Õppematerjalid 2. klassi töökava kasutamiseks:

Lugemik. Eesti keele õpik I osa | Lugemik. Eesti keele õpik II osa | Eesti keele töövihik I osa | Eesti keele töövihik II osa | Matemaatika tööraamat I osa | Matemaatika tööraamat II osa | Loodusõpetuse tööraamat | Inimeseõpetuse tööraamat

Valikuline lisamaterjal: Usundiõpetuse tööraamat I kooliastmele

NB! Haridusasutustel palume tellimuse esitada tellimiskeskkonnas: tellimine.kirjastusmaurus.ee


 

I poolaasta, õppetöö nädal

1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15

 

Töökavad printimiseks:

Eesti keel ja matemaatika: õppenädal 1–4 | 5–7 | 8–11 | 12–15

Loodusõpetus: õppenädal 1–8 | 9–15 

Inimeseõpetus: õppenädal 1–8 | 9–15 

II poolaasta, õppetöö nädal

16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 32 | 33 | 34 | 35 

Töökavad printimiseks:

Eesti keel ja matemaatika: õppenädal 16–19 | 20–23 | 24–27 | 28–31 | 32–35

Loodusõpetus: õppenädal 16–24 | 25–35

Inimeseõpetus: õppenädal 16–23 | 24–35

  

 

 

ÕPPENÄDAL 1


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: sisukord, kaart, linnaplaan, kirjeldus, tegelane, muinasjutt, jutt, sõna, tähestik, tähestikuline järjekord, täis- ja kaashäälikud, lause, vanasõna, mõistatus

Matemaatika: aastaring, kalender, arvurida, järgarv, rahvakalender

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus

Teised õppeained
kunsti- ja tööõpetus

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • tutvub õppematerjalidega ja oskab kasutada sisukorda
  • kirjeldab kaasõpilasi ja oma elukohta
  • koostab väikese intervjuu ja viib selle läbi
  • teab millised asutused ja tähtsad hooned asuvad tema elukohas

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • nimetab aastaajad, kuud ja päevad, kirjeldab aastaaegasid
  • tunneb kalendrit ja seostab seda oma igapäevaelu ja Jutulinna sündmuste ja tegevustega
  • kirjutab õigesti järgarve
  • täidab kuulamise põhjal töölehte, analüüsib tehtut
  • tunneb kella numbrilauda (tunni- ja minutiosuti, minutid-tunnid)
  • kirjeldab ajaühikuid pool, veerand ja kolmveerand tundi oma elus ja Jutulinnas toimuvate sündmuste kaudu
  • analüüsib oma õppimist

Loodusõpetus

Õpilane

  • teab ja nimetab organismide tunnuseid ja eluks vajalikke tingimusi.
  • oskab nimetada maismaa ja vee -taimi ning –loomi.
  • suhtub hoolivalt elusolenditesse ja nende vajadustesse.
  • teab loodusteaduslikke mõistete sisulist tähendust- mis on võrdlemine, rühmitamine, katse, vaatlemine ja uurimus.
  • väärtustab uurimuslikku tegevust: alustab pakendite lagunemise uurimust.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • kirjeldab oma välimust, ja tegevusi, mida talle meeldib teha.
  • võrdleb inimesi.
  • nimetab, mille poolest ta sarnaneb teistega ja erineb teistest.
  • kirjutab häid soove kaaslastele.
 

 LUGEMIKEESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ETERE TULEMAST!

TUTVUMINE ÕPPEKOMPLEKTIGA JA JUTULINNAGA


Sisukorraga tutvumine ja ennustamine: Millest võiksid rääkida raamatu peatükid? Miks on lugemik jaotatud neljaks osaks? Otsi lugemikust üks jutt, üks luuletus, üks näidenditekst.

Ennusta, milline linn on Jutulinn. Kes seal võiks elada ja tegutseda?

Vestlus suvevaheajast.
Kaks võimalust teema käsitlemiseks:

1. Intervjuu tegemine ühe klassikaaslasega. Iga õpilane mõtleb 3–4 küsimust suve kohta. Loosi teel leitakse paarilised. Paarilised viivad intervjuu läbi ja panevad vastused kirja. Intervjuule mõeldakse tore pealkiri.

2. Lapsed jagunevad loosi teel rühmadesse. Loosimine võib toimuda näiteks marjapiltide abil (maasikas, mustikas, pohl, jõhvikas, vaarikas vms).
Iga laps räägib rühmale oma suvest 5–6 lausega. Õpetaja võib kirjutada tahvlile abistavad küsimused.

Kui kõik on rühmale oma suvest jutustanud, hakkab õpetaja ükshaaval nimetama õpilaste nimesid. Nimetatud õpilase asemel jutustavad tema suvest rühmakaaslased.
Tutvumine töövihikuga. Eesti keele harjutuste vihiku vormistamine.
Nime kirjutamine.
SEPTEMBER JUTULINNAS

1.1. Sissejuhatus – AASTARING Lk 3 – aastaajad, kuud, päevade arv. Aastaaegadele iseloomulikud tunnused.

KALENDER. ARVURIDA JA JÄRGARVUD.
Sünnipäevad ja Jutulinna tegelased, tegevused Lk 6–8

Järgarvude, nädalapäevade, kuude ja aastaaegade nimetuste õigekiri.

Arutelu: eelnev ja järgnev kuu, päevade arv kuus; miks on kalendrit vaja lk 8 ül 6

Eneseanalüüs lk 8

LOODUSÕPETUS

Teema: Tere, loodus! Tere, taimed ja loomad! – lk 4–7

Aruteluteemad:
Kes on organismid? Mis on nende tunnuseks? Mida nad eluks vajavad? Jõuda järelduseni, et inimene on osa loodusest. Tal on teiste organismidega samad tunnused ja eluks vajalikud tingimused.
Milliseid erinevaid võimalusi pakub loodus inimesele suvel? Kuidas inimene mõjutab oma tegevusega loodust? Peale klassikaaslaste küsitlust tehakse kokkuvõte, millistes erinvates veekogudes ujuti, milliseid loomi ja linde nähti, milliseid marju ja köögivilju söödi. Jõutakse järeldusele, et loodus on mitmekülgne ja aitab meil olla terve nii füüsiliselt kui vaimselt ning loodusesse tuleb hoolivalt suhtuda.
Milliste erinevate õpimeetodite abil saab loodust tundma õppida? Õpilased tutvuksid loodusteaduslike terminitega ja teaksid nende sisulist tähendust ning oskaksid neid oma töös õigesti kasutada.

Lisamaterjal veebis:
Tundi alustada või enne ül 1:
Vaadata "Juss uurib bioloogilist mitmekesisust" (6:16)
Seejärel tööraamatu teised ülesanded.

Koduseks tööks:
Vaadata „Juss uurib ökosüsteemi“ (4:22)
Eve Reinsalu pusle "Mida vajavad taimed kasvamiseks?"

Uurimus:
Algab sügisel ja lõpeb kevadel. Seda on võimalik läbi viia ka linnas, sest koolimaja lähiümbruses peaks siiski leiduma koht, kuhu pakendid maasse kaevata. Või mõne lapsevanemaga leppida kokku tema aianurga kasutamine.
TTERE TULEMAST JUTULINNA!

JUTULINNA KAART
Lk 4–5

Pildi vaatamine ja vestlus.

Arutelu: Millised kohad on Jutulinnas? Mis võiks pildil olevates hoonetes asuda? Milline on Jutulinna lipp? Milline on sinu maakonna/linna lipp? Kas sinu kodukohal on muid sümboleid? Milliseid? Mille poolest sarnaneb ja erineb Jutulinn sinu kodukohast?
Lk 2–3
Valikvastused
Sobivate omadussõnade leidmine
Täishäälikute kordamine
Mõistatus ja vanasõna
1.2. KALENDER – Jutulinna tegelaste erinevad tegevused Lk 9
Rahvakalendri tähtpäevad septembris.

Klassikaaslaste sünnipäevad – tabeli täitmine ja diagrammi koostamine Lk 10

Jutulinna raadio: kuulamisülesanne "Kalender"

Eneseanalüüs lk 10

INIMESEÕPETUS

Teema: Saame tuttavaks – lk 2–3

Aruteluteemad:
Mille poolest lapsed teie klassis erinevad ja sarnanevad?
Mille poolest erinevad poisid ja tüdrukud, lapsed ja täiskasvanud?
Mida tähendavad sallivus, austus, hoolivus ja julgus?

Lisaülesanne:
Tööraamat lk 87 „Olen 2. klassi õpilane“

Teemakaart:
Teemakaart nr 16 „Head sõbrad"

Juhend teemakaardi kasutamise kohta:
Lisamaterjali hulgast leiab tundide teemadega haakuvaid teemakaarte, mis on seotud Kiusamisest Vabaks projektiga.

Kaartidel olevad joonistused põhinevad tegelikel olukordadel, mida on kogenud kas õpilased, õpetajad või lapsevanemad. Pilte võib mõista just nii mitmel viisil, kui on ruumis vaatajaid. Teemakaartidel näidatakse, et üksteisest erinemine on normaalne.
Õpetaja esitab õpilastele kaardi tagaküljel olevaid küsimusi. Oluline on, et kõiki õpilasi kuulataks, seega on hea kõigile õpilastele küsimusi esitada. Kuulates teisi õpilasi, õpivad lapsed üksteist paremini tundma ja mõistma.
Õpilased pakuvad välja, kuidas lahendada pildil olevat olukorda. Kaart annab võimaluse rääkida ka tõestisündinud lugusid.

Mängud:
"Eesnimi ja perekonnanimi"
Teise klassi alguses lapsed teavad küll teineteise eesnimesid, kuid kui perekonnanimed on veel võõrad, siis saab mängida perekonnanime ja eesnime kokkuviimise mängu.
Õpetaja kirjutab sedelitele kogu klassi õpilaste perekonnanimed ning iga õpilane saab omale sedeli kellegi perekonnanimega, mis tal tuleb sellele õpilasele viia, kelle nime ta arvab see olevat.
KJUTULINNA LAPSED
Lk 6–7

Lugemispala. Inimese kirjeldamine, mida saab teada pildilt ja mida jutust?

Lisaülesanne:
Kirjelda üht klassikaaslast ja joonista temast pilt. Laste nimed kirjutatakse paberitükile ja iga laps tõmbab loosiga ühe nime, kelle kirjelduse ta koostab. Lõpus loetakse kirjeldused ette ja püütakse ära arvata, keda on kirjeldatud.
Lk 4–5
Vestluse täiendamine näidise järgi
Häälikute liigid
Tähestik
Suure ja väikese kirjatähe ühendamine
1.3. KELL JA KELLAAEG
Erinevad kellad ja nende kasutus lk 11 ül 1
Kuidas lugeda kella? Ül 2

Hommikused ja õhtused kellaajad lk 12

Jutulinna tegelaste tegevused ja kellaajad lk 13

Eneseanalüüs lk 11
NJUTULINNA KOHAD JA KANGELASED

Tutvumine Jutulinna inimeste ja paikadega. Enda kodukoha ja Jutulinna võrdlus.

Legendi lugemine. Oma kodukoha legendid.

Lk 8–9

Arutelu: Millised asutused, tähtsad kohad ja looduslikud paigad asuvad sinu kodukohas? Millistes raamatukogudes, muuseumides oled käinud? Milliseid ajalehti tead?
Lk 6–7
Segiaetud tähtedest sõnade moodustamine
Töö raamatu tekstiga – Kes on kes Jutulinnas?
Puuduvate täishäälikute leidmine
Segiaetud laused
Vanasõna
R
 

 

 

ÕPPENÄDAL 2


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: jutt, tegelane, kirjanik, luuletus, riim, nimekiri, lause, täis- ja kaashäälikud, häälik ja täht, samatähenduslik sõna, võõrsõna, tähestik

Matemaatika: tund (h), minut (min), veerand-, pool- ja kolmveerand tundi, tõene-väär, serv, tipp, tahk

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus

Teised õppeained
kunsti- ja tööõpetus, kehaline kasvatus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • oskab nimetada erinevaid raamatuid, nende tegelasi ja autoreid;
  • vastab lugemispala kohta käivatele küsimustele;
  • loeb luuletust erineval viisil;
  • tunneb tähestikku;
  • oskab nimetada võõrtähti;
  • oskab nimetada võõrsõnu;
  • kasutab õpiku sõnastikku;
  • oskab määrata tähtede ja häälikute arvu sõnas

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • loeb kellaaegasid (kasutab sõnu veerand, pool ja kolmveerand);
  • kasutab ajaühikute lühendeid h ja min;
  • kirjeldab kuubi ja risttahuka tahke, loendab tippe, servi, tahke;
  • eristab kolmnurkset ja nelinurkset püramiidi põhja järgi;
  • leiab piltidelt kuubi, risttahuka, püramiidi, silindri, koonuse ja kera;
  • täidab kuulamise põhjal töölehte, analüüsib tehtut;
  • kasutab IKT võimalusi õppemängu mängimisel;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • teab taime peamisi osasid ning oskab selgitada nende ülesandeid.
  • teab, mida taimed eluks vajavad.
  • toob näiteid taimede tähtsusest looduses.
  • väärtustab uurimuslikku tegevust: katse vedeliku liikumise kohta taimes.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • oskab tänaval käituda ning ületada sõiduteed ohutult.
  • jutustab oma kooliteest.
  • teab helkuri tähtsust.
  • tunneb jalgrattaga sõitmise reegleid.

 LUGEMIKEESTI KEELE TV
MATEMAATIKALOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ERAAMATUPIDU
Lk 10–11
Lugemispala põhjal jutustamine, pildi järgi jutustamine
Vestlus raamatutest, autoritest ja raamatutegelastest.

Arutelu: Millised on klassi laste lemmikraamatud? Millised on lemmiktegelased? Mis teeb ühe tegelase toredaks? Jutusta oma lemmikraamatust.


Kirjeldamine:
Vali üks raamatutegelane ja kirjelda teda. Kirjelda tema välimust, iseloomu, nimeta erilised omadused.

Lisaülesanne: Klassi raamatutegelane. Mõelge välja üks tore raamatutegelane. Kirjutage üles tema iseloomuomadused, erilised omadused ja mõelge välja nimi. Joonistage ühiselt temast pilt. Aja jooksul võib kirjutada väljamõeldud tegelasega jutte ja luuletusi.
Lk 8–9
Lausete moodustamine
Arutelu – Mis on lause?
Sobivate nimede leidmine lausesse
Vanasõna
Kirjaniku ja tema raamatu ühendamine
Lausete täiendamine
2.1. TÄIS-JA POOLTUND, VEERAND- JA KOLMVEERANDTUND tõesed ja väärad laused

Tõene, väär – lk 14 ül 1

1 tund on 60 min
Veerand tundi on 15 min
Pool tundi on 30 min
Kolmveerand tundi on 45 min


Hommikused ja õhtused kellaajad ül 2

Kaisa, Madise ja õpetaja Villemi tegemised – teksti lugemine, analüüs ja lünkade täitmine, kella tundmine lk 15 ül 3
LOODUSÕPETUS

Teema: Taimede välisehitus – lk 8–9

Aruteluteemad:
Mida vajavad taimed eluks?
Mis on taimede peamised osad ning millised on nende ülesanded?
Mida taim õhku eritab endale toitainete tegemisel?
Kes vajavad hapnikku? Milleks? Millepoolest taimed erinevad loomadest?
Milline on taimede tähsus looduses?

Lisaülesanne:
Taime välisehituse vaatlemiseks võiks õpetajal olla varutud 1(2) õitsvat taime koos juurtega või paluda õpilastel võtta.

Tundi võiks alustada esitlusega, kus õpilased peavad ise enne vastuseid pakkuma:

Eeva Laul Loodusõpetus taimed 2 klass (25 slaidi)
Slaidid 1–7 on eelmise tunni kordamine ning taimede välisehitus on slaididel 8–11 (võiks vaadata ka lõpuni, et saada ülevaade, mida aasta jooksul taimedest õpitakse. Soovi korral võib slaide 11–15 kasutada alles teema "Maismaataimede rühmitamine" õppimisel ja slaide 16–23 teema "Veekogud.Veetaimed" õppimisel.

või kasutada
Eve Reinsalu helindatud esitlus "Maismaataimed" (3:32)

Seejärel alustada tööraamatu ülesannete lahendamisega.

Lisamaterjal veebis:

Kiirematele tunni lõpul teema kinnistamiseks ( või koduseks tööks):
Piret Jõul "Leia pildilt õige taimeosa"

Eve Reinsalu "Taime osad. Mängud":
Ühenda lause osad joonega õigeks lauseks
Vali lausele õige lõpp
Rohttaime põhilised osad (1. ja 2.mäng)

Järgmise tunni algul võib kasutada kogu klassiga:
Eve Reinsalu ristsõna taime osade omandamise kohta

või individuaalselt õpilase hindamiseks kasutada kas prinditult või arvutis
Ruth Kampmann, Varje Tipp "Elektroonilised töölehed II klassile.Integreeritud arvutitundide läbiviimiseks", 2. nädal "Taimed"

Katse:
Vedeliku liikumine taimes
Eesmärgiks on jälgida taime kui elusorganismi, kus taimeosad töötavad koos.(Vars on transpordikeskus, mis viib toitained taime osadeni.)
Küsimus: Kas vee ja selles lahustunud toitainete liikumist taimes on võimalik jälgida?
Katse õnnestumise korral jõuavad õpilased järeldusele, et värvaine lisamisel vette on vee liikumine taimes jälgitav, aga puhta veega mitte, sest vee üks põhiomadustest on läbipaistvus.
Samasse veelahusesse võib asetad ühe –või kaheaastase puuoksa ja jätta paariks päevaks seisma. Seejärel lõigata oks pikuti pooleks. Peaks olema näha värvunud puiduosa sooned.

Loodusõpetuse tööleht nr 1: TAIMED
TKÕIK ON KÕIGE TARGEMAD
Lk 12–13

Luuletuse lugemine erinevatel viisidel.

Arutelu: Mis teeb klassi targaks? Kuidas muudab kool lapse targemaks? Kus laps lisaks koolile veel õpib?

Lisaülesanne:
Lapsed jaotuvad rühmadesse ja esitavad omal viisil luuletust. Üks rühm esitab luuletuse rõõmsal, teine kurval, kolmas jubedal, neljas üllatunud jne häälel.
Lk 10–11
Riimuvad sõnad
Täht ja häälik
Etteantud tingimustele vastavate sõnade leidmine
(2016. aasta trükis on lk 10 reeglikastis trükiviga. Õige on nii: Anna – 4 tähte ja 3 häälikut.)
2.2. JUTULINNA SAATEKAVA
Saatekava põhjal tabeli täitmine, ajaarvutuste sooritamine lk 16

Mõtlemiseks: Kõige huvitavam saade? Millest võiks olla saade ….? lk 16
Nutulinna saatekava koostamine lk 17

Paaristöö: Küsimuste koostamine

Õppemäng: Kell ja kellaaeg, vt lk 120

Jutulinna raadio: kuulamisülesanne "Kell ja kellaaeg"

Eneseanalüüs lk 17
INIMESEÕPETUS

Teema: Liiklus ja mina – lk 4–7

Lisaülesanne:
Tööraamat lk 88 „Küsitlus“.

Lisamaterjali veebis:
Helkur
Jalgratturi juhiluba
Kuidas sõidan jalgrattaga?

Lisaülesanne:
Joonista paberile oma teekond kooli. Valmib väike kaart.
KKIRJUTAN: KLASSI LASTE NIMEKIRI
Lk 13
Loovtöö

Arutelu: Mille poolest lapsed üksteisest erinevad? Mille poolest on klassi lapsed sarnased? Millised on kellegi hobid ja huvid? Millised erilisi oskusi või võimeid klassi lastel on?
TÄHT JA HÄÄLIK
Lk 10–11
Luuletusest etteantud tähtede ja häälikute arvuga sõnade leidmine
Etteantud tingimustele vastavate sõnade leidmine
2.3. SÕBRALINNA GEOMEETRIA

Paaristöö pildilt sarnaste esemete leidmine, arutlus lk 18 ül 1

Kujundite nimetused, servad, tipud, tahud – lk 18–19

Piltidel olevate kujundite joonestamine lk 20–21

Eneseanalüüs lk 21
NMAGUS TÄHESTIK
Lk 14–15
Luuletuse lugemine. Võõrsõnade leidmine tekstist, õpiku sõnastiku kasutamine. Nimetamine, millised on võõrtähed.

Lisaülesanne:
Info otsing teatmeteostest või internetist.
Õpilased otsivad üksi või rühmas infot luuletuses nimetatud toiduainete kohta. Iga laps või rühm võib valmistada valitud toiduaine kohta väikse tutvustuse või kirjutada selle kohta vihikusse viis lauset ja joonistada pildi.
Lk 12–13

Kuulamisülesanne „Koolibuss“ (Lk 13 ül 25)

Etteantud tingimustele vastavate sõnade leidmine
Puuduvate kaashäälikute leidmine
Tähestikuline järjekord
R„SÖÖDAVA“ TÄHESTIKU JOONISTAMINE
Lk 15
Loovtöö.

Arutelu: Millised on tervislikud toiduained? Mida tervislikku oled viimase nädala jooksul söönud?

Veebilink:
Toidupüramiid internetis
 

 

 

ÕPPENÄDAL 3


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: jutt, huumor, aimetekst, lause, lauselõpumärk, täishäälik

Matemaatika: nurk, tipp, viisnurk, kuusnurk, eelnev ja järgnev arv

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus

Teised õppeained
kunsti- ja tööõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • selgitab, mis on naljajutt;
  • võrdleb fantaasiajuttu ja aimeteksti;
  • teab, mis on aimeteksti tunnused;
  • jutustab mõnest endaga juhtunud naljakast olukorrast;
  • koostab seenemääramise raamatu;
  • koostab suulise jutu pildiseeria toel;
  • oskab pildi kohta küsimusi esitada;
  • teab ja oskab kasutada lauselõpumärke.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • lõikab välja ja voldib kuubi;
  • eristab nelinurkade hulgas ristkülikut ja ruutu, tähistab nende tippe, nimetab külgi ja nurki;
  • nimetab arvule eelneva ja järgneva arvu;
  • loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb arve 0-100;
  • liidab ja lahutab 20 piires;
  • täidab kuulamise põhjal töölehte, analüüsib tehtut;
  • kasutab IKT võimalusi õppemängu mängimisel;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • teab loomade peamisi kehaosasid.
  • teab loomade eluvajadusi.
  • teab, et organism hingab, toitub, kasvab, paljuneb.
  • kirjeldab taimede ja loomade välisehitust, seostab selle elupaiga ja kasvukohaga ning toob näiteid nende tähtsusest looduses.
  • suhtub hoolivalt elusolenditesse ja nende vajadustesse.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • jutustab oma sõbrast.
  • arutleb, kuidas olla hea sõber.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EISSIGA SEENEL
Lk 16–17

Lugemispala. Uue pealkirja mõtlemine. Ühe toreda sündmuse meenutamine enda elust.
Huumori mõiste. Mõtlemine, mis teeb selle pala naljakaks?

Arutelu: Milliseid seeni tunned? Kas oled seenel käinud? Jutusta mõnes seenelkäigust.

Arutelu Kristiina Kassi loomingust. Milliseid Kristiina Kassi raamatuid lapsed teavad?

Veeb:

Kristiina Kassist Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel
Lk 14–15
Piltide järjestamine, küsimuste esitamine piltide põhjal
LAUSELÕPUMÄRGID
Sobiva lauselõpumärgi leidmine
Lausete moodustamine etteantud lauselõpumärkide järgi
3.1. RUUMILISED KUJUNDID
Kirjelduste põhjal kujundite leidmine lk 22

Arutelu: Kes töötavad riigikogus? Mis tööd seal tehakse?

GEOMEETRILISED KUJUNDID MEIE ÜMBER
Uurime, mis uurimistööga Kaisa tegeles – lk 23 ül 2

lk 23–24

Piltidel olevate kujundite joonestamine lk 25

Õppemäng: Geomeetriliste kujundite rühmitamine, vt lk 120

Eneseanalüüs lk 25
LOODUSÕPETUS

Teema: Loomade välisehitus – lk 10–11

Kuulamisülesanne nr 1

Aruteluteemad:
Mis on loomade peamised kehaosad ja milleks neid kasutab?
Mida loom vajab elamiseks?
Kus võivad loomad elada?
Milline on loomade tähtsus looduses?
Millised on taimede ja loomade erinevused?
Kuidas on organismid omavahel seotud?

Lisamaterjal veebis:

Tunni alguses võiks:
Vaadata "Jussiga looduses" 4. osa „Eesti kõige kõige...“ (6:32) ja täida Airi Metspalu koostatud enesekontrolliharjutus

või

Lahendada koos interaktiivse mängu 7. slaidi imetajad, linnud ja kalad (roomajaid ja kahepaiksed hiljem)

Koduseks tööks:
Mäng „Eesti loomad“
Vaadata Tallinna Loomaaia interaktiivset materjali
Marge Abner (21 slaidi)
Silja Tammi "Linnu kehaosad" (21 slaidi)

Järgmise tunni algul võib loomade välisehituse kontrollimiseks kasutada arvutit või prinditud töölehti
Ruth Kampmann, Varje Tipp Loomade välisehitus (9. nädal) / Linnud (11. nädal)

Keskkonnamängud:
„Looma keha“/„Kes ma olen?“/“Linnud ja tõugud“/“Mikromatk“

Vaatlus:
Eesmärkideks on tutvuda mikroskoobiga ja luubiga ning neid käsitsema; õppida pisiloomi ja putukaid vaatlema, kirjeldama, võrdlema ning vaatluse tulemust kirja panema.
Kui on ainult 1-2 mikroskoopi ja 1-2 putukat igast liigist, siis võib rühmade töö korraldada ühest punktist teise liikumisega. Kui pole võimalik lehetäid leida, siis vaadelda mõnda teist putukat või pisilooma.
Kui putukaid pole võimalik uurida, siis vaadata mikroskoobi abil taimede osi.

Järgmisel tunnil toimub töö rühmades, kus õpilased võrdlevad, mõõdavad ja kaaluvad kaasatoodud aiasaadusi. Rühma peale kaasa võtta ka köögikaal ja mõõdulint. Õpetajal küsida füüsikaõpetajalt ka kangkaal, et demonstreerida võrdset massi.

Loodusõpetuse tööleht nr 2: LOOMAD
TSEENELE! MIS ON SEEN?
Lk 18–19
Aimeteksti lugemine. Võrdlemine, mille poolest erineb fantaasiajutt ja aimetekst? Tekstist olulise info välja otsimine ja vihikusse kirjutamine.

Arutelu: Milliseid seeni tunnevad lapsed? Milliseid seeni on näha pildil? Millised tundemärgid pildil viitavad sellele, et kujutatud on sügist? Milliseks on muutunud loodus sinu kodukohas?
Lk 16–19
Mõisteskeemi täiendamine
Lausete moodustamine etteantud lauselõpumärke järgides
Puuduvate täishäälikute leidmine
Deformeeritud tekst
3.2. TASANDILISED KUJUNDID
Mäng paarilisega
Välja lõikamine, voltimine, kleepimine, mäng juhendi järgi lk 26 ül 1

Kirjelduse järgi kujundite leidmine ül 2–3

Kujundite nurgad ja tipud – joonise järgi tabeli täitmine lk 27 ül 4

Punktide kandmine koordinaadistikku, kujundi joonestamine, lünkade täitmine lk 28 ül 5–6

Eneseanalüüs lk 28
INIMESEÕPETUS

Teema: Mina ja sõbrad – lk 8–9

Teemakaardid:
Teemakaart nr 8 „Suured ja väikesed sõbrad"

Lisaülesanne:
Grupitööna või ühiselt tahvlile – koostage mõistekaart omadussõnadest, mis käivad hea sõbra kohta.

