjalik liitmine üleminekuta ja üleminekuga
INIMESEÕPETUS (nd 31–32)

Teema: Liiklus: jalgrattaga sõitmine – lk 89–96

Tunni käik / aruteluteemad
Liikluse teema esimest poolt käsitlesime õppeaasta alguses, et põhilised reeglid ja ohud meelde tuletada. Kuna paljudes koolides toimub just 3. klassi lõpus jalgratturi lubade eksamiks ettevalmistumine, siis saab selleks kasutada inimeseõpetuse tundi.
Lk 89 leiduvad mõned näited lapsele olulistest liiklusmärkidest ning jutuke Madisest ja liikluse õppimise olulisusest.
Lk 90 on peamised reeglid koos näidispiltidega. Võib kasutada nii, et lapsed vaatavad pilti ja katavad teksti kinni ning püüavad ise reegli sõnastada.
Harjutus 1 lk 91: kui linnukesed on märgitud, võib ülesannet täiendada nii, et joonistatakse pildile juurde kõik puuduvad elemendid selliselt, et ratas vastaks nõuetele. Nõuetele vastava lisadega ratta võib ka eraldi lehele joonistada.
Harjutus 2 suunab maanteeameti leheküljelt infot leidma ning selle põhjal ratta sobivuse kohta teadmisi kontrollima.
Harjutus 3 lk 92–93. Hea teoreetiline eeltöö enne ratturieksamit: jalgratturi oskuste harjutused ning soovitused ja selgitused harjutuse kohta.
Lk 94: digioskuste arendamine, nutiseadmega QR-koodi lugemine ning seejärel liiklustestide lahendamine. Lisaks vajadusel arutlusküsimused ja ristsõna.
Lk 95: lõiming eesti keelega. Sõnade järjestamine lausetes – jalgrattaharjutuste kohta käivad nõuanded ja reeglid.

Lisad
Maanteeameti liikluskasvatuse lehekülg
Jalakäijale
Valik teste veebis
Väljaprinditavad testid
Munakiivrikatse
Liiklusmärgid
KLähme reisime Eestis!
Lk 118–121

Koostöö: Eesti-teemalise viktoriini korraldamine
Lk 81
Kordame. Sulghäälikud
Lünktekst
123. VAHEMAAD EHK KORDAME KIRJALIKKU LAHUTAMIST
Lk 72–73
Kirjalik lahutamine laenamiseta ja laenamisega
Vahemaad linnulennult ja mööda maanteed, nende erinevus
NUurimus võilillest
Lk 122–123

Juhend uurimistöö koostamiseks. Ülesannete jaotamine.
Lk 82
Kordame. Suur ja väike algustäht

Ül 16
Ristsõna on soovitatav läbi viia rühmatööna. Kui vaja, kasutada arvutit ja teatmeteoseid. Lugemissoovitus: „Risti-rästi läbi Eestimaa“ (Valgus, 2010)
PAREMALE
2. VÕRUMAA
3. PANDIVERE
4. EMAJÕGI
6. VOORED
9. TARTUMAA
10. RUTU
11. SAAREMAA
12. LÄTLASED
ALLA
1. SUUR TAEVASKODA
5. LOOSALU
7. OTEPÄÄ
8. SAKALA
124. KEVADLAAT EHK KORDAME TEHETE JÄRJEKORDA
Lk 74–75
Tehete järjekorra kordamine
Kes mida kevadlaadal müüs ja kui palju ta teenis
RUurimus võilillest
Lk 122–123

Ülesannete täitmine rühma- või paaristööna.
Töö vormistamine.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 32


 TEEMAD

  • Rahvajutud, muistendid, kodukandi lood
  • Kordamine: silbitamine, poolitamine, i ja j, häälikuühendid
  • Geomeetria
  • Erinevad jooned
  • Tasandilised kujundid
  • Ruumikujundid

 LISAMATERJALID

Eesti keele tööleht “Mida õppisid 3. klassis?”

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EMuistendid. Miks kiivit iseennast hüüab
Lk 124

Tutvumine muistenditega.
Eeltöö muistendi jutustamiseks: kodupaika jõudnud rändlindude nimetamine, nende laulu kuulamine, välimuse kirjeldamine jm.
Lk 83
Kordame. Silbitamine ja poolitamine

Ül 18
Sõnadest, mis olid valesti poolitatud, saan lause:
OOTAME KÕIK VÄGA SOOJA SUVE, ET PIKAST KOOLIAASTAST PUHATA
Õigesti poolitatud sõnadest saan lause: MILLISEID RAAMATUID SOOVID SINA SUVE JOOKSUL LÄBI LUGEDA?
125. KÄÄRID, RIST JA MAANTEE EHK KORDAME JOONI
Lk 76–77
Lõik ja sirge
Paralleelsed, lõikuvad ja ristuvad sirged
Lahtine ja kinnine murdjoon
LOODUSÕPETUS

32. Mida peab looduses kartma?
Lk 104–107

Õpitulemused
Õpilane
1. Mõistab, et loodust peab tundma oma hirmude ületamiseks.
2. Teab, et looduses on palju ohtusid, mida saab vältida.
3. Saab aru, et loomad võivad inimest rünnata enesekaitseks vaid siis, kui inimene põhjustab oma vale käitumisega ohtliku olukorra loomale.
4. Oskab loomadega kohtumisel valida sobiliku käitumisviisi.
5. Teab, et tundmatuid marju (ja teisi taime osi) ei tohi süüa.
6. Teab, et tundmatuid seeni ei korjata ega kasutata toiduks.

Õppetükis kasutatud sõnavara
Ohud, teadmatus, õnnetuste vältimine, sobiv käitumisviis, mürkmadu rästik, puugid, mesilased, herilased, sirelased, rebane, sääsed, parmud, mürgised taimed ja seened, hirmude ületamine, enesekaitse.

Aruteluteemad
1. Mida oled varem kartnud, aga nüüd enam mitte? Kuidas kartusest üle said?
2. Miks mõni kardab ämblikke või hiiri?
3. Mida või keda kardad sina looduses kõige rohkem? Miks?
4. Kes on Eesti looduses kõige ohtlikum?
5. Kes looduses alati inimest ründab temaga kohtudes?
6. Milliseid mürgiseid taimi oskad nimetada?
7. Milliseid mürgiseid seeni tead?
8. Kuidas on võimalik hirmust looduse ees üle saada?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Paralleeli toomiseks ja mõistmaks, et kardetakse seda, mida ei tunta ega teata, võiks tundi alustada õpilaste toodud näidetega asjade kohta, mida nad on ise kogenud. Mida on keegi kartnud enne, aga praeguseks on hirm seljatatud? Kas keegi kartis jalgrattaga, rulaga vms sõitmist enne esimest proovimist või harjutamist? Kuidas nad tunnevad end nüüd, kui on sõidu selgeks õppinud? Nii on kergem mõista, et ka loodust on võimalik (ja väga vajalik) tundma õppida, sest kõik eluks vajaliku saame looduse abiga.
• Õpilased võivad tuua näiteid, kuidas nad käituksid (on käitunud), kui on kohtunud rästiku, herilase või mesilasega jne. Siis on neil huvitavam lugeda lk 104–105 tekste, kus värvivad ära soovitusliku käitumisviisi.
• Peamine on saavutada teadmine, et ükski loom ei ründa inimest niisama, vaid enamasti enesekaitseks, kui inimene ise valesti käitub. Tuleb teada õiget käitumisviisi. Ainult sääsed, parmud ja puugid ründavad, sest loodavad inimese verest toituda.
• Lisalugemist õpetajale: Eesti Loodusmuuseumis oli huvitav näitus 2013. aastal, mille materjale saab kasutada (brošüür ja otsimisleht):
https://www.loodusmuuseum.ee/sites/default/files/OL_veebikataloog_EST_0.pdf
https://www.loodusmuuseum.ee/sites/default/files/OL_m2ng_EST.pdf
Eesti Looduse erinumber Eesti looduse ohtlikkusest ilmus 2010. aasta märtsis. Artikkel mürgistest taimedest, suurkiskjatest.
Mürgistest taimedest.
Mürgistest seentest.
• Teine äärmus inimeste käitumise juures seoses metsloomadega on see, et tahetakse kõikvõimalikel juhtudel sekkuda metsloomade ellu, soovides neid aidata. Tegelikult meie ja metsloomade vajadused erinevad oluliselt ja seetõttu peab metsloomaga kohtudes jätma ta oma metsaelu rahulikult edasi elama. Teda tuleks häirida võimalikult vähe. Lisalugemine.
TKuidas Kanamatsi künkad endale nime said
Lk 125