Mäng:
Massaažiharjutus paarilisega

Juhend massaažiharjutuse läbi viimiseks

Eesmärgid:
-Laps kogeb massaaži sõbraliku tegevusena
-Pakub kõikidele lastele võimaluse tunda seda, et neid märgatakse.
-Julgustab lapsi keelduma ja nõustuma.
-Parandab enesetunnetust.
-Parandab osalejate suhtlemist ja sallivust.

Massaažiharjutusi võib teha paarilisega või kogu klassiga korraga (ringis üksteise selja taga).

Massaažiharjutuse alguses peaks üksteiselt ka küsima, kas võib puudutada. Need, kes seda sel hetkel ei soovi, saavad tegevuse vaatlejad olla.
Õpetaja loeb ette lookese, luuletuse vms ja näitab õhus liigutusi. Seejärel teevad lapsed neis liigutusi kaaslase seljal. Taustaks võib kõlada ka muusika.
Pärast massaažiharjutust tänatakse üksteist.
KMILLISEID SEENI SÜÜA?
Lk 20

Seeneliigid, seenelkäimise lood.

Arutelu: Milliseid söögiseeni tunnete? Mida uut sai teada sellest jutust?

Lisaülesanne:
Kirjuta vihikusse kokkuvõte juttudest lk 18–20 nii, et kirjutatud kummagi loo kohta viis lauset. Pane tekstile sobiv pealkiri.
Lk 16–19
Hoiatusteksti koostamine
Lausetesse sobivate küsisõnade leidmine
Teksti jaotamine sõnadeks
Mõistatus


Kuulamisülesanne „Hakk Hõki foto“ (lk 19 ül 38)
3.3. KORDAMINE. ARVUD 0–100.
Mängime Kaisaga peitust – orienteerumine arvureas, puuduva arvu leidmine ja märkimine.

Millal on Jutulinna laste sünnipäevad? Kuupäevade (järgarvude) kirjutamise õigekiri lk 30 ül 1

-teist ja -kümmend kirjutatakse kokku, ühelised kirjutatakse lahku

Eelnev ja järgnev arv – ül 2–3
Eelnev arv, järgnev arv

Kes ja milles on Jutulinnas osav? Ül 4

Jutulinna vutiässad ja Sõbralinna väravakutid - arvuridade moodustamine lk 32 ül 5
Kasvav arvurida

Jutulinna raadio: Kuulamisülesanne "Arvurida"

Eneseanalüüs lk 32
NSEENEMÄÄRAMISE RAAMAT
Lk 20

Raamatu võib koostada rühmas, paaris või individuaalselt.

Võimalused seenemääramise raamatu koostamiseks:
1. Iga laps saab või valib ühe seene, mille kohta otsib infot teatmeteosest, seenemääramise raamatust või internetist. Ta koostab seene kohta tutvustava lehe, joonistab pildi. Kõik pildid köidetakse kokku klassi raamatuks.
2. Rühm saab/valib endale ühe seeneliigi ja koostab liigi kohta plakati või raamatu.
Puravikud, riisikad, pilvikud, kukeseened, mürgiseened jne.
Lauselõpumärk
Teksti märgistamine etteantud tingimustel
RJUTUSTAN

Pildide põhjal jutustamine.

Lk 21
Jutustamine ja kuulamine.

Lisaülesanne:
Joonista ise koomiks, mille pealkiri on „Seenelkäik“, „Juhtum seentega“ või „Saladuslikud seened“.
 

 

 

ÕPPENÄDAL 4


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: luuletus, mõisteskeem, intervjuu, uudis, riim, riimuvad sõnad, mõisteskeem, täishääliku pikkus

Matemaatika: liidetav, liidetav, summa, vähendatav, vähendaja, vahe

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine

Teised õppeained
kunsti-ja tööõpetus, kehaline kasvatus, muusikaõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • ennustab pealkirja järgi jutu sisu;
  • mõtleb jutule lõpu;
  • loeb ilmekalt luuletust;
  • kirjeldab loodust;
  • kirjutab fantaasiajutu;
  • otsib infot internetist;
  • täiendab jutukest sobiva alguse ja lõpuga leiab riimuvaid sõnu;
  • koostab kava;
  • eristab lühikest täishäälikut pikast ja ülipikast.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • nimetab liitmistehte liikmeid (liideta, summa) ja lahutamistehte liikmeid (vähendatav, vähendaja, vahe);
  • liidab ja lahutab peast 20 piires;
  • arvutab enam kui kahe tehtega liitmisülesandeid;
  • lahendab juhendi järgi ühetehtelise tekstülesande;
  • kirjeldab hulknurki (kolmnurk, nelinurk, viisnurk, kuusnurk), ringi;
  • leiab piltidelt ruudu, ristküliku, ringi ja kolmnurga;
  • täidab kuulamise põhjal töölehte, analüüsib tehtut;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • teab, et on olemas erinevad elupaigad.
  • teab, et erinevatel organismidel on erinevad nõuded elukeskkonnale.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • kirjeldab enda tegevusi koolis ja kodus.
  • mängib paarismänge.

 LUGEMIKEESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ESÜGISE SÜNNIPÄEV
Lk 22
Pealkirja järgi jutu sisu ennustamine. Küsimustele vastamine. Loole oma lõpu mõtlemine.

Arutelu: Millal võiks olla sügise sünnipäev? Aga teiste aastaaegade sünnipäevad? Mis võiks olla hea kingitus sügisele? Mida kingib sügis inimestele?
Lk 20
Etteantud kava täiendamine
Loole aluse ja lõpu lisamine
4.1. LIIDAME KOOS KAISA JA MADISEGA
Liidetav, liidetav, summa. Summa leidmine – lk 33 ül 1, 2

Paaristöö – täringumäng, liitmistehte moodustamine lk 34 ül 3

Mitme arvu liitmine ül 4

Kaisa ja Madis korjasid puulehti. Õpetaja Villemi soovitab, kuidas tekstülesannet lahendada lk 34 ül 5

Eneseanalüüs lk 34
LOODUSÕPETUS

Teema: Taimede ja loomade elupaigad. Aed – lk 12–15

Aruteluteemad:
Milliseid loomade ja taimede elupaiku ning kasvukohti tead?
Mille poolest need elupaigad ja kasvukohad erinevad?

Lisaülesanne:
Pärast tööraamatu ülesannete täitmist võib tunni lõpus kokkuvõtteks koostada tahvlile mõistekaardi või täita lünktekst kogu klassiga/rühmades/individuaalselt tööraamatu abiga või ilma. Võib ka hinnata.
Taimed kasvavad nii ...(maismaal)...... kui ka ...(vees)...................... .
Loomad elavad nii ...(maismaal)......... kui ka ...(vees)............ .
Maismaataimed ...(hingavad)....., ...(toituvad)... ja …(paljunevad)…. maal. Nad on oma kasvukohal paigal. Maismaataimed vajavad eluks ...(valgust)............., ...(vett)........, …(toitesoolasid)......, …(õhku)..., …(õiget temperatuuri)... ja ...(sobilikku kasvukohta)........ .

Metsas kasvavad ........................................................................... .
Niidul kasvavad ........................................................................... .
Aias kasvavad ........................................................................... .
Põllul kasvavad........................................................................... .
Soos kasvavad ............................................................................ .
Veetaimed kasvavad, toituvad ja paljunevad ............................... . Nad vajavad vett palju ...(rohkem)... kui maismaataimed. Veetaimed on näiteks ...............................................................................

Lisamaterjalid veebis:
Erinevate taimedega tutvumiseks film „Juss metsataimede seltsis“ (6:51)
Külli Kalamees-Pani jt, „Loomade toitumisjäljed“
Ülesanne „Mis taim on pildil?“

Õpetajale meenutuseks ja töölehe koostamiseks:
Aigi Sikkal "Aed"
Maimo Sommer "Aialoomad"
Külli Lalamees-Pani, Veljo Runnel "Lindude elupaigad" – õppekogumik: Asulalinnud (lk 15–17) (saab kasutada erinevate elupaikade juures)

Kiirematele õpilastele printimiseks:
Eve Reisalu "Umbrohud" (tähesegadik)
või valida erinevaid ülesandeid, mänge
Eve Reisalu (maismaataimed, rohttaimed, põõsad ja puhmad)

Koduseks tööks:
Aiataimede ja loomade kohta ülesandeid:
Made Talts „Aias elavad loomad“ (ristsõna)
Margus Soodal "Taimed ja loomad" (tähesegadik)

Loodusõpetuse tööleht nr 3: TAIMEDE JA LOOMADE ELUPAIGAD
TSÜNNIPÄEV
Lk 21

Luuletuse ilmekalt lugemine, riimide otsimine. Sünnipäevakingituste üle mõtlemine.

Lisaülesanne: Kirjuta ise üks sünnipäevaluuletus.

Raamatusoovitus:
„Sünnipäevalood“
Lk 21
Riimuvate sõnade leidmine
TÄISHÄÄLIKUTE PIKKUS
Täishääliku pikkuse muutmine
Sobiva pikkusega täishääliku leidmine
4.2. LAHUTAME KOOS KAISA JA MADISEGA
Vähendatav, vähendaja, vahe lk 35

Tabeli täitmine ül 1
Vahe arvutamine ül 2

Mitme arvu liitmine (täringud) lk 36 ül 3

Kes õpivad Kaisa ja Madise klassis? Lahendame tekstülesande ja saame teada, ül 4

Arutelu: Õpetaja Villem palub õpilastel moodustada laudkonnad, ül 5

Jutulinna raadio: kuulamisülesanne "Madise maja"

Eneseanalüüs lk 36
INIMESEÕPETUS

Teema: Minu tegevused – lk 10–11

Aruteluteemad:
Mida teie klassi lapsed teha oskavad ja mida ei oska.

Lisalugemine
A. Pervik “Kaarist on kasu”

Lisaülesanne:
Koostage klassis koos õpetaja abiga tegevuste mõistekaart. Märkige kaardile kõik tegevused, mida klassi lapsed teavad. Kirjutage tegevuste juurde, kes klassi lastest seda teha oskab.
KUUS KODU
Lk 24

Loodusjutu lugemine. Loodusjutu tunnused. Fantaasiajutu kirjutamine: kujuta ette, et ärkad ühel päeval rebasena.

Arutelu: Milline on sügisene loodus? Mis on võrreldes suvega muutunud? Millised loomad valmistuvad jääma talveunne? Kes on talvel üleval? Milliseid ettevalmistusi loomad talveks teevad?

Lisaülesanne:
Võimaluse korral minge õue ja viige läbi loovtöö.
1. Vali üks objekt ja kirjelda seda. Kirjuta vähemalt viis lauset.
2. Kirjuta looduse kohta nii palju omadussõnu, kui meelde tuleb.
3. Kirjuta sügisest jutt või luuletus, kus kasutad neid omadussõnu.
Lk 22–23
Tekstiga sobivate lausete leidmine
Sobiva täishääliku pikkusega sõna leidmine
Töö raamatu tekstiga
Täishääliku pikkus
Mõistatus
4.3. KOLMNURK, NELINURK, RING
Nende põhjal pildi joonistamine lk 37 ül 1

Paaristöö: teineteise piltide uurimine ül 2

Lähme appi Kaisale ja Madisele! Arvutame ja vastame küsimustele, lk 37 ül 3

Tasandilised kujundid, nende määramine kirjelduse järgi lk 38

Diagrammi täitmine – erinevused, sarnasused – lk 39 ül 5

Geomeetria Sudoku lk 39 ül 6

Eneseanalüüs lk 39
NOTSIN INFOT
Lk 25
Info otsimine internetist. Mõisteskeemi koostamine.

Saadud töödest võib korraldada klassis näituse või köita kokku ühiseks raamatuks.
Valminud töid võivad lapsed esitada klassis või rühmas.
Lk 24
Riimuvad sõnad
Luuletuse kirjutamine
Õigekirjareeglite tundmine
Mis on üleliigne?
RJUTULINNA TULUKE
Lk 26–27

Tutvumine ajakirjanduslike tekstidega

Lisamaterjal:
Erinevad Eestis ilmuvad ajalehed. Tutvumine ajalehtedega, rubriikidega, erinevat tüüpi artiklitega, intervjuudega jms.
Lk 25
JUTULINNA TULUKE
Küsimustele täislausega vastamine
Küsimuste esitamine
Artikli kirjutamine

Iseseisev töö nr 1 (september)
 

 

 

ÕPPENÄDAL 5


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: jutt, raamat, koomiks, silp, täishäälik, kaashäälikuühend, täishäälikuühend

Matemaatika: täisnurk, kasvav ja kahanev järjekord

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine

Teised õppeained
kunsti- ja tööõpetus, kehaline kasvatus

Õppekäik
Raamatukogu külastamine

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • oskab moodustada jutustavat, küsi- ja hüüdlauset;
  • vastab teksti põhjal küsimustele;
  • oskab lugemispala jutustada küsimuste toel;
  • jutustab pildiseeria toel;
  • tutvub ühe intervjuuga;
  • oskab valida sobivat raamatut erinevas vanuses inimesele;
  • külastab raamatukogu;
  • tunneb ära täis- ja kaashäälikuühendid;
  • oskab silpidest sõnu moodustada.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • eristab visuaalselt täisnurka teistest nurkadest;
  • liidab ja lahutab peast 20 piires;
  • arvutab enam kui kahe tehtega liitmis- ja lahutamisülesandeid;
  • lahendab liiklusohutusega seotud ülesandeid;
  • töötab rühmas ja paarilisega;
  • kasutab IKT võimalusi õppemängu mängimisel;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • teab, et taimed on väga olulised inimese igapäevaelus.
  • teab, et toituda tuleb võimalikult mitmekesiselt.
  • teab, et mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga.
  • võrdleb ja kaalub kehi korrektselt valides sobivad mõõtmisvahendid.
  • väärtustab tervislikku toitumist.
  • oskab järgida hügieeninõudeid.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • väärtustab iseennast ja teisi.
  • mõistab viisaka ja sõbraliku käitumise vajalikkust.
  • õpib märkama kaaslasi.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ERAAMATURIIULI SALADUSED

TELEFONIKÕNE
Lk 28–29

Uue kuu teema sissejuhatus, lugemispala. Ennustamine, mis saab edasi. Loole uue pealkirja mõtlemine. Ilukirjanduse žanrid: proosa, luule, näidend. Mis neil vahet on? Mille poolest nad erinevad?

Arutelu: Mis on mälestusteraamat? Kas oled lugenud mõne lastekirjaniku kirjutatud mälestusi?
Lk 26–27
Lausete järjestamine teksti põhjal
Sarnase tähendusega sõnad
Deformeeritud tekst
5.1. TÄISNURK
Paaristööna erinevate kehaasendite võtmine, lk 40 ül 1

Millal tekib täisnurk?

Joonise uurimine ja tabeli täitmine, ül 2

Õppemäng: geomeetrilised kujundid meie ümber, vt lk 120

Rühmatöö: arvutamine ja nuputamine, lk 41

Eneseanalüüs lk 41
LOODUSÕPETUS

Teema: Taimede ja nende viljade tähtsus inimese elus – lk 16–17

Aruteluteemad:
Miks on taimed inimesele väga tähtsad?
Millised inimeste elukutsed on seotud tänase teemaga?
Kuidas saab teha kindlaks eseme raskuse?
Miks on vaja kehi võrrelda ja kaaluda?

Valida oma klassile sobiv ülesanne:
Heli Pundonen "Taimed"
Virve Nugis mõistekaart "Aedviljad" (milliseid aedviljade osi sööme)
ning alustada tööraamatu ülesannetega.
Enne 2. ülesannet meeleolukas klipp:
"Viis tervislikult toituda"

Lisaülesanne:
Osalege septembris Tervise Arengu Instituudi puu- ja köögivilja (nt „Sööme ära“, „Terve laps“ jt) ning oktoobris Eesti Leivaliidu leivanädala kampaaniates. Korraldage oma klassis (koolis) juur- ja puuviljanädalaid või päevi. Tooge kooli kaasa värskeid, keedetud, marineeritud vilju, mahla, hoidiseid jm. Küpsetage koos vanematega leiba, tehke võistlus „Tervislikum võileib“, koostage plakat vm. Huvitavamatest aiasaadustest või sügisestest metsaandidest koostage näitus või seadke need kauniks taimeseadeks.

Lisamaterjal veebist:
"Sööme ära" kampaania klipid
Toidupüramiid
Tervislik toidutaldrik

Kiirematele õpilastele:
Eve Reisalu "Köögiviljad" (7., 8., 9. mäng)
Printimiseks köögiviljade tähesegadik
Ruth Kampmann, Varje Tipp. "Mahu ja massi mõõtmine"

Koduseks tööks:
Toredad mängud ja värvilehed
Ülle Tammela "Köögivilja show" (mõistatused)
TPAJA SALADUS
Lk 30
Lugemine ja küsimustele vastamine. Erinevate lausete otsimine tekstist. Pildi põhjal lausete moodustamine.

Lisaülesanne:
Mõtle teksti kohta ise üks jutustav, üks küsilause ja üks hüüdlause.
Lk 26–27
KAASHÄÄLIKUÜHEND
Kaashäälikuühendite leidmine
Lausete moodustamine
5.2. HARJUTAME KOOS JUTULINNA RAHVAGA LIITMIST JA LAHUTAMIST
Tehete moodustamine, lk 42 ül 1

Paaristöö: Koostatud tehete võrdlemine, mitme arvuga tehete koostamine, lk 42 ül 3

Hopi ja Hõki nuputamist! Lk 43 ül 4

Liitmise ja lahutamise harjutamine, ül 5

Eneseanalüüs lk 43
INIMESEÕPETUS

Teema: Viisakas ja sõbralik käitumine – lk 12–13

Aruteluteemad:
Milline peab olema viisakas laps. Kas sina oled viisakas?

Teemakaardid:
Teemakaart nr 8 „Suured ja väikesed sõbrad"
Teemakaart nr 3 „Aitäh hea mängu eest!"

Mängud:
Massaažiharjutus ringis kogu klassiga.
(Vt juhend massaažiharjutuse kohta 3. tunni töökavas.)
KJUTUSTAN
Lk 31

Pildiseeria abil jutustamine. Erinevate lugude võrdlemine. Lugude kirja panek. Tegelastele nimede välja mõtlemine.
Lk 31
RÜHMATÖÖ
Arutelu: luuletus, näidend, jutt
Ühise jutu, luuletuse või näidendi kirjapanek
5.3. HARJUTAME VEEL
Puuduva liidetava ja summa leidmine, lk 44 ül 1
Sobivate lahutamistehete koostamine.
Mis on kahanev rida? Lk 44 ül 2

TULETAME MEELDE VALGUSFOORI JA LIIKLUSMÄRGID! Millised valgusfoorid lubavad tänavat ületada? Lk 45 ül 3

Järgarvude õigekiri

Mida on ühist liiklusmärkidel ja geomeetrilistel kujunditel? Lk 45 ül 4

Eneseanalüüs lk 45
NLÄHME RAAMATUKOKKU!
Lk 32–33
Raamatukogutööga tutvumine. Pildi põhjal jutustamine. Rääkimine enda tegevusest raamatukogus.
Intervjuu lugemine.

Õppekäik raamatukogusse. Jutulinna tegelastele sobivate raamatute leidmine paaristööna.
Lk 30
Raamatute pealkirjadesse sobivate arvsõnade lisamine
Täis- ja kaashäälikuühend
Sõnade grupeerimine etteantud tingimustel
RPRINTSESS, KES ARMASTAS PUHTUST
Lk 34–35
Pealkirja järgi ennustamine. Loo jutustamine küsimuste toel.

Arutelu:
Milliseid Piret Raua raamatuid tead? Mille poolest on Piret Raua lood erilised? Mille poolest need sulle meeldivad?

Raamatusoovitus:
Piret Raud „Teistmoodi printsessilood“

Lisaülesanne:
Oma raamatu kirjutamine ja joonistamine. Lapsed saavad kokkuköidetud valge lehed, justkui „puhtaks pestud“ raamatud. Loo kirjutamine ja piltide joonistamine.
Lk 28–29
Lausete moodustamine
Sõnade moodustamine etteantud silpidest
Lausete moodustamine
TÄISHÄÄLIKUÜHEND
Täishäälikuühendite leidmine
 

 

 

ÕPPENÄDAL 6


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: jutt, luuletus, näidend, mälestus, mälestusteraamat, kaashäälikuühend, kaashääliku pikkus
Matemaatika: arv 0, pöördtehe, suurenda … võrra, vähenda … võrra, summa, vahe

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine

Teised õppeained
kunstiõpetus, kehaline kasvatus, muusikaõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • teeb jutustamise jaoks märksõnaskeemi;
  • harjutab esinemist;
  • oskab kaaslasi kuulata;
  • annab tagasisidet kaaslasele;
  • joonistab teksti põhjal koomiksi;
  • oskab tekstist täis- ja kaashäälikuühendiga sõnu leida;
  • eristab lühiksest kaashäälikut pikast ja ülipikast kaashäälikust.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • liidab ja lahutab arvuga 0;
  • liidab ja lahutab peast 20 piires;
  • arvutab enam kui kahe tehtega liitmis- ja lahutamisülesandeid;
  • selgitab ja kasutab õigesti mõisteid suurenda … võrra, vähenda … võrra;
  • määrab arvu asukoha arvureas;
  • teeb koostööd paarilisega;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • oskab nimetada ilma põhitunnuseid ja sagedamini esinevaid ilmastikunähtusi.
  • oskab riietuda vastavalt ilmale.
  • oskab teha koostööd ja tunneb sellest rõõmu.
  • tunneb huvi uurimusliku tegevuse vastu.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • väärtustab üksteise abistamist ja arvestamist.
  • mõistab vastustuse tähtsust.
  • teeb siiani õpitust kokkuvõtte.
  • hindab enda tegevust.
  • iseloomustab toredat kaaslast.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ETUTVUMINE AARDEGA
LK 36–37

Jutulinna paja saladuse ilmsiks tulek. Kas lapsed aimasid, mis seal pajas olla võib? Küsimuste abil jutustamine.

Arutelu:
Mis on muuseum? Milliseid muuseume tead? Milliseid oled külastanud? Millised asuvad sinu kodukohas?
Lk 32–33
Pildi täiendamine teksti järgi
Tekstist täis- ja kaashäälikuühendiga sõnade leidmine
Etteantud kaashäälikuühendite kasutamine lünktekstis
Ristsõna samatähenduslike sõnadega
6.1. ARV NULL
Pingviin Hopp tuletab meelde liitmise ja lahutamise arvuga 0, lk 46

Mitme arvu liitmine ja lahutamine ül 1

Paaristöö: eelmise ülesande tehetega tekstülesande koostamine ja lahendamine

Arvu asukoht arvureas, järgarvud – lk 47 ül 3

Eneseanalüüs lk 47
LOODUSÕPETUS

Teema: Ilm ja ilma tunnused – lk 18–19

Aruteluteemad:
Mis on muutunud sinu riietuses võrreldes suvega? Kuidas riietuda, et olla terve?
Mis on ilm ja selle põhitunnused?
Kuidas tekib looduses kaste ja härmatis?

Lisaülesanne:
Peale riietumise arutelu võib kasutada ilma tunnuste tutvustamiseks vanasõnu (kirjalikult või suuliselt). Tahvlil võivad olla kirjutatud puuduvad sõnad ja/või pildid.
Ilma jaluta käib, ilma ............ lendab. (tiivuta, PILV)
Põder jookseb üle põllu, ............ maha ei ulatu. (jalad, TUUL)
Hobu hirnub Hiiumaal, ......... kuulda meie maal. (hääl, ÄIKE)
Hambaid pole, aga ................ . (pureb, KÜLM)
Õhtul sünnib, hommikul ................ . (sureb, KASTE)
Õues ...................., toas veena. (mäena, LUMI)
Idatuul ei jäta iktemata. (.........) (nutmata, VIHM)
Täis on teda kogu maa, siiski .......... ei saa. (peotäit, UDU)

Katsed võib korraldada rühmades. Üks rühm uurib, kuidas tekib kaste, ja teine rühm, kuidas tekib härmatis.

Lisamaterjal veebist:
Võib kasutada ka Raili Nurmela esitlust „Ilm“
Või Eeva Lauli esitlust „Ilm“
Õpilaste teadmiste hindamiseks: Ruth Kampmann, Varje Tipp, „Elektroonilised töölehed II klassile“. Integreeritud arvutitundide läbiviimiseks „Ilmastikunähtused“ (20. nädal)
Erinevad töölehed: Taive Pärnamäe, „Sügis“. Õppematerjale 2007

Kiirematele õpilastele või kodutööks:
Mäng „Ilmastikunähtused“ (ühenda pilt sõnaga)
Merilin Kirbits „Mõistatused ilma kohta“ (vastuse lohistamine)
Seos matemaatikaga: peastarvutamisel põhinev harjutus loodusõpetuse mõistete õppimiseks. Kersti Aste tööleht „Õhu liikumine“
TKATKEND SULEV SINILILLE MÄLESTUSTERAAMATUST
Lk 38–40

Jutulinna kirjaniku Sulev Sinilille raamatust katkendi lugemine, sellest huvitavate väljendite otsimine.

Arutelu:
Millest saad aru, et see jutt on vanemast ajast? Mille poolest erinevad vanaaja laste mängud praeguse aja laste mängudest? Milliseid mänge sina sõpradega mängid?

Lisaülesanne:
1. Otsi piltidelt lk 38–40 kaashäälikuga algavaid sõnu.

2. Uuri teatmeteosest või internetist, kes on indiaanlased. Milliseid indiaaninimesid on olemas?

3. Kirjuta ise üks päevikuvormis jutt tänasest päevast.
Lk 34
Kuulamisülesanne „Sulev Sinilille mälestus“ (Lk 34, ül 19)
Lünkade täiendamine lugemiku teksti abil
Kauni käekirja harjutus
SULUTA KAASHÄÄLIKU PIKKUS
6.2. LIITMISE JA LAHUTAMISE SEOS
Kaisa ja Madis võtavad õunad appi ja selgitavad liitmise ja lahutamise vahelist seost – lk 48

Lahutamine on liitmise pöördtehe.
Lahutamise tulemust saame kontrollida liitmise teel.


Arvutamine. Pöördtehte koostamine ja leidmine – lk 48 ül 1–2

Hakk Hõkk ja pingviin Hopp kutsuvad tekstülesannet lahendama – lk 49 ül 3

Valmistame Sandriga sünnipäevatorti (tervislikkus ja ohutus) – ül 4

Mõtlemiseks: Kui pikk aeg on paar tundi? Mida selle aja jooksul jõuab teha? Lk 49

Eneseanalüüs lk 49
INIMESEÕPETUS

Teema: Abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne. Kokkuvõte – lk 14–15

Aruteluteemad:
Kuidas saavad sõbrad üksteist aidata?
Kas sina oled kedagi aidanud või on sind aidatud?