Muistendi jutustamine mina-vormis.
Lk 84
Kordame. I ja j
126. KORDAME TASANDILISI KUJUNDEID
Lk 78–79
Kolmnurk
Ristkülik ja ruut
Ümbermõõt
Ring
INIMESEÕPETUS

Vt eelmist nädalat.
KTeeme koos! Klassi muistendiraamat
Lk 126–127

Juhend muistendiraamatu valmistamiseks.
Lk 85
Kordame. Täishäälikuühend ja kaashäälikuühend
127. TORNIDE VÄLJAK EHK KORDAME RUUMIKUJUNDEID
Lk 80–81
Risttahukas ja kuup
Püramiid ja koonus
Silinder
Kera
Põhimõisted: serv, tahk, tipp, põhi, põhitahk, külgtahk
NKlassi muistendiraamat

Raamatu koostamine.
128. LIBLIKAD JA SÜMMEETRIA*
Lk 82–83
Tekst kevadistest liblikatest
Sümmeetria looduses
Sümmeetriatelg
RKlassi muistendiraamat

Raamatu koostamine.
Esitlus.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 33


 TEEMAD

  • Merereisid, mereröövlid
  • Pikkusühikud
  • Massiühikud
  • Mahuühikud
  • Ajaühikud

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EEsimene Eesti lipp ümber maailma
Lk 128

Sündmuste kujutamine ajateljel.
Lk 86
Kordame. Kellega? Millega? Kelleta? Milleta?
Ristsõna
129. LOODUSRETK EHK KORDAME PIKKUSÜHIKUID
Lk 84–85
Laul „Sõbralikud pikkusühikud“
Tahvlile pikkusühikud millimeetrist kuni kilomeetrini süsteemina, kaasa arvatud 10 m ja 100 m
Pikkusühikute-vahelised teisendused
LOODUSÕPETUS

33. Samblike mitmekesisus kooli ümbruses
Lk 108–109

Õpitulemused
Õpilane
1. Teab, et samblik koosneb vetikast ja seeneniidistikust ning kuulub seeneriiki.
2. Eristab samblikke sammaldest.
3. Saab kogemuse loodusvaatlust tehes.
4. Kasutab vaatlust tehes juhendmaterjale õpikust lk 108 ja lk 85. Tehes märkmeid vaatluslehele lk 120, juhindub neist õpiku lehekülgedest.
5. Oskab kirjeldada leitud samblike elupaiku ja tähistada need kooliümbruse plaanil.
6. Eristab leitud samblikke kuju ja värvuse järgi.
7. Annab hinnangu leitud samblike arvukusele (ohtrusele) leitud elupaikades.
8. Arvestab kogutud andmeid tulemuste vormistamisel ja hinnangu andmisel.
9. Teeb rühmakaaslastega koostööd, on hooliv looduse ja kaaslaste suhtes.

Õppetükis kasutatud sõnavara
Samblik, sammal, vetikad, seeneniidistik, elupaik, kooriksamblik, lehtsamblik, põõsassamblik, uurimisküsimus, andmed, tulemus, hinnang.

Aruteluteemad
1. Kui palju erineva kuju ja värvusega samblikke kasvab meie kooli ümbruses?
2. Kuidas eristada samblikku samblast?
3. Kus on eeldatavalt kooli ümbruses samblike elupaigad?
4. Milliste samblikuliikide leiu korral võib teha kaudseid järeldusi õhu puhtuse kohta?

Soovitusi tunni läbiviimiseks
• Enne välitööle minekut peaks koos läbi võtma aruteluteemad, et õpilased saaksid kindlustunnet töö tegemiseks. Kui koolis on olemas sammalde ja samblike piltide mapp (A3, Avita 2006), siis kasutada seda näitlikustamiseks.
• Õpilased ei pea teadma samblike ja sammalde liike, vaid oskama teha vahet samblal ja samblikul ning nimetada peamisi eristustunnuseid. Tähtis on õppida alguses looduses orienteeruma organismirühma tasandil (sh kuuluvus riiki).
• Vaatluse tegemine suunab teraselt uurima erinevaid tunnuseid, mis võimaldab vahet teha nii organismirühmadel kui ka liikidel. Õpilasele on oluline see teadmine, et sarnaste tunnuste alusel rühmitatakse organisme (liike).
• Fotoaparaadi kasutamine vaatlusel ja õppekäikudel soodustab alati suunatud vaatlemist. Nii nähakse rohkem ja ka detaile, mida muidu ei paneks tähele.
• Kooliümbruse plaani kasutamine on hea praktiline ülesanne ja õpetab ruumitaju. Kui koolil pole eraldi oma plaani, siis Google Mapsist saab selle ise teha soovitud mõõtkavaga, suumides vajalikul hulgal.
TUue aja merekangelased
Lk 129

Jahtlaeva Lennuk teekonna jälgimine kaardilt või gloobuselt.
Lk 87
Kordame. Koma lauses
130. LUMELEOPARD MILEEDI EHK KORDAME MASSIÜHIKUID
Lk 86–87
Muudetud sõnadega laul „Sõbralikud massiühikud“ (meetrid asendatud grammidega)
Tahvlile massiühikud milligrammist kuni kilogrammini süsteemina, kaasa arvatud 10 g ja 100 g
Grammid, kilogrammid ja tonnid
Massiühikute-vahelised teisendused
INIMESEÕPETUS (nd 33–34)