Lisamaterjali veebis:
Lapsesuu ei valeta. Abivalmidus.
Toidupank

Teemakaardid:
Teemakaart nr 8 "Suured ja väikesed sõbrad"

Lisaülesanne:
Õpetaja annab õpilastele paaristööna nädalaks koduse töö, mille puhul on mõlemal paarilisel oma vastutus ja kohustused. Näiteks plakati koostamine või mõne teise ainega seotud ülesanne. Uue tunni alguses saab arutada, palju keegi vaeva nägi ning kas mõlemad paarilised täitsid omale võetud kohustused.
KKATKEND SULEV SINILILLE MÄLESTUSTERAAMATUST
Lk 38–40

Koomiksi joonistamine teksti põhjal.
Lk 35–36
SULUTA KAASHÄÄLIKU PIKKUS
Sobiva suluta kaashääliku pikkusega sõna leidmine
Kauni käekirja harjutus
Mõistatused loomadest, sõnadesse sobiva suluta kaashääliku pikkuse leidmine
6.3. KORDAMINE. LIIDAME JA LAHUTAME
Tabelülesanne liidetavate ja summa leidmiseks, kahaneva järjekorra moodustamine – lk 50 ül 1

Mõtlemist ja nuputamist – ül 2, 4, 6

Arvud sõnadega ja tehete moodustamine – ül 3

Eneseanalüüs lk 51
NJUTUSTAN
MINU MÄLESTUS


LK 41

Ettevalmistus jutustamiseks. Loo valik, märksõnade välja kirjutamine, esinemise harjutamine.
Lk 37
Tööülesande täitmine interneti abiga
RJUTUSTAN
Lk 41

Oma loo jutustamine klassikaaslastele. Tagasiside andmine pärast jutustamist.

Abistavaid küsimusi tagasiside andmiseks
Küsimused kuulajatele:
Mis jutu juures meeldis, mis jutustamise juures meeldis?
Mis tuli hästi välja?
Mida võiks järgmisel korral veel paremini teha?
Küsimus jutustajale:
Kas märksõnade tegemisest oli kasu?
Mille poolest erineb jutustamine paarilisele jutustamisest tervele klassile?
Millest on abi, kui pead esinema?
Kas õpikus toodud juhistest oli kasu?
 

 

 

ÕPPENÄDAL 7


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: jutt, luuletus, riim, luuletaja, riimuvd sõnad, samatähenduslikud sõnad, kaashääliku pikkus

Matemaatika: võrdus, võrratus, rahaühikud 1 euro, 1 sent, tõene, väär, sirglõik

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus

Teised õppeained
kehaline kasvatus, kunstiõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • arutleb luule ja luuletaja ameti üle;
  • õpib ühe luuletuse pähe;
  • koostab pildi põhjal kirjelduse;
  • koostab dialoogi;
  • esitab luuletust liigutuste abil;
  • koostab ise küsimusi;
  • jutustab piltide ja tekstilõikude abil;
  • tunneb ära samatähenduslikud sõnad;
  • teab ja kasutab tegusõna õigekirja reeglit.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • võrdleb arve ja erinevaid ajapikkusi (aasta, aastaaeg, kuu, nädal, päev);
  • võrdleb liitmis- ja lahutamistehetes arvavaldiste väärtusi;
  • mõõdab sentimeetrites, tähistab ja loeb lõigu pikkust;
  • võrdleb sirglõikude pikkusi;
  • joonestab antud pikkusega lõigu;
  • modelleerib kõrtest kuubi, risttahuka või püramiidi;
  • teeb koostööd paarilisega;
  • kasutab IKT võimalusi õppemängu mängimisel;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • oskab vaadelda ilma: hinnata tuule tugevust; hinnata pilvisust silma järgi; määratleda sademete liike.
  • oskab vaatlus- ja mõõtmistulemusi kanda tabelisse.
  • oskab vaadelda ja võrrelda looduses toimuvaid muutusi.
  • oskab nimetada sügisele iseloomulikke tunnuseid.
  • oskab teha vaatlusest kokkuvõtte.
  • oskab planeerida oma aega ja tegevusi.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • kirjeldab, kuidas oma tervise eest hoolitseda.
  • eristab nakkuslikke ja mittenakkuslikke haigusi.
  • tutvub suuhügieeniga ja teab, et hammaste eest on vaja hoolitseda.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ERIIMISEADJA PUURIS
Lk 42–43

Lugemispala lugemine, soovitav lugeda kõigepealt omaette ja seejärel mitmekesi, osalistega. Pildi põhjal kirjelduse koostamine.

Vestlus riimidest, luulest, luuletaja elukutsest.
Milliseid luuletajaid keegi teab?
Lk 38–39
Riimuvate sõnade leidmine
Samatähenduslike sõnade leidmine
7.1. ARVUDE VÕRDLEMINE
Erinevate esemete hulkade ja täringutel olevate silmade võrdlemine, võrduse või võrratuse kirjutamine ja lugemine – lk 52

Kui kirjutises on märk > või <, siis see on võrratus.
Kui kirjutises on märk =, siis see on võrdus.


Erinevad võrdlemisülesanded lk 52–53 ül 1–3

Jutulinna tegelased ja nende vanused, vanuste võrdlemine – lk 53 ül 4a ja 4b

Eneseanalüüs lk 53
LOODUSÕPETUS

Teema: Sügisese ilma ning looduse vaatlus – lk 20–23

Aruteluteemad:
Milliseid muutuseid oled looduses märganud?
Kuidas viia läbi ilma ja looduse vaatlus?
Kuidas märkida tabelisse vaatluse tulemusi ja milliseid leppemärke kasutada?
Kuidas võrrelda vaatluse tulemusi ja teha kokkuvõtet?

Lisaülesanne:
Looduse- ja ilmavaatlust tuleks läbi viia vastavalt looduses toimuvatele muutustele, vajadusel juba mitu nädalat varem.
Parimate fotodega võib osaleda RMK metsakampaania konkursil.
Tunnis võib laste tehtud fotode vaatlemise või joonistusülesande täitmise ajal kuulata Antonio Vivaldi muusikatsüklist „Neli aastaaega“ osa „Sügis“ või vaadata selle muusika saatel sügisesi looduspilte.
Jussi multika järel arutelu: mets kui kooslus, puud ja seened sümbioosis ning seenest toitub seeneuss ja seeneussist lind. Seeneussid on tegelikult putukate (kahetiivaliste – sääskede ja kärbeste) vastsed.

Lisamaterjal veebist:
Võib anda ülevaate rändlindudest või kasutada üksikuid slaide erinevate elupaikade juures.
Terje Pahk, „Rändlinnud“
TRIIMISEADJA PUURIS
Lk 42–43

Loovjutu jutustamine või kirjutamine vihikusse.
Ristsõna samatähenduslike sõnadega
Deformeeritud tekst
7.2. VÕRDLEME VEEL
Erinevad rahakotid, nende sisude võrdlemine – lk 54 ül 1

Paaristööks: ühe rahakoti sisu valimine, ostu põhjendamine

Tabelülesanne vähendatava, vähendaja ja vahe leidmiseks – lk 54 ül 2

Kas lause on tõene või väär? Sõnaliste ülesannete analüüs ja võrdlemine – lk 55 ül 4

Kaisa ja Madis valmistuvad mardipäevaks. Tekstülesande lahendamine – lk 55 ül 5

Õppemäng:

Arvkiir – arvutamine, vt lk 120

Mõtlemiseks: Uuri kalendrist, millal on mardipäev.

Eneseanalüüs lk 55
INIMESEÕPETUS

Teema: Kui laps jääb haigeks – lk 18–21

Aruteluteemad:
Kuidas tunneb end haige laps ja kuidas terve laps.
Mida teha, et inimesed nakkushaigustesse ei haigestuks.

Lisamaterjali veebis:

Multifilm “Jussi seiklused suus”
Videoeksperiment, mille eesmärk oli panna inimesi märkama erinevusi. Puuetega inimesed. Vajalik arutelu pärast vaatamist
KSAJAJALGNE
Lk 44–45

Luuletuse lugemine ilmekalt, etendades tegevust.

Rühmas lugemine: üks laps loeb, teised teevad tekstiga sobivaid liigutusi ja tegevusi.

Pildi põhjal dialoogi kirjutamine.
Lk 40–41
PAARISTÖÖ
Deformeeritud tekst; samasisulise lause leidmine lugemiku luuletusest
Puuduvate riimide leidmine; salmide järjestamine
Jutukese kirjutamine etteantud teemal
7.3. MÕÕDAME JA JOONESTAME. SIRGLÕIK
Etteantud pikkustega sirglõikude mõõtmine – lk 56 ül 1

Antud pikkusega sirglõikude joonestamine – ül 2

Õpetaja Villem aitab meelde tuletada, mis vahendeid on vaja joonestamiseks. Nende vahendite pikkuste mõõtmine ja kirjutamine – ül 3

Erinevate kujundite modelleerimine joogikõrtest ja plastiliinist – lk 57–58

Õppemäng:
Pikkuse, kaalu ja mahu mõõtmine, vt lk 120

Eneseanalüüs lk 58
NOKTOOBER
Lk 46

Luuletuse lugemine ilmekalt ja ühe sügisluuletuse pähe õppimine.
Loodusvaatlus, mis on looduses muutunud võrreldes suvega. Mis ootab ees?
Lk 42–43
TEGUSÕNA ÕIGEKIRJA REEGLID
Etteantud tegusõnade kasutamine lausetes
Nuputamisülesanne – tegusõnad
Deformeeritud tekst
Fantaasiaülesanne
RJUTUSTAN
LK 47

Muinasjutu jutustamine pildi ja tekstilõikude abil.
Iseseisev töö nr 2 (oktoober)
 

 

 

ÕPPENÄDAL 8


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: fantaasiajutt, jutt, kirjanik, uudis, tegusõna, küsimus, tegelane, pealkiri

Matemaatika: pikem kui, lühem kui

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus (tuletikud)

Teised õppeained
kunstiõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • teab nimetada A. Kivirähki ja J. Rannapi raamatuid;
  • oskab nimetada fantaasiajutu tunnuseid;
  • teab, mis on uudis;
  • kirjeldab mõisteskeemi toel tegelast;
  • koostab ise mõisteskeemi;
  • mõtleb välja fantaasiategelase.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • liidab ja lahutab 20 piires;
  • võrdleb arve ja võrdleb pikkusi;
  • koostab piltide põhjal arvutus- ja ühetehtelisi tekstülesandeid;
  • mõõdab sentimeetrites, tähistab ja loeb lõigu pikkust;
  • võrdleb sirglõikude pikkusi;
  • joonestab antud pikkusega lõigu;
  • teeb koostööd paarilisega;
  • kasutab IKT võimalusi õppemängu mängimisel;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • teab, et mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga.
  • teab, mida tähendavad õhutemperatuuri tõus ja langus.
  • järgib praktilise töö juhendit ja teostamisel ohutusnõudeid.
  • oskab mõõtmisi täpselt teostada ning tulemusi võrrelda ja üles märkida.
  • oskab teha praktilisest tööst kokkuvõtet.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • mõistab, et ravimeid võetakse siis, kui ollakse haige, ning teab, et ravimid võivad olla inimese tervisele ohtlikud.
  • tutvub kooliõe tööga.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ESIRLI, SIIM JA SALADUSED
Lk 48–49

Enne lugemist vestlus kirjanik Andrus Kivirähkist.

Milliseid raamatuid ta on lastele kirjutanud? Milliseid tema loodud tegelasi tead? Milline on sinu lemmikraamat Andrus Kivirähkilt? Mida ta veel kirjutab?

Teksti lugemine ja kokkuvõte küsimuste toel.

Arutelu:
Milliseid võlumisega seotud raamatuid teate? Mille põhjal saab aru, et jutt on fantaasiajutt? Mille poolest erinev fantaasiajutt tõsielu jutust?
Lk 44–45
Teksti analüüs – päris elus või muinasjutus?
Teksti täiendmine tegusõnadega
Kõnekäänud
Fantaasiaülesanne
Kirjaniku ja tema raamatu ühendamine
8.1. MÕÕDAME JA JOONESTAME
Joonlaual noolega tähistatud sirglõigu pikkuste mõõtmine, joonestamine ja võrdlemine – lk 59

Elu meie ümber - erinevad esemed ja olendid, nende pikkused – arvamine ja seejärel mõõtmine – lk 60 ül 2a

Paaristöö: Pinalis oleva eseme pikkuse ära arvamine, seejärel mõõtmine – ül 2b

Mõtlemiseks: Millal on vaja nn ära arvamist? Mis puidust tehakse tuletikke?

Jutulinna vahemaade mõõtmine ja võrdlemine – lk 61

Õppemäng:
Geomeetrilised kujundid meie ümber, vt lk 120

Taime kasvamine – taime pikkuse lugemine joonlaualt.

Küsimustele vastamine – lk 62 edasiarendamiseks: Mida vajab taim kasvuks?

Eneseanalüüs lk 62
LOODUSÕPETUS

Teema: Temperatuuri mõõtmine – lk 24–25

Aruteluteemad:
Mis on termomeeter?
Milliseid termomeetreid sa tead?
Millised einevate temperatuuridega kohti oskad nimetada?

Lisamaterjalid veebis:
Ruth Kampmann, Varje Tipp, „Elektroonilised töölehed II klassile“. Integreeritud arvutitundide läbiviimiseks „Temperatuuri mõõtmine“
Interaktiivne termomeeter

Loodusõpetuse tööleht nr 4: ILM
TKLAABU
Lk 50–52

Teksti lugemine. Jaan Rannapi ja tema loomingu tutvustamine.

Veebilink:
Info Jaan Rannapi kohta Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel
Lk 46
Tõeste lausete moodustamine
Deformeeritud tekst, küsimuste esitamine
8.2. KORDAME ÕPITUT
Jutulinna tegelased tulevad appi õpitud teemade kordamisel. Kaisa ja Madis tuletavad meelde arvude nimetused liitmisel ja lahutamisel – lk 63

Pingviin Hopp ja hakk Hõkk tuletavad meelde võrduse ja võrratuse – lk 63

Õpetaja Villem uurib, kas on meeles arvude suurendamine ja vähendamine mingi arvu võrra – lk 63

Jutulinnas käisid lapsed mardisanti jooksmas, piltide põhjal ülesannete koostamine – lk 64

Jutulinna spordihallis toimusid kergejõustikuvõistlused: Millal need toimusid? Kes osalesid? Piltide põhjal jutustamine ja ülesannete koostamine, lahendamine – lk 64–65
INIMESEÕPETUS

Teema: Arsti juures – lk 22–23

Aruteluteemad:
Millised haigused sul on olnud?
Kes on lastest olnud haiglas? Miks?

Lisamaterjal veebis:
Jutu kuulamine "Juss käis arsti juures"

Lisaülesanne:
Joonistage pärast kohtumist kooliõega oma kooliõe portree ja viige hiljem pildid talle tänutäheks.
KKLAABU
Lk 50–52

Lugemine osalistega.
Jaan Rannapi loomingu uurimine ja väikse kokkuvõtte kirjutamine vihikusse.
Lk 48
Võimalik või mitte?
Tegusõna leidmine, ainsuse muutmine mitmuseks
8.3. KORDAME ÕPITUT – ajavaru
Tööraamatu kordamise osast ülesandeid mõõtmise, ajaarvutuste ja geomeetriliste kujundite kohta – lk 107–110
NJUTUSTAN
Lk 53

Mõisteskeemi abil Klaabu kirjeldamine.

Fantaasiategelase loomine, tema kirjeldamine. Loo välja mõtlemine.
Lk 47
Kuulamisülesanne „Jutulinna Klaabu“ (Lk 47, ül 39)
Fantaasiaülesanne
Vanasõna
RJUTULINNA TULUKE
Lk 54–55

Jutulinna uudistega tutvumine.

Arutelu:
Mis on uudis?

Lisaülesanne:
Uudistelugejate mäng. Otsi üks uudis või mõtle ise välja. Loe seda ette nii nagu loetakse televisioonis või raadios. Paarilised võivad uudistelugemist telefoniga salvestada ja seejärel klassis vaadata/kuulata.
Lk 49
Sõna alustamine sobiva suluta kaashäälikuga
Luuletuse täiendamine
Fantaasiaülesanne
 

 

 

ÕPPENÄDAL 9


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: jutt, loodusjutt, kiri

Matemaatika: liitmise vahetuvusseadus

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus

Teised õppeained
tööõpetus, kunstiõpetus, muusikaõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • tutvub rahvakalendri tähtpäevadega;
  • kirjutab pildi põhjal dialoogi;
  • loeb looduskirjeldust;
  • kirjeldab ise loodust;
  • jutustab pildi toel;
  • teab, et eesti keeles algavad sõnad tavaliselt tugeva sulghäälikuga;
  • kirjutab nimed suure algustähega.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • nimetab liitmistehete liikmeid (liidetav, summa);
  • liidab üleminekuga 20 piires;
  • lahendab erinevat liiki ühetehtelisi tekstülesandeid;
  • hindab ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust;
  • töötab rühmas ja teeb koostööd paarilisega;
  • kasutab IKT võimalusi õppemängu mängimisel;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • teab inimese kehaosade nimetusi.
  • oskab võrrelda inimeste, loomade ja lindude kehaosasid ning leida sarnasusi ja erinevusi.
  • teeb enesevaatlust ja võrdleb end kaaslastega.
  • tunneb rõõmu koostööst.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • kirjeldab mitmekesise toitumise viise.
  • teab, milline toit on ebatervislik.
  • tutvub toidupüramiidi ja taldrikureegliga.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EKÕIGEVABRIK
Lk 56–57

Tutvumine Kõigevabriku ja Meister Mariga. Pildi põhjal tegelaste dialoogi kirjutamine.

Vestlus hingedeajast. Millised on selle aja kombed? Kuidas peredes hingedepäeva tähistatakse?

Veebilink: Hingedeajast Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis
Lk 50–51
Salakiri
Sõnade grupeerimine esitähe järgi
SÕNA ALGUSES K,P,T
Loogikaülesanne
9.1. ÜLEMINEKUGA LIITMINE 20 PIIRES. ARVUDE 11–20 KOOSTIS
Üleminekuga liitmine 20 piires – lk 66–68 sisaldavad erinevaid näiteid liitmisest, kus appi on võetud täringud ja sõrmed. Paaristrateegia rakendamine (kahe ühesuguse arvu liitmine). Samas on ära näidatud kahekohalise arvu koostis (kümnelised ja ühelised). Liitmise harjutamine.

Arutelu: Kuidas on lihtsam liita? Kuidas liidad sina?

Arvude 11–20 koostis – arvumajade ülesanded lk 69

Rühmatööks: Arvumajadesse lisatehete moodustamine – lk 69

Kaisa ja Madis selgitavad, kuidas nemad liidavad üleminekuga. Suuline ülesanne selgitamaks, kuidas liita – lk 70 ül 2

Tabelülesanne – kuude nimetused, aastaajad, täht ja häälik – ül 3

Eneseanalüüs lk 70
LOODUSÕPETUS

Teema: Inimese välisehitus – lk 26–28

Aruteluteemad:
Kirjelda inimese välisehitust.
Kirjelda, mida saab teha kätega (ennast väljendada, need on abiks ka ümbruses orienteerumisel jne).
Leia inimese ja looma kehaosade sarnasused ja erinevused.
Näita ja nimeta oma kehaosi.
Inimese kehaosad on sarnased, aga me oleme siiski erinevad.

Lisaülesanne:
Praktilise töö „Inimese kehaosad“ figuurid hoida alles (kinnitada seinale) ja kasutada teema „Mõõtmine“ (lk 57) juures.

Lisamaterjal veebist:
Võib kasutada kehaosasid hõlmavat osa esimeses tunnis ja peaosasid teises tunnis või hoopis teema lõpul hindamiseks.
Ruth Kampmann, Varje Tipp, „Elektroonilised töölehed II klassile. Integreeritud arvutitundide läbiviimiseks. Inimese välisehitus“
Mäng „Kehaosad“
Tähesegadik „Inimese kehaosad“
Kordamine kontrolltööks ja kontrolltöö „Inimene“
Erinevaid võtteid inimese teema käsitlemisel HEV-lastega, Kristel Palgi, „Mina“
TTALV TULEKUL
Lk 58–59

Loodusjutu lugemine.

Vestlus Aino Perviku loomingust.
Milliseid Aino Perviku kirjutatud raamatuid oskad nimetada? Milline on sinu lemmikraamat?

Veebilink: Aino Pervikust Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel

Lk 52–53
Kuulamisülesanne „Sookoll“
Aastaaegade kirjeldamine
Sobiva sulghääliku kirjutamine sõna algusesse
Nuputamisülesanne
Sõnade grupeerimine esitähe järgi
9.2. HARJUTAME ÜLEMINEKUGA LIITMIST
Tabelülesanne liidetavate ja summa leidmiseks – lk 71 ül 1

Tekstülesande lahendamine – ül 2

Tekstülesande järgne matemaatilise jutukese lugemine ja arvutamine – ül 3

Matemaatilise jutukese sisuanalüüs ja tulemuse hindamine – ül 4

Eneseanalüüs lk 71
INIMESEÕPETUS

Teema: Tervislik eluviis: mitmekesine toit, lk 24–27

Lisamaterjalid veebis

Viie vilja vikerkaare plakat
Taldrikureegel
Toidupüramiid

Lisaülesanded

1. Korraldage vitamiinihommik. Iga laps saab ülesande järgmiseks korraks kaasa võtta (võimaluse korral ja koostöös vanematega) puuvilju ja köögivilju. Et valik tuleks mitmekesisem, võib konkreetsed viljad õpilastel vahel ära jagada (nt üks toob kaks tomatit, teine ühe kurgi, kolmas kaks õuna, neljas tüki kapsast jne). Vitamiinihommikul lõigata viljad tükkideks (võib paluda ka seda juba kodus teha) ning kõik lapsed saavad maitsta.

2. Kodune ülesanne. Igal lapsel võtta kaasa ühe tervisliku toidu (nt salati) retsept ja tutvustada seda teistele.
K7. KIRI METSAST
Lk 60–61

Häälestuseks meenutada, mida lapsed teavad huntide kohta?

Lugemine, küsimuste abil sisu jutustamine.
Lk 54–56
Deformeeritud tekst
Sõnale tähenduse leidmine
Lausete moodustamine, kauni käekirja harjutus
9.3. LIITMISE VAHETUVUSSEADUS
Õpetaja Villem kutsub kaasa mõtlema: Kuidas liita, kas 5 + 6 või 6 + 5?

Mida saab järeldada?

Summa ei muutu, kui muudan liidetavate järjekorda.

Reegli kinnistamiseks ül 2 lahendamine koos lahenduskäiguga

Enne liidan niipalju, et saan 10 täis, siis ülejäänud osa.

Mitme arvu liitmine, kuidas on lihtsam – lk 73 ül 2

Paaristöö: Võrdle lahendatud ülesannet, tutvusta oma lahendust, põhjenda.

Õppemäng:
Arvkiir, arvutamine, vt lk 120

Liitmise ja lahutamise harjutamine, sobivate arvupaaride leidmine – ül 3

Eneseanalüüs lk 73
N7. KIRI METSAST
Lk 60–61

Vastuse kirjutamine huntidele.
Abistavaid küsimusi kirja kirjutamiseks:
Kirjuta oma praegusest elust, millega sa tegeled, mis on uut ja mis on tavapärast, milline on ilm, mida teevad su lähedased ja sõbrad?
Lk 54–56
Pildi täiendamine teksti järgi
Nuputamisülesanne – kirja adressaatide leidmine ja kirjutamine
RJUTUSTAN
Lk 63
Pildi põhjal jutustamine. Talvine mets
Lk 54–56
Ilmateemalised mõistatused
 

 

 

ÕPPENÄDAL 10


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: luuletus, rahvakalendri tähtpäev, kirjeldus, võrdlus

Matemaatika: ringjoon, sirkel

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus

Teised õppeained
tööõpetus, kehaline kasvatus, kunstiõpetus

Tunniväline üritus
Klassi kadri- või mardipäevapeo korraldamine.

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • koostab jutu pildi põhjal;
  • ennustab jutu lõppu;
  • tutvub mardi- ja kadripäeva kommetega;
  • võrdleb mardi- ja kadrisante;
  • mängib rahvamänge;
  • teab, et s-i ja h kõrvale kirjutame k, p või t.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • eristab visuaalselt ringi ja ringjoont teineteisest;
  • kasutab sirklit ringjoone joonestamiseks;
  • näitab sirkliga joonestatud ringjoone keskpunkti asukohta;
  • joonestab, lõikab, voldib ja meisterdab juhendi järgi vihmavarju;
  • mõõdab ja joonestab antud pikkusega lõigu;
  • selgitab, kuidas lahutab üleminekuga;
  • teeb koostööd paarilisega;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • teab pea osade nimetusi ja oskab neid näidata.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • kirjeldab erinevaid tervise eest hoolitsemise viise.
  • teab, et liikumine, puhkus ja piisav uni on tervisliku eluviisi juures tähtsad.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EELEKTRIKATKESTUS
Lk 64–65

Lugu Kõigevabrikust. Lugemine osalistega.
Lk 57–58
Tekstipõhistele küsimustele vastamine
Analüüs – Kes ja miks?
Lünktekst
10.1. RING JA RINGJOON
Ringid ja ringjooned meie ümber, piltide põhjal tähenduste esitamine. Erinevate näidete lisamine – lk 74 ül 1

Kuidas joonestada ringjoont? Sirkel, selle kasutamine – ül 2

Ringjoone joonestamiseks kasutame sirklit.

Eri suurustega ringjoonte joonestamine – ül 3a
Kauguse mõõtmine keskpunktist – ül 3b

Meisterdame juhendi järgi vihmavarju: joonestamine, lõikamine, voltimine, kleepimine – ül 4

Ringjooned puudel: tamme ja kadaka vanuse määramine – lk 76 ül 5

Nuputamist ja mõtlemist – ül 6

Eneseanalüüs lk 76
LOODUSÕPETUS

Teema: Pea. Meeleelundid – lk 30

Aruteluteemad:
Näita ja nimeta oma pea osasid.
Mis on nende ülesanded?

Lisamaterjal veebist:
Ruth Kampmann, Varje Tipp, „Elektroonilised töölehed II klassile. Integreeritud arvutitundide läbiviimiseks. Inimese välisehitus/ Inimene“ (Kontrollimisel lükata inimeste pildid kokku, kui alla laadida ei saa.)
Multifilm „Jussi seiklused suus“ (4.53)
Mäng „Näo osad“
Merilin Kirbits, „Inimese välisehitus“

TELEKTRIKATKESTUS
Lk 64–65

Ennustamine, kuidas läheb lugu edasi. Seda võib teha individuaalselt, paaris- või rühmatööna.
Lk 57–58
SULGHÄÄLIK S-i JA H KÕRVAL
10.2. KORDAMINE
Peegelpildi joonistamine: joonista harakas Hõki teine pool – lk 77 ül 1

Jooniselt täisnurkade leidmine, tabeli täitmine – ül 2

Geomeetriliste kujundite tahkude leidmine – ül 3

Ruumilised ja tasandilised kujundid, nende ühised tunnused. Ette antud mõistete paigutamine diagrammi – lk 78 ül 4

Ringjoone keskpunkti ja veel kahe punkti märkimine, nende ühendamine – ül 5a

Ringjoone joonestamine – ül 5b

Õhupallidele sobiva pikkusega nööride mõõtmine ja värvimine – lk 79

Eneseanalüüs lk 79
INIMESEÕPETUS

Teema: Tervislik eluviis: piisav uni, puhkus, liikumine ja sport, lk 28–29

Mängud

Kui võimalik, siis mängige mänge õues.
Liiklusteemalised mängud tv lk 7.

„Kuum kartul“
Mängijad viskavad üksteisele palli, mis tuleb kinni püüda ning kohe edasi visata. „Kuum kartul“ põletab pihkusid ja tuleb kohe samas asendis edasi visata. Kes palli kinni ei püüa või end püüdmise ja viskamise vahepeal liigutab, kukub mängust välja.