Teema: Raha ja vastutus – lk 97–100

Tunni käik / aruteluteemad
Raha ja kulutuste planeerimise teemat võib siduda klassiekskursiooni või õppekäiguga, kus õpilased võiksid mingi summa taskuraha kulutada.
Lk 97 on toodud erinevaid arvamusavaldusi raha ja selle teenimise või kasutamise kohta. Milliste arvamustega nõustud, millistega mitte? Miks nii?
NB! Osa arvamusi on pisut intrigeerivad ning klassis võib tekkida vastakaid seisukohti. Sel puhul saab õpetaja taas kord rõhutada, et inimestel võibki olla erinevaid arvamusi ning me saame vaid oma arvamust põhjendada ja selgitada, kuid teise arvamust valeks kuulutada ei ole päris õige.
Harjutus 1 lk 98 on loovülesanne, mida võiks alustada vaikselt igaüks eraldi, valjusti ei kommenteeri. Ülesanne on mõelda välja võimalikult palju erinevaid võimalusi. Kui aega jagub, võib ülesannet edasi arendada nii, et arutletakse, millised neist on iseenda jaoks kulutamised või millised teiste heaks, millistel puhkudel saab sellest midagi käegakatsutavat ja püsivat või millise abil saadakse vaid elamusi jne.
Harjutus 2 lk 98 on suhtlusoskusi arendav küsitlus. Mitme täiskasvanu küsitlemise võib anda kodus teha. Ülesannet saab edasi arendada vastuste võrdlemise ja arutlusega selle üle, kas õpilastel ja täiskasvanutel on erinevad vastused, mida on sarnast, kellel on rohkem materiaalsed asjad, kellel endale või teistele jne.
Lk 99 arutlusküsimuste jaoks võib olla vajalik enne küsitleda pereliikmeid või teisi täiskasvanuid.
Harjutus 3 lk 99 on raha kulutamise, vastutuse ja teistega arvestamise oskuse teemal. Esialgu võiks õpetaja ülesande ette lugeda ja lasta õpilastel järgnevatele küsimustele järjest vastata. Seejärel vaadata üle, kas rahast tuli välja, kuivõrd laps mõtles ainult enda heaolule või on nõus kulutama ka teiste rõõmustamiseks jms. Samalaadse harjutuse võib teha lapse tegeliku taskurahaga, kui reaalselt õppekäigule või ekskursioonile minnakse.
Lk 100 teema kordamise juures linnukesega tähistatavad laused on õpitulemustes sätestatud, mistõttu on oluline õppetöö käigus õpilaste suhtumist nendeni suunata.

Lisad
Kool. Minu raha
Mäng „Rahamaa“
Uued finantskirjaoskuse õppematerjalid I kooliastmele; abiks õpetajale

KUue aja merekangelased
Lk 129
Paaristöö: kas-küsimuste koostamine ja vastuse kirjutamine naabri vihikusse.
Lk 88
Kordame. Sõnaliigid
131. KÜPSETAMA EHK KORDAME MAHUÜHIKUID
Lk 88–89
Muudetud sõnadega laul „Sõbralikud mahuühikud“ (meetrid asendatud liitritega)
Detsiliitrid ja liitrid
Teisendused, dl <–> l
Mitu dl mahub tavalisse teeklaasi?
NKui ma mereröövel oleksin
Lk 130

Rühmatöö: nimekiri asjadest, mis võiksid olla teie aardekirstus.
Lk 89
Kordame. Asesõna
132. KELL KLASSI SEINAL EHK KORDAME AJAÜHIKUID
Lk 90–91
Teisendused, min <–> h
Analoogkella näit digitaalkellal
Ennelõunased ja pärastlõunased kellaajad (teisenduseks tuleb tundidele +/– 12)
Viktoriin erinevate ajaga seotud küsimustega; kaks praktilist küsimust rahaühikute kohta
RKui ma mereröövel oleksin
Lk 130

Muusika ja riietuse valik.
Loo esitamine lausete kaupa.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 34


 TEEMAD

  • Jutud erinevatest raamatutest, oma arvamuse kujundamine
  • Kordamine: tegusõna pööramine, sõnavara, lause, kirjavahemärgid
  • Tehte puuduva liikme leidmine
  • Murrud ja murdarvud
  • Murrule vastava osa leidmine
  • Kokkuvõte kordamisest

 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ELoeme ja arutleme. Naljavaene kevad
Lk 131–132
Tutvumine raamatuga.

Rühmatöö: arvamuse koostamine loetud pala kohta.
Lk 90
Kordame. Tegusõna pööramine
133. TÄHED JA ARVUD EHK KORDAME TEHTE PUUDUVA LIIKME LEIDMIST
Lk 92–93
Tähega tähistatud liikme väärtuse leidmine liitmis-, lahutamis-, korrutamis- ja jagamistehtes
Mäng „Kuidas leida tundmatu?“ puuduva tehte liikme leidmise reeglite sõnastamiseks
LOODUSÕPETUS

34. Näidend „Kevad metsas“
Lk 110–115

Õpitulemused
Õpilane
1. Saab ülevaate loomade elu muutustest seoses kevade tulekuga.
2. Mõistab, et näidendis on loomad pandud inimkeeli kõnelema.
3. Eristab näidendis reaalses elus võimalikku ja muinasjutulist poolt.
4. Oskab üldistada varemõpitu põhjal, et kevadel hakkavad kõik aktiivsemalt liikuma, et leida toitu ja valmistuda paljunemiseks.
5. Tunneb rõõmu rollimängust näidendis ja klassikaaslastega koostööst.