„Pliks-plaks, tagumine paar välja“
Mängijaid on paaritu arv. Üks mängija seisab rivi etteotsa. Tema taha seisavad reas paarikaupa ülejäänud mängijad. Esimene üksik mängija hõikab selja taha vaatamata: „Pliks-plaks, tagumine paar välja!“ Kõige viimane paar laseb kätest lahti ja paarilised jooksevad, kumbki teiselt poolt rivi, ja püüavad ees uuesti kokku saada. Hüüdja üritab neist enne ühe kinni püüda. Kui see õnnestub, tekib neist uus paar ja nad lähevad rivis kõige esimeseks. Nende ette seisab üksikuks jäänud mängija ning kõik algab uuesti pihta. Kui hüüdja kumbagi paarilist kätte ei saa, peab ta seni hüüdjaks jääma, kuni tal õnnestub mõnest tagumisest paarist omale kaaslane saada.
KMARDID JA KADRID
Lk 66–67

Mardi- ja kadripäeva kommetega tutvumine.

Veebilink:

Info Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis: Mardipäev; Kadripäev
Lk 59
Deformeeritud tekst
Naljaküsimused
10.3. ÜLEMINEKUGA LAHUTAMINE 20 PIIRES
Üleminekuga lahutamine, rahakoti sisude näited: Kuidas on lihtsam lahutada? – lk 80 ül 1

Piltide põhjal tehete koostamine ja arvutamine – ül 2

Arutlus: Analüüsi, kelle rahakotis on pärast ostu sooritamist kõige vähem raha.

Paaristööks: Milliseid valikuid saavad lapsed teha? Lk 81 ül 3
Kuidas lahutada? Appi tuleb pärlikee. Selgita paarilisele – ül 4

Enne lahutan nii palju, kui on üle kümne, siis ülejäänud osa.

Eneseanalüüs lk 81
NMARDID JA KADRID
Lk 66–67
Martide ja kadride võrdlemine.
Lk 60
Kuulamisülesanne „Mardi- ja kadripäev“ (Lk 60, ül 24)
Lünktekst
RMÄNGE MARDI- JA KADRIPÄEVAKS
Lk 68–69

Võimalus korraldada klassis mardi- ja kadripäevapidu või kasutada tunnis elemente riietuses jms.
Lk 61
Lause alguse ja lõpu ühendamine
Ilmatabeli analüüs
 

 

 

ÕPPENÄDAL 11


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: kriminaaljutt, luuletus, riim, hümn

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus

Teised õppeained
kunstiõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • nimetab kriminaaljutu tunnuseid;
  • koostab pildi põhjal vestluse;
  • loeb luuletust ilmekalt ja liigutustega;
  • kirjutab loole järje;
  • oskab kirjutada kutse;
  • teab, et ühel sõnal võib olla mitu tähendust.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • liidab ja lahutab peast üleminekuga 20 piires;
  • määrab arvu asukoha arvureas;
  • koostab lahutamistehtele pöördtehte;
  • selgitab ja kasutab mõisteid … rohkem kui, … vähem kui;
  • lahendab ühetehtelisi tekstülesandeid;
  • leiab arvude summa ja vahe;
  • kasutab IKT vahendeid lisainfo otsmiseks;
  • täidab kuulamisülesande põhjal töölehte;
  • teeb koostööd paarilisega;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • nimetab meeleelundeid ning nende ülesandeid.
  • teab, mis on meeleelunditele kasulik ja kahjulik.
  • teab, kuidas hoida oma tervist, silmi ja hambaid.
  • väldib enda ja teiste tervise kahjustamist.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • teab ja demonstreerib lihtsamaid esmaabivõtteid.
  • teab hädaabinumbrit ja oskab kutsuda abi.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EKUMMITUSED KOOLIS
Lk 70–71
Vestlus enne lugemist: Millisel karnevalil või stiilipeol oled osalenud? Kelleks oled end kostümeerinud? Milliseid ettevalmistusi tuleb teha karnevali korraldamiseks?

Lugemine, pildi vaatamine.
Lk 62
Ühendamine
Kutse kujundamine
11.1. HARJUTAME ÜLEMINEKUGA LAHUTAMIST
Laste asukoha määramine ja järgarvude õigekiri – lk 82 ül 1

Üleminekuga lahutamise harjutamine ja pöördtehte koostamine – ül 2

Ühetehteliste tekstülesannete analüüs ja lahendamine – lk 83 ül 3–4

Mitme arvu liitmine ja lahutamine – ül 5
Lisainfo otsimine

Eneseanalüüs lk 83
LOODUSÕPETUS

Teema: Meeleelundid – lk 30

Aruteluteemad:
Mille abil inimesed tajuvad ümbrust?
Kuidas hoolitseda meeleelundite eest?
Kuidas käituda, et ei kahjustaks enda ja teiste tervist?
Kelle poole tervisemurega pöörduda?
TKUMMITUSED KOOLIS
Lk 70–71

Lugemispala jutustamine, lõpu ennustamine.
Lk 63
Üks sõna, mitu tähendust
Kauni käekirja harjutus
11.2. HARJUTAME ÜLEMINEKUGA LIITMIST JA LAHUTAMIST
Üleminekuga lahutamine ja pöördtehte koostamine lk 84 ül 1

Tabeliülesande täitmine: puuduva liikme leidmine ja tehete moodustamine – ül 2 ja 5

Hopp, Hõkk ja postijon Silver kutsuvad nuputama: Mis arv see on? Ül 3

Jutulinna raadio: Kuulamisülesanne "Kaisa vanaema".

Mitme arvu liitmine ja lahutamine – lk 85 ül 5

Matemaatiline jutuke Annast ja tema koolist – lk 85 ül 6

Eneseanalüüs lk 85
INIMESEÕPETUS

Teema: Esmaabi, lk 30–32

Aruteluteemad
Millised õnnetused võivad juhtuda koolis?

Lisamaterjalid veebis

Näpunäiteid esmaabi kohta
Eesti Punase Risti materjalid
Eesti Punase Risti esmaabimängud

Lisaülesanne

Töö paarilisega: haava sidumise harjutamine
Moodustage paarid.
Vajalikud vahendid: elastiksidemerullid (paarilistele kaks rulli).
Õpetaja näitab enne ette – üks rull haavale, teise rulliga seod haava kinni, kinnitamine.
Paarilised kordamööda harjutavad.

Kuulamisülesanne
Kuulake kolme telefonikõnet hädaabinumbrile ja arutage, missugune helistaja käitus kõige õigemini ja miks.
KKÕIK SAAB SELGEKS
Lk 72–73
Lugemine, loole järje kirjutamine.
Lk 64–65
Kaashäälikuühend
Liitsõna
k, p, t s-i ja h kõrval
Sõnaseletused
11.3. KORDAMINE. LOEME MUINASJUTTE
Arvud muinasjuttudes ja lastesaadetes: Loole sobiva küsimuse ja vastuse leidmine, tehete moodustamine-arvutamine, kahaneva arvurea moodustamine – lk 86

Salakirjas peituvate arvude kirjutamine – lk 87 ül 4

Paaristöö: Salakirjade koostamine – ül 5

Kui palju muinasjutte loevad Jutuküla lapsed?
Tabelülesande lahendamine – lk 87 ül 6

Eneseanalüüs lk 87
NKARNEVAL
Lk 74
Luuletuse lugemine ilmekalt, rühmas luuletuse esitamine liigutuste ja näitlemisega.

Karnevalikostüümide välja mõtlemine.
Lk 66
Salakiri
Kauni käekirja harjutus
RTOLMUTUUSTIDE HÜMN
Lk 75
Enne lugemist arutelu: Mis on hümn? Milliseid hümne tead?
Luuletuse lugemine.
Pärast lugemist arutelu: Kellel võiks veel oma hümn olla? Mõtle välja tegelased ja kirjuta neile oma hümn.
Lk 67
Täishääliku pikkus
Luuletuse täiendamine, kirjutamine
Kauni käekirja harjutus

Iseseisev töö nr 3 (november)
 

 

 

ÕPPENÄDAL 12


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: jutt, luuletus, riim, arvustus, uudis, kuulutus, vastandsõna, omadussõna, riim, täishääliku pikkus, tegusõna, sõnavara

Matemaatika: liiter, pool liitrit, veerand liitrit, kolmveerand liitrit

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus

Teised õppeained
muusikaõpetus, kunstiõpetus, kehaline kasvatus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • mõistab loo sisu endamisi lugedes;
  • jutustab loo sisu küsimuste toel;
  • loeb luuletust ilmekalt ja pantomiimiga;
  • otsib luuletusest riime;
  • jutustab piltide põhjal;
  • kuulab kaaslaste jutustamist;
  • loeb ajakirjanduslikke tekste;
  • koostab ise kuulutuse;
  • oskab tuua näiteid vastandsõnadest;
  • oskab jutustamisel omadussõnu kasutada.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • liidab ja lahutab peast 20 piires;
  • lahendab ühetehtelisi tekstülesandeid;
  • lahendab õpetaja juhendamisel kahetehtelise tekstülesande;
  • teeb koostööd paarilisega, sh koostab ja lahendab koos paarilisega tekstülesande;
  • orienteerub kalendris;
  • kirjeldab suurusi pool liitrit, veerand liitrit ja kolmveerand liitrit;
  • arvutab nimega arvudega;
  • täidab kuulamisülesande põhjal töölehte;
  • kasutab IKT võimalusi õppemängu mängimisel;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • mõistab mõõtmise vajalikkust ja saab aru, et mõõtmine peab olema täpne.
  • teab, et mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga.
  • teab, kuidas ja millega pikkust mõõdetakse.
  • nimetab põhiühikuid: pikkusühik – m, massiühik – kg, ajaühik – s, temperatuur – kraad (Celsiuse järgi).
  • oskab teostada mõõtmisi ja kaalumisi, valides sobivaid mõõtmisvahendeid.
  • katsetes järgida juhendeid ning ohutusnõudeid.
  • oskab oma pikkust võrrelda klassikaaslaste omadega.
  • leida kehaosade erinevusi ja sarnasusi.
  • kirjeldada inimese välisehitust, kasutades mõõtmistulemusi.
  • tunneb rõõmu koostööst.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • väärtustab oma kodu.
  • oskab oma kodu kirjeldada.
  • teab, et osa lapsi ei ela oma bioloogilise pere juures.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EKUIDAS MEIL ÕUDUSJUTTE RÄÄGITAKSE
Lk 76–77
Lugemispala lugemine osalistega.
Loo ümberjutustus küsimuste toel.

Lisalugemine:
Anti Saar „Kuidas meil asjad käivad“
Lk 70
PAARISTÖÖ
Lausete muutmine vastavalt töökorraldusele
VASTANDSÕNAD
Vastandsõnade leidmine
Luuletuse või jutu kirjutamine
12.1. HARJUTAME VEEL
Liitmise ja lahutamise harjutamine – lk 88 ül 1
Tekstülesannete lahendamine ja koostamine – ül 2–3

Jutulinna raadio: Kuulamisülesanne "Bussisõit"

Kalendri täitmine ja ülesande põhjal küsimustele vastamine – lk 89 ül 4

Mõtlemiseks ja nuputamiseks: Arvude paigutamine tühjadesse ruutudesse, koostöö paarilisega – ül 5

Eneseanalüüs lk 89
LOODUSÕPETUS

Teema: Mõõtmine ja võrdlemine – lk 31–33

Aruteluteemad:
Samade kehaosade sarnasus ja erinevus suuruse ning kuju poolest.
Miks on mõõtühikuid vaja?
Praktiline paaris- ja rühmatöö
TKODUKÄIJA
Lk 79

Luuletuse lugemine ilmekalt. Riimide nimetamine.

Luuletust võib lugeda ka paaris. Üks õpilane loeb ja teine mängib samal ajal kodukäijat.

Loovjutu kirjutamine.
Lk 68–69
Sõnavaraline töö
Ainsuse muutmine mitmuseks
Küsimuste esitamine
Deformeeritud tekst
Nuputusülesanne
Sarnase tähendusega sõnad
12.2. LIITER. VEERAND LIITRIT, POOL LIITRIT
Kaisa Ja Madis selgitavad, kuidas mahla võrdselt anumatesse valada: pool liitrit, veerand liitrit õppimine – lk 90

Mahutavus: lünkteksti täitmine – lk 91 ül 2

Tabeli lugemine ja analüüs – ül 3

Tekstülesannete analüüs ja lahendamine – ül 4–5

Mõtlemiseks: hakk Hõkk annab ülesandeks minna poodi – õpitu seostamine igapäevaelu olukordadega

Eneseanalüüs lk 91
INIMESEÕPETUS

Teema: Kodu, lk 34–35

Lisamaterjal veebis

Kodulaul filmist „Nukitsamees“, (sõnad), (video)
Arutelu pärast vaatamist: Kuidas saad aru selle laulu sõnadest?
Lastele ettelugemiseks ja arutamiseks, kuidas tänavalapsi saaks aidata.
Miks lapsed turvakodudesse satuvad? Lastele ette lugemiseks

Lisaülesanne
1. Joonista A4-paberile pilt oma kodust.
2. Pildista mobiiltelefoniga järgmiseks tunniks oma kodus sellist kohta, mis teeb kodust kodu (nt kamin, diivan, köögilaud vms). Uue tunni alguses kõnnivad lapsed klassis ringi ja näitavad ka teistele pilte.
KISA JA ÕUDNE UNEJUTT
Lk 80–81
Lugemine ja kokkuvõte küsimuste toel.

Arutelu:
Kas ja mida loetakse lastele unejutuks? Milliseid unejuturaamatuid mäletad varasemast ajast? Mis sulle unejutu lugemise juures meeldib?
Lk 72
Küsimustele vastamine
Kuulamisülesanne „Retsept“ (53 LK 72)
12.3. KOLMVEERAND LIITRIT
Marta ja pingviin Hopp selgitavad mõistet kolmveerand liitrit – lk 92

1 liiter ehk 1 l
Liitri lühend on l


Erinevad anumad ja mahud – ühendamine lk 93 ül 2

Tabeli uurimine, analüüs ja küsimustele vastamine – ül 3

Eneseanalüüs lk 93
NJUTUSTAN
Lk 82–83
Piltide põhjal jutustamine ja teiste lugude kuulamine.
Lood võib välja mõelda rühmatööna.
Lk 71
Lausete täiendamine omadussõnadega
PAARISTÖÖ
Lausete moodustamine ning nende laiendmine
RJUTULINNA TULUKE
Lk 84–85
Jutulinna uudiste lugemine. Kontserdiarvustuse mõiste. Kuulutus, kuulutuse koostamine.
Lk 73
Joonise täiendamine lugemispala järgi
Klassi lemmikmuinasjuttude edetabel
 

 

 

ÕPPENÄDAL 13


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: muinasjutt, luuletus, näidend, tegelane

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus

Teised õppeained
kunstiõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • loeb näidendi tegelaste osi ilmekalt;
  • nimetab muinasjutu tunnuseid;
  • joonistab luuletuse põhjal pildi;
  • räägib luuletuse ja pildi põhjal jõuludest.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • leiab tähe arvväärtuse võrdustes proovimise ja analoogia teel;
  • lahendab proovimise teel ülesandeid, milles esineb tähtavaldis;
  • lahendab ühe- ja kahetehtelisi teksülesandeid;
  • teeb koostööd paarilisega;
  • liidab ja lahutab 20 piires;
  • lahendab ajaarvutusülesandeid;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • teab, mis on tervislik eluviis.
  • teab, kuidas hoida oma tervist.
  • väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi: tervislikku toitumist, puhtust, erinevaid huvisid ja harrastusi, liikumist ja sporti.
  • püüab vältida enda ja teiste tervise kahjustamist.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • teab tähtsamaid rahvakalendri tähtpäevi.
  • kirjeldab erinevate pühade kombeid.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EVANAVANAISA JUURES
Lk 86

Vestlus vanavanematest ja vanavanavanematest. Miks nad on meile olulised? Mille poolest on nad toredad? Kuidas me neid aidata saame?

Lugemispala lugemine.

Arutelu:
Kas oled kuulnud oma vanavanemate käest lugusid või muinasjutte?
Jutusta mõni tore lugu teistele edasi?

Antarktikast rääkimine. Kaardilt või gloobuselt vaatamine.
Lk 74
Töö tekstiga
Ristsõna
13.1. TÄHT ARVU TÄHISENA
Jutulinnas valmistutakse pühadeks: piparkoogid, küünlad, kirjad ja sussid tulevad appi tähe arvu tähisena arusaamisel. Piltide ja näite põhjal ülesannete koostamine – lk 94

Joonised abiks: täht arvu tähisena mõistmine ja joonise põhjal ülesande koostamine – lk 95 ül 2–3

Paaristöö: paarilisele ülesande koostamine – ül 3b

Täht arvu tähisena liitmistehetes – lk 96 ül 4

Pühadekaardid Jutulinna postkastides – ül 5a

Lahendatu põhjal küsimustele vastamine – ül 5b

Aruteluks: jõulukaartide saatmine

Eneseanalüüs lk 96
LOODUSÕPETUS

Teema: Tervislik eluviis – lk 34

Aruteluteemad:
Mis on tervislik eluviis?
Mis aitab hoida ja tugevdada tervist?
Mis tähendab hügieeni hoidmine ja mida selleks on vaja teha?
Kelle poole on vaja tervisemuredega pöörduda?

Lisamaterjal veebist:
Vaata „Jänku-Juss peseb käsi“ (5.18)
„Mis on minu tervisele kasulik ja mis kahjulik?“ (Lohista vastus õige väite juurde.)
TVÄIKE NÄIDEND LENDAMISEST
Lk 87
Näidendi esitamine paarides.

Lisaülesanne:
Samade tegelastega lühinäidendite kirjutamine.
Lk 75
Lendab – ei lenda
Tegusõnade tähendused
Mõistatus
13.2. TÄHT ARVU TÄHISENA LIITMISEL
Tabeli täitmine, tehte kirjutamine ja põhjendamine – lk 97

Kõigevabrikus on kiired ajad. Piltide põhjal tabeli täitmine, ajaarvutuste sooritamine ja küsimustele vastamine – lk 98

Tekstülesannete lahendamine – lk 99 ül 3 a ja b

Tähe arvväärtuse leidmine liitmisülesannetes – ül 4

Eneseanalüüs lk 99
INIMESEÕPETUS

Teema: Rahvakalendri tähtpäevad, lk 36–37

Lisamaterjal veebis
Rahvakalendrist

Lisaülesanne
Vastlapäeva ristsõna
KKUI MINA OLEKSIN VANAISA
Lk 88
Lugemispala lugemine.

Lisalugemine:
I. Koff "Kui ma oleksin vanaisa"
Lk 76
Mõistekaart
Erinevad omadussõnad
13.3. TÄHT ARVU TÄHISENA LAHUTAMISEL
Jutulinna piltide põhjal tehete koostamine ja küsimustele vastamine – lk 100

Joonised abiks: täht arvu tähisena lahutamine ja näite põhjal ülesannete koostamine – lk 101 ül 2–3

Kõigevabriku poes: piltide põhjal tabeli täitmine, ajaarvutuste sooritamine ja küsimustele vastamine – lk 102

Tekstülesannete lahendamine – lk 103 ül 5–6

Tähe arvväärtuse leidmine lahutamisülesannetes – ül 7

Eneseanalüüs lk 103
NKUI MINA OLEKSIN VANAISA
Lk 88
Lk 77
Fantaasiaülesanne
RPÜHADE TULEKUL
Lk 89
Luuletuse lugemine. Pildi joonistamine luuletuse põhjal.

Vestlus jõuluajast, jõuludeks valmistumisest.

Lisaülesanne:
Klassi jõulukaunistuste tegemine või planeerimine.
Lk 78–79
Riimuvad sõnad
Lünkharjutus – täishäälikute pikkus
Vastandsõnad
Pildi täiendamine teksti järgi
Mõistatused
 

 

 

ÕPPENÄDAL 14


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: muinasjutt, näidend, tegelane, sõnastik

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus

Teised õppeained
kunstiõpetus, kehaline kasvatus, muusikaõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • nimetab muinasjutu tunnuseid;
  • loeb iseseisvalt läbi muinasjutu;
  • töötab õpiku sõnastikuga;
  • esitab näidendis üht osalist ilmekalt;
  • kirjutab nimed suure algustähega.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • lahendab proovimise teel ülesandeid, milles esineb tähtavaldis;
  • lahendab ühe- ja kahetehtelisi teksülesandeid;
  • teeb koostööd paarilisega;
  • liidab ja lahutab 20 piires;
  • lahendab ajaarvutusülesandeid;
  • sooritab igapäevaeluga seotud mõõtmisülesandeid;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • teab, et toituda tuleb võimalikult mitmekesiselt ning regulaarselt.
  • teab, et väär toitumine toob kaasa tervisehäired.
  • teab, et kiirtoidud ei ole tervislikud.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • kirjeldab jõulupühadega seotud rahvakombeid.
  • räägib enda pere jõulutraditsioonidest.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EKUIDAS LUND HAKKAS SADAMA?
Lk 90–91
Vestlus enne lugemist: Kus asub Jaapan? Mida me teame Jaapani kohta? Milliste maade muinasjutte oled veel lugenud?

Muinasjutu lugemine omaette. Töö sõnastikuga.
Lk 80
Salakiri
14.1. TÄHT ARVU TÄHISENA
Jutulinn on pühade ootuses: piparkoogid, kuuseehted. Täht arvu tähisena vormistamine ja lahendamine. Piltide ja näite põhjal ülesannete koostamine – lk 104

Joonised abiks: täht arvu tähisena lahutamine lk 105 ül 2 ja näite põhjal ülesannete koostamine ning põhjendamine lk 105 ül 3

Tekstülesannete lahendamine – ül 4–5

Tabeli täitmine, tähe arvväärtuse leidmine, põhjendamine – lk 106

Eneseanalüüs lk 106
LOODUSÕPETUS

Teema: Tervislik toitumine – lk 35–36

Aruteluteemad:
Mida on meil vaja kasvamiseks ja tegutsemiseks?
Millest me saame kehale vajaliku energia?
Mida sa tead mõistetest segatoiduline, taimsed toiduained, loomsed toiduained, süsivesikud, kiirtoit?
Mitu korda peab laps päevas sööma?
Milline toidukord peaks andma energiat kogu päevaks?
Mida võib süüa toidukordade vahepeal?
Mida saame teada toidupakenditelt?

Ristsõna vastus: SÖÖ MEID IGA PÄEV (juust, köögiviljad, köömned; muna, leib, piim, puder; liha, porgand, kartul; kapsas, pähkel, peet, puuvili).

Lisaülesanne:
Inimeseõpetuse ja loodusõpetuse koostöö: TAI „Toitumine ja liikumine“ õpetajaraamat, aktiivtöö „Uni ja hommikusöök“

Lisamaterjal veebist:
„Jussi künnipäev ja taldrikureegel“ (6.47), katkend taldrikureeglist
Kasulikud nõuanded tervisliku toitumise kohta toredate muinasjututegelaste abiga
Taldrikureegel
„Lihtne 5 tervislikult toituda“ (0.30)
Merilin Kirbits, „Inimese kordamine“
Viie vilja vikerkaare plakat
Taldrikureegel
Toidupüramiid

Lisaülesanded:

1. Korraldage vitamiinihommik. Iga laps saab ülesande järgmiseks korraks kaasa võtta (võimaluse korral ja koostöös vanematega) puuvilju ja köögivilju. Et valik tuleks mitmekesisem, võib konkreetsed viljad õpilastel vahel ära jagada (nt üks toob kaks tomatit, teine ühe kurgi, kolmas kaks õuna, neljas tüki kapsast jne). Vitamiinihommikul lõigata viljad tükkideks (võib paluda ka seda juba kodus teha) ning kõik lapsed saavad maitsta.

2. Kodune ülesanne. Igal lapsel võtta kaasa ühe tervisliku toidu (nt salati) retsept ja tutvustada seda teistele.
TKUIDAS LUND HAKKAS SADAMA?
Lk 90–91

Muinasjutu lugemine klassis.
Muinasjutu tunnuste nimetamine.
Lk 81
Kalendrikuude rahvapärased nimetused
Deformeeritud tekst – vanarahva ilmaennustused
14.2. KORDAMINE
Paaristööna mõõtmiste sooritamine, vormistamine ja küsimustele vastamine – lk 107 ül 1

Muinasjutu katkend ja ajaarvutuste sooritamine – lk 108 ül 2
Sooritatud ülesande põhjal küsimustele vastamine – ül 3

Kellamudelid ja kellaajad – lk 109 ül 4

Erinevad kujundid, neilt täisnurkade leidmine – ül 5
INIMESEÕPETUS

Teema: Jõulud, lk 38–39

Aruteluteemad
Miks tehakse jõulude ajal heategusid?
Millistest heategudest sa oled kuulnud või milliseid ise teinud?

Lisamaterjalid veebis
Jänku-Jussi väike heategu

Lisaülesanne
Mõelge, kuidas koos klassiga ise jõulude ajal kedagi aidata. Üks võimalus on näiteks korraldada jõululaat, mille tulu annetada varjupaikade vahendusel loomadele.
KVARSTI ON JÕULUD KÄES
Lk 92–93
Lk 82–84
Töö tekstiga
Lünktekst
Kuulamisülesanne „Raamatud“ (19 lk 83)
Nimede leidmine ja õigekiri
Kiri jõuluvanale
14.3. KORDAMINE
Sõnalised ülesanded – lk 109 ül 6

Erinevaid tekstülesandeid – lk 111–112

AJAVARU
NLOOMADE TALVEKORTER
Lk 94–97
Näidendi lugemine.
Lk 85
Loomadele nimede panemine
RLOOMADE TALVEKORTER
Lk 94–97
Näidendi esitamine osalistega.
Lk 85
 

 

 

ÕPPENÄDAL 15


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: luuletus, intervjuu

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus

Teised õppeained
kunstiõpetus

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • jutustab lugemispala küsimuste toel;
  • õpib pähe ühe jõululuuletuse;
  • esitab luuletust;
  • joonistab jutu põhjal pildi või koomiksi;
  • koostab intervjuu ühe klassikaaslasega.

Loodusõpetus

Õpilane

  • teab, et hügieenireeglite järgimine on tervist hoidev tegevus.
  • oskab lugeda pakendile kantud teavet.
  • oskab oma keha eest hoolitseda ja järgida hügieeninõudeid.
  • arvestada teiste õpilastega ja täiskasvanutega.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • teab, et aegade jooksul on perekonnad olnud erinevad.
  • väärtustab oma peret.
  • teab, et paljude perede jaoks on olulised ka lemmikloomad.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EVARES VILLEMI JÕULUD
Lk 98–99
Lugemispala lugemine ja jutustamine küsimuste toel.
Lk 86–87
Töö tekstiga – valikvastused
Nuputamisülesanded
Päkapikkude tunniplaan
AJAVARU TEEMADE KORDAMISEKS JA KINNISTAMISEKSLOODUSÕPETUS

Teema: Hügieenireeglid – lk 37–40

Aruteluteemad:
Miks on puhtus oluline?
Miks peavad toiduained olema sobivalt pakendatud ja õigetes tingimustes säilitatud?
Millistes kohtades on hügieenireeglite täitmine eriti oluline?
Millised on meie kooli hügieenireeglid?

Juhtumianalüüsid:
Õpilased arutlevad, mis on nende arvates toodud lugudes valesti ning kuidas peaksid loo tegelased käituma. Pärast küsimustele vastamist valmistab iga rühm ette lühikese õpetliku näitemängu (kuni 5 min), milles oleks esile toodud õige, kooli kokkuleppeid arvesse võttev tegevus.

Lisaülesanne:
Eelneva arutelu põhjal võib sõnastada reeglid, need üles kirjutada ja panna illustreerituna klassi seinale. (Söömine koolis, hügieenireeglid sportimisel, meie klassi reeglid vms.)

Lisamaterjalid veebist:
Merilin Kirbits, „Inimese kordamine“ (Ülesanne „Otsusta, kas lause on tõene või väär“.)

Loodusõpetuse tööleht nr 5: MEELEELUNDID. TERVIS
TLUULETUSED
Lk 100–101
Luuletuste lugemine ilmekalt, valida üks jõululuuletust siit või mujalt ja õppida pähe.

Luuletuste lavastamine paaristööna.
KORDAMINE
Lk 88–90
Deformeeritud tekst
Ühendamine – täht ja häälik
INIMESEÕPETUS

Teema: Perekond, lk 40–41

Aruteluteemad
Mis on perekond?
Kes kuuluvad perekonda?

Lisaülesanne
Perepiltidest fotonäituse koostamine. Paljudel peredel ehk pole kodus paberkandjal fotot. Siis saab seda teha ka nii, et vanemad saadavad perepildi õpetajale e-postiga ja õpetaja kuvab need projektoriga tahvlile.
KVANA JA UUS AASTA
Lk 102–103
Lugemine ja pildi või koomiksi joonistamine.
KORDAMINE
Lk 88–90
Lausete lõpetamine tegusõnadega
Sulghäälik sõna alguses
Täishäälikuühendi leidmine
Deformeeritud tekst
Sõnade jaotamine tabelisse
Kaashääliku pikkus
Täishääliku pikkus, sõnade tähendus
NJUTULINNA TULUKE
Lk 104–105
Jutulinna uudiste lugemine. Intervjuu tegemine ühe klassikaaslasega.
Lk 91
RÜHMATÖÖ
Jõululehe koostamine
RIseseisev töö nr 4 (detsember)
 

 

ÕPPENÄDAL 16


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: sisukord, raamat, peatükk, jutt, luuletus, näidend, muinasjutt, h-täht sõna alguses, riimuvad sõnad, omadussõna.

Matemaatika: kalender, aasta, aastaaeg, kuu, nädal, päev, tähtpäevad.

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine

Teised õppeained
kunsti- ja tööõpetus, muusikaõpetus, kehaline kasvatus.

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • vaatleb raamatut (teksti paigutust, sisukorda, lugemispalu, sõnastikku, õppeülesandeid jms) üldiselt;
  • loeb ladusalt teksti;
  • tutvub jaanuarikuu rahvakalendri tähtpäevadega;
  • teeb vahet proosapalal ja luuletusel;
  • oskab nimetada luule tunnuseid;
  • loeb luuletust erineval viisil;
  • otsib internetist infot;
  • kirjutab loovjutu;
  • jutustab piltide ja lausete abil;
  • teab h-tähega algavaid sõnu.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • tunneb kalendrit ja seostab seda oma elutegevuste ja sündmustega;
  • kuulab tähelepanelikult ja lahendab kuulamisülesande töölehel;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • seostab õppimist igapäevaeluga.
  • võrdleb ja leiab erinevate talviste ilmade sarnasusi-erinevusi.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • teab, et igal perel on oma kombed ja traditsioonid.
  • oskab nimetada oma pere traditsioone.
  • arutleb, kuidas erinevad sündmused muudavad pere elu.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EÕ lk 1–5.
TUTVUMINE 2. poolaasta eesti keele lugemiku ja töövihikuga.

Sisukorraga tutvumine ja ennustamine. Millest võiksid rääkida raamatu peatükid? Miks on lugemik jaotatud viieks osaks?

Töö pildiga, lk 5.
Vaata pilti ja kirjelda talvist Jutulinna. Milliseid hooneid pildil näed?

Ennusta, millised sündmused võiks oodata ees Jutulinna tegelasi.

Jutuke jõuluvaheajast.
Vali üks jutustaja:
kuusk, päkapikk, koolikott, sall, piparkoogivorm.
Kirjuta jutuke, kuidas tema nägi sinu koolivaheaega.
Uue aasta soovid.
Joonista kaart ja kirjuta sellele tõeliselt head soovid uueks aastaks. Jagage kaardid klassis laiali, nii et iga laps saab kellegi teise tehtud kaardi.
Tutvumine töövihikuga. Eesti keele harjutuste vihiku vormistamine.
Nime kirjutamine.
Kalender, lk 4–5.
Uusaastasoovid erinevates riikides.

Kuupäevad, tähtpäevad ja riigipühad.

Aastas on 12 kuud.
Aastas on 53 nädalat.
Aastas on 4 aastaaega.
Aastas on 365 või 366 päeva.
Kalender ja tähtpäevad.


Arutelu: kalender ja riigipühad.

Eneseanalüüs.
LOODUSÕPETUS

Teema: Talv on tulnud – lk 41–42

Aruteluteemad:
Milline on talvel päeva pikkus ja miks?
Mis toimub veekogudega?
Miks on lumikate vajalik?
Kellele teeb lumi elu raskeks?

Lisaülesanne:
Tutvuge ja otsustage, kas osalete nendes programmides ja üritustel.
Eesti ornitoloogia ühingu korraldatud populaarsel linnuvaatlusüritusel „Talvine aialinnuvaatlus“, mis toimub jaanuarikuu viimasel nädalavahetusel (www.eoy.ee/talv/), vt ka Hendrik Relve, „Talvine aialinnuvaatlus“ (4.29)
„Tere, Kevad“ (http://tere.kevad.edu.ee/), kevade avastamise programmis. Vaatluste tegemine algab märtsist. Registreerimine algab veebruaris.

Lisamaterjal veebist:
„Jänku-Jussi linnumaja“ (5.42)
Ilotana Haalen, „Linnud, keda võime kohata ka talvel“ (tööleht)
Tiia Salm, „Lindude elu talvel“
Mäng „Kas tunned neid paigalinde?“
Antonio Vivaldi, „Aastaajad. Talv“; Raid Vellerind, „Linnud e kuidas ma õppisin, et rasvatihased ei söö ainult pekki“
Helari Lillepool, „Talvised aialinnud“ (3.42)
„Eestis talvituvad linnud“ (valikvastustega küsimused, 2.05)
TÄratus!
Äratuskell tiriseb, lk 6–7.

Loo lugemine ja küsimustele vastamine.
H-tähega algavate sõnade leidmine tekstist ja h-tähega algavate sõnadega lause kirjutamine vihikusse.
Töö õpiku tekstiga – õige või vale.
H-täht sõna algul.
Kalender ja tähtkujud, lk 6–7.

Tähtkujud.
Tähtpäevad ja olulised sündmused.

Eneseanalüüs.
INIMESEÕPETUS

Teema: Pere ja kombed. Muudatused peres, lk 42–43

Õppemeetodid
Vestlus ja praktilised ülesanded.
Diskussioon.
Rühmatöö: kuidas olla peres üksteisele toeks?

Teemakaart
Teemakaart nr 20: „Perekond söögilaua ääres“

Lisaülesanded
Koosta paarilisega kahekõne, kus omavahel vestlevad isa ja ema. Soovijad võiks dialoogi ka klassile ette kanda.
Karuemal ja karuisal sündis väike karu, kellele nad ei osanud nime panna. Korraldage nimekonkurss, et väike karubeebi saaks nime.

Lisalugemine
Astrid Lindgren, „Bullerby lapsed“, pala „Olle saab endale õe“.
Jaanus Vaiksoo, „Neli hommikut ja üks õhtu“, lugu sellest kuidas väike Joonas oma taadi kaotas.
KArvutitund, lk 8–9.
Lugemispala.
Info otsimine internetist.
Rühmatöö – sõnavara laiendamine, töö sõnastikuga.
Kodu- ja metsloomad, lk 8–9
Loomade tiinus, loomakaitsepäev

Nädalas on 7 päeva.
Ühes kuus on keskmiselt 4 nädalat.
Ühes aastas on 365 (366) päeva.

Kuulamisülesanne “Meie lemmikud”

Eneseanalüüs
NJalgrataste talveuni, lk 10–11.
Luuletuse lugemine paarilisega.
Loovjutt. Jalgratta unenäo kirjeldamine.
Lk 6.
Sõnavaraline töö.
Kuulamisülesanne
„Jalgratta teekond“.
RKaru talvelaul, lk 12.

Jutustan, lk 13.
Muinasjutu jutustamine piltide ja lühiteksti abil.
Lk 7–8.
Riimuvad sõnad.
Paaristöö – omadussõna.
Ristsõna lahendamine; mõistatus.
Lk 9.
Kirjeldamine omadussõnade abil
 

 

ÕPPENÄDAL 17


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: jutt, luuletus, muinasjutt, tegelane, sulghäälik sõna alguses, tegusõna, elus ja eluta, tähestikuline järjekord, funktsionaalne lugemine.

Matemaatika: veerand ja kolmveerand tundi, pool tundi, täistund, hommikused ja õhtused kellaajad.

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus.

Teised õppeained
kehaline kasvatus, muusikaõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • mõistab häälega või endamisi lugedes loetu sisu;
  • avaldab oma arvamust;
  • jutustab küsimuste toel jutu ümber;
  • jälgib dialoogi;
  • loeb skeemi;
  • kirjutab loovjutu;
  • jälgib ja kirjeldab talvist loodust;
  • kirjeldab looma teksti põhjal;
  • uurib lisamaterjali leevikese kohta;
  • jutustab piltide abil;
  • mõtleb loole lõpu;
  • lavastab muinasjutu;
  • teab, et eesti keeles tavaliselt kirjutatakse sõna algusesse k, p, t;
  • teab peast võõrtähtedega tähestikku;
  • teab, et elusolendite kohta esitatakse küsimus kes? ja eluta asjade kohta mis?.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • kasutab ajaühikute lühendeid h, min, s;
  • kirjeldab ajaühikuid pool, veerand ja kolmveerand tundi oma elus toimuvate sündmuste abil;
  • nimetab täistundide arvu ööpäevas ja arvutab täistundidega;
  • loeb ja võrdleb kellaaegu (kasutades ka sõnu veerand, pool, kolmveerand);
  • kuulab tähelepanelikult ja lahendab kuulamisülesande töölehel;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • teab talve iseloomustavaid tunnuseid.
  • oskab teha katseid ja pildistada talvist ilma iseloomustavaid fotosid.
  • oskab teostada ilma- ja loodusvaatlust ning täita vaatlustabelit.
  • tunneb koduümbruse paigalinde.
  • võrdleb lindude välisehitust.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • teab, et pered on erinevad.
  • oskab kirjeldada oma perekonda.
  • oskab kirjutada häid soove.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EUuel aastal uue hooga, lk 14–15.
Lugemine ja küsimuste abil teksti sisu mõistmine. Teksti lugemine osalistega.
Oma ettepanekute esitamine.
Loovjutuke „Talvine lõkkeõhtu“.
Lk 10.
Sulghäälik sõna alguses.
Kell ja kellaaeg.
Enne- ja pärastlõunane kellaaeg
, lk 10–11.

Sõnalised ja numbrilised kellaajad.

Arutelu: õhtused kellaajad ja põhjendused.

Kellamudelite täiendamine.

Tekstülesannete analüüs ja lahendamine.

Eneseanalüüs.
LOODUSÕPETUS

Teema: Talvine vaatlus – lk 43–44
TKes mida teeb? Lk 16–17.
Teksti lugemine.
Skeemi vaatamine ja selle kirjeldamine.
Lisaülesanne:
Kus võiks minu kodukohas toimuda rongkäik? Skeemi joonistamine kooli piirkonna või kodukoha põhjal.
Lk 11.
Tegusõna.
elus ja eluta – kes?, mis?.
Kellaaeg ja sõiduplaan, lk 12–13.

Tabeli täitmine, andmete leidmine ja kaardi täitmine.

Kuulamisülesanne „Kaisa koolipäev“.

Eneseanalüüs.
INIMESEÕPETUS

Teema: Erinevad pered, lk 44–45

Õppemeetodid
Vestlus ja jutustamine piltide põhjal.
Loovtöö: head soovid.

Arutelu
Milliseid peresid võib veel olemas olla?
KKaru teine külg, lk 18.
Leevike, lk 19.
Lugemispala ja luuletuse lugemine.
Vestlus talvisest loodusest. Võimaluse korral õues käimine, selle muljete põhjal loodusluuletuse või -jutu kirjutamine.
Lk 12.
Sõnavaraline töö.
Lk 13.
Tähestikuline järjekord, funktsionaalne lugemine.
Kellaaeg ja ajavööndid, lk 14–15.

Erinevate riikide kellaajad.

Külaskäik Tallinna – tegevuste ajaline järjestus.

Eneseanalüüs.
NTere hommikust ja õhtust! Lk 20.
Luuletuse lugemine.
Päevaosad, nädalapäevad, tegevused erinevatel nädalapäevadel.
Lk 14.
Sõnavaraline töö.
RJutustan, lk 21.
Jutustamine piltide ja etteantud lausealguste põhjal. Loole lõpu ja pealkirja mõtlemine.
Loo lavastamine rühmades.
Lk 15.
 

 

ÕPPENÄDAL 18


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: jutt, luuletus, suluta kaashääliku pikkus, liitsõna.

Matemaatika: termomeeter, temperatuur, skaala, kraad, keha- ja õhutemperatuur.

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus

Teised õppeained
kehaline kasvatus, muusikaõpetus, kunstiõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • loeb ja mõistab loetut;
  • vestleb oma kogemusest;
  • vastab teemakohastele küsimustele;
  • leiab tekstist iseseisvalt vastused konkreetsetele küsimustele;
  • loeb luuletust ilmekalt;
  • õpib luuletusest vähemalt ühe salmi pähe;
  • leiab tekstist liitsõnu;
  • eristab suluta kaashääliku pikkusi.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • kirjeldab erinevate termomeetrite kasutust;
  • loeb külma- ja soojakraade;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • oskab leida ilma kohta teavet erinevatest allikatest.
  • oskab anda ülevaate hetkel õues valitsevast olukorrast ning prognoosida järgmise päeva ilma.
  • võrdleb eelmise päeva ilmaennustust ja prognoosi tegeliku ilmaga.
  • tutvub ilmajaama ja ilmateadustaja tööga.
  • kasutab Eesti kaarti ilmateadustaja rollimängus.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • oskab nimetada erinevaid sugulasi ja pereliikmeid.
  • selgitab lähemaid sugulussuhteid.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EKaks töömeest, lk 22–23.
Lugemine üksi ja osalistega. Loetu mõistmine küsimuste abil.
Vestlus vanemate töökohtadest. Arutelu, kas lapsed saavad aidata vanemaid nende töös.
Kuidas saavad aidata lapsed vanemaid?
Kuidas aitavad lapsed vanemaid?
Lk 16–17.
Suluta kaashääliku pikkus.
Termomeeter. Keha temperatuur, lk 16–17.

Pildi põhjal küsimustele vastamine.

Soojakraadid,
Külmakraadid.


Töö paarilisega: oma arvamuse põhjendamine.

Kes Jutulinnas on terve, kes haige? Kellel on palavik?

Arutelu klassiga: kuidas käituda, kui oled haige?

Eneseanalüüs.
LOODUSÕPETUS

Teema: Ilma ennustamine – lk 45–47

Aruteluteemad:
Milline peab olema talvine riietus?
Mida saab talvel õues teha?
Millised ohud on talvises liikluses?
Millised on vanarahva ilmaennustamised?

Lisaülesanne:
Ilmaennustaja rollimäng.

Lisamaterjalid veebist:
Ilmateenistuse koduleht
Merilin Kirbits, „Ilmatüdruk või ilmapoiss“
Urve Köidam, „Tööleht õuesõppeks. Ilm“
Sven-Erik Enno, „Ilma vaatlemine ja ennustamine“, TÜ 2012

Loodusõpetuse tööleht nr 6: TALV ON TULNUD
TKaks töömeest, lk 22–23.
Tekstist liitsõna otsimine.
Lk 16–17.
Liitsõna.
Termomeeter. Ilmateade, lk 18–19.

Madis on Euroopa ringreisil – ilmaennustuse kaardi lugemine ja tabeli täitmine.

Tekstülesannete analüüs ja lahendamine.

Ilmateate koostamine.

Eneseanalüüs – tunnete termomeeter.
INIMESEÕPETUS

Teema: Vanavanemad ja teised sugulased, lk 46–47

Õppemeetodid
Vestlus ja ülesanne pildi põhjal.

Praktiline töö
Enda ja vanemate pildi joonistamine.

Lisaülesanne
Joonista oma sugupuu.

Veebilink
Jänku-Juss teeb sugupuud
KPaula tulevikuplaanid, lk 25–25.
Teksti lugemine. Küsimustele vastamine ja arutelu.
Lk 18–19.
Sõnavaraline töö.
Harjutame veel, lk 20–21.

Kalender – ette antud kuupäevade märkimine.

Temperatuur, termomeeter ja skaala.

Kellamudelite täiendamine teksti põhjal.

Eneseanalüüs.
NPaula tulevikuplaanid, lk 24–25.
Enda tulevikuplaanidest rääkimine.
Lk 18–19.
Rühmitamine,
deformeeritud tekst.
RSuureks saan, siis ... Lk 26–27.
Luuletuse lugemine eri viisidel.
Rühmas luuletuse pähe õppimine nii, et iga laps õpib ühe salmi.
Luuletuse kirjutamine sellest, mida sina suurena teha soovid.
Lk 20–21.
Sõnapusa,
deformeeritud tekst.
Kuulamisülesanne
„Meister Mari lapsepõlv“.
 

 

ÕPPENÄDAL 19


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: luuletus, riim, jutt, tegelane, kõnekäänd, ajaleht, uudis, kuulutus, teade, omadussõna, mõistekaart, riim, sõnavaraline töö, sõnade ma, sa, ta õigekiri, täishäälik ühesilbilise sõna lõpus, sõnavaraline töö – piltlikud väljendid, kõnekäänud.

Matemaatika: arvkiir, liidetav, summa.

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus

Teised õppeained
muusikaõpetus, kunstiõpetus, kehaline kasvatus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • loeb luuletust ilmekalt;
  • leiab luuletusest riimid;
  • mõtleb välja riimipaare;
  • kirjutab luuletuse;
  • loeb ja mõistab loetut;
  • vestleb oma kogemusest;
  • vastab teemakohastele küsimustele;
  • leiab tekstist iseseisvalt vastused konkreetsetele küsimustele;
  • teab, mis on kõnekäänd;
  • oskab nimetada kõnekäände ja nende tähendusi;
  • teab, mis on uudis;
  • kirjutab õpitud ühesõnalises sõnas silbi lõpus oleva täishääliku õigesti.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • nimetab liitmistehte liikmeid (liidetav, summa);
  • liidab peast ühekohalist arvu ühe- ja kahekohalise arvuga 100 piires;
  • selgitab arvvõrduse ja võrratuse erinevat tähendust;
  • lahendab erinevat liiki ühetehtelisi tekstülesandeid;
  • koostab ühetehtelisi tekstülesandeid igapäevaelu teemadel;
  • lahendab õpetaja juhendamisel kahetehtelisi tekstülesandeid;
  • hindab ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • oskab rühmitada ja ära tunda õpitud maismaataimi.
  • kirjeldab ja võrdleb taimede välisehitust.
  • väärtustab taimede mitmekesisust ja tähtsust looduses.
  • teab taimedega seotud ohtusid.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • oskab nimetada erinevaid ameteid.
  • teab erinevate ametikohtade tööülesandeid.
  • arutleb oma tuleviku ameti üle.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EKõige targem õpetaja, lk 28.
Luuletuse lugemine, mõistekaardi koostamine.
Riimide leidmine luuletusest. Paarilisega lõbusa luuletuse kirjutamine.
Lk 22.
Omadussõna.
Mõistekaart.
Liitmine 100 piires. Arvkiir, lk 22–23.

Joonise uurimine ja liitmise selgitamine.

Arvkiir, arvu asukoha määramine.

Liitmisülesannete lahendamine.

Arvude võrdlemine ja põhjendamine.

Eneseanalüüs.
LOODUSÕPETUS

Teema: Maismaataimede rühmitamine – lk 48–49

Aruteluteemad:
Missuguseid taimi oled kodu ümbruses märganud?
Mille poolest nad sarnanevad ja erinevad?
Milline on taimede tähtsus looduses?

Lisaülesanne:
Lühivideosid võib teha ka rühmatööna. Võimalusel koos kunstiõpetajaga.
Õpilaste juhendmisel abiks:
Kristi Rahn 2. klass. Näide 2: Taimed, loomad.
Katrin Uurman Video Collage juhend
Sander Hüüs, „Videotöötlus – tee seda ise ja tasuta!“

Lisamaterjal veebist:
Eve Reisalu, „Maismaataimed“. Rühmita: puud, põõsad, puhmad, rohttaimed
Erinevad mängud, pusled, mõistatused ja esitlused maismaataimede kohta
Kersti Aste, „Rohttaim ja puittaim – kahekõne“ (nartsiss ja kask)
Hela Leimann, „Taimeriik“
Ille Sõrmus, „Jugapuu“ (erinevad materjalid)
Triinu Pihusi doomino „Puud ja taimed“. Valmistada mitu komplekti ja võib kasutada korduvalt tundides.
TTark padi, lk 29–31.
Lugemine ja loetu mõistmine.
Ühe matemaatilise tekstülesande välja mõtlemine ja vihikusse kirjutamine.
Lk 23–24.
Riim, sõnavaraline töö, vanasõna.
Ma, sa, ta õigekiri.
Täishäälik ühesilbilise sõna lõpus.
Liitmine üleminekuga, lk 24–25.

Liitmise erinevad strateegiad.

Ülesannete lahendamine ja põhjendamine.

Jutulinna laste raha kogumine.

Jutulinna raamatupoes on soodusmüük – tabelülesanne.

Eneseanalüüs.
INIMESEÕPETUS

Teema: Vanemate ja teiste inimeste töö, lk 48–49

Õppemeetodid
Praktilised ülesanded.
Vestlus.

Arutelu
Millistest huvitavatest ametikohtadest oled kuulnud?
Millised võivad olla erinevate ametikohtadega seotud ohud?

Mäng
Pantomiim „Ametid“
Õpetaja sosistab õpilasele kõrva või õpilane saab sedeli ametinimetusega, mida pantomiimina kaaslastele esitab, teised peavad selle ära arvama.
KProfessor Peterson, lk 32.
Lugemine üksi ja osalistega. Kõnekäändude tähenduste välja selgitamine.
Lk 25–26.
Sõnavaraline töö – piltlikud väljendid, kõnekäänud, kes?, mis?.

Kuulamisülesanne
„Jutulinna juubel“.
Harjutame veel, lk 26–27.
Jutulinnas ostetakse raamatuid – tekstülesanded.

Puuduv liidetav või summa – arvumajad, tabeli täitmine.

Tagasiside Madise lahendatud ülesannetele.

Eneseanalüüs.
NKirjutan, lk 33.
Loovjutu kirjutamine valitud kõnekäändude põhjal.
Juttude ettelugemine. Teiste tööde kommenteerimine.
Abistavad küsimused:
Mis tegi selle jutu huvitavaks?
Mis mulle selle jutu juures kõige rohkem meeldis?
Millise osa oleks ma ise teistmoodi kirjutanud?
Lk 27.
Deformeeritud tekst.
RJutulinna Tuluke, lk 34–35.
Lugemine, uudise mõiste.
Ise uudise kirjutamine.
Iseseisev töö nr 5 (jaanuar)
 

 

ÕPPENÄDAL 20


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: jutt, tegelane, nimi, kahekõne, kaart, ümbrik, kiri, mark, asesõnade õigekiri, suluta kaashääliku pikkus, nimede õigekiri, küsimuste esitamine, aadressi vormistamine, nimed, dialoog.

Matemaatika: arvkiir, vähendatav, vähendaja, vahe.

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • loeb ja mõistab loetut;
  • vestleb oma kogemusest;
  • vastab teemakohastele küsimustele;
  • leiab tekstist iseseisvalt vastused konkreetsetele küsimustele;
  • otsib infot teatmeteostest või internetist;
  • jutustab lugu erinevatest vaatepunktidest;
  • kirjutab koos paarilisega kahekõne;
  • kirjutab kaardile teksti, vormistab ümbriku nõuetekohaselt ja postitab selle;
  • kasutab suurt algustähte nimedes;
  • kirjutab õpitud ühesõnalises sõnas silbi lõpus oleva täishääliku õigesti.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • nimetab lahutamistehte liikmeid (vähendatav, vähendaja, vahe);
  • lahutab peast kahekohalisest arvust ühekohalist arvu 100 piires;
  • selgitab arvvõrduse ja võrratuse erinevat tähendust;
  • arvutab enam kui kahe tehtega liitmis- ja lahutamisülesandeid;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • teab, et on olemas erinevad elupaigad.
  • kirjeldab ja võrdleb maismaaloomade välisehitust ja toitumist.
  • väärtustab metsa ja selle tähtsust loodusele.
  • oskab kasutada digivahendeid.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • kirjeldab, mis on lapse õigused ja kohustused.
  • mõistab vastutust oma tegude eest.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EKülaskäik Tallinnasse, lk 36–38.
Lugemispala. Piltide vaatamine.
Küsimuste toel teksti mõistmine.
Ühe Tallinnas asuva ühiskondliku hoone kohta info otsimine ja selle kohta kirjutamine.
Lk 28–29.
Sõnade mu, su, mul, sul, tal, kel, sel, tol õigekiri, mõistatus,
deformeeritud tekst, suluta kaashääliku pikkus.
Lahutamine 100 piires, lk 28–29.

Joonise uurimine ja lahutamise selgitamine.

Arvkiir, arvu asukoha määramine.

Lahutamisülesannete lahendamine.

Arvude võrdlemine ja põhjendamine.

Oma töö võrdlemine paarilisega.

Eneseanalüüs.
LOODUSÕPETUS

Teema: Maismaaloomad ja veeloomad – lk 50–55

Kuulamisülesanne

Aruteluteemad:
Milliseid loomade elupaiku sa tead?
Mille järgi valivad loomad endale elupaigad?
Millised on loomade liikumisviisid ja millest see tuleneb?
Millised on loomadega seotud ohud inimesele?

Lisaülesanne:
Tunni alguses vaadelda lk 38–39 maismaa- ja veeloomade pilte ning ül 3 täitmisel leida nende jäsemete omanikud.
Võimalusel võiks võrdlemise rühmatöö läbi viia kunstiõpetuse tunnis.
Võib kuulata loomade häälitsusi: „Kõrv loodusesse“

Lisamaterjal veebist:
Krista Jakobson „Maismaa-, vee-, lemmik- ja koduloomad. Kuldvillak 2. klassile“
Tiina Fedotova, „Põder“ (Tunnikava. Õpilase tööleht)

Loomauurimus
Lisamaterjal veebist:

Uurimuse vormistamiseks võib kasutada oma kooli uurimistöö juhendit või koostada ise. Abiks:
"Õpimapi koostamise juhend": Tartu Veeriku kool 2b ajaveeb 2009/10
Eve Reinsalu "Uurimustöö maismaataimede kohta"
Tallinna loomaaia online kaamerad, videod, fotoalbum
"Eesti selgroogsed"
Veebikaamerad: EENet looduskaamerad; Looduskalender

Uurimuse teostamiseks ja kirjapanekuks anda aega 2–3 nädalat. Uuritavaks võib olla ka pisiputukas, mida õpilane oma koduaias juba uuris.

Minu varasemast kogemusest:
Uurimistöid sooritati käsikirjas või arvutil. Valminud tööd panin välja teistele õpilastele tutvumiseks klassi aknalaudadele. Õpilased tegid endale kaasõpilaste tööde kohta märkmeid ja esitasid küsimusi töö esitajalt ettekande lõpul. Igal päeval esitasid 2–3 õpilast oma tööd.(Taimede uurimistöö puhul korraldasime konverentsi ja kuulasime terve päeva jooksul kõiki töid). Taustaks tegin Powerpoint esitluse laste töödes olevatest piltidest. Huvitavamaid töid tutvustasime 3.–4. klasside õpilastele. Hindasin kolme hindega: esitlust (eesti keel), töö vormistust (kunstiõp) ja sisu (loodusõpetus).