Näidendis
Muinasjutuline tõsielusugemetega lugu loomade elust kevade saabumisel. Kevade saabumine – linnud laulavad, taimedel pungad puhkevad ja kõik loomad muutuvad aktiivseks, et leida toitu ja liigikaaslasi (valmistumine paljunemiseks). Saab teada loomade toidueelistuste ja toitumisviisi kohta (tihane, siilid, liblikas, ämblik, pingviin). Koosolemine ja rõõmus meel on nakkav ja ununeb isegi tühi kõht (nt hundil)!
TAuk hekis
Lk 133–134

Tutvumine raamatuga.

Rühmatöö: arvamuse koostamine loetud pala kohta.
Lk 91
Kordame. Sarnase ja vastandtähendusega sõna

Ül 35
Ristsõna
PAREMALE
2. UUS
3. ANDMA
5. TERVE
7. TULEMA
9. KURB
10. PAREMAL
11. EILE
13. VANA
ALLA
1. MUST
3. NAERMA
6. AEGLANE
8. UINUMA
9. KALLIS
10. PUHAS
12. EES
134. VÕRDSED OSAD EHK KORDAME MURDE
Lk 94–95
Murrud
Murdude võrdlemine
Murdarvud
INIMESEÕPETUS

Vt eelmist nädalat.

Inimeseõpetuse tööleht nr 4
KLuiskaja Liisa
Lk 134–135

Tutvumine raamatuga.

Rühmatöö: arvamuse koostamine loetud pala kohta.
Lk 92
Kordame. Lause, lauselõpumärgid
135. MEDALID EHK KORDAME MURRULE VASTAVA OSA LEIDMISE ÜLESANDEID
Lk 96–97
Murrule vastava osa leidmine tervikust
Õpetaja Villem teeb mälestusmedaleid poistele ja tüdrukutele; medalitele otsitakse eri värvi paelasid
NArutelud
Lk 135

Lugemispalade võrdlemine küsimuste toel.

Lugemissoovituse kirjutamine.
136. KOKKUVÕTETE TEGEMISE AEG
Lk 98–99
Kokkuvõte viimase peatüki eneseanalüüsi tulemustest: mitu rohelist, kollast ja punast emotikoni keegi on saanud? (Eelnevalt peaks üle kontrollima, kas õpilased on kõikidele õppetükkidele – v.a sümmeetria – oma hinnangud andnud)

Tulemuste koondamine tulpdiagrammile
Diplomi täitmine (nimi, enesehinnangu tulemused, koht ja aeg)
RJutulinna raamatuklubi
Lk 136–137

Tutvumine lastekirjanik Piret Rauaga.

Raamatusoovitused:
P. Raud, „Sanna ja salakütid“
K. Hinrikus, „Katariina ja herned“
M. Bond, „Karupoeg Paddington“
T. Kuisma, „Lapse retk looduses“
Lk 93
Sirvime õpikut
 

 

 