Loodusõpetuse tööleht nr 7: MAISMAALOOMAD JA VEELOOMAD
TLinda ja Ülemiste vanake, lk 39–41.
Lugemine. Küsimused. Nimede otsimine tekstist.
Lk 30–31.
Nimede õigekiri, töö tekstiga (õige-vale).
Lahutamine 100 piires, lk 30–31.

Õpetaja Villemi meeldetuletus.

Jutulinna lapsed kohvikus – rahaarvutused, tabeli täitmine, analüüs.

Arutelu – tervislik toiduvalik.

Eneseanalüüs.
INIMESEÕPETUS

Teema: Lapse õigused ja kohustused, lk 50–51

Õppemeetodid
Paaristöö internetis.
Rühmatöö: ristsõna lahendamine.
Paaristöö: plakat lapse õigustest ja kohustustest.

Teemakaart
Teemakaart nr 15 „Sekkumine on lubatud“
KLinda ja Ülemiste vanake, lk 39–41.
Piltide põhjal loo jutustamine.
Valikud: jutusta lugu, nagu oleksid kas Linda või Ülemiste vanake.
Lk 30–31.
Küsimuste esitamine, rühmatöö.
Lahutamine üleminekuga, lk 32–33.

Lahutamise erinevad strateegiad.

Töö paarilisega – oma lahenduste selgitamine.

Mitmetehtelised ülesanded – täringutel arvutamine ja tabeli täitmine.

Nuputamist ja mõtlemist. Paarilisele ülesande koostamine.

Eneseanalüüs.
NKaart Madisele, lk 42.
Paarilisega kahekõne lugemine. Kahekõnede kirjutamine ja illustreerimine.
Lk 32–33.
Aadressi vormistamine, nimed.
RSaadame kaarte, lk 43.
Kaartide kirjutamine ja saatmine.
Vaja: kaardid või paber ja pliiatsid joonistamiseks, ümbrikud, margid; aadress, kellele kiri saata.
Lk 32–33.
Dialoog.
 

 

ÕPPENÄDAL 21


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: jutt, tegelane, luuletus, lause, hüüumärk, küsimärk, punkt, koma, koomiks, homonüümid, komaga ja komata sidesõnad.

Matemaatika: liidetav, summa, vähendatav, vähendaja, vahe.

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, kultuuriline identiteet

Teised õppeained
kehaline kasvatus, muusikaõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • loeb ja mõistab loetut;
  • vastab lugemispala kohta käivatele küsimustele;
  • loeb luuletust erineval viisil;
  • koostab luuletuse põhjal koomiksi;
  • tunneb tekstist ära küsilause, hüüdlause, jutustava lause;
  • ennustab, kuidas lugu lõpeb;
  • otsib tekstist naljaka episoodi ja loeb selle paarilisele ette;
  • laiendab sõnavara;
  • teab, millise sidesõna ette kirjutada koma ja millise ette mitte;
  • oskab koma kasutada loetelus.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • nimetab liitmis- ja lahutamistehte liikmeid (liidetav, summa, vähendatav, vähendaja, vahe);
  • liidab ja lahutab peast 100 piires;
  • selgitab arvvõrduse ja võrratuse erinevat tähendust;
  • arvutab enam kui kahe tehtega liitmis- ja lahutamisülesandeid;
  • lahendab erinevat liiki ühetehtelisi tekstülesandeid;
  • koostab ühetehtelisi tekstülesandeid igapäevaelu teemadel;
  • lahendab õpetaja juhendamisel kahetehtelisi tekstülesandeid;
  • hindab ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust;
  • selgitab helkuri kandmise olulisust lahendatud praktiliste ülesannete põhjal;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane teab,

  • et sarnaste tingimustega elupaikades kasvavad üheskoos sellele paigale omased taimed.
  • mis on metsade tähtsus looduses.
  • kuidas kasutada digivahendeid.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • väärtustab toetavaid peresuhteid.
  • mõistab vanemate rolli tähtsust.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EPostkontoris kiired päevad, lk 44.
Lugemine.
Arutelu:
Kuidas hoiduda haigustest?
Millal oled sina haige olnud?
Mida tegid, et terveks saada?
Mida peaks tegema inimene, kes tunneb, et hakkab haigeks jääma?
Lk 34.
Deformeeritud tekst.
Liidame ja lahutame, lk 34–35.

Arvude suurendamine ja vähendamine.

Tabelülesande lahendamine – vähendatav, vähendaja, vahe.

Helkuri nähtavuse kauguse arvutamine.

Mitme arvu liitmine ja lahutamine – parima strateegia leidmine.

Eneseanalüüs.
LOODUSÕPETUS

Teema: Taimede ja loomade elupaigad metsas – lk 56–57

Aruteluteemad:
Mis on organismide tunnused ja mida nad vajavad eluks? (TR lk 5)
Milliseid taimede ja loomade elupaiku tead?
Milliseid erinevaid metsi tead?
Mis on metsade tähtsus loodusele ja inimesele?

Lisaülesanne:

Alljärgneva teksti võib kas õpilastele anda töölehena või koostada tahvlile/suurele paberile mõistekaardina, mida saaks kasutada ja täiendada ka järgnevates metsa käsitlevates tundides. Võimaluse korral võiks selle kunstitunnis joonistada (skeem, taimed ja loomad):

Metsas kasvavad tavaliselt suured puud ja neist tunduvalt madalamad põõsad ja neist madalamad puhmad. Kõige all sirutuvad valguse poole varjutaluvad rohttaimed.
Levinumad puud on (kuusk, mänd, tamm ja pärn)
Põõsastest on levinumad (sarapuu, pihlakas, paju)
Puhmastest on levinuimad (pohl, mustikas, kanarbik)
Rohttaimedest kasvavad (ussilakk, võsaülane, laanelill, jänesekapsas, sinilill, nurmenukk).
Sammaldest leidub (palusammalt, harilikku karusammalt).
Kevadel on lehtpuu- ja segametsas palju valgust, sest lehtpuud on veel raagus.
Sügisel on mets ilus kirju.
Segametsas kasvavad (puravikud,riisikad,pilvikud) ja veel paljud teised seened.
Metsas elavad erinevad putukad, roomajad, linnud ja imetajad.
Linnud nagu (ööbik, metsvint, salu- ja väike-lehelind) leiavad metsas turvalisi pesapaiku.
Iga loom (metssiga, metskits, rebane, jänes, orav, siil), mullamutt, karihiir, nahkhiir jt leiab endale sobiva elupaiga, kus pojad ohutult üles kasvatada.

Lisamaterjalid veebist:
Koduseks tööks võib siit midagi valida.
Erinevate taimedega tutvumiseks, „Juss metsataimede seltsis“ (6.51)
Helen Laater Käänik, interaktiivne mäng „Eesti loomad“
Erinevate loomarühmade esindajate tekitatud hääli, viktoriinid, interaktiivsed ülesanded
Õpi mängides, „Metsa eluring“
TKoer ja post, lk 45.
Luuletuse lugemine.
Koomiksi joonistamine.
Lk 35.
Homonüümid.
Harjutame veel, lk 36–37.

Tekstülesannete lahendamine.

Etteantud arvudega tehete koostamine ja lahendamine.

Ostukorvi koostamine ja arvutamine.

Arutelu – mida ostaksid lisaks? Milline on paarilise ostukorvi sisu?

Eneseanalüüs.
INIMESEÕPETUS

Teema: Lapsevanema roll, lk 52–53

Õppemeetodid
Praktilised ülesanded ja arutelu.

Arutelu
Millised ülesanded-kohustused on lapsel peres? Mis sa arvad?

Lisaülesanne
Pane koduse tööna kirja, millised on sinu ülesanded kodus.
KKorvipost, lk 46–47.
Lugemine, küsimustele vastamine.
Tekstist erinevate lausete leidmine. Nende kirjutamine vihikusse.
Lk 36.
Komaga ja komata sidesõnad, lihtlausete sidesõna abil liitlauseks ühendamine.
Harjutame veel, lk 38–39.

Pilvelõhkuja – mitmendal korrusel keegi töötab? Joonise uurimine, ülesannete lahendamine.

Kalender – kes ja millal tööle asus? Ajaarvutuste sooritamine.

Eneseanalüüs.
NTädike ja sirel, lk 48–49.
Lugemine.
Lk 37–39.
Lausete moodustamine, loetelu.
RTädike ja sirel, lk 48–49.
Lugemine ja tekstist naljakate kohtade leidmine. Paarilisele ette lugemine.
Lk 37–39.
Sidesõna kasutamine, mõistatus, funktsionaalne lugemine.
 

 

ÕPPENÄDAL 22


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: luuletus, riim, jutt, raamat, kirjanik, jutumull, koma kasutamine, kellega?, millega?.

Matemaatika: pikkusühikud, sentimeeter, detsimeeter, meeter, kilomeeter.

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, kultuuriline identiteet

Teised õppeained
kehaline kasvatus, muusikaõpetus, kunstiõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • loeb luuletust erineval viisil;
  • nimetab luuletuses riime;
  • loeb teksti ja mõistab selle sisu;
  • jutustab küsimuste abil;
  • kirjutab õigesti sõna lõppu -ga (kellega?, millega?).

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • mõõdab joonlauaga sirglõikude pikkused;
  • joonestab etteantud pikkusega sirglõigud;
  • kirjeldab pikkusühikut kilomeeter tuttavate suuruste kaudu, kasutab kilomeetri tähist km;
  • hindab pikkust silma järgi (täismeetrites või täissentimeetrites);
  • võrdleb pikkusühikuid;
  • teisendab meetrid detsimeetriteks, detsimeetrid sentimeetriteks;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane oskab

  • kirjeldada ja võrrelda puude välisehitust.
  • vaadelda puude lähiümbrust ja märgata seal elavaid organisme.
  • leida informatsiooni puude kohta ja tulemusi esitada tabelites.
  • kasutada õppetekstides leiduvaid loodusteaduslikke mõisteid suulises ja kirjalikus kõnes.
  • kasutada digivahendeid.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • teab Eesti riigi sümboleid.
  • oskab nimetada Eesti presidente.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EPalavik. Lõdisev kapp, lk 50.
Luuletuste lugemine. Luuletusest riimide otsimine. Vestlus haigeks jäämisest.
Lk 40.
Koma kasutamine, jutumull.
Pikkusühikud. Sentimeeter. Detsimeeter, lk 40–41.

Mõõtmised cm ja dm.

Sirglõikude joonestamine.

10 cm = 1 dm

Teisendamisülesannete lahendamine.

Töö paarilisega: mõõtmised, tabeli täitmine.

Eneseanalüüs tunnete joonlaual.
LOODUSÕPETUS

Teema: Taimed ja loomad okasmetsas – lk 58–61

Aruteluteemad:
Milliseid taimi ja loomi oled märganud? Millised neist võiksid elada okaspuumetsas?
Milline on või võiks olla maapind männikus, kuusikus ja kadastikus?
Millised ohud on okaspuumetsades?
Milline on okaspuumetsade taimede ja loomade tähtsus inimesele?

Lisaülesanne:
Tundi võib alustada tunnikontrolliga.

3. ülesandes rõhutada:
Männik:
Männikus on palju valgust. Põdrasamblik on kuiva ilmaga kõva, vihmaga muutub pehmeks. Tehakse köha ravimiseks teed. Leesika lehtedest tehtud teega ravitakse neeruhaigusi. Kanarbik on meetaim. Mustikal on kasulikud marjad, nendega saab ravida kõhuhaigusi. Puukoristaja saab liikuda puutüvel ka pea alaspidi. Suvel sööb ta putukaid ja talvel igasuguseid puuseemneid. Sipelgad ehk kuklased.
Rästik on mürgine madu. Tal on seljal tume siksakmuster. Ta sööb hiiri ja konni. Rähnid on paigalinnud, pesa teevad puuõõnsusesse, suvel söövad putukaid või sipelgaid ja talvel okaspuude seemneid.
Kuusik:
Kuusikus on hämar. Taimeks on pehme sammal. Nastik on mürgita madu. Tal on kollased laigud pea külgedel. Sööb kalu ja konni. Hunt on kiskja. Ta murrab teisi loomi. Pruunkaru on kiskja, aga sööb segatoitu.

Lisamaterjal veebist:
Katrin Rohtmets, „Meie metsade loomad“ (PP esitlus)

Kiirematele lahendamiseks või mõnedele kodutööks:
Tiia Salm, anagramm „Metsloomad“
Tiia Salm, sõnamäng „Ravimtaimed“
Ly Udikas, „Loomad“ (õpilase tööleht)
Lagle Naaris, „Eesti metsade imetajad“ (vastavuse loomise harjutus)
Made Talts, testid „Metsloomad“ (lohista vastus – toit – looma juurde)
Made Talts, „ Kas tunned neid metsloomi?“ (lünktekst)
TRoheline telefon, lk 51–53.
Lugemispala lugemine osade kaupa, küsimuste abil sisu meelde jätmine.
Lk 41–43.
Sõnavaraline töö, töö lugemiku tekstiga, deformeeritud tekst.
Pikkusühikud. Meeter. Kilomeeter, lk 42–43.

Luuletuse analüüsimine.

1 m = 100 cm
1 m = 10 dm


Jutulinna inimeste pikkused, mõõtmised, lünkteksti täitmine.

Kaardil vahemaade arvutamine, lünkteksti täitmine.

Paaristöö: pinginaabrile küsimuste esitamine.

Eneseanalüüs: tunnete spidomeeter.
INIMESEÕPETUS

Teema: Eesti riigi sümbolid, lk 54–56

Õppemeetodid
Loovülesanded.
Praktilised ülesanded.
Joonistamine ja küsimuste koostamine.

Lisaülesanne
Tehke klassi seinale näitus „Tähtsad poliitikud“.
Iga laps valib ühe poliitiku, kelle pildi lõikab ajalehest välja, kleebib selle A3-paberi nurka ning joonistab sama poliitiku ka ise paberile ja kirjutab pildi alla selle poliitiku nime ja täpse ametinimetuse.
Pildi otsimise saab anda eelmise tunni koduseks tööks.
KRoheline telefon, lk 51–53.
Lugemine. Loole oma lõpu mõtlemine.
Lk 41–43.
Kellega? Millega?
Pikkusühikud, lk 44–45.

10 mm = 1 cm
10 cm = 1 dm
10 dm = 1 m
1000 m = 1 km


Pikkusühikute võrdlemine: võrdused ja võrratused.

Asjad ja ühikud.

Madise tunnikontrollile tagasiside andmine.

Paaristöö: mõõdutabeli abil jalanõude numbrite arvutamine, leidmine.

Arutelu: meie klassi jalanõude numbrid.

Eneseanalüüs: tunnete joonlaud.
NOnu Heino veeris tähti, lk 54.
Luuletuse lugemine.
Vestlus lemmikraamatutest.
Lk 44.
Sõnavaraline töö, riimuvad sõnad, mõistatus.
RJutustan, lk 55.
Küsimuste ja piltide abil luuletuse ümber jutustamine.
Lk 45.
Loominguline töö – palale alguse ja lõpu leidmine.
 

 

ÕPPENÄDAL 23


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: luuletus, riim, artikkel, küsimustele vastamine, täis- ja kaashäälikuühendid, sidesõna kasutamine, info otsimine internetist.

Matemaatika: korrutamine.

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, kultuuriline identiteet

Teised õppeained
kehaline kasvatus, kunstiõpetus, muusikaõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • loeb luuletust ja nimetab luule tunnuseid;
  • joonistab sünnipäevakaardi;
  • kuulab muusikapala ja kirjeldab seda;
  • otsib infot;
  • avaldab oma arvamust;
  • kirjutab väikse artikli ühest tähtpäevast.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • leiab igapäevaelu tegemistele sobivad mõõtühikud;
  • liidab ja lahutab 100 piires;
  • kuulab tähelepanelikult ja lahendab kuulamisülesande töölehel;
  • lahendab erinevat liiki ühetehtelisi tekstülesandeid;
  • hindab ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane oskab

  • kirjeldada taimede ja loomade välisehitust.
  • seostada taimi ja loomi kasvukoha ja elupaigaga.
  • tuua näiteid taimede ja loomade tähtsusest looduses.
  • kasutada õppetekstides leiduvaid loodusteaduslikke mõisteid suulises ja kirjalikus kõnes.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • teab Eesti naaberriike.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EEesti Vabariigi sünnipäev, lk 66.
Luuletuse lugemine, sünnipäevakaardi joonistamine.
Lk 46.
Küsimustele vastamine.
Harjutame veel, lk 46–47.
Igapäevaelu olukorrad ja mõõtühikud.

Aasta linnud – liitmine ja lahutamine.

Kuulamisülesanne „Kalender“.

Eneseanalüüs: vastava pikkusega lõigu tähistamine joonlaual.
LOODUSÕPETUS

Teema: Taimed ja loomad segametsas – lk 62–65

Aruteluteemad:
Mille poolest erineb segamets okasmetsast?
Millised loomad elavad segametsas?
Mida inimene metsast saab?
Kes keda sööb? Milliseid toiduahelaid sa tead?
Kuidas võrrelda loomi?

Lisaülesanne:
Tundi võib alustada nende materjalidega.
Sinilille tärkamine ja õitsele puhkemine (võib vaadata ka ainult kohta: 3.18–3:45) ja seejärel puude kordamine: Reet Mõis „Puud. 2. klass“, valikvastustega
Jutustada tööraamatu pildi järgi segametsa taimedest, mida nende kohta teab. Vaadata ja täiendada 26. tunnil tehtud töölehte või mõistekaarti.
2. ülesandes võib mängida Inga Mičule, Remo Savisaar jt „Digiloto – linnulaulumäng“ või vaadata pilte ja kuulata lindude ja imetajate hääli.
4. ülesande juures tuletada õpilastele meelde, et toiduahel algab alati taimest.
Vaadata koos Anne Kalmuse slaide „Kes keda sööb?“ (toiduahel).
Madude võrdlemisel võib lisaks kasutada või muuta Kaja Runthali rästiku ja nastiku võrdlemise iseseisva töö lehte.

Lisamaterjal veebist:
Võib valida nendest midagi koduseks tööks.
Tiia Salm, pildimäng „Lehtpuud“
Tiia Salm, anagramm „Lehtpuud“
Tiia Salm, sõnamäng „Ravimtaimed“
Tuuli Koitjärv, interaktiivne mäng (rühmas või individuaalselt) „Puud ja põõsad“
Kristi Sui, mäng erinevate loomarühmade kordamiseks „Loomad“
Made Talts, „Kas tunned meie metsloomi?“ (lünktekst)
Made Talts, „Metsloomade toidulaud (vastused lohistamisega)
Made Talts, loodusõpetuse kontrolltööd „Kas tunned meie metsloomi?“
TMiina Härma ootamatu õmblustöö, lk 57–59.
Lugemine. Muusikapala kuulamine. Näiteks:
„Tuljak“ (M. Härma / K. F. Karlson)
Lk 47–48.
Töö lugemiku tekstiga, täis- ja kaashäälikuühendid, deformeeritud tekst.
Õpime korrutama, lk 48–49.

Korrutamise olemusega tutvumine.

Korrutamine on võrdsete liidetavate liitmine.

Liitmine ja korrutamine – lihtsama variandi kasutamine.

Piltide põhjal ülesannete koostamine.

Eneseanalüüs.
INIMESEÕPETUS

Teema: Eesti – minu kodumaa, lk 54–56

Õppemeetodid
Arutelu piltide põhjal.
Praktilised ülesanded.
Info otsimine internetist ja teatmeteostest: esitluse koostamine.

Lisaülesanne
Otsi infot oma maakonna vapi kohta ja kirjuta, miks see just selline on. Abiks on Eesti haldusüksuste lippude loend

Veebilink
Sobib tunni alustamiseks – video Eestimaast

KKuidas valmib rukkileib, lk 60–61.
Lugemine, vestlus leivast.
Lk 49.
Sõnavaraline töö.
Kuulamisülesanne „Leiva teekond“.
Õpime korrutama, lk 50–51.

Kaisa ja Madis mängivad täringumängu – liitmine ja korrutamine.

Paaristöö – täringumängu mängimine ja võitja selgitamine.

Tekstülesannete lahendamine kahel viisil.

Eneseanalüüs.

NPresident ja Funafuti suursaadik, lk 62–63.
Lugemine.
Info otsimine: kes on Eesti naaberriikide presidendid?
Lk 50.
Sidesõna kasutamine, õpitud reeglite kordamine.
RJutulinna Tuluke, lk 64–65.
Ajalehega tutvumine. Ühe artikli kirjutamine.
Lk 51.
Info otsimine internetist, loominguline töö – artikkel.

Iseseisev töö nr 6 (veebruar)

 

 

ÕPPENÄDAL 24


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: näidend, jutt, lavastus, näitleja, lavastaja, valm

Matemaatika: korrutamine.

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, kultuuriline identiteet

Teised õppeained
kehaline kasvatus, kunstiõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • loeb ladusalt teksti ja vastab teksti kohta käivatele küsimustele;
  • teab, mis on näidend;
  • tutvub ühe valmiga;
  • oskab nimetada mõnd Oskar Lutsu teost;
  • jutustab piltide põhjal;
  • oskab loendada silpide arvu sõnades;
  • oskab sõnu silbitada;
  • oskab eristada pikema täishäälikuga sõnu;
  • tunneb ära kaashäälikuühendi.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • selgitab korrutamist liitmise kaudu;
  • korrutab arve 1–10 kahega;
  • mängib õppemängu;
  • arvestab kaaslasega;
  • lahendab erinevat liiki ühetehtelisi tekstülesandeid;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • kirjeldab niidutaimi ja loomi ja seostab neid elupaigaga.
  • kirjeldab loomade toitumist.
  • väärtustab loomade ja inimeste tegevuse tähtsust niitude säilimiseks.
  • oskab kasutada digivahendeid.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • võrdleb erinevaid elukohti;
  • oskab kirjeldada oma koduümbrust ja nimetada, mis talle seal meeldib;
  • arutleb, kuidas muuta elukeskkonda kenamaks ja mugavamaks.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ETEEME TEATRIT!
Näidendi valik
, lk 66–67

Lugemispala lugemine.

Arutlusteemad
Mis on näidend?
Mille järgi saab aru, et tekst on näidenditekst?

Oskar Lutsu kohta lisalugemist.
Lk 52
Küsimustele vastamine teksti põhjal.

Nõutud silpide arvuga sõnade leidmine.
Õpime korrutama, lk 52–53

Korrutamine – tehete moodustamine ja värvimine.

Rahaarvutused ja tulemuste analüüsimine.

Eneseanalüüs.
LOODUSÕPETUS

Teema: Taimed ja loomad niidul – lk 66–67

Aruteluteemad:
Mis on niit?
Millised taimed kasvavad niitudel?
Millised loomad elavad niitudel?
Mis tähtsus on niitudel?

Lisaülesanne:
Koduseks tööks:„Juss avastab niidutaimi“ (9.20)

3. ülesannet lahendada koos kogu klassiga või rühmades. Õige lahendus.

Lisamaterjal veebist:
Virtuaalne herbaarium
Rohukonna kohta saab lugeda ja kuulata tema häält
Helina Reino, „Niidu loomastik“ (6. kl)
Gea Ennist, „Niitude taimestik“ (6. kl)
Tiia Salm. Järjesta loomad suuruse järgi
TEsimene proov, lk 68–69

Lugemispala lugemine.
Lk 53–54
Kuulamisülesanne "Kevade tegelased"
Rühmatöö: sobiva karakteriga kaaslase leidmine rolli.
Täishäälikute kordamine.
Korrutamine arvuga 2, lk 54–55

Kahega korrutamise tehete ja jooniste sobitamine – korrutamise olemuse mõistmine.

Erinevate ülesannete lahendamine, värvimine.

Paaristöö: tehete koostamine, arvutamine ja täringumängu mängimine.

Jutulinna tegelaste noolemängu mängimine.

Eneseanalüüs.
INIMESEÕPETUS

Teema: Koduümbrus, lk 59–60

Õppemeetodid
Vestlus ja praktilised ülesanded.
Ajurünnak.

Lisamaterjal veebis
Eesti kodudest ja nende kaunistamisest
Eesti kodudest ja nende kaunistamisest
KEsimene proov, lk 68–69

Võimaluse korral filmi „Nukitsamees“ vaatamine.
Lk 53–54
Täishääliku pikkus.
Korrutamine arvuga 2, lk 56–57

Korrutamine ja värvimine.

Täringute veeretamine, arvutamine ja tabeli täitmine.

Erinevat tüüpi tekstülesannete lahendamine, tekstis lünkade täitmine.

Arvutamine ja tulemuste seostamine kellaaegadega.

Kuulamisülesanne „Rabamatk“.

Eneseanalüüs.
NJutustan „Jänes ja kilpkonn“, lk 70–71
Valmiga tutvumine ja jutustamine.
Lk 55–56
Ennustamine, sõnade jaotamine vastavalt silpide arvule.
RJutustan „Jänes ja kilpkonn“, lk 70–71
Näidendi loomine õpikus oleva või mõne teise Aisopose valmi põhjal.
KHÜ, silbitamine.
Ristsõna koostamine.
 

 

ÕPPENÄDAL 25


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: teater, näitleja, luuletus, jutt

Matemaatika: korrutamine.

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, kultuuriline identiteet

Teised õppeained
muusikaõpetus, kehaline kasvatus, tööõpetus, kunstiõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • loeb teksti ja vastab küsimustele;
  • loeb luuletust ilmekalt,
  • vestleb teatrist ja teatriskäimisest;
  • iseloomustab ja kirjeldab teksti põhjal tegelast;
  • tunneb teatriskäiguga sobivaid käitumisreegleid;
  • valmistab ette näidendi lavastamist;
  • oskab silbitada KHÜ-ga sõnu;
  • tunneb ära tegusõna pöördelõpud;
  • oskab küsimustele täislausetega vastata;
  • tunneb poolitamise reegleid.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • liidab ja lahutab 100 piires;
  • korrutab arve 1–10 kahe, kolme ja neljaga;
  • nimetab kuude rahvapärased nimetused;
  • koostab ja lahendab erinevat tüüpi korrutamisülesandeid;
  • lahendab erinevat liiki ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid;
  • hindab ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust;
  • leiab ülesannetes tähe arvväärtuse;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane oskab

  • teha ilmavaatlusi ning neid skemaatiliselt tabelis tähistada.
  • hinnata tuule tugevust.
  • hinnata pilvisust silma järgi.
  • määratleda sademete liike.
  • märgata looduses toimuvaid muutusi.
  • nimetada ilma tunnuseid ja sagedamini esinevaid ilmastikunähtusi.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • teab, kes on naabrid;
  • mõistab naabrite suhete erinevusi erinevates elupaikades;
  • jutustab enda naabruskonnast;
  • paneb kirja naabrite hea läbisaamise reeglid.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ETeater tuli külla, lk 72

Luuletuse lugemine. Vestlus teatritest ja teatriskäimisest.

Eesti teatritest
Lk 57–58
KHÜ-ga sõnade silbitamine.
Kuulutuse kujundamine.
Korrutamine arvuga 3, lk 58–59

Korrutamistehete moodustamine, vastuste leidmine ja värvimine.

Paarilisele ülesande koostamine.

Tekstülesande lahendamine ja analüüsimine.

Arutelu hakkide teemal.

Eneseanalüüs.
LOODUSÕPETUS

Teema: Kevadise ilma ja looduse vaatlus – lk 68–69

Arutelu teemad
Mis iseloomustab kevadist ilma?
Millised muutused toimuvad looduses meie kooli ja kodu ümbruses?
Millised muutused toimusid looduses sügisel? (TR lk 28–30), talvel (TR lk 50–51) ja kevadel.

Lisaülesanne
Klassi võiks üles panna ilmavaatluste tabelid ja laste tehtud fotod ilmavaatluste ajal. Jälgida internetis projekti töid „Tere, Kevad“ (märts-mai). Vaadata ilmastikunähtuste kohta kokkuvõtvaid esitlusi, lahendada ristsõnu ja digiloto-linnulaulumängu (kevad).

Lisamaterjalid veebist

Interaktiivsed ülesanded

Kiirematele õpilastele või koduseks tööks
Tiia Salm, tööleht „Kevad“ (tähesegadik)
Tiia Salm, „Kas tunned neid kevadlilli?“
Tiia Salm, anagramm „Rändlinnud“
Inga Mičule, Remo Savisaar jt, „Digiloto – linnulaulumäng“ (kevad)
Kersti Aste, tööleht „Õhu liikumine“

Töös klassiga
Heli Mitt, „Ilmastikunähtused“ (PP esitlus)
Lillede tärkamine ja õitsele puhkemine, 4.57. Näiteks: märtsikelluke (algusest kuni 0.30) , sinilill (3.18–3.45)
Kuldnoka laul (jt helid)
Eesti Ornitoloogiaühing, „Pesad ja munad“
TTeatris ei või sülitada, lk 73

Luuletuse lugemine. Teatris käitumise kohta plakati tegemine. Tööd võib teha üksi, paarides või rühmas.
Lk 59–60
Silbitamine, poolitamine.
Korrutamine arvuga 3, lk 60–61

Tehete järgi ruudustike värvimine.

Arvutamine ja kuude rahvapäraste nimetuste selgitamine.

Teksti põhjal arvandmete leidmine, arvutamine; sobivate vastusevariantide leidmine ja põhjendamine.

Eneseanalüüs.
INIMESEÕPETUS

Teema: Naabrid ja naabruskond, lk 61–62

Õppemeetodid
Vestlus ja praktilised ülesanded.
Pildi kirjeldus.
Juhtumi lahendamine.
Rühmatöö: naabrite hea läbisaamise reeglid.

Aruteluteemad
Millised on naabrite suhted maal, millised linnas?
Kuidas on naabrite suhted aja jooksul muutunud?

Lisaülesanne
Tööraamat lk 93 loovtöö „Minu koduümbrus“. Soovitav on lasta igal lapsel ise otsustada, kas ta kirjutab või joonistab oma koduümbrusest.
Vaadake tunni lõpus üle ka oma klass, sahtlid ja võimaluse korral kooliümbrus. Mida saate koos teha, et ka see oleks ilus?
KKuidas onu Ööbik teatris käib, lk 74–75

Lugemispala lugemine ja küsimustele vastamine.

Lisaülesanne
Onu Ööbiku iseloomustamine. Paaristöö: millised kohad tekstis näitavad, milline onu Ööbik on?
Nõuanded onu Ööbikule, kuidas peaks teatris tegutsema.
Lk 61–62
Küsimustele täislausetega vastamine.
Tegusõna lõpp.
Korrutamine arvuga 4, lk 62–63

Korrutamine, paariliste leidmine, värvimine.

Arvutamine ja vastuste tabelist leidmine.

Piltide põhjal ülesannete koostamine ja lahendamine.

Tähe arvväärtuse leidmine võrdustes.

Eneseanalüüs.
NKuidas onu Ööbik teatris käib, lk 74–75

Lugemispala lugemine ja küsimustele vastamine.

Ellen Niidust Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel
Lk 61–62
Poolitamine.
RTeeme teatrit! Lk 76
Rühmatööna lavastuse tegemine. Töö planeerimine, jaotamine, ettevalmistuste tegemine.
 

 

ÕPPENÄDAL 26


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: näidend, tegelane, kavaleht, lavastaja

Matemaatika: korrutamine.

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, tervis ja ohutus

Teised õppeained
kunstiõpetus, muusikaõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • dramatiseerib rühmas näidendi;
  • jutustab loo küsimuste abil;
  • teab loomade rahvapäraseid nimetusi;
  • teab i ja j-i asukohta sõnas.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • liidab ja lahutab 100 piires;
  • korrutab arve 1–10 kahe, kolme, nelja ja viiega;
  • lahendab ja koostab erinevat tüüpi korrutamisülesandeid;
  • lahendab erinevat liiki ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid;
  • hindab ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust;
  • töötab koos paarilisega;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • teab, mida taimed vajavad kasvamiseks ja arenemiseks.
  • kirjeldab taime kasvu ja arengut sõltuvalt soojusest ja valgusest.
  • kirjeldab põllul kasvavaid taimi ja seal elavaid loomi.
  • koostab toiduahela, milles on kolm lüli.
  • seostab õppimist igapäevaeluga ja väärtustab inimeste tööd.
  • väärtustab uurimuslikku tegevust.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • kirjeldab erinevaid ohtlikke olukordi;
  • arutleb, kuidas käituda erinevates ohuolukordades.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EPannkook, lk 77–81

Rühmatööna näidendi dramatiseerimine. Näidendi lugemine ja proovide alustamine.
Lk 63–64
Rühmatöö – sõnade leidmine.
Korrutamine arvuga 5, lk 66–67

Korrutamine, vastava osa ruudustikust värvimine.

Korrutamisel sobivate vastuste leidmine tabelis.

Teksti põhjal arvandmete leidmine, arvutamine; sobivate vastusevariantide leidmine ja põhjendamine.

Paaristöö – kahe, kolme, nelja ja 5-ga korrutamine.

Eneseanalüüs.
LOODUSÕPETUS

Teema: Taimed ja loomad põllul – lk 70–74

Aruteluteemad:
Mis on põld ja mida põllul kasvatatakse?
Mida tähendab mõiste „kultuurtaimed“?
Kes kahjustavad põlde?
Kes põllul mida sööb?
Mida vajavad seemned idanemiseks?
Mida vajavad taimed kasvamiseks ja arenemiseks?

Lisaülesanne:
Seemnete uurimuse läbi viimisel võiks mõne lisaseemne panna idanema, et teise katse tegemiseks oleks vajalik arv taimi olemas.

Lisamaterjal veebist:

Interaktiivsed ülesanded

Muuta lihtsamaks või valida välja sobivad slaidid
Anneli Lind, „Põlluloomad“
Karl Pütsepp, „Põlluloomad“ (PP)
Interaktiivne mäng „Mida kurg sööb?“
Tiia Salm. Kontrolltöö „Loomad“
TPannkook, lk 77–81Lk 59–60
Silbitamine, poolitamine.
Korrutamine arvuga 3, lk 60–61

Tehete järgi ruudustike värvimine.

Arvutamine ja kuude rahvapäraste nimetuste selgitamine.

Teksti põhjal arvandmete leidmine, arvutamine; sobivate vastusevariantide leidmine ja põhjendamine.

Eneseanalüüs.
INIMESEÕPETUS

Teema: Võõras ümbrus ja võõraga kaasaminek, lk 63–64

Õppemeetodid
Juhtumi lahendamine.
Töö piltidega.

Lisamaterjal piltide juurde lk 64 ül 2.

Aruteluteemad
Millised olukorrad on piltidel?
Kas oled millegi taolisega kokku puutunud?
Kuidas peaks käituma lapsed, kes on piltidel?

Rühmatöö
Võib läbi viia rühmatöö. Klass on jagatud neljaks rühmaks ning iga rühm saab või valib tööraamatust ühe situatsiooni. Koos arutades panevad nad kirja, mida nad pildil oleva lapse asemel ütleksid või teeksid ning iga õpilane rühmast saab rääkida ka sellest, kas ta ise on sellises olukorras olnud ning mida vanemad selliste olukordade puhul on soovitanud teha.

Veeb
Laste ja noorte murede puhul: www.lapsemure.ee
Info ja abi erinevate last puudutavate ohtude ja probleemide kohta: www.lasteabi.ee
KPannkook, lk 77–81

Näidendite esitamine.
Lk 63–64
Silbitamine – õige või vale.
Korrutamine arvuga 2, 3, 4 ja 5, lk 68–69

Korrutamine ja vastuste leidmine tabelis.

Korrutamine – tabelülesande täitmine.

Korrutamine arvuringides – puuduvate arvude lisamine.

Paaristööna ülesande lõpetamine.

Arvutamine. Kaisa tunnikontrolli parandamine ja tagasiside andmine.

Tekstülesande analüüs ja lahendamine.

Eneseanalüüs.
NEsimene kooriproov, lk 82–83
Lugemine.
Lk 65–66
Õige või vale.
REsimene kooriproov, lk 82–83
Loo jutustamine küsimuste abil.
Lk 65–66
I ja j sõnades.
 

 

ÕPPENÄDAL 27


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: jutt, luuletus, ajaleht, kuulutus, uudis

Matemaatika: jagamine, võrdne jaotamine, pöördtehe, ühelised, kümnelised, sajalised

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, tervis ja ohutus

Teised õppeained
kunstiõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • loeb teksti ja vastab selle põhjal küsimustele;
  • oskab nimetada Eno Raua kirjutatud raamatuid;
  • kirjutab luuletuse või joonistab pildi teemal „Krokodilli kevad“;
  • kujundab plakati;
  • oskab leida riimuvaid sõnu;
  • oskab teksti põhjal küsimustele vastata.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • selgitab jagamise tähendust;
  • kontrollib jagamise õigsust korrutamise kaudu;
  • lahendab erinevat liiki ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid;
  • nimetab kahe- ja kolmekohalises arvus järke (ühelised, kümnelised, sajalised);
  • loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb arve 0–1000;
  • nimetab arvule eelneva või järgneva arvu;
  • võrdleb arve;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • teab Eestis kasvatatavaid teravilju ja nende tooteid.
  • kirjeldab teravilja kasvu ja arengut.
  • teab teravilja tähtsust.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • oskab nimetada kodus ja koduümbruses leiduvaid ohte;
  • hindab oma kodu turvalisust;
  • teab, mida teha tulekahju korral;
  • harjutab häirekeskusesse helistamist.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ELuuletus kevadest/strong>, lk 84–85

Lugemispala lugemine.

Lisaks võiks meeleolu loomiseks kuulata mõnda kevadist muusikapala.
Lk 67–68
Funktsionaalne lugemine.
Jagamine, lk 70–71

Tööraamatus kirjasoleva analüüsimine.

Jagamine on võrdne jaotamine.
Jagamist saame kontrollida korrutamise abil.


Kuidas Kaisa, Marta ja Madis šokolaadi jaotavad? Analüüsimine ja põhjendamine.

Jooniste täiendamine ja jagamistehete koostamine ja põhjendamine.

Võrdne jaotamine ja tabeli täitmine.

Eneseanalüüs.
LOODUSÕPETUS

Teema: Taimed põllul. Teravili – lk 75–76

Aruteluteemad:
Milliseid teravilju kasvatatakse Eestis?
Millal teravilja põllule külvatakse ja millal koristatakse?
Mida teraviljast tehakse?

Lisaülesanne:
Kaasa võiks võtta mõned teraviljatooted, mida tunni lõpus maitsta. Võimalusel tööõpetuse tunnis midagi ise valmistada, õppida laua katmist ja lauakombeid.
Tunnikontroll

Lisamaterjal veebist:
Interaktiivsed ülesanded
Kruusmann, „Erinevad teraviljad“
Janar Kurss, „Külv“ (0.50)
Joosep Niit, „Viljavõtt Hiiumaal“ (2.27)
Merilin Kirbits, „Teraviljad tööleht“
Tiia Salm, tunnikontroll „Taimed“
TLuuletus kevadest, lk 84–85

Vestlus Eno Raua loomingust.
Milliseid Eno Raua raamatuid tead ja oled lugenud?

Eno Rauast Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel
Lk 67–68
Riimuv sõna.
I ja j sõnades.
Vigurküsimused.
Jagamine on korrutamise pöördtehe, lk 72–73

Kaisa jagab raha – tekstülesannete analüüs ja lahendamine.

Jagamine on korrutamise pöördtehe.
Jagamise tulemust saame kontrollida
korrutades.


Jagamisülesannete koostamine, lahendamine ja põhjendamine.

Tekstülesannete analüüs ja lahendamine.

Paaristöö – Kaisa reisipikkuse arvutamine ja põhjendamine.

Arvutamine. Kaisa lahendatud ülesannetele tagasiside andmine.

Eneseanalüüs.
INIMESEÕPETUS

Teema: Ohud kodus ja koduümbruses, lk 65–67

Õppemeetodid
Töö piltidega.
Praktilised ülesanded.
Jutustamine.
Arutelu.
Rollimäng.

Aruteluteemad
Kuidas erinevatest tööraamatus näidatud ohtudest hoiduda?
Mida teha, kui on juhtunud õnnetus?

Veeb

Multifilmid:
Juss, ära mängi tikkudega
Juss teab, et juhtmed on hirmus ohtlikud
Jänku Juss testib suitsuandurit

Õpetajale abiks, kuidas tööraamatus mainitud ohtude puhul käituda:
Koerahammustus
Mürgised taimed
Jääauku kukkumine
Rästikuhammustus
Elektrikahjustused
KLuuletus, lk 86–87

Lugemispala lugemine.
Lk 69–70
Küsimustele vastamine teksti alusel.
Luuletamine.
Arvud 0–1000. Ühelised, kümnelised, sajalised, lk 74–75

Arvureas orienteerumine.

Arvu koostise selgitamine joonise abil.

Sajaliste, kümneliste ja üheliste abil arvude kirjutamine.

Kolmekohaliste arvude kirjutamine summana.
Arvuridade täiendamine.

Töö paarilisega –lahendatud ülesannete võrdlemine.

Arvude võrdlemine.
Vahetult eelneva ja järgneva arvu määramine.

Eneseanalüüs.
NLuuletus, lk 86–87

Pilt või luuletus teemal „Krokodilli kevad“. Tööde esitlemine ja tutvustamine.
Lk 69–70 Funktsionaalne lugemine, töö tekstiga.
RJutulinna Tuluke, lk 88–89
Lugemine ja küsimustele vastamine.
Plakati kujundamine.
Lk 71
Funktsionaalne lugemine.

Iseseisev töö nr 7 (märts)
 

 

ÕPPENÄDAL 28


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: jutt, luuletus, nali

Matemaatika: üheline, kümneline, sajaline

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, kultuuriline identiteet

Teised õppeained
kunstiõpetus, muusikaõpetus, kehaline kasvatus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • loeb ladusalt teksti;
  • arutleb kaaslastega;
  • kirjutab loodusteemalise luuletuse;
  • mõtleb välja naljaküsimusi;
  • teab ja oskab kasutada kaasaütlevat ja ilmaütlevat käänet;
  • oskab loetu kohta küsimusi esitada;
  • oskab koostada lihtsamat dialoogi;
  • oskab koostada mõistekaarti;
  • oskab leida vigu deformeeritud tekstist.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • nimetab kahe- ja kolmekohalises arvus järke (ühelised, kümnelised, sajalised); määrab nende arvu;
  • esitab kahekohalist arvu üheliste ja kümneliste summana;
  • esitab kolmekohalist arvu üheliste, kümneliste ja sajaliste summana;
  • võrdleb kahe- ja kolmekohalisi arve;
  • liidab ja lahutab peast täiskümneid;
  • analüüsib ja lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid;
  • töötab koos paarilisega;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • teab õpitud taimi ja loomi.
  • teab taimede, loomade ja sooga seotud ohtusid.
  • kirjeldab taimede välisehitust ja seostab selle kasvukohaga.
  • võrdleb erinevaid taime ja loomaliike ning leiab sarnasusi ja erinevusi.
  • suhtub hoolivalt loodusesse.
  • oskab kasutada digivahendeid.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • kordab kodu, pere ja koduümbrusega seotud teemasid;
  • teab tähtsamaid rahvakalendri tähtpäevi;
  • teab, mida teha ohtu sattumise korral.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ETalgud Jutulinnas, lk 90–91
Lugemispala lugemine.

Arutelu
Mis on talgud?
Kas sina oled talgutel osalenud? Millist tööd oled talgutel teinud?
Lk 72
Kellega? Millega?
Kahe- ja kolmekohalised arvud, lk 76–77

Kahe- ja kolmekohaliste arvude võrdlemine.

Sõnaliste arvude lugemine, arvude kirjutamine numbritega, arvujärkude märkimine.

Arvude võrdlemine, võrratuste lõpetamine.

Töö paarilisega – oma lahendatud ülesande võrdlemine ja analüüsimine.

Sõnaliste ülesannete lahendamine, vastuste leidmine tabelist.

Eneseanalüüs.
LOODUSÕPETUS

Teema: Taimed ja loomad soos – lk 77
Kuulamisülesande tekst ettelugemiseks

Aruteluteemad:
Mis on soo ja mis on raba?
Milliseid taimi ja loomi võib soos kohata?
Missugused ohud on soos?
Kuidas soos liikuda?
Mis on soo tähtsus inimesele?

Lisaülesanne:
Alustada tundi Jussiga looduses, 3. osa „Raba“ vaatamisega
ja seejärel täita koos mõistekaart töövihikus. Siia juurde võib vaadata pilte Ülle Klaaseni esitlusest „Sood ja rabad“. Kokkuvõtte tegemiseks tunni lõpul või järgmise tunni algul võib koos lahendada Heldi Aia „Soo ja raba taimed“.

Lisamaterjal veebist:
Ülesanne veebis. 28. õppenädal. Taimed ja loomad soos
Õppekäigul rabasse võib kasutada
„Sisalik Sissi rabaretk“, juhend
„Sisalik Sissi rabaretk“, töölehed
Keskkonnaharidus, töölehed „Pihla piiriraja pajatused“ ja „Rabalummus“
Rein Maran, „Rabade vaikuses“ (videofilm, 15.28)
TNaljapäevad, lk 92–93
Lugemine.
Lk 73–74
Funktsionaalne lugemine.
Küsimuste esitamine loetu kohta.
Dialoog.
strong>Kahe- ja kolmekohalised arvud, lk 78–79

Jutulinna pargis kasvavad puud – nende vanuse arvutamine, lünkteksti lugemine, analüüs ja lünkade täitmine.

Eestimaa vanimad puud – andmete tabelisse kandmine. Puude vanuse märkimine sajaliste, kümneliste ja ühelistena.

Töö paarilisega – Eesti kaardi uurimine.

Jutulinna rahvas loeb raamatut – sajalistest, kümnelistes, ühelistest arvude moodustamine. Ülesande analüüsimine.

Tekstülesande analüüs ja lahendamine.

Eneseanalüüs.
INIMESEÕPETUS

Teema: Kokkuvõte, lk 68–69

Õppemeetodid
Praktilised ülesanded.
Rollimängud.
Rühmatöö: juhtumite lahendamine.
KNaljapäevad, lk 92–93

Lugemine ja küsimustele vastamine.
Aprillijänese joonistamine.
Lk 73–74
Deformeeritud tekst.
Täiskümnete liitmine ja lahutamine, lk 80–81

Rahaarvutused. Jooniste abil liitmise ja lahutamise selgitamine.

Arvuridade moodustamine. Arvutamine.

Tabelülesanded – puuduva liidetava, summa, vähendatava, vähendaja või vahe leidmine.

Lünkteksti analüüs ja täitmine.

Eneseanalüüs.
NAprill. Aprill, lk 94

Luuletuste lugemine.
Loodusvaatlus. Kui võimalik, siis väljas käimine ja ise loodusluuletuse kirjutamine.
Lk 75
Sõnaseletused,
Mõistekaart.
RNaljaküsimused, lk 95
Lugemine ja naljaküsimuste välja mõtlemine.
Lk 76–77
Kelleta? Milleta?
Nuputamisülesanded.
 

 

ÕPPENÄDAL 29


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: luuletus, jutt

Matemaatika: summa, vahe, kilogramm, gramm

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus.

Teised õppeained
muusikaõpetus, kunstiõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • loeb luuletust ja esitab seda liigutuste toel;
  • loeb ladusalt teksti;
  • vastab teksti põhjal küsimustele;
  • otsib internetist või teatmeteostest infot;
  • joonistab loo põhjal koomiksi;
  • tunneb eesti keele häälikuid;
  • teab ja oskab kasutada sisseütlevat käänet;
  • tunneb lihtsamaid samatähenduslikke sõnu.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb arve 0–1000;
  • liidab ja lahutab peast täissadadega 1000ni;
  • arvutab enam kui kahe tehtega liitmis- ja lahutamisülesandeid;
  • kirjeldab massiühikuid kilogramm ja gramm tuttavate suuruste kaudu;
  • võrdleb erinevate esemete masse;
  • analüüsib ja lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid;
  • arvutab nimega arvudega;
  • töötab koos paarilisega;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane teab,

  • et on olemas erinevad elupaigad, et erinevatel organismidel on erinevad nõuded elukeskkonnale.
  • õpitud veetaimi ja -loomi.
  • maismaa- ja veetaimede põhierinevusi.
  • kirjeldab veeloomade välisehitust.
  • väärtustab veetaimede ja -loomade mitmekesisust ja tähtsust looduses.
  • oskab teha lihtsamat vaatlust ja teostada kaalumist.
  • väärtustab uurimuslikku tegevust.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • arutleb aja mõiste üle;
  • teab, mis on minevik, olevik ja tulevik;
  • tunneb erinevaid aja mõõtmise vahendeid.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EMunapühad, lk 96–97

Luuletuse lugemine.
Paaristöö: luuletuse esitamine liikumise ja tegevusega.
Lk 78
Häälikute liigid.
Täissadade liitmine ja lahutamine, lk 82–83

Jooniste põhjal täissadade liitmise analüüsimine.

Arvuridade koostamine.

Täissadade liitmine ja lahutamine. Tabelist vastuste leidmine.

Liitmine ja lahutamine nimega arvudega.

Eneseanalüüs.
LOODUSÕPETUS

Teema: Veekogud. Veetaimed ja -loomad – lk 78–83

Aruteluteemad:
Milliseid taimi ja loomi oled veekogudes ja nende kallastel näinud?
Milliseid kalu tead?
Milliseid veekogusid tead?
Milline peab olema veekogude loomade kehaehitus?
Millised erinevused on neil maismaaloomadega võrreldes?
Millised on ohud veekogude ääres ja veekogus?

Lisaülesanne:
1. ülesande juures …
a) … peale õpilaste jutustamist võiks teha skeemi/tabeli või kokkuvõtvalt rääkida.
Veetaimed liigitatakse välisehituse ja kasvukoha järgi: kaldataimed (varsakabi, pilliroog, hundinui, kollane võhumõõk), ujulehtedega taimed (ujuv penikeel, vesiroos ja vesikupp) ja veesisesed taimed (vesikatk, vesikuusk ja särjesilm), mis kõik kinnituvad veekogu põhja. On veel vees ja veepinnal vabalt ujuvad taimed (lemled ja koppvetikad).
b) … või hoopis tutvuda lk 92–93 piltidega ja kuulata lõiku 00.45–11.39: vesikupp, varsakabi, hundinui, kaisel, mudatigu. ERRi saade „Laste lood. Loodusmuuseumis veetaimed ja -loomad 2“ (14 min). Lisaks pildid: kaisel ja mudatigu.
2. ülesande juures võiks võrrelda maismaa ja veeloomade kehaehituse erinevusi. Võiks kuulata lõiku 00.55–4.50: kalade hingamine ja kopra omadused vees hakkama saamiseks ERRi saatest „Laste lood. Loodusmuuseumis veetaimed ja -loomad 1“ (kobras, saarmas ja säga, 14 min).
Võimalusel vaadelda kalu ja neid joonistada kunstiõpetuse tunnis. Enne seda võiks tunni alguses kuulata ERRi saadet „Laste lood. Loodusmuuseumis veetaimed ja -loomad 3">(luik, hüljes, meresutt ja jõesilm, tuulehaug, kirjuhahk, aul, emakala, luts, koger, angerjas, pilliroog, haug, 14 min).

Lisamaterjal veebist:
Ülesanne veebis. 29. õppenädal. Veekogud
Koduseks tööks võiks anda mõnega tutvuda
TÕG, „Veetaimed“, 2. klass
Aigi Laine, „Veetaimed ja loomad“, 2. klassi loodusõpetus (15 sl)
Ruth Kampmann, Varje Tipp, „Elektroonilised töölehed II klassile. Integreeritud arvutitundide läbiviimiseks“ Kalad (13. nädal)
RVG Bioloogia. „Veekogude elustik“ (51 fotot).
Kruusmaa, „Vee-elu“, tööleht/kontrolltöö.
Kontrolltöö maismaa- ja veetaimede kohta, Tiina Ruus.

Loodusõpetuse tööleht nr 8: ELUPAIGAD
TMunapühad, lk 96–97
Küsimustele vastamine.

Lisaülesanne
Töö arvutiga.
Uurida munapühade kohta ja kirjutada vihikusse väike kokkuvõte.
Lk 78
Kuulamisülesanne "Näitus"
Täissadade liitmine ja lahutamine, lk 84–85

Lihtsama lahendusstrateegia leidmine. Mitme arvu liitmine ja lahutamine.

Jutulinna kevadised tegemised – tekstülesande analüüs ja lahendamine.

Maailma kiireimad autod – tippkiiruste ja võimsuste võrdlemine.

Arutelu – autode tippkiirused ja võimsused.

Eneseanalüüs.
INIMESEÕPETUS

Teema: Aeg. Aja mõõtmine. Lk 70–72

Õppemeetodid
Töö luuletusega.
Rühmatöö: ajas rändamise võimalikkusest.
Arutlus.
Praktilised ülesanded.

Arutelu
Millal läheb aeg justkui aeglaselt ja millal kiiresti?

Veeb
Laul „Aeg“ (Rene Eespere/Jaan Kaplinski) YouTube’is
Ajaga seotud mängud, nuputamisülesanded, testid
KKuidas me minu tuba värvisime, lk 98–100

Lugemispala lugemine.

Arutelu
Mis teeb selle jutu naljakaks?
Millised kohad tekstis on naljakad?
Lk 79–80
Kellesse? Millesse?
Funktsionaalne lugemine.
Kilogramm ja gramm, lk 86–87

1 kg = 1000 g

Erinevate esemete kaalude arvutamine.

Koolikoti raskus – sobivate õppevahendite valimine, arvutamine.

Arutelu – minu koolikoti raskus.

Teisendusülesannete lahendamine.

Eneseanalüüs.
NKuidas me minu tuba värvisime, lk 98–100
Loo põhjal koomiksi joonistamine.
Lk 79–80
Funktsionaalne lugemine.
RKuidas peab hüüdma, lk 101
Lugemine. Tegelastele nõu andmine.
Lk 81–82
Loomade häälitsused – ühendamisharjutus.
Sõnavaraline töö.
Lausete koostamine.
Samatähenduslik sõna ja väljend.
 