ÕPPENÄDAL 35


 TEEMAD

  • Kordamine
  • Mängud ja mõistatused
 LUGEMIK
lugemine / kuulamine / kõnelemine
EESTI KEELE TV
kirjutamine / kuulamine / kõnelemine
MATEMAATIKA
...
INIMESEÕPETUS / LOODUSÕPETUS
KordamineLk 94–99
Mida me õppisime? Tuleta meelde ja lisa oma näited!
1. EESTI KEELE TÄHESTIK
2. TÄHT JA HÄÄLIK
3. HÄÄLIKUÜHENDID
4. LAUSE
5. LAUSELÕPUMÄRK
6. SIDESÕNAD
7. KOMA
8. NIMI VÕI NIMETUS
9. AJALEHTEDE-AJAKIRJADE NIMED; RAAMATUTE PEALKIRJAD
10. SILBITAMINE
11. POOLITAMINE
12. SÕNALIIGID
13. TEGUSÕNA
14. KELLEGA? MILLEGA?
14. KELLETA? MILLETA?
16. KELLESSE? MILLESSE?
17. SULGHÄÄLIK SÕNA ALGUSES
18. TÄISHÄÄLIKU ÕIGEKIRI
19. SULUTA KAASHÄÄLIKU ÕIGEKIRI
20. SULGHÄÄLIKU ÕIGEKIRI
21. SULGHÄÄLIK S–I JA H KÕRVAL
22. I JA J
23. H SÕNA ALGUSES
24. LÄHEDASE VÕI VASTANDTÄHENDUSEGA SÕNAD
137. MÄNGUD JA MÕISTATUSED (1)
Lk 100–101
Liitmise ja lahutamisega seotud mäng
Mänguks on igale paarile või kolmikule vaja kahte täringut

Mõistatuste lahendused:
1. Antud arvud on ridade ja veergude summad
7 4 4 7
5 5 7 5
7 7 7 7
4 7 5 4

2. 10 ja 8, sest siis on kõik paarisarvud

3. Igas sektoris on korrutis; tuleb leida puuduvad tehte liikmed
Loodusõpetuse tööleht nr 8: Kordamine
138. MÄNGUD JA MÕISTATUSED (2)
Lk 102–103
Korrutamisega seotud mäng, mis valmistab ette pindala leidmist
Igale paarile kaks täringut

Mõistatuste lahendused:
1. 244 + 433 + 2434 = 3111

2. Tikuülesannete lahendused
Teema: Kordamine, kokkuvõte – lk 101–102

Tunni käik / aruteluteemad
Kokkuvõtteks võib kogu õppeaasta teemad üle vaadata, millised on olnud põnevad ja uudsemad teemad, milliste peatükkide juures tuli kõige rohkem pingutada jms.
Kordamistunnis võib kasutada mängulisi võtteid. Näiteks lasta õpilastel leida materjalidest olulisi mõtteid, öelda kaaslastele ainult selle mõtte või reegli algus ja lasta kaaslastel lause lõpetada.
Leheküljel 101 saab õpilane ennast kui õppijat hinnata ning teemade kohta mõtteid kirja panna.

Lisad
Rõõmus, loov ja julge koolilaps
Aeg ja ajaühikud
139. MÄNGUD JA MÕISTATUSED (3)
Lk 104–105
Jagamisega seotud mäng
Igale paarile üks täring, kaks mängunuppu ja kummalegi eri värvi pliiats
140. MÄNGUD JA MÕISTATUSED (4)
Lk 106–107
Mõistatus tikkude tõstmise kohta. Tõsta tohib üle kahe tiku I I või X
Üks võimalik lahendus:
I I I I I I I I I I –> I I I I I I I X I
I I I I I I I X I –> X I I I I I X I
X I I I I I X I –> X I X I I X I
X I X I I X I –> X I X I X X
X I X I X X –> X X X X X

Mäng „Kartulikuhi“

Mäng „Hüppavad konnad“
Kui mängida paberil, siis peaks olema igal mängijal 3 + 3 erinevat eset (näiteks värvilised pudelikorgid)
Võib ka käsitöötunnis voltida konnasid ja igaüks teeb endale kolm üht ja kolm teist värvi konna.
Lisatekst konnadest ja nende voltimise õpetus on siin.
Võib mängida ka internetis
Strateegia: vältida tuleks kahe sama värvi konna kõrvuti sattumist.