 

ÕPPENÄDAL 30


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: jutt, kuulutus, iseloomustus, tegelane, kirjeldus

Matemaatika: kilogramm, gramm, liidetav, liidetav, summa

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet

Teised õppeained
muusikaõpetus, kunstiõpetus

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • loeb teksti ja mõistab loetut;
  • loeb kuulutust;
  • iseloomustab tegelasi;
  • koostab kahekõne;
  • loeb ilmekalt luuletust;
  • kirjeldab esemeid;
  • kirjutab loovjutu;
  • teab ja tunneb sulghäälikuid;
  • tunneb ning oskab kirjutada ja moodustada liitsõnu;
  • oskab koostada tähestikulist järjekorda;
  • teab ja oskab kasutada seestütlevat käänet;
  • tunneb omadussõnu.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • kirjeldab massiühikuid kilogramm ja gramm tuttavate suuruste kaudu;
  • võrdleb erinevate esemete masse;
  • analüüsib ja lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid;
  • arvutab nimega arvudega;
  • töötab koos paarilisega;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane teab,

  • et on olemas erinevad elupaigad, et erinevatel organismidel on erinevad nõuded elukeskkonnale.
  • õpitud veetaimi ja -loomi.
  • maismaa- ja veetaimede põhierinevusi.
  • kirjeldab veeloomade välisehitust.
  • väärtustab veetaimede ja -loomade mitmekesisust ja tähtsust looduses.
  • oskab teha lihtsamat vaatlust ja teostada kaalumist.
  • väärtustab uurimuslikku tegevust.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • õpib oma tegevusi ja aega planeerima;
  • jutustab oma nädalavahetuse tegevustest;
  • osaleb klassiõhtu planeerimises;
  • annab enda ja teiste tegevusele tagasisidet.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EAsjade kogumine, lk 102–103

Teksti lugemine.
Tekstist sõnade otsimine (mille alguses on g, b, d). Lausete moodustamine.
Lk 83
Sulghäälik.
Deformeeritud tekst.
Kilogramm ja gramm, lk 88–89

Jutulinna laste kehakaalude võrdlemine.

Tervisepäeva šokolaadikoogi retsept – 3 koogi koguste arvutamine.

Arutelu – tavaline ja tervislik kook.

Kaalumine, arvutamine, lünkade täitmine.

Nimega arvude lahutamine.

Eneseanalüüs.
LOODUSÕPETUS

Ülesanne veebis. 30. õppenädal. Veetaimed ja -loomad

Vt õppenädal 29

TMida asjad vanal ajal rääkisid, lk 104–105

Lugemine. Tegelaste iseloomustamine.
Lk 84–86
Liitsõna.
Sõnavaraline töö.
Sulghäälik.
Harjutame veel, lk 90–91

Jutulinnas küpsetatakse leiba.
Leivaretsepti analüüsimine, arvutamine ja tabeli täitmine.

Leiva küpsetamine – sobivate ajavahemike arvutamine.

Tekstülesande analüüs ja lahendamine.

Jutulinna talgupäevad. Tabeli lugemine, analüüsimine ja arvutamine-täitmine. Tabeli põhjal küsimustele vastamine.

Eneseanalüüs.
INIMESEÕPETUS

Teema: Aja planeerimine. Oma tegevuse kavandamine. Klassiõhtu planeerimine. Lk 73–75

Õppemeetodid
Praktilised ülesanded.
Rühmatöö: nädalaplaanide võrdlus ja klassiõhtu ettevalmistamine.

Teemakaart
Teemakaart nr 19, „Klassi suvealguse pidu“

Veeb
Toredaid mõtteid klassiõhtu sisustamiseks:
http://klassiohtumangud.blogspot.com/
KMida asjad vanal ajal rääkisid, lk 104–105
Asjade kahekõne koostamine.
Lk 84–86
Ristsõna.
Sõnavaraline töö.
Tähestikuline järjekord.
Mõistatused.
Korda, mida oled õppinud, lk 92–93

1 euro on 100 senti
50 s + 50 s = 1 €


Kaisa sai endale koera – vajalike toodete valimine ja rahakottides olevate summade arvutamine.

Arutelu – hädavajalikud ostud.

Tabelülesanne – summa arvutamine. puuduvate tehete koostamine.

Mitme arvu liitmine ja lahutamine – tabeli täitmine.

Etteantud arvudega sobivate liitmis- ja lahutamistehete koostamine. NB! Arvu 81 asemel peab olema 86.

Arvumaja täiendamine puuduvate arvudega.

Eneseanalüüs.
NAsjad, lk 106
Luuletuse lugemine. Pildil olevate asjade iseloomustamine.
Lk 87
Kellest? Millest?
Omadussõna.
RKirjutan, lk 107
Loovjutu kirjutamine. Klassis tööde lugemine ja tagasiside andmine.
Lk 88
Mõistekaart.
Töö tekstiga.
 

 

ÕPPENÄDAL 31


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: näidend, tegelane, jutt, valm, intervjuu, kuulutus, teade

Matemaatika: kordamine

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, kultuuriline identiteet

Teised õppeained
muusikaõpetus, kunstiõpetus.

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • loeb ilmekalt;
  • jutustab teise tegelase vaatepunktist;
  • jutustab pildiseeria toel;
  • tutvub ühe intervjuuga ja koostab ise intervjuu.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • analüüsib ja lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid;
  • liidab ja lahutab peast 100 piires;
  • leiab ja nimetab ülesandes veerand-, pool-, kolmveerand- ja täistunde näitavad kellad;
  • eristab hommikusi ja õhtuseid kellaaegu;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • teab, et inimesed elavad erinevates elukeskkondades.
  • võrdleb inimeste elu maal ja linnas.
  • toob näiteid, kuidas inimene oma tegevusega muudab loodust.
  • teab, et oma tegevuses tuleb teistega arvestada.
  • oskab leida Eesti kaardilt mõned asulad ja kaitsealad.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • õpib tegema kokkuvõtet ürituse õnnestumise kohta;
  • annab tagasisidet enda ja teiste tegevusele.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV
MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ETipsi tarkus, lk 108–110
Näidendi lugemine.
Lk 89–90
Samatähenduslikud sõnad.
Liitsõna.
Mõistekaart.
Korda, mida oled õppinud, lk 94–95

Jutulinna lindude toidumaja külalised – tekstülesannete analüüs ja lahendamine.

Ette antud arvudega tehete koostamine ja arvutamine.

Arvumõistatuse lahendamine. Arvutamine doominoklotside ja etteantud arvude abil.

Kellaarvutuste sooritamine – pool- ja täistund, veerand- ja kolmveerandtund.

Eneseanalüüs.
LOODUSÕPETUS

Teema: Inimeste elupaigad – lk 84–87

Aruteluteemad:
Millistes elupaikades inimesed elavad? Kus sina tahaksid elada?
Mida saaksime teha, et taimedele ja loomadele säiliksid eluks sobilikud elupaigad?
Kes on koduloomad ja lemmikloomad? Miks on nad inimesele vajalikud?

Lisamaterjal veebist:
Tundi alustada tööraamatust ülesannetega 1. ja 2.
Seejärel võiks vaadata "Jussiga looduses" 7. osa „Kaitsealad“

Ül 4 lahendamisel abiks:
Kärt Korbits "Koduloomad" (7 slaidi)
"Koduloomad. Mida me koduloomadelt saame?" Ühenda pilt ja sõna

Pärast rühmatööd (ül 5) võiks vaadata, kas õpilaste arvamused ühtivad järgneva esitlusega:
Selena Jürgenson "Lemmikloomad" (18 slaidi) Kes on lemmikloom? Mida nad vajavad?

Koduseks tööks:
Ruth Kampmann, Varje Tipp "Kodu- ja metsloomad" (14. nädal) / "Loomalapsed" (15. nädal)
Kristiina Toome "Taluloomad" (13 slaidi/pildid)
Koerasõpradele Küllike Kütimets "Koer – inimese sõber"
TTipsi tarkus, lk 108–110
Näidendi lavastamine või lugemine osalistega.
Lk 89–90
Ristsõna.
Korda, mida oled õppinud, lk 96–97

Kell ja ajaarvutused – kellamudelite ja kellaaegade sobitamine. Hommikused ja õhtused kellaajad, nende kirjutamine.

Madis on haige – tegevuste järjestamine tabelis ette antud kellaaegade põhjal.

Eneseanalüüs.
INIMESEÕPETUS

Teema: Täpsus, lubadused, vastutus. Lk 76

Õppemeetodid
Praktilised ülesanded.
Pildi joonistamine.

Aruteluteemad
Mida tähendavad mõisted täpsus, lubadused, vastutus?
Kuidas need mõisted on seotud peo korraldamisega? Too klassiõhtu põhjal näiteid.

Lisaülesanne
Vali üks eelnevatest mõistetest ja kirjuta sel teemal loovjutt.
KKaru maja, lk 111–112Lk 91–92
Tegusõna.
Funktsionaalne lugemine.
Korda, mida oled õppinud, lk 98–99

Autoparkla – parkimiskelladel (autode kohal) olevate kellaaegade lugemine, ajaarvutuste sooritamine. NB! Viimase auto juht ei ole parkimiskella pannud.

Küsimustele vastamine.
Parkimistrahvid – trahvisummade arvutamine.

Spidomeetrinäidud ja lubatud sõidukiirused.
NJutustan. Koer ja tema peegelpilt, lk 113
Valmi lugemine ja jutustamine piltide põhjal paarilisega kordamööda.
Lk 93–94
Kuulamisülesanne "Muki on kadunud"
Töö tekstiga.
RJutulinna Tuluke, lk 114–115
Intervjuu lugemine. Ise intervjuu koostamine.
Kuulutus ja teade.
Lk 95
Funktsionaalne lugemine.
Küsimustele vastamine.
Õige või vale?

Iseseisev töö nr 8 (aprill)
 

 

ÕPPENÄDAL 32


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: luuletus, riim, jutt, kirjeldus

Matemaatika: kordamine

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tervis ja ohutus

Teised õppeained
eesti keel, loodusõpetus, inimeseõpetus.

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • loeb luuletust;
  • kirjeldab inimest;
  • loeb juttu ja jutustab sellest küsimuste abil;
  • kirjeldab jutu tegelast;
  • oskab aimekirjandusest või internetist infot otsida;
  • kirjutab lihtsama fantaasiajutukese;
  • tunneb piltlikke väljendeid;
  • oskab kasutada ülipika sulghäälikuga ühesilbilisi sõnu.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • analüüsib ja lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid;
  • liidab ja lahutab peast 100 piires;
  • loeb termomeetril sooja- ja külmakraade;
  • tunneb kalendrit ja seostab seda oma igapäevaelu tegemistega;
  • analüüsib oma õppimist.

Loodusõpetus

Õpilane

  • teab, et inimesed elavad erinevates elukeskkondades.
  • teab, et oma tegevuses tuleb teistega arvestada.
  • teab, et tuleb käituda loodust säästvalt.
  • teab, et tuleb tarbida kokkuhoidlikult.
  • toob näiteid, kuidas inimene oma tegevusega säästab loodust.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • teab, mida tähendavad sõnapaarid minu omatema oma ja meie oma.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EPIDU ALGAB
Emad ja lapsed
, lk 116
Luuletuse lugemine.
Vestlus emadepäevast. Ema või vanaema kirjeldamine.
Lk 96–97
Kirjeldamine.
Kordamine.
Kordamine, lk 100–101

Jutulinna liiklusmärgid – lubatud sõidukiiruste arvutamine.

Temperatuurid erinevates linnades – arvutamine, kaardi põhjal lünkteksti täitmine.

Nädala ilmavaatluste tegemine ja termomeetri skaalade täitmine.
LOODUSÕPETUS

Teema: Inimene ja keskkond – lk 88–90

Aruteluteemad:
Mida me looduselt saame?
Kuidas inimene mõjutab oma tegevusega looduskeskkonda?
Milliseid maavarasid tead ja kuidas neid kasutatakse?
Kuidas saaksime tarbida kokkuhoidlikult?
Kuidas saaksime loodust vähem reostada ja teda säästa?

Uurimuse „Pakendite lagunemine“ lõpetamine võiks toimuda alles mai lõpul. Alguses lasta otsida kooliõues erinevaid lõhnu (nii häid kui ka halbu). Peale pakendite väljakaevamist nuusutada, kuidas lõhnab muld ja kuidas lõhnavad pakendid.

Lisaülesanne:
„Looduse lõhnad“, Brügge, B., Glantz, M., Sandell, K. Õuesõpe, Ilo 2008.

Mäng „Vajalik-ebavajalik“
Iga päev ümbritseb meid väga palju asju. Ühed on hädavajalikud, teised vähem vajalikud. Mängijad jagada väikestesse rühmadesse (3–5 liiget igas rühmas). Iga rühm saab ümbriku, kus on sees paberilipikud (soovitavalt u 50). Igal lipikul on kirjas üks „asi“ (nt nõudepesuhari, CD-mängija, ajaleht, magevesi jne). Ülesandeks on, et rühmad valivad välja 10 lipikut asjadega, mis on tõesti vajalikud, ja 10 lipikut ebavajalike asjadega. Rühmad teevad oma valikust ülevaate. On tähtis koos arutleda, miks on tehtud just niisugused valikud, ja oma grupi seisukohti kaitsta. Arutelu võib vabalt jätkuda teemal, kust need asjad pärit on ja mida me saaksime teha, et elada keskkonnasõbralikult.

Lõhnade otsimine
Mängijad lähevad paarikaupa lähiümbrusesse erinevaid lõhnu otsima. Saagiks võib olla nii hea kui ka halb lõhn. Kuidas lõhnab muld, noored lehed, mõni puu või põõsas jne? Paarid kogunevad ja esitavad oma leide ning külastavad koos eriti põnevaid paiku.

Võib lisada küsimusi juurde.
Mida saan teha, et õhk oleks puhtam?
Kuhu ja millal võin teha lõket?
Mida ei tohi lõkkes põletada ?
Kuidas säästan elektrit?
Kuidas säästan vett?
Missuguse kotiga peaksin poes käima?
Kuhu viskan igapäevase prügi?
Mida teen piknikul käies prügiga?
Kuhu viskan kasutatud patareid?
Mida teen väikeseks jäänud riietega?

Metsa on vaja kaitsta.
Ei vigasta ega murra puid ja põõsaid.
Ei kiusa putukaid jt loomi ning linde.
Ei loobi prahti maha.
Piknikut pidades võtan oma prahi kaasa.
Ei tee lõket selleks mitte ette nähtud kohta.
Ei põleta plastikust, kummist, riidest valmistatud asju.
Kasutan paberit säästvalt ega raiska seda asjatult.
Aitan oma korterisse sattunud kasuliku putuka välja ega tapa teda.
Ei meeldi saastehais.

Lisamaterjal veebis:
Tundi võib alustada multifilm „Juss õpib säästvalt tarbima“ (6.46)
Multifilm „Juss sorteerib prügi“ (4.08)

Koduseks tööks:
„Juss kaitseb Läänemerd“ (7.58)
Lahenda ülesanded:
Merilin Kirbits, „Inimese ja looduse seosed“
„Jäätmete sorteerimine“

Loodusõpetuse tööleht nr 9: INIMENE JA KESKKOND
TKuidas me emaga indiaanlasi mängisime, lk 117–119

Lugemine.

Intervjuu Ulf Starkiga Tähekeses
Lk 98–99
Töö tekstiga.
Õige või vale?
Teatmeteosest või internetist vastuse otsimine.
Kordamine, lk 102–103

Madise päev – termomeetrite näitude lugemine, küsimustele vastamine.

Kes on kes Jutulinnas? – arvutamine, tegelaste ühendamine, tabeli täitmine.
INIMESEÕPETUS

Teema: Minu oma, tema oma, meie oma. Lk 77–78

Õppemeetodid
Praktilised ülesanded.
Rühmatöö: sõnapaaride tähenduste üle arutlemine.
Jutustamine.

Lisaülesanne
Eelmise tunni lõpus annab õpetaja igale õpilasele ülesande kaasa võtta kodust väike asi, mis viitab sellele, mida lapsele teha meeldib või mis on talle kallis. Iga laps saab tunni alguses oma asjast rääkida ja näitab seda teistele. Hiljem (näiteks vahetundides) saavad teised kaaslaste asju vaadata ja kui luba küsida, siis ka katsuda-uurida. Vestlus asjadest võiks toimuda võimaluse korral nii, et istutakse ringis.

Lisalugemine
Tunni sissejuhatuseks võib lugeda katkendit Juhan Kunderi raamatust „Suur Peeter ja Väike Peeter“.
KKuidas me emaga indiaanlasi mängisime, lk 117–119
Lugemine, küsimuste abil loo jutustamine.
Lk 98–99
Kordamine.
Fantaasiajutukese koostamine.
Rong-ronk.
Kordamine, lk 104–105

Kõigevabrikus – tekstülesannete analüüs ja lahendamine.

Aastaring ja kalender – loeteludest mittesobiva leidmine, lünkteksti täitmine.

Arvuringid – arvutamine ja korrutiste märkimine.

Täringuülesande lahendamine ja tabeli täitmine.
NVedru-kartulikoor, lk 120–121
Lugemine.
Vestlus vanaemadest.
Lk 100–101
Piltlikud väljendid.
Vanasõnad.
RVedru-kartulikoor, lk 120–121
Lugemine. Küsimused.
Lisaülesanne:
Väljend „kuldsed käed“. Loovjutu, luuletuse või koomiksi loomine väljendi põhjal.
Lk 100–101
Kordamine.
 

 

ÕPPENÄDAL 33


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: jutt, luuletus

Matemaatika: kordamine

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tervis ja ohutus

Teised õppeained
eesti keel, loodusõpetus, inimeseõpetus.

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • loeb ladusalt teksti;
  • teab, millised on tema kodukoha rahvariided;
  • loeb luuletust;
  • kuulab luuletust viisistatuna;
  • oskab loogiliselt etteantud lauseid lõpetada;
  • kirjutab lihtsama teemantluuletuse.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Matemaatika

Õpilane

  • lahendab rahaarvutusülesandeid;
  • liidab ja lahutab 100 piires;
  • arvutab nimega arvudega;
  • selgitab jagamise tähendust, kontrollib jagamise õigsust korrutamise kaudu;
  • lahendab ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid;
  • võrdleb erinevate esemete masse.

Loodusõpetus

Õpilane

  • mõistab organismide ja elukeskkonna seoseid ning märkab elurikkust ja kohastumusi.
  • oskab rühmitada ja ära tunda kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike.
  • kirjeldab taimede ja loomade välisehitust, seostab selle elupaiga ja kasvukohaga ning toob näiteid nende tähtsusest looduses.
  • suhtub hoolivalt elusolenditesse ja nende vajadustesse.
  • väärtustab uurimuslikku tegevust.
  • oskab teha lihtsamaid loodusvaatlusi.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • jutustab oma kogust või kollektsioonist;
  • oskab nimetada enda jaoks olulisi ja väärtuslikke asju;
  • mõistab mõistete sallivusaustushoolivusjulgus tähendust.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
ERongkäik ja laulupidu, lk 122–123
Teksti lugemine.
Lk 102–103
Lausete lõpetamine.
Mõistatused pillidest.
Kordamine, lk 106–107

Jäätiste ostutabeli täitmine – rahaarvutused. Viimase rahasumma juures (10 eurot) – mitu eurot tuleb siia hulka lisada? Õige vastus 5 eurot. Küsimustele vastamine.

Raamatute tellimisleht – arvutamine, tabeli täitmine, küsimustele vastamine.

Tekstülesannete analüüs ja lahendamine.
LOODUSÕPETUS

Teema: Vaatlus koolis ja kodus – lk 91–94

Aruteluteemad:
Milliseid organisme oled märganud kooli ja kodu ümbruses? Mida sa nende kohta juba tead?
Kus on võimalik rohkem nende kohta teada saada?
Kuidas neid vaadelda ja uurida?

Tunni käik:
1. Tunni alguse arutlelu, mille käigus jõutakse järelduseni, et kõige paremini saab loodust tundma õppida õues praktilise tegevuse kaudu. Õpilastele selgitada põhilisi käitumisreegleid loodusvaatluse tegemisel: suhtuda kõigesse elavasse hoolivalt.
2. Tutvutakse tööraamatu vaatluskaartidega. Üheks töö eesmärgiks on õppida vaatlema ja märkama oma lähiümbrust (kooliümbruses või oma koduasulas) ja teise vaatluse eesmärgiks on avastada looduse mitmekesisust koduõues või kooli läheduses (pisiloomad). Arutletakse, kuidas vaadelda (ka vajalikud vahendid) ja nähtut kirja panna. Õpilased valivad vaatluste variandid vastavalt oma kooli ja kodustele võimalustele.
3. Vaatlused kooli lähiümbruses. Vastavalt laste tasemele võib vaadelda individuaalselt, paaris, rühmas või kogu klassiga koos.
4. Kodune töö: vaatlus kodus. Võib teha ka koos lapsevanemaga või sõbraga.

Lisamaterjal veebis:
Aivo Tamm esitlus "Putukad"
Inga Mičule, Remo Savisaar jt "Digiloto-linnulaulumäng"
Nõmme Loodusmaja "Mängude kogumik" (mängud: "Minu suhe loodusesse" / "Otsi loodusest" / "Elusloodus" / "Kõrvad,nina,käed,suu" / "Fotoaparaat" / "Tunne ära!" / "Mõisted üles, alla, paremale, vasakule" / "Hästi kuulatada" / "Mis kus asub?" / "Mida ma täna õppisin?"
TRongkäik ja laulupidu, lk 122–123
Lugemine. Küsimused.

Aruteluteemad
Kas oled osalenud laulupeol?
Mis tunne on laulupeol osaline olla?
Milliseid rongkäike oled näinud või millistes osalenud?
Lk 102–103
Kordamine.
Kordamine, lk 108–109

Arvutamine – värvimisülesande lahendamine.

Võrdne jaotamine – jagamistehete koostamine ja pöörtehte vormistamine.

Erinevad esemed ja nende pikkused – sobivate piltide ja pikkusühikute leidmine, teisendamine.

Tekstülesannete analüüs ja lahendamine.
INIMESEÕPETUS

Teema: Asjade väärtus teiste asjade seas. Lk 79–81

Õppemeetodid
Praktilised ülesanded.
Küsitlus.
Joonistamine.
Jutustamine.

Lisalugemine
Abiks õpetajale:
Tartu Ülikooli eetikaveeb
KSuvelaul, lk 125

Luuletuse lugemine.

Suvelaul (Arne Oit / Ellen Niit)

Lisaülesanne
Pala põhjal loovtöö: pilt, tants või luuletuse esitamine liikumisega.
Lk 104– 105
Riimuvad sõnad.
Teemantluuletus.
Kordamine.
Kordamine, lk 110–111

Erinevad esemed ja olendid – raskuste ja kehakaalude võrdlemine ja märkimine.

Hobuvankrite raskused – tabeli analüüs, arvutamine ja ülesande lahendamine. Hobuvankrite raskused – tabeli teise tulba teises reas peab olema 200 kg.

Snäkid ja nende rasvasisaldus – tabeli täitmine, võrdlemine ja küsimustele vastamine.
NRahvariided, lk 126–127
Teksti lugemine.
Vestlus kodukoha rahvariietest.
Lk 106–107
Tagurpidi tekst.
Sõna ja pilt.
RRahvariided, lk 126–127Lk 106–107
Kordamine.
 

 

ÕPPENÄDAL 34


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: etendus, jutt

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, kultuuriline identiteet

Teised õppeained
eesti keel, loodusõpetus, inimeseõpetus.

 

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • loeb ladusalt teksti;
  • arutleb ja kuulab teiste arvamust;
  • jutustab küsimuste abil.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Loodusõpetus

Õpilane

  • oskab rühmas teha vaatlusest kokkuvõtet ja seda esitada.
  • oskab anda hinnangut oma koostööoskusele.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • arutleb mõiste rikkus tähenduse üle;
  • arutleb, mis on Eesti rikkus;
  • kirjutab kirja.

 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EEtendus algab, lk 128–129
Lugemine.
Lk 108–109
Samatähenduslikud sõnad.
Sõnavaraline töö.
Ajavaru õpetajale,
lk 112–119

Kuulamisülesannete töölehed.
LOODUSÕPETUS

Teema: Kokkuvõtete tegemise aeg – lk 95–96

Aruteluteemad:
Kuidas õnnestus vaatluse tegemine ja selle kirjapanek? Mis oli kerge/raske? Mis sind üllatas?
Kuidas me saaksime koduõuedes looduse osa suurendada ja mitmekesistada?
Kuidas oma vaatluse tulemusi teistega jagada ja teha ühist kokkuvõtet?
Mis on enesehindamine? Mis tuleb sul hästi välja, mis veel ei tule? Mida teha, et saaksid paremini hakkama?
TEtendus algab, lk 128–129
Arutelu esinemise teemal. Kas oled kunagi enne tähtsat esinemist kartnud?

Lisalugemine samal teemal:
Ulf Nilssoni raamat „Maailma parim esineja“
Lk 108–109
Kordamine.
INIMESEÕPETUS

Teema: Eesti rikkus. Lk 82–83

Õppemeetodid
Praktilised ülesanded.
Mõistekaardi koostamine.
Rühmatöö: kirja kirjutamine.

Veeb
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva üritusi tutvustav veebileht
KKostüümikunstnik Hõkk, lk 130
Lugemine ja küsimustele vastamine.
Lk 110–111
Kordamine.
NKlassiekskursioon, lk 131–134
Lugemine
Lk 112–114
Töö tekstiga.
Tähestikuline järjekord.
RKlassiekskursioon, lk 131–134
Lugemine. Küsimuste abil jutustamine.
Lk 112–114
Kordamine.
 

 

ÕPPENÄDAL 35


PÕHIMÕISTED

Eesti keel: luuletus, jutt, reportaaž, küsitlus

 

LÕIMING

Riikliku õppekava läbivad teemad
keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, tervis ja ohutus

Teised õppeained
eesti keel, loodusõpetus, inimeseõpetus.

SOOVITAVAD ÕPITULEMUSED

Eesti keel

Õpilane

  • kordab ja meenutab aasta jooksul õpitut;
  • loeb luuletust;
  • loeb reportaaži ja küsitlust,
  • arutleb suveplaanide üle;
  • lahendab erinevaid loovülesandeid.

Loodusõpetus

Õpilane

  • oskab teha lihtsamaid loodusvaatlusi.
  • kirjeldab taimede ja loomade välisehitust.
  • seostab taimi ja loomi kasvukoha ja elupaigaga.
  • väärtustab taimede ja loomade mitmekesisust ja tähtsust looduses.
  • väärtustab uurimuslikku tegevust.

Inimeseõpetus

Õpilane

  • teeb kokkuvõtteid aja ja asjade teema kohta;
  • kirjutab kirja.
 LUGEMIK
EESTI KEELE TV

MATEMAATIKA
LOODUSÕPETUS / INIMESEÕPETUS
EKäbi ja pilet, lk 135Lk 115
Töö tekstiga.
Sõnavaraline töö.
Ajavaru õpetajale LOODUSÕPETUS

Teema: Õppekäik – lk 97–98

Aruteluteemad:
Kuidas käituda õppekäigul?
Kuidas teha märkmeid õppekäigul?

Lisamaterjal veebist:
Koduseks tööks võiks anda mõnega tutvuda
Kristi Sui kordav mäng viie loomarühma kordamiseks (imetajad, linnud, kalad, roomajad, kahepaiksed), interaktiivne mäng
Tuuli Koitjärv, „Puud ja põõsad“
Merle Mihkelson, „Kuldvillak 2. klassi loodusõpetuse tundideks“ (võistkonnad)
Annika Tammik, „Kuldvillak 2. klassi kordamiseks“
TJutulinna Tuluke, lk 136–137
Reportaaži lugemine. Mõiste selgitamine.
Lk 116–118
Kordamine.
INIMESEÕPETUS

Teema: Kokkuvõte. Lk 84–85

Õppemeetodid
Praktilised ülesanded.
Koomiks.
Arutelu.

Lisamaterjal
Tööraamat lk 94, loovtöö „Suvevaheaeg algab!“. Kaisa ja Madise suveplaanidega tutvumine ja neile puhkuseks vajalike asjade üles joonistamine või kirjutamine. Oma suveplaanide tegemine.
KJutulinna Tuluke, lk 136–137
Küsitluse lugemine.
Lk 116–118
Kordamine.
NLoovülesanded, lk 138
Erinevad ülesanded üksi, paaris või rühmas lahendamiseks.
Lk 119
Rühmatöö.
RLoovülesanded, lk 138Iseseisev töö nr 9 (mai)